EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimekorraldus. Eesti kohanimed.

Tähestikuliselt:

1. OU:Aaman, Ants. Kuhu kadusid, mu koduküla...? — Kultuur ja Elu 1987, nr 12, lk 32–38.
   /1977. a reformiga kaotatud ajaloolistest külanimedest Kuusalu kandis, reformi ajaloost; lähemalt ka Koitjärve nimedest. Kommentaarid ENSV ÜN Presiidiumi sekretärilt (V. Vaht) ja Kuusalu Küla RSN TK-lt (esimees Reet Alle), samuti toimetuselt./
2. *Aavik, Johannes. Kas "Tallinna" või "Tallinn". — Päevaleht 17.11.1930, nr 314, lk 2.
   /Toetab kuju Tallinn./
3. *Adresside kirjutamine . — Olevik 21.09.1887, nr 39, lk 1.
   /Valdade venekeelseist nimedest./
4. A. E. S. juhatus. Teadaanded kohanimede õigekirjutuse asjus. — Eesti Keel 1924, nr 5-6, lk 179–181.
   /AESi juhatuse soovitused vastuseks Posti-telegraafi-telefoni Peavalitsuse järelpärimisele dets-s 1924 ning raudteejaamade nimed jaan-s 1925./
5. A. E. S. juhatus. Teadaanne kohanimede õigekirjutuse asjus. — Eesti Keel 1925, nr 3-4, lk 82.
   /Raudteejaamade nimed, sh Tallinna./
6. A. E. S. juhatus. Teadaanne kohanimede õigekirjutuse asjus. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 93–95.
   /Soovitusnimestik vastuseks Riigi Statistika Keskbüroo järelepärimisele, pms vallanimed./
7. *Ahven, Eeva. Kingissepa ja Кингисепп. — Nõukogude Õpetaja 07.11.1975.
   /Linna nime kirjutamisest eesti ja vene k-s./
8. *Ahven, H(eino). Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966.
   /Purila metskonna Härküla vahtkonna ametlikust nimekujust./
9. *Aiboland . — Kustbon 03.09.1920, nr 33, lk 115.
   /Otsib ühist nime eestirootsi aladele: Eyland, Egeland, veel parem: Aiboland. Allk: J. B./
10. +Ainult 1 küsimus . — Noorte Hääl 28.06.1988, nr 148, lk 1.
    /Mida arvata konverentsieelsetest pöörinädalatest? Vastab Saaremaa komsomolijuht Erik Väinaste. Sh Kuressaare nime taastamisest ja ajalehe nimetamisest Saarte Hääleks./
11. +Ainult 1 küsimus . — Noorte Hääl 11.11.1988, nr 259, lk 1.
    /Jüris on nüüd Jüri sovhoos? Küsimusele vastab endise A. Sommerlingi nim sovhoosi direktor Kaarel Pajumägi. Harju rajooni TK istungi otsusest, ka külanõukogu nimest./
12. Aitsam, Viio. Nimepanek kisub peesse. — Maaleht 20.07.2000, lk 3.
    /Talunikust Läänemaal Ohtlas, kes tahab talule Karuperse nime./
13. *Aitsam, Viio. Vana nimi annab kindlust. — Maaleht 12.10.2000.
    /Kohanimenõukogu tegevusest. Kokkuvõte intervjuust Peeter Pälliga./
14. *Aitsam, Viio. Ei taha olla negatiivne näide. Kohanimenõukogu pooldab Turbuneemet, külarahvas Turbaneemet. — Maaleht 11.07.2002, nr 28, lk 16.
    /Intervjuu külaelaniku Elve Kuuskmäega; soovist nimetada Turbuneeme Turbaneemeks. Lisatud nimekujud läbi aegade ja Peeter Pälli kommentaar./
15. *Aitsam, Viio. Kapsaaia on ilus, Plaza lootusetu. — Maaleht 16.05.2002.
    /Intervjuu kohanimenõukogu sekretäri Elvi Sepaga: uuest kohanimeseadusest, nimevaidlustest, rahvusvahelisest koostööst, külanimede ennistamisest, uutest vallanimedest jm./
16. Aitsam, Viio. Iga tee peab saama nime. — Maaleht 11.12.2003.
    /Uue kohanimeseaduse rakendumisest, teede nimetamisest. Intervj: Elvi Sepp./
17. Akadeemiline Emakeele Selts. Seletuseks kohanimede kirjutusviisi asjus. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 136–137.
    /Selgituseks raudteejaamade nimede asjus: nimede õigekirjutuse ja õigekeelsuse parandused (sh omastavaline kuju) ja võõrapärast algupära nimede asendamine põliseesti nimedega./
18. *Anlässlich des Gesetzentwurfs betr. die Umbenennung des Kreises Fellin in "Sakalamaa". — Dorpater Zeitung 11.02.1929, nr 35, lk 2.
    /Ülikooli sellekohase arvamuse lühitutvustus./
19. *Antste Ants. Väike märkus. Saksakeelsete kohanimede muutmisest. — Sakala 29.02.1916, nr 24, lk 4.
20. Aotäht, Aivar. Pärsti vald langetas enneolematu otsuse. — Sakala 25.10.2008.
    /Elaniku palvel pandi järvele nimeks Kamaveski järv./
21. OU:Ariste, Paul. Reigi. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 11–13.
    /Nime päritolust ja õigest kujust. Ka Emmaste ja Käina õigest nimekujust. Uuesti avaldatud 1965./
22. +Ariste, Paul. Rõhutunde lõdvenemine eesti keeles. — Eesti Keel ja Kirjandus 1941, nr 5/6, lk 376–380.
    /Sh eesti nimede vigasest hääldusest: Vare'se, Tallinna tänavanimed Vambola (-boo-) ja Imanta (-ma'n-)./
23. *Astok, V. Kas Muhu väin, Väinameri või Lääne-Eesti väinastik? — Eesti Loodus 1959, nr 5, lk 313.
    /Kohanimetarvitusest./
24. *Asunikkudele . — Päevaleht 05.08.1922, nr 185, lk 6.
    /Talunimede moodustamise soovitusi koos näidetega. Allk: -n./
25. *Avesson, V. Isiku ja kohanimede kirjutusviisist. — Linnad ja Alevid 1932, nr 43, lk 44–48; Maaomavalitsus 1933, nr 3, lk 38–41.
26. *Avesson, V. Veel isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist. — Maaomavalitsus 1933, nr 7, lk 106–111.
27. *Baltenland? — Pernausche Zeitung 28.05.1918, nr 21, lk 3.
    /Paneb ette nime Livland./
28. *Baltenland, Balten oder wie sonst. — Dorpater Zeitung 18.05.1918, nr 68, lk 1.
    /Käsitletud variante: Ostseeprovinzen, baltische provinzen, Balticum, Baltien, Baltland, Balten, baltische herzogtümer. Allk: -m./
29. *Balti maa linna nimede muutmise küsimus vana Vene nimede järele... ("Eesti maalt.") — Virulane 05.10.1887, nr 41, lk 1.
30. Breidaks, Arved. Ettepanek: teeviidad kakskeelseiks. — Võrumaa Teataja 21.03.2006.
    /Võru Instituudi ettepanekust lisada teeviitadele võrukeelsed nimed ja info. Paljude kommentaaridega uudis./
31. *CNN peab Eesti pealinnaks Kolõvani. — Delfi 24.10.2008.
    /CNNi ilmauudiste nimepruugist./
32. *Das Gut Borckholm im Klein-Marienschen Kirchspiele des Wiekschen Kreises soll ... seinen alten Namen "Schloss Borckholm" führen. ("Repertorium der Tageschronik. Esthland.") — Das Inland 03.07.1840, nr 27, lk 430.
    /Kn: Porkuni./
33. *Der Landname für die drei Ostseeprovinzen. — Aus dem Ostlande 1918, lk 318.
34. *Der Name "Baltland" . — Die Ostsee 1918–1919, nr 1, lk 16.
    /Selle nime kaitseks./
35. +*Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XIV (1930). EKS, Tartu 1930. 42 lk.
    /Lk 12 ülevaade keeletoimkonna tööst, sh teemal Tallinn või Tallinna?/
36. *Eesti kohanimedest Saksa okupatsiooni ajal. — Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. Tallinn 1964, lk 74–75.
    /Ajalehest Välis-Eesti 17.08.1952. Kohanimede baltistamisest./
37. *Eesti kohanimede õigekirjutusest . ("Väikesed teated.") — Loodus 1924, nr 5, lk 273–274.
    /Pikem sõnum./
38. *Eesti kohanimede õigekirjutusest . — Päevaleht 25.05.1924, nr 139, lk 8.
39. +Eesti Kultuurifondi juhatuse presiidium. Kultuurifondis. — Sirp ja Vasar 20.05.1988, nr 21, lk 13.
    /Sh toetatakse Kuressaare linna nime ennistamist./
40. *Eesti nimede ümber muutmisest . — Virmaline 09.04.1891, nr 15, lk 1–2.
41. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis . — Õhtuleht 27.06.1988, nr 147, lk 1.
    /Sh 23.06.1988 otsusest ennistada Kingissepa linnale Kuressaare nimi./
42. *Eestlasele Eesti nimi . — Sakala 06.11.1922, nr 132, lk 2.
    /Kohanimedest. Allk: O./
43. *Ega nimi meest ei riku, kui mees nime ei riku. — Saaremaa 18.06.1921, nr 46, lk 2.
    /Isiku- ja kohanimede valest kirjutusviisist. Allk: .rn. Vastus: vt Valveme Meie Maa 1921./
44. *E(isen), M(atthias) J(ohann). ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Postimees 11.03.1919, nr 48, lk 2.
    /Rets./
45. *E(ise)n, M(atthias) J(ohann). ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Tallinna Teataja 11.04.1919, nr 83, lk 6.
    /Rets./
46. *(Ei)s(en), M(atthias) J(ohann). ((J. F. Sevoni. Eesti kaart. Viron kartta.)) — Postimees 08.05.1919, nr 92, lk 3.
    /Rets./
47. *E(isen), M(atthias) J(ohann). (Ülevaatlik Baltimaade kaart.) — Postimees 26.02.1919, nr 37, lk 6.
    /Rets. Terav kriitika, eriti kohanimede teemal./
48. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kas Tõrva või Helme? — Postimees 23.01.1926, nr 22, lk 5.
    /Praeguse Tõrva nimega ei taha paljud elanikud leppida. Ümberkaudsed nimetavad Tõrvat Pigilinnaks, Tökatialeviks, Vankrimäärde külaks jne. Helmes oli vanasti linn. Koht kandis vanasti Helmete nime. Sakslased lühendasid selle Helmet'iks ja eestlased Helmeks. Helme kirik ja Tõrva alev on tükk maad mõisast eemal. Helme linna järeltulija on pidanud leppima Tõrva nimega. Tõrva nimeks peaks olema Helme./
49. E(listo), E(lmar). Koosolek 6. nov. 1932. Tallinna nime küsimus. — Eesti Keel 1933, nr 3, lk 98–101.
    /A. Tiitsmaa ettekande ja sellele järgnenud arutelu pikem ülevaade, sõnavõtjad A. Kask, V. Minneste, A. Saareste, J. V. Veski, J. Aavik, A. Siitam./
50. +Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1934, nr 4, 5, lk 119–128, 151–156.
    /Sh: vastus Eesti Linnadeliidule uulide (tänavate, teede, uulitsate jne) nimetuste ühtlustamise asjus lk 121, nime Sampo kasutusest lk 122, postiasutuste nimetustest ja Eesti kohanimedest neis lk 122–128 (pikemalt nimede omastavalisest kujust, hargtäiendite kasutamisest, eestirootsi nimedest, vaidlustest Tallinna nimekuju üle, Paslepa, Skarjatina-Karjati, Rakke, Laanemetsa, Tsirguliina, Sangaste jaama nimest. Järg lk 151–156: Tsirguliina, Mänspe, Sooniste ja Ellamaa jaama, Jõgisuu, Samokrassi nimest, Setumaa kohanimedest (vt ka RTL 1933, nr 27); isikunimedest, eeskätt muutmisest, küsimusest, kas Aare on mehe- või naisenimi./
51. Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1936, nr 4, 5, 6, lk 121–127, 151–160, 187–190.
    /Sh perekonna- ja eesnimede teemal lk 127 ning 151–156: nime aluskäändest, muutmise põhjustest, ar-lõpust, liitnimede lõppudest (-ma(a), -ssa(a)r, -so(o), -ro(o), -ver(e), -ni), eesnimede võtmisest perekonnanimeks, nimede soost; kohanimedest lk 156–160 ja 187–190: väliskohanimede omastavalisest kujust ja nimede mugandamisest; pea-lõpulised külanimed Kuusalus, Narva ümbruse, Petseri- ja Võrumaa kohanimed kaartidel, ettepanekud vallanimede kohta, külanimede muutmisest mitmel pool./
52. Elisto, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 16. tegevusaastast 1935. — Eesti Keel 1936, nr 1, lk 27–29.
    /Sh juhatuse tegevusest isiku- ja kohanimede alal./
53. Ernits, Peeter. Abja mulgid ei taha Halliste nime. — Maaleht 22.01.2009.
    /Ühineva Abja ja Halliste valla nimest./
54. *"Estonia" kuulsus . — Ajaleht 15.08.1913, nr 135, lk 2.
    /"Estonia" nime tarvitamisest. Allk: "Estonia" sõber./
55. OU:Faster, Mariko; Saar, Evar. Võromaa kotussõnimmist. Toimõndanuq Peeter Päll. Võro Instituudi toimõnduseq 13. Võro 2002. 255 lk.
    /Mariko Fasteri bakalaureusetöö (2000) ja Evar Saare magistritöö (2001) ümbertöötatud väljaanne. Sisu: Mariko Faster, Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setomaa kohanimede determinantidest: Sissejuhatus, Ülevaade Võru- ja Setomaa loodusest, ajaloost, keelest, Determinanditeooriast, Determinantide ja mõningate järelkomponentide analüüs, Kokkuvõte — Evar Saar, Räpinä ja Vahtsõliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas: Sissejuhatus, Andmekogu tutvustus, Lingvistilised probleemid, Kokkuvõte — Kirjandus — Lühendid. Referat: Über die Ortsnamen in Võrumaa: Übersicht über die Gründwörter in der Ortsnamen Võrumaa und Setumaa — Ortsnamen von Räpinä und Vahtsõliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, lk 214–221. Summary: About placenames in Võrumaa: An overview of the generic terms of historical Võrumaa and Setumaa place names — The placenames of Vastseliina and Räpina. Synchronical overview and database, lk 222–233. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimmist: Ülekaehus aoluulidsõ Võrumaa ja Setumaa kotussõnimmi determinandõst — Räpinä ja Vahtsõliina seoilmaaigsidõ kotussõnimmi ülekaehus ja andmõbaas, lk 234–244. Tutv: Margus, Tiia, Roots, Hille, KjK 2006/5, lk 428./
56. *Godson, Mr. ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Tallinna Teataja 24.09.1920, nr 216, lk 2.
    /Rets. Väga kriitiline, eriti kohanimede suhtes./
57. *Gr(eiffenhagen, O.) ((J. F. Sevoni. Eesti kaart. Viron kartta. 1919.)) — Revaler Bote 14.02.1921, nr 35, lk 3.
    /Rets. Põhjalik kohanimede kriitika./
58. +*Grodinski, F(eodor). Keelekilde. — Pärnu Kommunist 27.08.1975.
    /Sh alajaotus: Oidrema või -maa? Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 55 ("Oidrema või -maa?")./
59. +H., Helve. Kalurikülal on nimeprobleem. — Eesti Päevaleht 12.10.2004.
    /Lugejakiri. Turbuneeme nime õigest kujust; soovib Turbaneemet./
60. *Harju valdadele eesti nimed. — Postimees 05.07.1930, nr 178, lk 6.
    /Ettepanek muuta Triigi, Saku ja Prangli valla nimi. Allk: Eesti Rahvusluse Ühing./
61. *Hint, Mati. Tallinna nime ortoeepilise normi küsimus. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 15.02.1970.
62. *Homo. Kas "Tallinn" või "Tallinna"? — Kaja 05.10.1930, nr 233, lk 2; Teataja 07.10.1930, nr 117, lk 4; Saaremaa Teataja 07.10.1930, nr 74, lk 4.
    /Toetab kuju Tallinn, ent ka Voldi muutmist abivereks./
63. *Ilisson, Mati. Ametnikud seljatasid volikogud. — Postimees 04.06.1999.
    /Karksi-Nuia linnapea nördimus selle üle, et valitsus pani Karksi-Nuia linna ja Karksi valla uueks nimeks Karksi vald, mitte Karksi-Nuia vald, nagu oli omavalitsuste ettepanek. Vt ka Päll Pm 08.06.1999 ja E. Sepp Pm 17.06.1999./
64. *Iris. Valla nime muutmine. ("Siseriigist.") — Postimees 31.01.1923, nr 29, lk 3.
    /"Uulu vallanõukogu otsustas omal viimasel istungil esineda Pärnu maakonnavalitsuse ees palvega, et praegune vallanimetus "Uulu" ümber nimetatakse "Uulu-Surjuks", sest et vald kahest nimetatud vallast koos seisab." (Kogu tekst.)/
65. *Jalas, A. Ühe vana nime kaitseks. — Pärnu Kommunist 13.05.1983.
    /Saueoja e Mõisaoja./
66. *Joandi, Jaan. Kohanimede normimisest. — Tee Kommunismile 31.01.1976.
67. *Joandi, Jaan. Kohakäänded Suure-Jaani ümbruse kohanimedes. — Tee Kommunismile 13.07.1978.
68. Jõgi, Olev. Veel vanadest kohanimedest. — Sirp ja Vasar 10.10.1986, nr 41, lk 4.
    /Kuressaare nime taastamise vajadusest. Ka maakonnanimedest./
69. *Jürine, Robert. ((Eestimaa kaart. Tartu 1919.)) — Vaba Maa 28.12.1920, nr 297, lk 4.
    /Rets. Väga kriitiline, eriti kohanimede suhtes./
70. +Kadastik, Mart. Viseerimata veerud. — Edasi 10.08.1988, nr 182, lk 2.
    /Sh dets-s 1987 toimunud parteiaktiivi nõupidamisest, kus Kingissepa linna nime muutmine jms mõisteti hukka kui natsionalismiilmingud./
71. *Kadugu võõrapärased nimed! — Tapa Sõnumed 18.04.1930, nr 16, lk 3; Kodu Uudis 18.04.1930, nr 2/16, lk 3.
    /ERÜ ettepanekust muuta võõrapärased vallanimed./
72. +Kaja . — Sirp ja Vasar 27.05.1988, nr 22, lk 3.
    /Lühiteade sellest, et "Talleksi" remondi- ja mehaanikajaoskonna töötajad toetasid 11.05 Kuressaare linna nime ennistamist, erinevalt oma töökaaslase Valeri Liivi sõnavõtust EKP Keskkomitee bürool. Vt "Teenida rahvast.." Noorte Hääl 30.04.1988./
73. *Kalendritegijatele.. . ("Eestimaalt.") — Olevik 24.08.1882, nr 35, lk 2.
    /Oleks soovitav, et suuremates eesti tähtraamatutes kodumaa kohtade nimed ka vene keeles seisaksid./
74. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimekorralduse keerdteilt. Pilk kõrvalt. — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 32–37.
    /Kohanimede õigekirjutusest, murdelistest ja eestirootsi kohanimedest, nimede valikust ja vormistusest, kinnistunimedest. Vt ka P. Päll, "Kaaskõrvalpilk.." (2004)./
75. Kallaste, Enno. Igavene häda nende pärisnimedega. — Meie Maa 06.12.2000, lk 2.
    /Vajadusest kohanimesid kirjutada nii, nagu kohapeal kasutatakse: Vähigu (mitte Vähiku), Souma kivi (mitte Sauemäe kivi, Jäm)./
76. *Kalmet, Maimo. Austagem kohanimesid. — Nõukogude Õpetaja 06.03.1982.
    /Koguva õigest käänamisest./
77. *Kanapää ja Kanepi . ("Siseriigist.") — Postimees 15.04.1924, nr 104, lk 2.
    /Pikem sõnum. Poleemika selle üle, kas tarvitada nimetust Kanapää või Kanepi. Kohanime on uurinud M. J. Eisen, kes soovitab Kanepit, kuna seda rahva seas enim tarvitatakse. Kohapeal korraldati ka vastav ankeet, mille tulemuste põhjal võetakse tarvitusele nimikuju Kanepi./
78. *Kanepi ehk Kanapää? — Võrumaa 13.03.1922, nr 1, lk 2.
    /Allk: Kaneplane./
79. +Kann, Tõnu. Maanteeamet paigaldab Pärnumaale kihelkonnatähised. — Pärnu Postimees 27.10.2009.
    /Sh kohanimenõukogu otsusest kihelkondade kohta./
80. Karro, Ilmari. Talunimed tagasi! — Edasi 20.01.1989, nr 17, lk 4.
    /Ettepanek taastada ametlikult talunimed./
81. *Kas Helme linn? — Postimees 25.11.1925, nr 320, lk 3.
    /2 sõnumit linnaks saamise teemal. Sh Helme ja Tõrva nime päritolust./
82. *Kask, Arnold. Ülevaade kohanimede fikseerimise toimkonna tööst. Ettekanne Tartus. — ES 21.04.1929?.
    /Tutv: EK 1929, lk 123./
83. +Kask, A(rnold). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
    /Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk 228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935 Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest 231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk 232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
84. OU:*Kask, Arnold. J. V. Veski ja eesti kohanimede ortograafia fikseerimine. — Centum. Tallinn 1974, lk 57–67.
85. +Kask, Ilmar. Miks Emajõgi ei alga Munamäelt? — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 359.
    /Sh Väikse Emajõe alguslõigu jõgede rahvalikest ja ametlikest nimedest (Sulaoja, Painoja, Kõveroja jne)./
86. *Kask, L. Mõelgem üheskoos. — Töörahva Lipp 01.11.1975.
    /Maa-asulate nimede kirjutamisest./
87. *Kas "Kanepi" või "Kanapää"? — Võru Teataja 25.11.1922, nr 130, lk 1.
    /Pms Eiseni ettekande tutvustus./
88. *Kas Lümanda või Lümmada . — Meie Maa 04.04.1929, nr 37, lk 2.
89. *Kas nimi rikub meest . — Maamees 21.02.1930, nr 8, lk 6; Võru Teataja lisaleht 21.02.1930, nr 8, lk 6.
    /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
90. *Kas "Tallinn" või "Tallinna"? Eesti Kirjanduse Selts tahab vägivaldselt pealinna nime muuta. — Päevaleht 03.10.1930, nr 269, lk 2.
    /EKSi ja A. Vaga vaidlusest seoses "Eesti kunsti ajaloo I" avaldamisega./
91. *Kas Torma või Törma. ("Siseriigist.") — Postimees 01.09.1923, nr 231, lk 14.
    /"Seda nimetust tarvitatakse kahte viisi: kirjakeeles oleme harjunud kuulma ja lugema esimest, kuna kohalik rahvas ainult Törmat tunneb. Ei ole vist kahtlust, et viimane õigem on, sest Torma tundub saksapärasena ja on pärit nähtavasti kangekaelsete Saksa pastorite ajast. Kas ei oleks nüüd aeg endist "Törma" nimetust uuesti tarvitusele võtta üldiselt, ametlikult kui ka kirjakeeles? Mis arvavad selle kohta meie keelemehed?" (Kogu tekst.) Allk: -k./
92. *Kas "Viljandimaa" või "Sakalamaa"? — Postimees 02.02.1929, nr 32, lk 7.
    /Kui ümber nimetada, siis Sakalaks./
93. *Kas "Viljandimaa" või "Sakalamaa"? Mis arvab Tartu Ülikool. — Postimees 03.02.1929, nr 33, lk 5.
    /Ettepaneku kohta asendada maakondade nimed arhailisematega: sobib Viljandimaa – Sakalamaa, Petserimaa – Setumaa, Võrumaa v Tartumaa – Oandi, muudel juhtudel vanu nimesid ei ole teada./
94. Kattai, E. 27. kilomeeter või Roobuka? — Õhtuleht 22.11.1988, nr 266, lk 2.
    /Raudteepeatus nimetati 1987. a lõpupoole Roobukaks, ent nime veel ei kasutata./
95. *Kauri, Martin. Repliik. — Sirp ja Vasar 07.08.1981, lk 5.
    /Kohanimede õigekirjutusest transporditeatmikes./
96. +Keppart, Vello. Säilitagem andmeid Eesti kaartide jaoks! — Edasi 02.03.1989, nr 62, lk 5.
    /Vajadusest täpsete kaartide järele, kus saaks säilitada ka väikekohanimesid; ka segadusest jõenimedes Endla looduskaitsealal./
97. *Keussler, Fr. v. Über früher gebräuchliche russische Benennungen baltischer Oertlichkeiten. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1887, lk 24–28, 36–37.
    /Samuti ilmunud: Rigasche Zeitung 1887, nr 86./
98. *Keussler, Fr. v. Zur Frage der Umtaufung baltischer Ortsbezeichnungen in russische Ortsnamen. — St. Petersburger Zeitung 1891, nr 148.
99. *Ke(ussler), F(r. v). Die Frage der Umbenennung Revals, Weissensteins und Wesenbergs. — Petrograder Zeitung 1914, nr 341.
100. *Kiisa, U(no). Kas Luguse, Tausta või Kugli? — Nõukogude Hiiumaa 01.12.1970.
     /Jõe nimest. Vt ka A. Tamm NõukH 05.01.1971./
101. OU:Kikkas, Reelika. Võrumaa kohanimekujudest. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 68–71.
     /Pms Krabi kandi kohanimedest, võrupäraste nimekujude kaitsest. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimekujõst, lk 71. Summary: On placenames in Võrumaa, p. 122./
102. +*Kiri Merisuu supelrannast . — Postimees 04.08.1923, nr 203, lk 4.
     /Reisikiri Narva-Jõesuust; ka Merisuu nimest. Allk: Suvitaja./
103. +*Kirju ja kommentaare . — Keel ja Kirjandus 1971, nr 8, lk 492–493.
     /Sh: Mulgimaa. Tähendusest ja päritolust./
104. *Kirss, U(rve). Veel kord asulate nimedest. — Kommunismiehitaja 15.01.1976.
     /Saaremaal./
105. *Kiuma ~ Kioma. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 1, lk 50.
106. *Kodumaa kohanimede muutmine . — Postimees 05.10.1915, nr 228; 06.10.1915, nr 229, lk 2–3.
     /Allk: R. (=W. Reiman?)/
107. *Koduta? — Postimees 11.06.1916, nr 130, lk 1–2.
     /Kohanimedest. Muutmisest?/
108. *Kohanimedest . ("Kirjandusest.") — Postimees 30.01.1924, nr 29, lk 4.
     /"Raamatus "Soomusrongide diviis vabadussõjas", mille kokku seadnud soomusrongide brigaadi ajaloo komitee korraldusel Ed. Laamann, leidub palju eksimisi kohanimede ebakindla tarvitamise vastu. Siin valitseb järjekindlusetus, ja mitte ainult see, vaid ka nimede väänamine. Nii loeme näituseks Teidla ja Tedla Teedla asemel, Kirumpea Kirepi asemel... Oleks mõni võõramaalane nii nimesid väänanud, võiksime talle teadmatusest andeks anda." (Rets.) Allk: M./
109. *Kohanimede väänamine on Eesti ajakirjanduses juba otse spordiks saanud... ("Kirjandus.") — Tallinna Teataja 30.11.1915, nr 276, lk 3.
110. *Kohanimede ümbermuutmine Vene keeles . ("Kodumaalt.") — Olevik 13.12.1914, nr 143, lk 2.
111. *Kohanimenõukogu taunib Tooraboora nime kasutamist Eestis. — Postimees Online 05.03.2002.
     /Uudislugu./
112. Kohler, Vilja. Kallastele vene nime taotlemine luhtus. — Tartu Postimees 31.08.2005, lk 3.
     /Regionaalminister ei rahuldanud Kallaste linnavolikogu taotlust saada linna rööpnimeks Krasnõje Gorõ. Uudis./
113. Kohler, Vilja. See nimi ei lähe mitte... — Tartu Postimees 22.04.2010.
     /Talunimede kohanimeseadusega vastavusse viimisest, nimetavakäändeliste parandamisest./
114. *Koit, P. Veel kord, kas Tallinn või Tallinna. — Päevaleht 16.12.1930, nr 343, lk VI.
     /Toetab kuju Tallinn. Vastuväited J. V. Veskilt samas numbris./
115. *Korrastati maa-asulate arvestus. — Harju Elu 05.12.1978.
     /Harju rajooni maa-asulate nimestik./
116. Kreem, Enn. Mahlakasest majaukse ees. — Sirp ja Vasar 24.10.1986, nr 43, lk 12-13.
     /Sh nimede ennistamisest: nii tänavanimedest kui ka Kuressaarest./
117. *Kross, Eerik. Kas tunned maad... — Edasi 22.11.1987, lk 5.
     /Nimetuse Eesti NSV kasutamisest./
118. *Kuda kuuleme, tuleb edespidi meie linna nimeks ainult Jurjev tarvitada. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 10.09.1896, nr 37, lk 842.
119. *Kuda "Zeit. für St. u. Ld." Peterburist kirjutatakse, saada peatselt Greeka-Õigeusu kihelkondadele Balti maal ametlilikud Vene nimed pandud. ("Vene maalt. Peterburist.") — Postimees 05.07.1888, nr 74, lk 3.
120. Kuda Моск. Вѣдомостиle Peterburist telegraferitakse, olla hiljuti esimest korda Baltimaa valdadele Vene nimesi hakatud panema. Nii olla Eestimaa vallad Kauksi, Palvere ja Uuemõisa Aleksandrovski, Nikolajevski ja Vladimirski valdadeks ümber nimetatud. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 25.11.1891, nr 47, lk 951.
     /Kogu tekst./
121. *Kuhlbars, Friedrich. Aliste või Halliste. — Eesti Kirjandus 1915, lk 94–95.
122. *Kuidas nimetada Eesti Vabariigi osasid? — Päevaleht 24.09.1919, nr 206, lk 2.
     /Ettepanek: Põhja-Eestimaa (senine Eestimaa kubermang), Liivimaa. Kõik koos Eesti. Allk: M. Lsr./
123. *Kuidas tulevad kirjutada kohanimed . — Päevaleht 15.11.1925, nr 310, lk 7.
     /Allk: Akadeemiline emakeele selts./
124. *Kuidas "Voldist" "Tabivere" sai. — Postimees 11.10.1925, nr 275, lk 4.
     /"Voldi jaama ümberristimise puhul Tabivereks protesteerisid ... ümbruskonna elanikud ja muuseas ka Sootaga vallanõukogu. Tartu maakonnavalitsus esitas protestid raudteevalitsusele selguse saamiseks..." Voldi asendamist Tabiverega soovitas Akadeemiline Emakeele Selts. Selts andis soovitusi ka teiste kohanimede osas (Tallinn, Valga, Paldiski, Saarde)./
125. *Kukk, Jüri E. Külarahvas valib kahe nime vahel. — Sakala 02.10.2008.
     /Tarvastu valla Soe küla elanikud kaaluvad, kas mitte kunagise ühismajandi järgi nimeks panna Vambola. Algataja on Elmar Kallas, endine majandijuht. Vastus 08.10.2008 Sakalas./
126. OU:*Kull, Rein. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamise reeglistamisest. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 2 (1957), lk 204–207.
127. OU:*Kull, Rein. Eesti kohanimede ortograafiast. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 9, lk 556–563.
     /Õiendus: vt KjK 1958/11, lk 712. Vt ka Vilbaste KjK 1959/4./
128. *Kus asub "Jurjev"? ("Tartu teated.") — Postimees 28.04.1921, nr 93, lk 7.
     /"See küsimus tekkis mulle ühel päeval keele peale, kui Tartu linna poolt väljarenditud pontonsillast üleminnes mulle üks 20-penniline lubakiri pihku pisteti, kus peal seisis: "Siimus, Jurjevis". Kas ei võiks ehk linnavalitsus või keegi teine kompetent asutus või herra teatada, kust see herra Siimus pärit on, kellele pontonsild välja renditi?" (Kogu tekst.) Allk: Tartlane./
129. Kärner, Tiit. Ainult leivast? — Vikerkaar 1987, nr 8, lk 89–93.
     /Vastusena Kingissepa Rajooni RSN TK keeldumisele toetada Kuressaare linna nime ennistamist. Poleemika A. Lume, A. Vahemetsa, A. Tammlehe jt-ga./
130. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 8, lk 501–502.
     /lane-liiteliste sõnade tuletamine kohanimede tüvevokaali säilitamisega ja ilma: grusiinlane, gruusialane või grusiin. Redigeeritult uuesti avaldatud E. Kindlami autorikogumikus 1976, lk 164–167./
131. *L(aakmann), H. Babel in der Heimatkunde. — Dorpater Zeitung 08.01.1930, nr 5, lk 6.
     /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
132. *L(aakmann), H. Nochmals Babel in der Heimatkunde. — Dorpater Zeitung 21.01.1930, nr 16, lk 3.
     /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust./
133. +*Laikivi, Kaarel. Vastakad nupud. — Sirp ja Vasar 24.10.1975, lk 5.
     /Sh alajaotused: Tänavas ja tänaval; Muhamed+lane. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 40–42./
134. *Laks, Leo. Mõttevahetuse poolt. — Sirp ja Vasar 19.09.1986, lk 12.
     /Ajaloolistest kohanimedest./
135. *Leht, Mari-Anne. Rõuge ja Misso vallas taastatakse vanad külanimed. — Võrumaa Teataja lisaleht Elu 06.12.1997, lk 5.
     /Lühike uudisartikkel./
136. *Liivimaa Sakste lipukandja "Düna-Zeitung" pilkab... ("Omalt maalt ja riigist. Riiast.") — Valgus 08.12.1892, nr 51, lk 2.
     /.. "Postimehe" (koha)nimede eestistamise küsimust./
137. *Loorits, Oskar. Eesti perekonnanimede kirjutamisest. — Päevaleht 06.05.1921, nr 117, lk 3.
     /Nõuab uue kirjaviisi järgimist nii perekonna- kui ka kohanimedes (viimast viidet hiljem enam pole). Uuesti avaldatud albumis "Eestlasele Eesti nimi"./
138. Lõbu, Ivar. Nimekorrastajad nõu pidamas. — Edasi 20.03.1988, nr 66, lk 5.
     /Linnade ja rajoonide nimekomisjonide esindajate koosolekult Tallinnas 01.03.1988. Sõnavõttude (H. Saari, P. Päll, M. Meri, M. Kallasmaa, S. Ehrenbusch, T. Padu, K. Ellik jt) ülevaated. Ka Kuressaare nime taastamisest./
139. Lõhmus, Alo. Kalurid Punastelt Kaljudelt. — Eesti Ekspress 08.09.2005, lk A26.
     /"Miks Kallaste ei tohi kasutada ajaloolist rööpnime Krasnõje Gorõ, kui Lääne-Eestis on kümnetel küladel säilinud rootsikeelsed paralleelnimed?" Usutlus Leonti Kromonovi jt-ga./
140. +*Maarjamaast, intelligentsist ja muust. — Sirp ja Vasar 23.03.1973, lk 5.
     /Sh (eesti?) kohanimede tarvitamisest./
141. *Maripuu, A. Hiiumaa külad ja alevikud. — Nõukogude Hiiumaa 09.10.1975.
     /Hiiumaa maa-asulate piiride ja nimetuste korrastamisest. Vt ka T. Saue NõukH 06.01.1976./
142. *Maripuu, A. Hiiumaa külad ja alevikud. — Nõukogude Hiiumaa 10.02.1976.
     /Asulastikust ja külade nimedest./
143. *"Mats". Uulust. Nagu kubermangu valitsus kubermangu ajalehes teatab, on Uulu ja Surju mõisade omaniku Baron Alexander Stael von Holsteinile kubermangu valitsuse poolt luba antud Uulu ja Surju mõisaid "Uulu" nime all ühendada. ("Eestimaalt. Pärnumaalt.") — Sakala 29.12.1894, nr 52, lk 3.
144. *Meie ankeetküsimus lugejatele. Missugust nime pooldate Teie Tõrva linnale, kas senist või "Helme" linna nimetust? — Helme-Tõrva Sõnumed 25.03.1931, nr 12, lk 1.
145. +*Meile kirjutatakse . — Sirp ja Vasar 24.11.1972, lk 12.
     /Sh võõrpärisnimede ja Tallinna nime õigekirjutusest./
146. *Meistrid muutmise peale . — Maamees 03.01.1930, nr 1, lk 2; Lõuna-Eesti lisaleht 04.01.1930, nr 1, lk 12; Võru Teataja lisaleht 04.01.1930, nr 1, lk 12.
     /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekust. Allk: -kk./
147. Meri, Mart. Linnaväline nimekultuur. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988.) 5 lk (irdlisa).
     /Maakohanimedest, lähemalt haldusüksuste ja majandite nimedest./
148. +*Meriste, Henno. Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 12.
     /Sh toponüümidest lähtunud kolhooside ja kaevanduste nimedest./
149. +*Meriste, Henno. Peamiselt tõlkevallast. — Sirp ja Vasar 19.03.1976, lk 13.
     /Sh põgusalt Eesti ja võõrkohanimede tõlkimisest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 151–153 ("Tõlkekaride vahel tüürides")./
150. *Michelson, Tarmo. Kes küll maksis Tooraboora nime kaardilekandmise eest? — SL Õhtuleht 07.03.2002.
     /Regio teedeatlasesse kantud nimest Elva lähedal./
151. +*Mida asjust arvatakse . — Sirp ja Vasar 23.02.1973, lk 12.
     /Sh läti nimede kirjutamisest, sõnaühendist Tallinna linn, Saaremaa linna Kingissepa õigest kujust. Lugejate arvamusi./
152. *Mikitamäe valla nimetust muudetud. ("Siseriigist.") — Postimees 17.05.1923, nr 129, lk 5.
     /"Siseminister kirjutas eile määrusele alla, mille järele Petserimaa Mikitamäe valla nimetus muudetakse Mäe vallaks." (Kogu tekst.)/
153. *Miks ikka vaid Balti meri? — Nõukogude Õpetaja 25.01.1969.
     /Läänemere nimest./
154. *Milli Mallikas. Kolõvanni ristsed. (Veste.) — Tallinna Kaja 04.10.1914, nr 7, lk 78–80.
     /Tallinna nimest./
155. *Mis keel too olnes? ("Mõndasugust.") — Linda 1900, nr 6, lk 95.
     /Vigasest eesti keelest ja saksakeelsete paiganimede tarvitamisest ühes lehes./
156. *Mispärast kohanimesid muutma peab . Õigekirjutuse ja õigekeelsuse nõuded ning vanade nimede asendamine uutega. — Postimees 17.11.1925, nr 312, lk 4.
     /Seletus raudteejaamade nimede muudatuste asjus, mis on rahva hulgas arusaamatust tekitanud. Allk: Akadeemiline Emakeele Selts./
157. *Mugu, K. Kumb on õige? — Sirp ja Vasar 19.04.1968, lk 5.
     /Tsirgulinna või Tsirguliina./
158. M(uuk), E(lmar). Kas Haapsalu või Haabsalu? — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 139–140.
     /Liitkohanimede ortograafiast./
159. *Mägiste, J(ulius). Kas Sakalamaa või Viljandimaa? — Päevaleht 17.04.1929, nr 102, lk 6.
     /Selgitab Sakala päritolu; see on häälikulooliselt vale, peaks olema Sakla./
160. *Mälestuste ajaloost . (Ühe märkuse toetuseks.) — Tartu Riiklik Ülikool 07.02.1975.
     /Ajalooliste kohanimede (Derpt jms) eestindamisest (ka Peterburi nimest). Allk: Filoloog (=Peeter Olesk). Kärbitult uuesti avaldatud (õige nime all) kogumikus "Keelevoos 75"" (Tln 1977), lk 56–57./
161. *Nagu "Ztg. f. St. und Landile" Peterburist teatatakse, saada need Baltimaa kihelkonnad, kus Vene usuline rahvas elab, ligema aja sees Vene nimed. ("Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 11.07.1888, nr 28, lk 2.
162. Nagu teada, pandi endiste nimede Tartu ja Dorpat asemele Jurjev (Юрьевъ) maksma. Kuna ametlistes kirjades ja kohtades sedamaid ainult Jurjev öeldi, kirjutati eraviisil mõnel pool ikka veel Tartu ja Dorpat. Ülema käsu pääle antakse nüüd politsei läbi teada, et igalpool ainuüksi Jurjevi nimi tuleb tarvitada. Nii kirjutame ka meie edespidi "Tartu" asemel Jurjev. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 02.08.1893, nr 31, lk 653.
     /Kogu tekst./
163. *Natuke kilplalikkust . ("Siseriigist.") — Postimees 21.03.1922, nr 65, lk 2.
     /Kõlleste ja Krootuse nimest. Krootuse tuleneb kohaomaniku Grothuse nimest. Valitsus kinnitas kohalike elanike ettepaneku nimetada kohta Kõllesteks. Kahjuks teeb osa elanikke agitatsiooni Krootuse nime taastamiseks. Allk: E./
164. *Nimede muutmine Tormas on hoogu võtmas. Nii on Võtikvere vald omale uueks nimeks "Torma" võtnud, mis väga soovitav. Sellele järgnes postkontor. Ka paljud Võtikvere nimelised seltsid kavatsevad endid Tormaks ligemal ajal ümber ristida. ("Siseriigist.") — Postimees 09.04.1924, nr 98, lk 5.
     /Kogu tekst./
165. *Nipped näpped . — Postimees 26.10.1911, nr 243, lk 1; 31.10.1911, nr 247, lk 1.
     /Eesti Kirjanduse Seltsist, Gustav Suitsu märkusest ja kohanimede tarvitamisest. Allk: Sirvija./
166. *Nochmals "Tallinn" oder "Tallinna". — Revalsche Zeitung 29.10.1930, nr 104, lk 6.
     /Linnaarhiivi toetus Tallinn'ale./
167. +Nurm, Ernst. Ülevaade 1056 keskkoolilõpetaja ortograafilisest tasemest. — Eesti Keel 1938, nr 7-8, lk 238–248.
     /Sh vigu Eesti ja võõrkohanimedes lk 240–241, nimetäiendis 242–243, nimede kokku-lahkukirjutamises 245. Résumé: Aperçu sur le niveau des connaissances en orthographe des élèves des écoles moyennes, p. 248./
168. *"Nuustaku" alev Otepää aleviks. ("Siseriigist.) — Postimees 29.08.1922, nr 196, lk 3.
     /Nuustaku alevivolikogu on palunud alevit tulevikus Otepää aleviks nimetada. Põhjenduseks tuuakse see, et alevi kohal vanal ajal Otepää linn olnud. Allk: n./
169. *Nuustaku alev "Otepää" aleviks ümber nimetatud. ("Siseriigist.") — Postimees 17.09.1922, nr 238, lk 2.
     /" "Riigi Teatajas" nr. 125 avaldatud vabariigi valitsuse määruse põhjal 4. okt. s. a. on praegune Nuustaku alev, Tartu maakonnas, ümber nimetatud "Otepää" aleviks." (Kogu tekst.)/
170. *Nuustaku nime muutmine on praegu päevakorral. ("Siseriigist.") — Postimees 19.08.1922, nr 187, lk 9.
     /"Nuustaku asemele tahetakse ajalooline ilus "Otepää" võtta. Seda toonitasid juba mitmed seltsid ja ühisused, kes Eesti valitsuse ajal oma põhikirja muutes ka nime muuta tahtsid, aga et alev ikka Nuustaku nime kandis, ei arvatud muutusest tarvilist tulu tulevat ja jäädi vana nimega rahule. Nüüd on aga ka alevi juhid asjaga peri ja kavatsevad lähemal ajal nime muutmist alevivolikogule ette panna, kus loodetavasti asjaga päri ollakse. Tõuget selleks andis prof. Eiseni kõne Otepää Linnamäe pidul 2. juul. s.a."/
171. *Nõukas, O. Kas Narva-Jõesuu või Naroova-Jõesuu? — Põhja Kodu 01.07.1922, nr 75, lk 3.
     /Soovitab nimesid Narva-Jõesuu ja Narva jõgi./
172. *N(yman)n, (Joel). "Ormsö – Wormsö". — Kustbon 19.01.1921, nr 3, lk 12.
     /Pooldab esimest, teine olevat saksapärane./
173. *Oculus. Kas Kuivastu või Kuivaste. — Meie Maa 28.11.1923, nr 92, lk 3.
     /Eelistab esimest./
174. *Orm, Jaan. Vigu ja lohakusi. — Sirp ja Vasar 27.01.1978, lk 12.
     /A. H. Tammsaare kodukandi kohanimedest./
175. *Otsuseks on tehtud Balti kubermangude Greeka Õigeusuliste kihelkondadele varsi Venekeelsed nimed panna. ("Eestimaalt. Viljandist.") — Sakala 25.03.1889, nr 12, lk 2.
176. OU:*Pall, Valdek. Eesti kohanimede ortograafia päevakorrale. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 3, lk 138–142.
177. *Pall, Valdek; Simm, Jaak. Kuidas kirjutada eesti kohanimesid. — Sirp ja Vasar 05.12.1975, lk 5.
     /Käimasolevast maa-asulate arvestuse korrastamisest, normitud kohanimede sõnastiku koostamisest Keele ja Kirjanduse Instituudis, normimise põhimõtteid. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 52–54./
178. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede normimine. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 8, 9, lk 454–466, 537–540.
     /Murdeliste kohanimede kirjakeeles esitamise põhimõtted, häälikuvaheldused, kokku- ja lahkukirjutamine, kohanimede järelkomponendid, kohakäänete tarvitus. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 76" (Tln 1978), lk 89–93./
179. ##Pall, Valdek; Simm, Jaak. Kuidas kirjutada eesti kohanimesid? — Keelevoos 75. Valgus, Tallinn 1977, lk 52–54.
     /Kärbetega. Varem ilmunud: Sirp ja Vasar 05.12.1975./
180. *"Peeterb. Vedm." toob selle sõnume, et ühes Balti maa mitme muutuse seas ka Balti linnadele Saksa nimede asemele Vene nimed saada pandama. ("Uuemad sõnumed.") — Valgus 26.04.1885, nr 16, lk 3.
181. Pentšus, Osvald. Talu nimi taas ausse! — Rahva Hääl 16.03.1989, nr 64, lk 1.
     /Lugeja kiri Elvast./
182. *Peterburist antakse teada, et hiljuti Balti kubermangudes kohtade nimede muutmisega esimest hakatust on tehtud. ("Eestimaalt.") — Sakala 27.11.1891, nr 48, lk 3.
183. *Petserile eestipärane nimi . "Jaanilinn" võib tulla kaalumisele. — Elu 11.03.1931, nr 19, lk 2.
184. Pihlak, Jaak. Soe küla põline nimi on hoidmist väärt. — Sakala 08.10.2008.
     /Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak on vastu Soe küla nime muutmisele (vt 02.10.2008 Sakala)./
185. *Pikkamäe, Alice. Mitte Kuradisaar, vaid Saartneem. — Punane Täht 28.04.1984.
     /Käsmu ümbruse kohanimedest./
186. +Poissman, V. E. Ajaleht "Vaba Maa" keelest 1929. a. algul. (I.) — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 18–30.
     /Sh ortograafia (võõr)pärisnimedes lk 20–22; häälikuline külg (Eesti) kohanimedes lk 25–26; Eesti perekonnanimede deklineerimisest lk 28–29, Eesti ja lähedaste kohanimede nominatiivi esindus lk 29. Tutv: T(iitsm)aa, A(leksander), Vaba Maa 01.10. ja 03.10.1930./
187. *Poolamäe, Ülle. Kohanimede õigekeelsus. Kohakäänded. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 38 lk. (Nr 694.)
188. Postimees. Teemal: hoidkem nimesid! — Sirp ja Vasar 31.10.1986, nr 44.
     /Lugejate arvamusi tänavanimede jm ennistamisest: H. Gustavson, R. Ruutsoo, M. Ummelas, A. Tikk, M. Salum, E. Tamm, E. Mälgand; nn Uus-Tallinna sadama nimest (A. Mihkels, M. Hint, A. Rahn); Pärnu teatri nimest (R. Aller, M. Salum); Kuressaare nimest (A. Lumi, A. Tikk jt). Varasemat vastukaja vt ka SV 1986 nr 37 (O. Utt), nr 38 (I. Normet)./
189. *Potter, Heiki. Kohanimeseadus. — Geodeet. 12. Tallinn 1997, lk 31–32.
190. *Prangli vallale Tallinna kub. on ta palve pääle lubatud ennast ... "Maria" vallaks nimetada. ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 26.07.1893, nr 30, lk 635.
191. *Prants, H(endrik). Ajaloolised pöörded Tallinna pinnal. — Kodu 1920, nr 1, lk 32–35.
     /Sh lk 33 ka kohanimedest./
192. *Prants, H(endrik). Kirepi ja Kiräpää. — Postimees 22.11.1925, nr 317, lk 5.
     /Sh: Kiräpää on nüüdseks mugandatud Kirepiks (vt koguteos "Tartumaa"), kuid seda ei tohiks teha./
193. *Prants, H(endrik). Meie maa kohanimedest. — Päevaleht 17.11.1925, nr 312, lk 7.
194. *Prants, H(endrik). Rohkem tähelepanu Eesti kohanimedele nende tarvitamisel. — Postimees 17.01.1926, nr 16, lk 2.
     /Mõnel valitsusalal on välja antud ametlikud nimekirjad. Varem tarvitati kohanimesid saksa ja vene keeles ning sellest on tingitud ka segadused. Jannseni lehes tarvitati juba rohkesti eestipäraseid nimetusi. Venestamise ajal oli nimedes suur tagasiminek. Eriti tarvitas võõraid nimesid "Valgus". Erinevaid kohanimesid sageli segatakse ja samastatakse (Kirepi, Kiräpää)./
195. Prei, J. Kiri toimetusele. — Eesti Keel 1926, nr 3, lk 98–99.
     /Kindr.-Staabi Topo-Hüdrograafia osak. ülem vastuseks A. Tiitsmaale (1926 Eestimaa kaart, rets.). Kn: Kesselaid./
196. *Puu, A. Kirjutagem kohanimed eestipäraselt. — Võitlev Sõna 28.03.1964.
     /Ärvita ja Ämbra. Paide rajoon./
197. *Päll, Peeter. Hiiumaa nimest. — Postimees 15.05.1991, lk 3.
     /Hiiumaa ja Hiiu maakonna vahekord, "Hiiumaa maakonna" sobimatus./
198. Päll, Peeter. Eesti muutub Estlandiks. — Rahva Hääl 30.10.1993, lk 9.
     /Eesti kohanimede vanade võõrkeelsete vastete ärakasutamisest firmade jms nimedes./
199. *Päll, Peeter. Kohanimed vajavad korraldamist. — Eesti Sõnumid 23.07.1994.
200. *Päll, Peeter. Kohanimeseaduse eelnõu soovitab põliseid nimesid. — Eesti Päevaleht 15.11.1995, lk 8.
201. OU:Päll, Peeter. Eesti kohanimede õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1997, nr 1, lk 41–42.
     /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused: häälduspärasest kujust, sh Võru kohanimedes; kokku- ja lahkukirjutamisest. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 51–53./
202. *Päll, Peeter. Võru keel kohanimedes. Ettekanne IX Kaikas suveülikoolis Vilustes. — ES 09.08.1997.
203. *Päll, Peeter; Veskimägi, Enn. Noarootslased varugu pisut kannatust. — Eesti Ekspress 08.10.1997, nr 41.
     /Kakskeelsetest nimesiltidest Noarootsi vallas, vastavalt kohanimeseadusele. Vastuseks eelmises numbris ilmunud loole "Noarootslased hädas keeleametiga"./
204. OU:Päll, Peeter. Estonian Law on Place Names. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.2. 3 lk.
205. OU:Päll, Peeter. Võru keel kohanimedes. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 61–67.
     /Sh kohanimede eestistamisest 1930. a-te lõpul. Kokkovõtõq: Kotussõnimmi võro kiiĺ, lk 66–67. Summary: Võru toponymy, p. 120–121./
206. *Päll, Peeter. Kohanimed kui muistised. — Postimees 08.06.1999.
     /Liituvate valdade nimest, sh Karksi-Nuia linna ja Karksi valla uuest nimest, vastuseks Karksi-Nuia linnapeale Mati Ilissonile Pm 04.06.1999./
207. Päll, Peeter. Ilutsevad nimed on hullemad. — Maaleht 20.07.2000, lk 3.
     /Karuperse talu nimetamise soovist jm./
208. OU:Päll, Peeter. Kaaskõrvalpilk kohanimede normimisele. — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 38–39.
     /Kirjakeele ühtsuse nõudest. Vt ka M. Kallasmaa, "Eesti kohanimekorralduse keerdteilt.." (2004)./
209. *Pärn, Malle. Meie kodumaa on Eesti. — Postimees 21.09.1999.
     /Vajadusest kaitsta maa nime väär- või liigkasutuse eest./
210. *Pärnumaalt Tahkurannast. Mõtlemata järeltegu. ("Eestimaalt.") — Sakala 06.10.1893, nr 40, lk 2–3.
     /Kohanimede paneku küsimusest./
211. *Pärnumaa valdadele uued nimed . — Postimees 08.11.1931, nr 304, lk 4.
     /Ettepanek eestistada Pornuse, Taali, Kilingi, Enge, Voltveti, Pöögle, Polli ja Laatre valla nimi. Allk: Eesti Rahvusluse Ühing./
212. *Pärnumaa võõrapärased vallanimed muutmisele. — Pärnu Päevaleht 10.11.1931, nr 259, lk 1.
     /ERÜ vallanimede eestistamise ettepanekud./
213. Raamets, Heli. Maaomanikku ärritab kohanime sundeestindamine. — Maaleht 02.12.2010.
     /Viru-Nigula valla Hagersthali nime muutmisest./
214. +Raba, Rannar. President: mulgid võtsid oma märgi tagasi. — Sakala 19.01.2008.
     /Mh ühinevate valdade nimedest (Halliste, Mulgi jne)./
215. *Rahva vastu . — Postimees 19.08.1925, nr 222, lk 4.
     /Repliik. Voldi raudteejaama ei oleks tohtinud ümber nimetada Tabivere jaamaks ja on seepärast vastuvõtmatu. Sobiv nimi oleks olnud Saadjärv./
216. *Rajamets, H(arald). Piinlik lugu. — Õhtuleht 20.03.1982.
     /Rocca al Mare ortograafiast./
217. *Randmets, V. Vead kohanimedes tulevad parandada. — Postimees 30.08.1936.
     /Pooldab nimekujusid Kuresaar, Orisaar. AESi vastus samas lehes 17.10.1936 koos toimetuse seletustega./
218. +Ranniku, Veljo. Naissaare looduspark. — Eesti Loodus 1995, nr 9, lk 245–246.
     /Sh märkus Naissaare kohanimede kohta (kohanimekomisjoni ettepanekud). Summary: The Naissaar Nature Park, p. 273./
219. Raudsepp, Tõnu. Bussipeatustele õiged nimed! — Rahva Hääl 13.01.1988, nr 11, lk 4.
     /Eesti maaliinide bussipeatuste nimedes valitsevast segadusest./
220. *Raudtee jaamadele kohased nimed! — Postimees 02.05.1921, nr 96, lk 5.
     /1889. a avati Pihkva-Valga vaheline raudtee. Kohalikud elanikud nimetasid raudteejaamu oma nimedega: Lepasaare, Jänese mägi, Mustasaare, Hauka, Väheoru. Mõned jaamad on tagasi saanud Eesti nimed: Väheoru on jäetud Karulaks, Hauka Antslaks, Sommerpahlen Sõmerpaluks, Husari Husariks, Neuhausen Vastseliinaks. Viimane näib siiski Lepasaareks muutuvat. Petseri ja Irboska jaamade ülemate käest nõutakse arvamist, kuidas "Kosheljähat" eestindada. Ümbruskonnas on vene külad. "Kaleva" või "Maleva" võiks olla peatuskoha nimeks./
221. *Raudteejaamade nimede ümbermuutmine. — Postimees 12.05.1898, nr 103, lk 1.
222. *Rebellus. Ett "förslag". — Kustbon 1922, lk 20–21.
     /Saksapärastatud eestirootsi kohanimekujude vastu./
223. *Reim, M. Rohkem lugupidamist kohanimedele. — Võru Teataja 16.03.1922, nr 30, lk 1–2.
     /Juurdunud vene- ja saksapärastest kohanimedest. Ka Kanepi ~ Kanapää küsimusest./
224. *Reiman, W. Kas Eestimaa või Tallinnamaa? — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat III (1910). 1911?, lk 52–56.
     /Sama: EKS protokollid 1910, lk 52–56./
225. *R(eiman), W. Kohanimede väänamine... — Postimees 23.11.1915, nr 270, lk 3.
226. *Reval, den 28. August. Zufolge Bekanntmachung der Esthländischen Gouvernementsregierung sollen ... Maholmschen Kirchspiele belegenen Güter Alt- un Neu-Wartz ... wieder ihre alten Namen: "Alt- und Neu-Wardes führen. ("Esthland.") — Das Inland 09.09.1841, nr 37, lk 598.
     /Kn: Varudi./
227. *Reval, den 4. December. Das Gut Wesenberg wird ... auf die Bitte des Herrn Besitzers desselben in Zukunft den Namen "Schloss-Wesenberg" führen. ("Esthland.") — Das Inland 16.12.1841, nr 51, lk 818.
228. *Reval, den 8. März. Unlängst wurden die Namen der Güter Purtz und Pühs in Alt- und Neu-Isenhof verwandelt ..., jetzt ist auch das im Harrischen Kreise und Rappelschen Kirchspiele belegene Gut Odenkotz ... in Odenwald umbenannt. ("Esthland.") — Das Inland 23.03.1843, nr 12, lk 103.
     /Kn: Purtse; Püssi; Ohukotsu./
229. *Revel või Kolõvan? ("Kodumaalt.") — Olevik 30.09.1914, nr 112, lk 2.
230. +Rihvk, Reet. Avan koduvärava, astun koduõue. — Noorte Hääl 23.09.1988, nr 220, lk 1.
     /Sh Nõmme I kultuurikonverentsil tehtud ettepanekust kutsuda koole paikkonna nimede järgi, muuta kino Võit uuesti Victoriaks jm./
231. *Ringo, Katrin. Kohanimede õigekeelsus. Kokku- ja lahkukirjutamine. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 30 lk. (Nr 677.)
232. *Rishk. Vestnik soovib, et Balti kubermangudes kõik Saksakeelsed kohtade nimed ära kautataks ja nende asemele ainult Läti- ehk Eesti- ja Venekeelsed nimed seataks. ("Eesti maalt. Tallinnast.") — Virulane 04.11.1886, nr 45, lk 2.
233. *Rishk. Vestnik soovib veel kord, et Eesti- ja Lätimaal kohtadelt Saksakeelsed nimed saaksivad ära kautatud... ("Eesti maalt. Tallinnast.") — Virulane 11.11.1886, nr 46, lk 2.
234. *Rohkem enesest lugupidamist . — Postimees 11.03.1922, nr 57, lk 5.
     /Schuldino, Soldino või Süldino? (kõrts Valga lähedal.) Soovitab viimast./
235. +*Rumma, J. ((Eestimaa kaart. Tallinn 1921.)) — Loodus 1922, lk 316–317.
     /Rets./
236. *Russische Benennungen baltischer Oertlichkeiten. — Revaler Beobachter 1886, nr 257.
237. *Russische Benennungen baltischer Oertlichkeiten. — Revaler Beobachter 1887, nr 90.
238. *Saaber, Kalju. See ilus talunimi – Pullipeeru. — Virumaa Teataja 2001?.
     /Värvikatest talunimedest. Ilmus millalgi mais-juunis?/
239. OU:Saar, Evar. Eksitavad kohanimed uuel Setomaa kaardil. — Eesti Loodus 1999, nr 2/3, lk 84–85.
     /Rets: E. O. Mapi kaart "Setomaa–Petserimaa"./
240. *Saar, Evar. Haraku ojast. — Võrumaa Teataja 23.03.2000.
     /Vastuseks Rein Kivimäe küsimusele Meegomäe oja nime kohta./
241. *Saar, Evar. Kui kohanimedest moonutused kaotada, leiavad mõned ikka, et nüüd alles õige moonutamine algab. Selavii! — Võrumaa Teataja 02.03.2000, lk 2.
     /Voldemar Rannastele, kes soovib setopäraseid külanimesid muuta./
242. Saar, Evar. Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, Tartu 2001. 209 lk.
     /Referat: Ortsnamen von Räpina und Vastseliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, S. 91–94. Koopia EKIs (t 411). Kaitstud 08.03.2001. Avaldatud ka raamatuna, vt Faster, Saar 2002. Sisu: Sissejuhatus – Andmekogu tutvustus: Andmekogu struktuur, Andmekogu arendamissuunad, Võrdlus teiste kohanimekogude ja -andmebaasidega – Lingvistilised probleemid: Nimede keelsuse küsimus, Häälikujoontest Räpina ja Vastseliina kohanimedes, Omapärast võrukeelsete kohanimede muutevormides, Räpina kihelkonna talunimesüsteem, Vastseliina kihelkonna talunimesüsteemist – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. Näide täielikust andmebaasist – Lisa 2. Kohanimeobjektide liigitus ja lühendid andmebaasis – Lisa 3. Räpina kihelkonna kohanimede loend (100–146) – Lisa 4. Vastseliina kihelkonna kohanimede loend (147–209). Tutv: Margus, Tiia jt, KjK 2002/4, lk 299./
243. OU:Saar, Evar. Kanepi vai Kanapää. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 74–77.
     /Nime päritolust ja kasutamisest./
244. OU:Saar, Evar. Küsümüisi Võrumaa kotussõnimmi korjamisõ man. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 196–204.
     /Kohanimede kogumisest ja põhikaardi jaoks korrastamisest./
245. *Saar, Evar. Talukohtade ümbernimetamine maareformi käigus. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 03.06.2003.
     /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2003/11, lk 875–876./
246. *Saar, Evar. Moenimi Järveääre. — Maaleht 28.12.2006.
     /Talunimemoest, eristamatutest nimedest./
247. *Saar, Evar. Paljukeelsus ja silmahakkavad nimeandmispõhimõtted internetiajastu katastrinimedes. Ettekanne XLII Veski päeval Tartus. — ES 26.07.2009.
     /Tutv: Hussar, Annika, KjK 2009/12, lk 961–963./
248. OU:*S(aares)te, A(lbert). Eesti kohanimed rahvasuus. — Eesti Kirjandus 1922, nr 5, 8, lk 168–172, 281–284.
     /Hiiumaa, Muhu ja Saaremaa kohanimesid./
249. +Saareste, A(lbert). Tegelikud õigekeelsuse määrused. Eesti Kirjastuse-Ühisus "Postimehe" kirjastus, Tartu 1922. 41 lk.
     /Sh alajaotused: Kohanimed omastavas (24–25) – Eesti sugunimede käänamine (25) – Mitte: "Cypern", vaid: "Küpros" (saksa n-i vältimine, lk 37) – Uulits ja tänav (37). Tutv: Kettunen, Lauri, Eesti Keel 1922/3-4, lk 97–105. Aavik, J., Postimees 06.10–12.10.1922. Jõgever, Jaan, Postimees 06.04.1922. KAH (=K. A. Hindrey), Päevaleht 30.04.1922. M(ägiste), J., Tarapita 1922, lk 159–160. {peale Kettuse pole teada, kas mujal nimeteemat käsitletakse.}/
250. OU:*Saareste, Andrus. Tallinna praegusest nimest. — Eesti Kirjandus 1934, nr 3, 4, lk 120–127, 164–174.
     /Tutv vt A. Kask ESA 28 1984, lk 20./
251. +Saareste, Andrus. Ainsuse illatiiv kolmesilbilistel tüvedel. — Eesti Keel 1940, nr 7-8, lk 212–228.
     /Sh kohanimede -sse ja lõputa sisseütlevast lk 222–223 ning 226. Résumé: L''illatif singulier dans les radicaux trisyllabiques, p. 227–228./
252. OU:Saari, Henn. Redaktsioonilisi märkmeid. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 8, lk 505–509.
     /Nimesegadusest raamatus "Postitõllaga läbi Eestimaa" (Tallinn 1971), Baltikumi kolmekordsetest nimedest./
253. *Saarõ Evar. Järgmine piätüs: Vussitu. Bussipiätüse nime parandamine om puuľ võimalda, a tśurkmine käü nigu niuhti! — Uma Leht 2001?.
     /Võrumaa bussipeatuste nimedest, mis ei jõua kuidagi siltidele õigel kujul./
254. *Saarõ Evar. Kellele nuid nimmi vaia om? Sildimajandus ei tulõq elulõ järgi. — Uma Leht 08.01.2002, lk 2.
     /Teesildid ei vasta ametlikult kinnitatud nimedele./
255. *((Saksa ja vene kohanimekujude vastu.)) — Meie Maa 23.02.1921, nr 15, lk 3; 02.03.1921, nr 17, lk 2 jj.
     /EFAA: propagandaartikkel; täpne pealkiri märkimata./
256. *((Saksa ja vene kohanimekujude vastu Virumaa teeviitadel.)) — Põhja Kodu 13.09.1921, nr 105, lk 2; 15.09.1921, nr 106, lk 1.
     /EFAA: propagandaartikkel; täpne pealkiri märkimata./
257. *Saksapäraste nimede rohkus Eestis. — Postimees 14.01.1923, nr 12, lk 7.
     /Segadusest, mida tekitavad välismaal saksakeelsed perekonna- ja kohanimed Eestis. Vajadusest otsustada, kas olla eesti nimede poolt või vastu./
258. *Sarv, T(iina). Päevakorral on nimenormimine. — Sirp ja Vasar 01.10.1976, lk 16.
     /Õiendus: SV 22.10.1976, lk 16./
259. *Saue, T. Hiiumaa küladest. — Nõukogude Hiiumaa 06.01.1976.
     /Vastukaja, vt A. Maripuu NõukH 09.10.1975./
260. +*Schönberg, Alar. Rannarootslastest ja Eesti Vabariigi eestistamiskampaaniast. — Läänemaa Muuseumi toimetised IV. Toim. Ülla Paras. Haapsalu 2000, lk 103–112.
     /Ilmselt ka kohanimede eestistamise kavadest./
261. *Sekeldused ja vaidlused . — Tallinna Teataja 09.03.1911, nr 55, lk 1.
     /Eestimaa kubermangu nime pärast. Allk: J. R./
262. *Sepp, Elvi. Kes kaitseks ametnikke? — Postimees 17.06.1999.
     /Vastuseks M. Ilissonile Pm 04.06.1999 Karksi valla nime teemal./
263. *Setu valdadele tuleb omakeelsed nimed anda. ("Siseriigist.") — Postimees 23.03.1923, nr 79, lk 5.
     /Sõnum. Petserimaal on 5 valda, kus enamuses setud: Vilo, Järvesuu, Satserinna, Mikitamäe ja Obinitsa. Mikitamäe vallanõukogu otsustas mullu nime "Mäe" kasuks, kuid maakonnanõukogu lükkas ettepaneku tagasi. Obinitsa vallanõukogu otsustas nimetada oma valda Meremäe vallaks. Allk: Setu./
264. SH. Muhu keeldus andmast maaüksustele antiikjumalate nimesid. — Saarte Hääl 01.12.2009.
     /Nimeks sooviti Ra, Astarte, Isise, Nepitu, Lahari, Eose, Hera ja Tenerite./
265. OU:*Simm, Jaak. Igal kohal oma nimi. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 9, lk 556–557.
     /Kohanimede muutumisest seoses asulareformiga. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 76" (Tln 1978), lk 93–96./
266. *Simm, J(aak). Kodurajooni kohanimede õigekirjutusest. — Töörahva Lipp 09.06.1977.
     /Haapsalu rajoonis./
267. *Simm, J(aak). Kohanimede õigekirjutusest. — Kommunismiehitaja 07.07.1977.
     /Saaremaa kohanimed./
268. *Simm, J(aak). Kohanimede õigekirjutus korda! — Nõukogude Hiiumaa 14.06.1977.
     /Hiiumaa kohanimed./
269. *Simm, Jaak. Kohanimed meie ümber. — Edasi 01.07.1977.
     /Tartu rajooni kohanimedest./
270. *Simm, Jaak. Mõned märkused kodurajooni kohanimede õigekirjutusest. — Edasi 02.08.1977.
271. *Simm, Jaak. Mõni sõna kohanimede õigekirjutusest. — Tee Kommunismile 19.07.1977.
     /Viljandi rajooni kohanimed./
272. *Simm, Jaak. Paide rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Võitlev Sõna 13.08.1977.
273. *Simm, J(aak). Pärnu rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Pärnu Kommunist 28.06.1977.
274. *Simm, J(aak). Rakvere rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Punane Täht 11.06.1977.
275. *Simm, J(aak). Rapla rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Ühistöö 18.06.1977.
276. *Simm, J(aak). Valga rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Kommunist 18.06.1977.
277. *Simm, J(aak). Võru rajooni kohanimede õigekirjutusest. — Töörahva Elu 28.06.1977.
278. *Simm, J(aak). Õiged kohanimed. — Koit 09.06.1977.
279. *Simm, J(aak). Aitäh keelehuvilistele! — Nõukogude Hiiumaa 07.11.1978.
     /Eesti kohanimede normeeritud sõnaraamatu koostamisest./
280. *Simm, J(aak). Aitäh vaevanägijaile! — Töörahva Lipp 10.11.1978.
     /Eesti kohanimede normeeritud sõnaraamatu koostamisest./
281. *Simm, Jaak. Aitäh vaevanägijaile! — Edasi 18.11.1978; Nõukogude Õpetaja 11.11.1978; Punane Täht 11.11.1978.
     /Kohanimede normeeritud sõnaraamatu koostamisest./
282. *Simm, Jaak. Veel kohanimede õigekirjutusest. — Sirp ja Vasar 07.04.1978, lk 12.
283. *Simm, Jaak. Asulanimede käänamine. — Tee Kommunismile 19.04.1979.
     /Viljandi rajoon./
284. OU:*Simm, Jaak. Eesti asulanimede sõnaraamat. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 8, lk 492–493.
285. *Simm, Jaak. Eesti NSV asulanimede sõnaraamat. Ettekanne Haapsalu 5. keelepäeval. — ES 11.04.1979.
286. *Simm, J(aak). Haapsalu rajooni asulanimede käänamisest. — Töörahva Lipp 12.04.1979.
287. *Simm, J(aak). Harju rajooni asulanimede käänamisest. — Harju Elu 24.05.1979.
288. *Simm, J(aak). Hiiumaa asulanimede käänamisest. — Nõukogude Hiiumaa 28.04.1979.
289. *Simm, J(aak). Jõgeva rajooni kohanimede käänamisest. — Punalipp 19.07.1979.
290. *Simm, J(aak). Kuidas käänata? — Kommunismiehitaja 24.05.1979.
     /Saaremaa kohanimesid./
291. *Simm, Jaak. Paide rajooni asulanimede käänamisest. — Võitlev Sõna 06.09.1979.
292. *Simm, Jaak. Põlva rajooni kohanimed käänetes. — Koit 12.06.1979.
293. *Simm, J(aak). Pärnu rajooni asulanimede käänamisest. — Pärnu Kommunist 07.08.1979.
294. *Simm, Jaak. Rakvere rajooni asulanimede käänamisest. Keelejuttu. — Punane Täht 15.05.1979.
295. *Simm, Jaak. Tartu rajooni asulanimede käänamisest. — Edasi 26.04.1979, lk 6.
296. *Simm, Jaak. Valga rajooni asulanimede käänamisest. — Kommunist 04.05.1979.
297. *Simm, Jaak. Võru rajooni asulanimede käänamisest. — Töörahva Elu 21.04.1979.
298. *Siseministri määrus avalikult väljapandavate nimelaudade kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta. ("Uuemad teated.") — Postimees 21.08.1920, nr 213, lk 2.
     /Sh: tänavate, puiestike, turgude ja platside nimed peavad olema eestikeelsed. Kõik riigikeeles väljapandud kuulutused, nimesildid jms peavad olema kirjavigadeta. Allk: Tallinnas, 7. augustil 1920. a. nr. 02759. Siseminister: Einbund. Politsei peavalitsuse ülem: Laurits./
299. -ssa(a)re lõpulistest kohanimedest. — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 27–28.
     /(=A. Kask?) Poleemika A. Tiitsmaaga, kes soovib nimekuju Kuresaare. Allk: A. K. (=A. Kask?)/
300. *Suvitajate soovid . — Saaremaa 02.07.1921, nr 50, lk 2.
     /Sh soov uusmoodustise Saare maakond asemel kasutada Saaremaa maakond, Kuressaar p.o Kuressar. Allk: Suvitajad. Vastuväide: vt Valveme Meie Maa 1921./
301. *Z. für St. u. Lnd leiab, et kohanimede muutmine Liivimaal palju segadust saada sünnitama, sest kõik kaardid olla ju Saksa nimedega. ("Uuemad sõnumid.") — Olevik 09.02.1887, nr 7, lk 3.
302. *Zum Namen "Baltland" . — Die Ostsee 1918–1919, nr 1, lk 118 jj.
     /Erinevaid nimeettepanekuid: Baltenland, Balten, Ostland, (Königreich) Liefland./
303. *Zum Namen des baltischen Staates. — Dorpater Zeitung 29.05.1918, nr 75, lk 1.
     /Kritiseerib nimekuju Die Vereinigten Baltenlande ja paneb ette Baltenland. Allk: G. v. S./
304. *Zum Namen des baltischen Staates. — Dorpater Zeitung 29.05.1918, nr 75, lk 1.
     /Pooldab nime Baltenland, mitte Baltland. Allk: K. B./
305. *Zur Frage der Namen der Eisenbahnstationen. — Dorpater Zeitung 25.05.1918, nr 72, lk 2.
     /Nimemuudatustest./
306. *Zur Umbenennung von Reval . — Nordlivländische Zeitung 1914, nr 221.
     /Revaler Beobachteri järgi./
307. *Tallinna nime muutmisest . — Päevaleht 10.09.1914, nr 205, lk 3.
308. *"Tallinna Sõber" tunneb selle üle südame valu, et "Рижскій Вѣстникъ" Venemaa, iseäranis Baltimaa kohtadele Saksa keelsete nimede asemele Venekeelseid nimesi soovib. ("Tõistest ajalehtedest.") — Sakala 29.11.1886, nr 48, lk 2.
309. *Tallinn jääb Tallinnaks . — Vaba Maa 25.10.1930, nr 250, lk 9.
     /Tallinna hariduskogu otsusest toetada kuju Tallinn./
310. *"Tallinn" või "Tallinna" . — Vaba Maa 07.10.1930, nr 234, lk 6.
     /Toetab kuju Tallinn. Allk: At./
311. *Talu nimi muudetud . ("Siseriigist.") — Postimees 01.09.1921, nr 197, lk 3.
     /"Siseministeeriumi loaga on Joosep Suits'i talu "Sibbi" Saadjärve vallas, Voldi mõisa järele ümber nimetatud "Tamme" taluks." (Kogu tekst.)/
312. *Tamm, A. Kas Luguse, Tausta või Kugli? — Nõukogude Hiiumaa 05.01.1971.
     /Vastuseks U. Kiisa artiklile NõukH 01.12.1970./
313. +Tamm, Merike. Elanikud said oma koduaadressi muutumisest teada kogemata. — Postimees 15.04.2010.
     /Kohila valla aadressikorraldusest./
314. *Tartu linna ümber nimetamise üle Jurjeviks toob Tartu kreisiülema ringkiri järgmise käsu:... ("Sõnumed kodumaalt. Jurjevist.") — Eesti Postimees 18.08.1893, nr 26, lk 2.
315. Tartu linna ümber nimetamise üle Jurjeviks toob Tartu kreisiülema ringkiri järgmise käsu:... ("Sõnumed. Valitsus. Kord. Kohus.") — Olevik 09.08.1893, nr 32, lk 675.
316. Tartu nimest . — Olevik 22.02.1893, nr 8, lk 174.
     /Linna ümbernimetamisest Jurjeviks keiserliku ukaasi alusel, selle nime ja linna ajaloost. Väga lühidalt ka Tartu muudest nimedest. Allk: kl./
317. *"Tartu" nime tarvitamisest kohalikkudes lehtedes on üleeilsest pääle kitsendatud, nagu lugejad ehk juba märkasid. Tartu asemel tuleb venekeelset ametlikku nimetust "Jurjev" tarvitada. ("Kohalik elu.") — Olevik 03.01.1915, nr 1, lk 4.
     /Kogu tekst./
318. *Tartu tarvitamise asjus . ("Kohalikud teated.") — Postimees 02.01.1915, nr 1, lk 3.
     /Nimest./
319. *Tartu tarvitamise asjus kirjutab "Postimees" järgmist:... ("Ajakirjandus.") — Pealinna Teataja 06.01.1915, nr 4, lk 2.
320. *Teder, Teofil. Isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist. — Maaomavalitsus 1933, nr 7, lk 99–106.
321. *Teder, Teofil. Vastuseks V. Avessoni artiklile "Veel isiku perekonnanimede, nimede ja kohanimede kirjutamisviisist". — Maaomavalitsus 1934, nr 2, lk 29–32.
322. +Teenida rahvast on haritlaskonna kõrge missioon. — Noorte Hääl 30.04.1988, nr 101, lk 1.
     /Ülevaade EKP Keskkomitee Büroo istungist 22.04.1988. Sh V. Liivi sõnavõtust, kes töökaaslaste nimel avaldab rahutust Kingissepa linna ümbernimetamise kampaania pärast. Vt ka "Kaja" Sirp ja Vasar 27.05.1988./
323. *Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede ametlik kuju. — Päevaleht 29.11.1923, nr 320, lk 5; Koit 01.12.1923, nr 139, lk 3.
     /Nimede kirjutamise reeglid./
324. OU:Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1923, nr 4, lk 111–116.
     /Reeglist "kirjuta kohanime nii nagu kohalik rahvas nime hääldab." Sh väliskohanimedest, Eesti kohanimede mitmekeelsusest ja varieeruvusest, asustusnimede aluskäändest, kirja- ja murdekeele vahekorrast. Tutv: Vilberg, G., Loodus 1923, lk 755–756./
325. Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede ortograafiast Eestimaa kaartidel. — Eesti Keel 1923, nr 5, 6, lk 173–177.
     /Järgmiste kaartide arvustus ja vigade loetelu: Eesti kaart 1 sm = 5 km, Helsinki 1919; Eestimaa kaart 1 : 42000; Eestimaa kaart 1 : 650000, Tartu 1919. Joonealused märkused A. Saarestelt. Vt ka A. K. 1924/
326. *Tiitsmaa, Aleksander. Meie ametlikest kohanimedest. Ettekanne Tartus. — ES 21.10.1923.
     /Ilmunud: EK 1923, lk 111–116. Tutv: AESA IV, lk 24–25./
327. *Tiitsmaa, A(leksander). Märkmeid kohanimedest. Kas "Tallinn" või "Tallinna". Kas Narva jõgi või Naroova jõgi. Kas "Tähkvere" või "Tähtvere"? Kesselaid. — Postimees 18.04.1925, nr 103, lk 2.
328. *T(iitsm)aa, A(leksander). Märkmeid kohanimedest. Kas "Võõbsu" või "Võõpsu". - Kas "Naroova" vald, või "Narva" vald. - Kas Kokora või Kokaru. Räpina. — Postimees 16.06.1925, nr 159, lk 4.
     /Pooldab nimevorme Võõpsu, Narva vald, Kokaru, Räpina./
329. Tiitsmaa, A(leksander). (Eestimaa kaart. Sõjaväe Kartograafia Jaoskonna väljaanne 1921. Mõõt 1 : 300 000.) — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 45–47.
     /Rets. Kaardil märgatud kohanimede vigu. Vt ka Prei 1926./
330. *Tiitsmaa, Aleksander. Kas Tallinn või Tallinna? Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 06.11.1932.
     /Tutv: E(listo), E(lmar), EK 1933, lk 98–101./
331. *Toomaru, Eero. Maa-asulaiks jäävad alevik ja küla. — Rahva Hääl 09.08.1975.
332. *Toomaru, Eero. Maa-asulaks jäävad alevik ja küla. — Nõukogude Õigus 1975, nr 5, lk 328–330.
     /Maa-asulate arvestuse korrastamisest ja kohanimede muutmisest. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 50–52./
333. Tooraboora Eestisse ei passi. — Delfi 06.03.2002.
     /Kohanimenõukogu koosolekust, kus mh arutati Elva-lähiste mägede nime Regio teedeatlases. BNSi uudis./
334. OU:Toponymic Guidelines for Map and Other Editors - Estonia. (2nd edition, October 1997.) Koostanud Peeter Päll. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/INF/16. 16 lk + skeem.
335. *Triigi vald ei taha olla Triigi. — Postimees 20.09.1930, nr 255, lk 6.
     /Nimemuutmisettepanekutest. Allk: Triiklane./
336. +T(rinkman), E(lmar). AES-i juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1928, nr 1-2, lk 30–31.
     /Sügisest 1926 kevadeni 1928. Sh eesti perekonnanimede käänamise juhised; Eesti kohanimede soovitusi, eeskätt Setumaa osas./
337. +T(rinkman), E(lmar). Kohanime-lühendeid. Kohanime-lühendite asjus. — Eesti Keel 1931, nr 6, lk 191–192.
     /"Eesti Keeles" tarvitatavad lühendid ja nende selgitus. Kinnitatud AESi juhatuse poolt 09.11.1931./
338. +Trinkman, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi XI tegevusaastast 1930. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 25–28.
     /Sh: juhatus pöördus palvega Vabariigi Valitsuse poole fikseerida Eesti pealinna nimeks Tallinna (lk 26)./
339. T(rinkman), E(lmar). Akad. Emakeele Seltsi juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 92–95.
     /Sh refereeritud otsuseid: asutiste, organisatsioonide, seaduste jm. pärisnimede kirjutusviis (vastuseks Harju Maavalitsusele, lähemalt EK 1929, lk 85 jj); võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest (EK 1931, lk 108), dr. O. Kalda algatusel ajalehtede, tänavate ja asutiste pärisnimede tõlkimisest (EK 1932, lk 127); Eesti asulate üldnimestiku redigeerimistoimkonna tööst: üldpõhimõtted ja seisukohad üksikute kohanimede asjus (pms Setumaal), uute postiagentuuride nimetused./
340. *Tõdede lahkuminekul – "Kanepi ja Kanapää" suhtes. — Võrumaa 25.03.1922, nr 4, lk 2.
     /Kasutatagu mõlemaid. Allk: V. S./
341. *Um einen Buchstaben . — Revalsche Zeitung 04.10.1930, nr 83, lk 4.
     /A. Vaga ja Eesti Kirjanduse Seltsi vaidlusest Tallinna nime üle./
342. *Uued jaamade nimetused . ("Kroonika.") — Eesti Raudtee 1922, nr 10/11, lk 187.
     /"1. novembrist peale nimetati Pärnu-Tallinna kitsaroopalisel raudteel järgmised jaamad ümber: Waldhof - Papiniiduks, Lauri - Käruks, Härmeti - Raplaks." (Kogu tekst.)/
343. *Uued jaamade nimetused . — Postimees 20.10.1922, nr 241, lk 5.
     /"Teedeminister kinnitas Pärnu kitsaroopalise raudtee jaamade uued nimetused: "Hermeti" vaksal "Raplaks", "Lauri" vaksal "Karuks" ja "Waldhof" "Papiniiduks"." (Kogu tekst.)/
344. *Uued jaama nimed . ("Päevauudised.") — Postimees 20.09.1919, nr 203, lk 2.
     /"Hiljuti nimetasime, et Puka ja Keeni vahel Mäkiste jaam avatud. See pooljaam ei kanna ametlikult ometi Mäkiste vaid Kuikatsi nime; jaam on Kuikatsi mõisa maa peal. Raudteevalitsus tahab pääle selle mõnele jaamale, mis seni Vene nimesid kannud, Eesti nimed anda, näituseks Dvigateli asemele Ülemiste, Baranovi asemele Uueküla ja Korfi asemele Auvere." (Kogu tekst.)/
345. *Uusi valdade nimesid Virumaal. — Põhja Eesti 03.05.1930, nr 48, lk 3.
     /ERÜ ettepanekust, vt "Võõrapärased.." Pm 30.04.1930./
346. *Vaga, Aleksander. Liitsõnaliste pärisnimede kirjutamisest. — Edasi 28.01.1958.
     /Toimetuse märkusega./
347. +Vahemetsa, Aigar. Inimene ja legend. Mõtisklusi Kaljo Kiisa ja Mati Undi uuest filmist "Saja aasta pärast mais". — Sirp ja Vasar 12.12.1986, nr 50.
     /V. Kingissepast; sh kaitseb tema nime säilitamist linnanimena./
348. +Vajadus olla meie ise. EKP Keskkomitee sekretär Mikk Titma hümnist, Eesti lipust ja ajaloomälust. — Rahva Hääl 16.02.1989, nr 41, lk 1.
     /Sh nimede ideologiseerimise kahjulikkusest./
349. *Valdade ja talude nimedest. — Maaliit 10.09.1919, nr 189, lk 4.
     /Tuleks muuta eksitavad nimed, mis sisaldavad sõnu Väikse-, Suure-, Vana-, Vastse-. Allk: -r-./
350. *Valdadele eestipärased nimed . — Pärnumaa 12.11.1931, nr 129; Pärnumaa Teataja 01.12.1931, nr 139, lk 4.
     /ERÜ Pärnumaa vallanimede eestistamise ettepanekud, vt "Pärnumaa valdadele.." Postimees 08.11.1931./
351. *Valdadele uued nimed . — Postimees 16.02.1930, nr 45, lk 6.
     /ERÜ ettepanekust eestistada vallanimesid, sh Tartumaal Pilkuse, Vorbuse, Pangodi, Kaarepere, Puurmanni, Krüüdneri, Meeri, Vesneri, Haaslava, Mäksa./
352. *Valdade nimedest . — Olevik 11.05.1887, nr 20, lk 1.
353. *Valed nimed . — Võru Teataja 08.03.1920, nr 18, lk 1.
     /Vajadusest eestistada nimed Kaseritsa (p.o Kasaritsa), Moisekatsi – Mooste jm./
354. *Valgamaa vallanimed vajavad eestistamist. — Lõuna-Eesti 21.01.1930, nr 7, lk 2.
     /ERÜ ettepanekust, vt "Võõrapärased.." Pm 20.01.1930./
355. +*Valle, N. Ebatavalist sõnade ajaloost. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 2, lk 117.
     /Sõnad lugemisvigadest, sh Emmaste./
356. *Vals, Helju. Mõnda mineviku Tartust. — Edasi 17.01.1975.
     /Sh Tartu nimest eri aegadel (Derpt, Dorpat). Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1976), lk 55-56./
357. *Valveme. Äärmärkused. — Meie Maa 05.07.1921, nr 52, lk 1.
     /Vastuväiteid Saaremaas 18.06 ja 02.07.1921 ilmunud mõtetele (vt "Ega nimi meest..", "Suvitajate soovid"). Kaitseb lühikese lõppsilbiga nimesid Hellama, Pärsama, Jõeär./
358. +Vare, Tõnu. Meie valupunktidest. — Noorte Hääl 26.04.1988, nr 97, lk 1.
     /Kingissepa rajooni komsomolikomitee pleenumist, kus mh toetati täielikult taotlust taastada Kuressaare linna nimi./
359. *Varep, Endel. Kas siiski mitte Väinameri? — Eesti Loodus 1959, nr 5, lk 313–314.
360. *Vastseliina raudteejaam Lepassaare jaamaks ümber nimetatud. ("Tallinna teated.") — Postimees 23.06.1921, nr 138, lk 3.
     /"Raudteeülema käsukirjaga nr. 126 nimetatakse endise nimega raudteejaam Neuhausen (Vastseliin) "Lepassaareks" ümber." (Kogu tekst.)/
361. *Veel "Kanapää" ja "Kanepi" . — Võru Teataja 07.04.1923, nr 36, lk 2.
     /Kanepi kasuks. Allk: R. A./
362. *Veltsmaa, Asta. Ühe kohanime imepärasest saatusest... — Harju Elu 07.11.2008.
     /Turbuneeme-Turbaneeme nime kujust./
363. *Venelehed toovad rõõmu avaldusi Tartu ja Dünaburi nimede muutmise üle. ("Kodumaalt. Tartust.") — Eesti Postimees 16.02.1893, nr 3, lk 2.
364. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Kas Tallinn või Tallinna? — Postimees 22.02.1929, nr 52, lk 5.
365. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Tallinna nime asjus. — Päevaleht 03.12.1930, nr 330, lk 5.
     /Vastus Aavikule, Tallinna kaitseks./
366. *Veski, J(ohannes) V(oldemar). Tallinn või Tallinna? — Vaba Maa 17.10.1930, nr 243, lk 4.
     /Toetab kuju Tallinna. Lõpus toimetuse märkus eelistusega kujule Tallinn./
367. OU:*Viitso, Tiit-Rein. Irbe väina vastu. — Eesti Loodus 1980, nr 6, lk 383.
368. OU:*Vilbaste, Gustav. Lisa eesti kohanimede ortograafiale. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 4, lk 233.
     /Vt Kull KjK 1958/11./
369. *Vilberg, G(ustav). Väikesed märkused keele alal. Kuidas kirjutada kohanimed. — Vaba Maa 04.01.1919, nr 3, lk 2.
     /Saksapärase kirjutusviisi vastu kindralstaabi teadetes. Aegna p.o Äigna, Karlose – Paljassaar, Väike-Prangli – Aksi, Kokskeri – Keri./
370. *Vilberg, G(ustav). ((J. F. Sevoni. Eesti kaart. Viron kartta. 1919.)) — Vaba Maa 23.02.1921, nr 49, lk 4.
     /Rets. Põhjalik kohanimede kriitika./
371. *Vilberg, G(ustav). Kohanimede kirjutamisest. — K/Ü. "Looduse" ilmunud ja ilmuvate raamatute tutvustaja 1922 nr. 2.
     /Kohanimed kirjutatakse nii, nagu nad kohapeal kasutusel on./
372. *V(ilberg), G(ustav). (A. Tiitsmaa. Kohanimede kirjutamisest. "Eesti Keel" nr. 4, 1923.) ("Arvustused ja referaadid.") — Loodus 1923, nr 12, lk 755–756.
     /Artikli tutvustus järelmärkusega./
373. *Vilberg, G(ustav). Nimede kirjutamisest eesti keeles. ("Väikesed teated.") — Loodus 1923, nr 4, lk 249.
     /Kokskär p.o Keri, Aegna – Äigna jms./
374. *Viljandimaa, Sakalamaa, Mulgimaa. — Kaitse Kodu 1929, lk 571–572.
     /Nimedest ja ajaloolistest piiridest. Allk: M. R./
375. *Viljandimaa valdadele eestipärased nimed. — Oma Maa 20.02.1930, nr 20, lk 2.
     /ERÜ ettepanekust muuta Kärstna, Riidaja, Loodi, Päri ja Heimtali valla nimi./
376. *Viljandi Sillakohtu poolt anti ringkirja läbi valla- ja mõisavalitsustele teada, et Liivi kubermangu ajalehe trükikoast kõikide Liivimaa valdade ja mõisade Eesti keelsete nimede lehti 25 kopiku eest saada võib. ("Eestimaalt. Viljandist.") — Sakala 18.04.1887, nr 16, lk 3.
     /Vt T. Kuusik, "Lühikene maadeteadusline sõnastik.."./
377. *Viljandist. Nagu juba ennemalt ammu kõneldi, et saksakeelsete kohanimede asemele Balti kubermangudes Venekeelsed nimed panna... ("Eestimaalt.") — Sakala 17.10.1887, nr 42, lk 2.
378. *Viljandist. Nagu "Uus Aeg" kuuleb pidada nüüd õige pia Läänemere maade Õigeusu kihelkondadele Venekeelsed nimed pantama. ("Eestimaalt.") — Sakala 04.08.1889, nr 30, lk 2.
379. *Vilu, Endla. Eesti kohanimed O. Masingu "Marahwa Näddala-Lehes". II k töö. Tartu 1959. 54 lk. (Nr 472.)
380. Vinni, Raul. Salme vald muudab tänavanimesid. — Saarte Hääl 17.11.2009.
     /Koha-aadresside korrastamisest./
381. *Võõrapärased vallanimed Valgamaal . — Postimees 20.01.1930, nr 18, lk 5.
     /ERÜ ettepanekust muuta Leebiku, Lõve, Keeni, Laatre, Holdre, Taagepera, Hummuli ja Kaagjärve valla nimi./
382. *Võõrapärased vallanimed Virumaal . — Postimees 30.04.1930, nr 115, lk 6.
     /ERÜ ettepanekust muuta Porkuni, Kalvi, Maidla, Voka, Aaspere, Saksi, Skarjatina, Peetri ja Iisaku valla nimi./
383. *Võõrapäraste nimedega Järvamaa vallad. — Postimees 02.04.1930, nr 90, lk 6.
     /ERÜ ettepanekust muuta Einmani, Esna ja Anna valla nimi./
384. Väre, Hans. Keelatud Tooraboora härgheina kastmes. — Sakala 02.08.2009.
     /Sh Elva-lähedase küngastiku nimest ja kohanimeseadusest./
385. *Wegner, A. Braucht unser Heimatland einen Namen? Eine zeitgemässe Betrachtung. — Libauscher Kalender f. d. J. 1914. (1913?), lk 164–169.
386. *Welchen Namen sollen unsere Heimatlande in Zukunft tragen? I. — Dorpater Zeitung 23.05.1918, nr 70, lk 1.
     /Kaitseb nime baltische herzogtümer. Allk: E./
387. *Welchen Namen sollen unsere Heimatlande in Zukunft tragen? II. — Dorpater Zeitung 23.05.1918, nr 70, lk 1.
     /Eelistab nime Baltenland. Allk: G. v. S. (=Georg v. Sabler?)/
388. *Willandi maakonnast. Nimmede muutmisest. ("Ommalt maalt.") — Eesti Postimees 17.11.1871, nr 46, lk 269.
     /Kohanimedest. Allk: ..n../
389. +*Ühinenud omavalitsus võib nimeks saada Viru-Kunda vald. — Virumaa Teataja 04.12.2008.
     /Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemisest./
390. +Üldsegi mitte meretagune asi. — Noorte Hääl 30.04.1988, nr 101, lk 2–3.
     /Vestlusring 15.04 Saaremaa lehe toimetusega, sh kibestumusest Kingissepa linna nime muutmise asjade käigu pärast./
391. *Инструкция по русской передаче географических названий Эстонской ССР. Главное управление геодезии и картографии при Совете Министров СССР, Москва 1972. 29 lk.
     /Sh lühiülevaade eesti k-st lk 13–15, eesti kohanimedes esinevaid termineid jm sõnu lk 16–28./
392. +*Пурин, В. Р. Отражение производственной деятельности людей в географических названиях Советской Прибалтики. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 231–236.
393. +*Пурин, В. Р. Отражение деятельности людей в топонимии Советской Прибалтики. — Известия АН СССР. Серия географическая 1969, nr 3, lk 20–28.
394. *Список сельских поселков и деревень Эстонской ССР. — Ведомости Верховного Совета и Правительства ЭССР 1977, nr 11, lk 200–279.
     /Sama ka eesti k-s./
395. *Яани, Аго. Как называть Чудское озеро? — Известия АН ЭССР. Биология 36, nr 2 (1987), lk 169–172.