EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Võõrnimede õigekirjutus, transkriptsioon jm. A–M.
Tähestikuliselt:
- Aaslava, S.
Piibli pärisnimede transkriptsiooni küsimuste lahendustest. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 67–71.
/29. ja 30.04.1935 koosolekutest, kus osalesid H. Põld, S. Aaslava,
H. Masing, J. Veski, J. Mägiste, E. Elisto, P. Haliste jt. Heebrea,
kreeka ja ladina nimede edasiandmisest./
- Aaslava, S.
Täienduseks eelmisele. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 71–72.
/Piibli pärisnimede teemal toimunud 03.06 koosoleku ülevaade.
Traditsiooniliste isiku- ja kohanimede arutelu./
- Aaslava, S.;
Masing, Hugo.
Vastuseks eelmisele. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 26–35.
/Kaks seisukohavõttu (Aaslava 26–33, Masing 33–35) H. Põllu
kirjutise asjus EK samas numbris. Toimetuse järelmärkusega./
- *Aavik, Joh(annes).
Võõrakeeliste nimede väljarääkimisest. — Postimees 28.08.1914, nr 195, lk 2.
- *Aavik, Joh(annes).
Mõned ajakohased keelelised märkused. — Postimees 05.06.1920, nr 94, lk 4.
/Mitte Latvija, vaid Latvia./
- *Aavik, Joh(annes).
Väikesed keelelised märkused. — Postimees 09.03.1921, nr 54, lk 5.
/Läti pärisnimed: mitte Ulmanis, vaid Ulman.
Mitte Slovakia, vaid Slovakkia./
- +*(Aavik, Johannes).
20 Euroopa keelt. 20 Euroopa keele hääldamise reeglid
eriti pärisnimede ja tsitaatsõnade ning -lausete hääldamiseks.
Koostand Joh. Aavik. Istandik, Tartu
1933. 122 lk.
- *Aavik, Johannes.
Veel kord pärisnimede suurest ja väikesest algustähest. — Kodu Tee (Stockholm) 1947, nr 2, lk 15.
/Nn käändumatutes omadussõnades?/
- *Aben, Karl.
Läti isikunimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 09.04.1949, lk 7.
- Aben, Karl.
Vabanegem fetišeist. — Edasi 02.12.1951, nr 283.
/Ettepanek häälduspärastada kõik võõrnimed, lähtudes üldrahvalikkuse
printsiibist ja toetudes stalinlikele seisukohtadele. Vt ka "Võõrnimede
hääldamisest.." E 11.12.1951, "Diskussioonikoosolekud.." E 12.12.1951,
"Võõrnimede ortograafiast.." E 21.12.1951 ja 28.12.1951./
- OU:Aben, Karl.
Ladina tähestikuga keeltest pärinevate võõrpärisnimede
transkribeerimisest eesti keeles. — Ajaloo-Keeleteaduskonna
töid. TRÜ toimetised. Vihik 35. Eesti Riiklik
Kirjastus, Tallinn 1954, lk 167–195.
/Ettepanek kirjutada kõik võõrnimed häälduspärases transkriptsioonis
ja selle põhjendusi, vastuarvamuste kriitikat. Резюме: О
правописании в эстонском языке иностранных имен собственных из языков
с латинским алфавитом./
- *Ader, Riina.
Võõrkohanimede õigekirjutusest eesti ajalehtedes.
Kursusetöö. Juhendaja Eevi
Ross. TPedI, Tallinn 1991. 34 lk + lisa. (Nr 611.)
- +Ahven, E(eva).
Eesti kirjakeele arenemine aastail 1900–1917.
Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituudi
uurimused IV. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958.
188 lk.
/Sh võõrnimekirjutuse arengust lk 17, 35-36, 40-41, 82-84./
- +Ahven, H(eino).
Märkmeid kirjakeelse sõnavara ulatusest F. J. Wiedemanni
eesti-saksa sõnaraamatu esimeses trükis. — Emakeele Seltsi
aastaraamat IV (1958). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959,
lk 28–47.
/Wiedemanni sõnaraamatust väljajäänud sõnu, sh 3. Maade ja rahvaste
nimed lk 32. Резюме: По поводу полноты словарного состава
эстонского лит. языка в I изд. словаря Ф. Видемана, с.
46–47./
- +Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus.
Selgitusi märkide tarvitamise kohta. — Eesti Keel 1932, nr .
/Sh 1. Apostroof perekonnanimedes (nii eesti kui ka
võõrnimedes)./
- Alatalu, Toomas.
Neid poliitikuid ei tunne keegi. — Sirp ja Vasar 31.01.1975, nr 5, lk 5.
/Vigastest hispaania nimedest "Välispanoraamis 1973". Vastukaja:
"Asi pole päriselt nii" (T. Leito, T. Huik) Sirp ja Vasar
04.04.1975./
- *Allika, Andrus.
Aasia kohanimed 1976. a õigekeelsussõnaraamatus ja ENE-s.
III k töö. Tartu 1979. 52 lk. (Nr 1355.)
- Alto, V.
Kas Prantsusmaa, Saksamaa või Prantsuse,
Saksa? — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 82–84.
/Omastavalistest maanimedest, soovitab ka maanimesid Prantsuse,
Saksa jm. Toimetuse järelmärkusega./
- OU:*Alvre, Paul.
Arvestagem hääldamist ja kirjaviisi traditsioone. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 365–369.
/Võõrnimede kodunemise kaitseks. Vastukaja M. Hindile KjK
1968/1,2./
- +Ansomardi.
Eesti praeguse kirjakeele, kirjaviisi ja grammatika arvustus. — Rahva Lõbu-leht 1900, lk 306-310, 370–375, 434–438, 499–504, 558–563, 624–630, 694–697.
Kirjutanud Ansomardi.
/Esitab üsna utoopilisi kirjaviisi ja vormistiku parandamise
ettepanekuid, mh esitab tähestiku täiendusi võõrsõnade ja -nimede
kirjapanekuks/
- +Ariste, Paul.
Rootsi mõjust vanimas eesti kirjakeeles. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 1–11.
/Sh nn Turu käsikirjas esinevatest Rootsi ja Skandinaavia kohanimede
mugandustest lk 11./
- +Ariste, Paul.
Eestit tšehhi leksikonis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, lk 53–54.
/Sh tõstab esile nimede esitamist originaalkeeles ning toetab mõtet
kasutada ka meil Kesk-Aasia jm rahvaste nimesid algkeelepäraselt./
- Arutati võõrkohanimede
kirjutamist. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 7, lk 447.
/17.05 ESi koosolek Tartus: E. Nurm võõrkohanimede kirjutamisest
uues ÕSis, vaidlused sel teemal./
- +Arutluskoosolek ENSV
Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis. — Edasi 19.12.1951, nr 296.
/16.12.1951, sh võõrpärisnimede kirjutamise teemal (vt Aben
1951)./
- +*Arvamusi ja ettepanekuid
. — Sirp ja Vasar 19.02.1971, lk 5.
/Sh vietnami nimede translitereerimisest./
- *Burlakova, Zinaida.
Võõrkohanimede kirjutamise põhimõtted ja nende areng 1990.
aastatel. Seminaritöö. Juhendaja
Tiina Rüütmaa. TPÜ, Tallinn 2000. 25 lk. (Nr
2/00.)
- OU:Bušs, Ojārs.
Riikide nimed läti, leedu ja eesti keeles (eksonüümid ja
endonüümid). — Nime murre. Pühendusteos Valdek
Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud
Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa
ja Margit Langemets. Eesti Keele
Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn
2002, lk 25–30.
/Kolme keele nimekasutuse võrdlusi./
- Butkus, Vytautas.
Apie du pasaulio geografinių pavadinimų žodynus. — Gimtoji kalba 2001, nr 3, lk 23–24.
/Rets: Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Tallinn 1999.
Pikemalt uuest leedu geograafiaentsüklopeedia kavast koos
artiklinäidetega./
- Diskussioonikoosolekud
võõrnimede ortograafia küsimuses. — Edasi 12.12.1951, nr 290.
/Võõrnimede häälduspärase kirjutusviisi poolt ja vastu. TRÜ ÜTÜ eesti
keele ringi koosolekud 7. ja 9. dets-l. Ettekandjad ja sõnavõtjad K.
Aben, E. Lepik, J. V. Veski, V. Lehari, V. Ernits, J. Peegel, R.
Kull. Pikem referaat. Hilisemat meenutust vt ka V.-L. Kingisepp ESA
43 1999, lk 112./
- +Eesti kirjakeele reeglid
. Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi
ja Eesti Kirjanduseseltsi asemikkude ühiste keelekoosolekute
otsused. Trükki andnud Joh. V.
Veski. E. R.-s. Kirjanduse-haruseltsi toimetused nr.
10. Tallinna Eesti Kirjastuseühisus, Tallinnas, 1912. 15
lk.
/Sh nimede, eriti eesti perekonnanimede käänamisest, vene nimede
kirjutamisest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest./
- +*Eesti Kirjameeste Seltsi
aastaraamat 1877. Viies aastakäik. Tartus
1877.
/Sh lk 73 15.-16.06.1876 Põltsamaal peetud 10. koosoleku protokollis
lause (p 12): "Koolmeister Iung pidas kõnet võõra keelte nimede üle,
mes Eestikeeles pruugitavaks saanud, nimelt nende õigest kirjutamise
viisist. Ka selle asja poolest saab aastaraamat täielisemat seletust
tooma, kui siin praegu võimalik anda."/
- +*Eesti Kirjanduse Seltsi
Aastaraamat XIII (1929). EKS, Tartu 1930. 62 lk.
/Sh keeletoimkonna otsusest Läti isikunimede -s, -š lõpu
kohta./
- +Einer, H(ans).
Eesti keele õpetus koolidele. Kolmas täiendatud
trükk. J. Ploompuu raamatukaupluse kuluga, Tallinn 1905.
144 lk.
/Lisaosas eesti perekonnanimede käänamisest, (võõr)nimede
õigekirjutusest. Pooldab erikeelsete nimede säilitamist./
- +EKS-i Keeletoimkonna
otsuseid. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 85–86.
/05.04.1932, sh otsus jätta ära Läti perekonnanimede lõpus olev
-s, -š ja -is, v.a need 2silbilised
is-lõpulised, mis rahvusvaheliselt tarvitusel, nt Rainis,
Jaunis, Lalis./
- Elisto, E(lmar).
Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja
seletusi. — Eesti Keel 1936, nr 4, 5, 6, lk 121–127, 151–160, 187–190.
/Sh perekonna- ja eesnimede teemal lk 127 ning 151–156: nime
aluskäändest, muutmise põhjustest, ar-lõpust, liitnimede
lõppudest (-ma(a), -ssa(a)r, -so(o), -ro(o), -ver(e), -ni),
eesnimede võtmisest perekonnanimeks, nimede soost; kohanimedest lk
156–160 ja 187–190: väliskohanimede omastavalisest kujust ja nimede
mugandamisest; pea-lõpulised külanimed Kuusalus, Narva ümbruse,
Petseri- ja Võrumaa kohanimed kaartidel, ettepanekud vallanimede kohta,
külanimede muutmisest mitmel pool./
- +Elisto, E(lmar).
Erakorraline peakoosolek 7. nov. 1937. Vaidlusi uute
evangeeliumitõlgete keele kohta. — Eesti Keel 1937, nr 6, lk 186–194.
/Sh E. Elisto piiblinimedest, H. Põllu märkusega.
Summary: A Debate on the Language of the New Estonian Translation of the
Bible, p. 193–194./
- *Elisto, Elmar.
Vene pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. — Nõukogude Õpetaja 04.10.1946.
- +*Elisto, Elmar.
Eesti keele korraldamisest. — Nõukogude Õpetaja 09.08.1947.
/Sh võõrnimede senisest suurema mugandamise vajadusest./
- +*Elisto, Elmar.
Keelelisi küsimusi. I. Riiklik Kirjastus "Pedagoogiline
Kirjastus", Tallinn 1948. 208 lk.
/Sh vene pärisnimede kirjutusviisist ja selle kujunemisest lk
34–48, s-ist ja z-ist nimedes lk 125–128,
võõrkohanimede hääldusest lk 128–132, kohanimede kirjutusest eesti
keeles lk 134–140 (häälduspärase kirjutusviisi kaitseks). Kordustrükk
1949. a. Tutv: Remmel, N., Nõukogude Õpetaja
08.04.1949./
- Elisto, Elmar.
Kohanimede kirjutamisest. — Nõukogude Õpetaja 06.07.1951, nr 27.
/Võitleb häälduspäraste kohanimede arvu suurendamise eest. Hilisemat
meenutust vt Elisto ESA 22 1977, lk 196./
- Elisto, Elmar.
Kohanimede reformist. — Nõukogude Õpetaja 09.08.1952, nr 32.
/Üksiküsimuste vaatlus: h, k, p, t, š ja šš, z ja
s, e ja je jne./
- Elisto, Elmar.
Kohanimede reformi edasiarendamisest. — Nõukogude Õpetaja 03.01.1953, nr 1.
/26.06.1952 TRÜ aulas korraldatud teaduslik konverents Stalini
töö "Marksismist keeleteaduses" teise aastapäeva puhul, kus
peaküsimusena arutati häälduspärast kirjaviisi. Toob "häälduspäraste
kohanimede" näiteid./
- +*Elisto, Elmar.
Kas tegeliku arenemise poolt või vastu? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 690–693.
/1960. a ÕSi kohanimeortograafia kriitikat; ka eesnimedest./
- *Elisto, Elmar.
Keelekaja. — Õhtuleht 13.11.1964.
/Kreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. Vabariikliku
õigekeelsuskomisjoni koosolekult./
- *Elisto, Elmar.
Mõni sõna kohanimede tõlkimisest. — Sirp ja Vasar 09.07.1965.
- *Elisto, Elmar;
Ojasson, Oskar.
Vene nimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
/Vt ka Nurm SV 18.06.1965./
- *Elisto, Elmar.
Soome nimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 02.06.1967, lk 6.
- *Elisto, Elmar;
Kull, Rein.
Apostroof võõrnimede käänamisel. — Nõukogude Õpetaja 01.11.1969.
- +*Elisto, Elmar.
Keelelisi küsimusi. II. Õigest keelest, tervest
meelest. Eesti Raamat, Tallinn 1976. 187 lk.
/Artiklite kogumik. Sh: Vene nimede kirjutamisest eesti keeles
(1965), kohanimede tõlkimisest (1965), soome nimede käänamisest
(1967)./
- +Elisto, Elmar.
Keelelisest tööst kirjastustes 1945–1950. — Emakeele
Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk
191–198.
/Sh eesti nimede vene keeles kirjutamise reeglite sünnist
1946–1947 (lk 194–195) ja võõrnimeteemalistest vaidlustest J. Käisiga
ning vene-eesti tabelist lk 196–197./
- *Eltermaa, Mall.
Võõraste kohanimede tulek eesti keelde.
Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
- +*Emakeele Seltsis. ÕS-i muresid
. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 7, lk 445–446.
/25.04.1971 ESi ettekandekoosolek Tartus ÕSi uusväljaande
õigekeelsusprobleemidest, sh R. Kull puudutas võõrnimede hääldamist ja
ortograafiat, T. Erelt "Suur ja väike algustäht kohanimelistes
omadussõnades"./
- Entsüklopeedia peatoimetuse
koosolek. — Sirp ja Vasar 15.09.1967, nr 37, lk 6.
/Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, G. Naan: 1965. a otsust ei
muudeta./
- OU:Erelt, M(ati);
Kaplinski, J(aan); Rätsep, H(uno); Uuspõld, E(llen); Õim, H(aldur).
Lähtugem keeleteoreetilistest seisukohtadest! — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 105–106.
/Võõrnimede kirjutusviisist, M. Hindi seisukohtade toetuseks.
Vt Hint KjK 1968/1,2./
- +*Erelt, Tiiu.
Suur ja väike algustäht kohanimelistes täiendites.
Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 25.04.1971.
- +*Erelt, Tiiu.
Vabariiklik õigekeelsuskomisjon 1975. aastal. — Nõukogude Õpetaja 13.03.1976.
/Murdenimetuste ja võõrpärisnimede kirjutamisest./
- OU:Erelt, Tiiu.
Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti
kirjas. (Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1976, nr 6, lk 351–357.
/VÕKi poolt heaks kiidetud transkriptsioonitabelid. Uuesti avaldatud
1977 (ESA) ja kogumikus "Keelevoos 76" (Tln 1978), lk 96–110./
- OU:Erelt, Tiiu.
Bulgaaria ja serbohorvaadi nimed eesti kirjas.
(Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1977, nr 5, lk 298–299.
/VÕKi poolt heaks kiidetud transkriptsioonitabelid. Uuesti avaldatud
1980 (ESA)./
- ##Erelt, Tiiu.
Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. 1. Murdenimetuste kirjutamine.
2. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti
kirjas. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22. Tallinn
1977, lk 243–258.
/Varem ilmunud KjK 1975/7, 1976/6./
- OU:Erelt, Tiiu.
Türgi-tatari ja tadžiki nimed eesti kirjas.
(Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 12, lk 738–743.
/VÕKi soovitatud ümberkirjutustabelid (koost. L. Seppel, A. Laast,
H. Udam), nende kommentaare ja vaidlusküsimusi. Uuesti avaldatud 1983
(ESA)./
- +*Erelt, Tiiu.
Soome keelekorraldusest. — Keel ja Kirjandus 1979, nr 9, lk 540–548.
/Sh refereerib võõrnimede kirjutamise põhimõtteid soome k-s ja
olulisemaid töid sel teemal./
- OU:##Erelt, Tiiu.
Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. Bulgaaria ja serbohorvaadi
nimed eesti kirjas. — Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi
aastaraamat 24 (1978). Eesti Raamat, Tallinn 1980, lk
145–147.
/Varem ilmunud KjK 1977/5./
- ##Erelt, Tiiu.
Türgi-tatari ja tadžiki nimed eesti kirjas. — Eesnimedest
oskussõnadeni. Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27 (1980/1981).
Eesti Raamat, Tallinn 1983, lk 283–243.
/Tabelid koost. L. Seppel, A. Laast, H. Udam. Varem ilmunud
1978 (KjK)./
- OU:Erelt, Tiiu;
Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn;
Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno.
Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn 1993. 304 lk.
/Sisu: Kirjutaja eelmärkus, Sissejuhatus (H. Saari) – Raamatu kasutajale
– Lühendid – 1. osa: Vene, ukraina, valgevene ja gruusia (reeglid,
eesnimesid, perekonnanimesid, kohanimesid jm) – 2. osa: Armeenia,
aserbaidžaani, kasahhi, kirgiisi, tadžiki, turkmeeni ja usbeki
(reeglid)./
- +Erelt, Tiiu.
Nimetäiendiga piltlikud väljendid (Damoklese mõõk ja
Rootsi kardinad). — Keelenõuanne soovitab. 2.
Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 147–149.
/Suurtähe põhjenduseks./
- +Erelt, Tiiu.
Eesti keelekorraldus. Toimetanud Maire
Raadik. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002.
456 lk.
/2 osas: Ajalugu ja tänapäev; Lugemik. Sh kommenteeritud
keelekorraldajate nimeteemalisi seisukohti jm: Elmar Muuk (lk 127 jj),
Ernst Nurm (143), Elmar Elisto (148), VÕK (226, 234–238, 241–242),
ESi keeletoimkond (247–248). Lugemikus avaldatud Elmar Elisto
"Kohanimede kirjutusest eesti keeles" (384–389) ning Ernst Nurme
"Austagem kirjakeele traditsiooni" (390–399)./
- OU:Ernits, E(nn).
Probleeme ja ettepanekuid seoses pärsia nimede kirjutamisega. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 219–220.
/Häälikute täpsema edasiandmise võimalustest. Vt ka Udam KjK
1972/5./
- *Ernits, Enn.
Tähelepanu nimede õigekirjutusele. — Põllumajanduse Akadeemia 11.10.1978.
/(võõr-??)./
- Gustavson, Heino.
Kiri ei valeta? — Keel ja Kirjandus 1959, nr 5, lk 308.
/Eksimusi võõrnimede kirjutamises./
- +*Hallap, V(almen).
Poleemilist, julget, kapitaalset, sekka ka vähem meeldivat. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 57–58.
/Emakeele Seltsi aastaraamatust 1963. Sh käsitleb ka P. Nurmekunna
artiklit India ja araabia pärisnimedest./
- *Havi, Toomas.
Uusi riike ja troonipärijaid. — Sirp ja Vasar 03.09.1965.
/Keelevigadest./
- *Havi, Toomas.
Ikka hädas nimedega. — Sirp ja Vasar 03.09.1982, lk 4.
/Võõrnimede kirjutamisest./
- *Heinapuu, Andres.
Leedu ja läti kunstnike nimedest. — Edasi 20.11.1977.
/Eesti keeles./
- +Hermann, Karl August).
Võõraste sõnade kirjutamisest Eesti keeles. — Rahva Lõbu-leht 1899, nr 2, 3, 4?, 6, 7, lk 28–31, 60–61, .., 129–130, 146–147.
/Võõsõnade ja -nimede ortograafiast; pooldab algupärase kirjapildi
säilitamist ning võõrtähtede kasutamist./
- Hiedel, Edvin;
Hiedel, Lembe.
Küsimusi ENE peatoimetusele ehk pärisnimede translitereerimise
probleemi ENE-s ei saa pidada lahendatuks! — Sirp ja Vasar 30.06.1967, nr 26, lk 6.
/Pooldavad rahvuslike nimekujude kasutamist. Vt Kleis ja Raudtits
1967/
- *Hint, Mati.
Põhimõttelisi vastuväiteid võõrpärisnimede ortograafia
reeglitele. Ettekanne Tallinnas ja Tartus. — ES 27.02.1967; 12.03.1967.
- +*Hint, Mati.
Ortoeepia normeerimise probleeme. — Keel ja struktuur.
2. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt.
Tartu 1968, lk 1–123.
/Sh võõrnimede hääldusest?? Резюме: Проблемы нормирования
орфоэпии./
- OU:Hint, Mati.
Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, 2, lk 32–41, 88–90.
/Võõrnimede üldreegli erandirühmade subjektiivsusest ja liigsest
häälduspärastamisest, nimetuletiste ortograafiast, nn käändumatutest
omadussõnadest. Vt ka Alvre, Jaanits jt, Karelson, Nurm, Veski ja Vääri,
Viires, Viitso KjK 1968 ning Erelt jt, Hint KjK 1969./
- OU:+Hint, Mati.
Võõrpärisnimetuletiste kirjaviisi mõttevahetuse strateegiast ja
taktikast. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 40–47.
/Nimede ja nende tuletiste lähteortograafia säilitamise
kaitseks. Mõttevahetuse algus: vt Hint KjK 1968/1,2./
- *Hint, Mati.
See tarkuse raske koorem. — Sirp ja Vasar 16.03.1984, lk 12.
/Võõrpärisnimede ortograafiast (turgi aj-diftongist jm). Vt
ka Päll 1984, Laast 1984./
- Hint, Mati.
Kas Kroaatia on nüüd lõplikult kadunud? — Eesti Päevaleht 25.10.1999, lk 6.
/Kroaatia/Horvaatia nimest, serbia, horvaadi ja bosnia
keelest./
- *Hints, Elvi.
Võõrpärisnimede küsimusi eesti vanemas kirjakeeles. IV
k töö. Tartu 1958. 76 lk. (Nr 766.)
/Olemasolu ei ole kindel./
- *Hints, Elvi.
Võõrpärisnimede ortograafiast ja käänamisest eesti
kirjakeeles. Diplomitöö. (Tartu) 1959. 226
lk. (Nr 805.)
/Hävinud./
- *Horm, V.
Geograafiaõpetajad on täbaras olukorras. — Nõukogude Õpetaja 22.12.1950.
/Segadusest ja ebaühtlusest vene kohanimede transkribeerimise
alal./
- +H(urt), J(akob).
Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi.
Väljaandnud Tartu õpetatud Eesti Selts. (Nr. 5.)
Tartus, 1864. Trükitud H. Laakmanni juures. 16 lk.
/Uue kirjaviisi esimesi tutvustusi eesti keeles. Sh ptk eesti ja
võõrnimedest ja nende õigekirjutusest./
- *Häda võõraste
nimedega. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 627–628.
- +Isiku- ja kohanimeliste
täiendite ortograafiast. (Mõttevahetuse
kokkuvõtteks.) — Keel ja Kirjandus 1958, nr 11, lk 689–695.
- *Jaanits, L(embit);
Lõugas, V(ello); Viires, A(nts).
Keel olgu kultuuri ja teaduse internatsionaalsete sidemete
teenistuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 11, lk 674–676.
/Võõrnimede ja nende tuletiste ortograafiast. Vt Hint KjK
1968/1,2./
- +Jakobson, C(arl) R(obert).
Veikene Geograafia ehk Maade teaduse käsiraamat.
Kolmes raamatus. Alama koolide kohta kirja
pannud C. R. Jakobson. H. Laakmanni kirjade
ja kuluga trükkitud. Tartus 1868. 180 lk.
/Sh sissejuhatuses pikemalt võõrnimede kirjutamise põhimõttest.
Lk 160–180 kohanimede register. Tutv: Yrjö Koskinen,
Kirjallinen Kuukauslehti 1869/2./
- *Jegorov, Margus.
Pihkva või Pskov. — Postimees 26.07.2004.
/Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vt ka P. Pälli vastust 28.07
Postimehes./
- *Jevsejeva, Jelena.
Võõrnimed venekeelses ajakirjanduses eri aegadel.
Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika
Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 33(05).
- *Joasoon, Harald.
Vene omadussõnakujuliste pärisnimede vahendamisest. — Sirp ja Vasar 03.08.1982, lk 4.
- *Jugapuu, Mart.
Keelepudrutused. — Tartu Riiklik Ülikool 07.02.1975; 14.03.1975.
/Nimede Kreutzwald, Parrot, Neumann jt ortoeepiast.
Kärbitult uuesti avaldatud (Mart Kadastiku nime all) kogumikus
"Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 86–87./
- *Juhised eesti pärisnimede kirjutamise
kohta vene keeles ja vene pärisnimede kirjutamise kohta eesti
keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими
буквами и русских имен собственных эстонскими буквами.
Projekt. Tallinn 1954. 28 lk. (ENSV TA. Keele ja
Kirjanduse Instituut.)
/Rööptekst vene k-s./
- Juhised hiina nimede
kirjutamiseks eesti keeles. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 3/4 (1957), lk 350–354.
/ESi komisjoni (A. Kask, E. Nurm, P. Nurmekund, E. Varep) poolt
välja töötatud ja ESi juhatuse poolt 08.04.1957 kinnitatud kava, mis
avaldatakse "mõttevahetuse korras"./
- *Järv, Ants.
Kohanimede transkriptsioon ajakirjanduses. II k
töö. Tartu 1951. 74 lk. (Nr 312.)
- +*Jätkame juttu keelest
. — Sirp ja Vasar 03.03.1961, lk 3; 31.03.1961, lk 3.
/Sh J. Oja "Pisut geograafiat" jm./
- +*Kaalep, Ain.
Lähemale vennasrahvaste kultuurilistele traditsioonidele.
(Mõtteid tõlke- ja transkriptsiooniküsimustest.) — Edasi 03.07.1956.
- *Kaalep, Ain.
Kreeka pärisnimede kirjutamisest eesti keeles.
Ettekanne Tartus. — ES 26.04.1959.
- *Kaalep, Ain.
Hispaania keelt silmas pidades. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 491.
/Pärisnimede hääldamisest./
- *Kaalep, Ain.
Jean Paul Marat' nimi eestlaste suus. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 3, lk 173.
/Toimetuse järelmärkusega./
- *Kaalep, A(in).
Kuue luuletaja nimest: Abai; Džambul; Nazim Hikmet; Frederico
Garcia Lorca; Raúl González Tunón; Johannes R. Becher. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 11, lk 688.
/Võõrnimede alfabeetilisest järjestamisest./
- Kaalep, Ain.
Kuidas kirjutada Kesk-Aasia rahvaste nimesid. — Sirp ja Vasar 17.02.1967, nr 7, lk 6.
/Vajadusest uues ENEs kasutada nimede otsetranskriptsiooni./
- OU:Kaalep, Ain.
Türgi-tatari ja tadžiki nimede eesti transliteratsiooni
katse. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 275–280.
/Kirgiisi, kasahhi, turkmeeni, aserbaidžaani, usbeki ja tadžiki
nimede transkribeerimise reegleid./
- *Kaalep, A(in).
Jah, Navoii! — Edasi 14.12.1968.
/Usbeki nime õigekirjast. Vastukaja P. Nurmekunnale (Edasi
08.12.1968). Vt ka "Kas Navoii või Navoi?" (Edasi
04.02.1969)./
- +Kaalep, Ain.
Nipmeid-näpmeid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13
(1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 225–227.
/Sh alajaotus: Preventiivselt keralalase vastu (liite
häirivast kasutamisest la-lõpulistes nimedes; asemele sobiksid
ehk guatemalteek, venetsolaan jms. Резюме: Некоторые
языковые предложения, с. 227./
- +*Kaalep, Ain.
Esto-arabica. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
/Sõnade algebra ja Gibraltar rõhust. Toimetuse
märkusega./
- *Kaalep, Ain.
Kogemustest võõrpärisnimede kasutamisel. Ettekanne III
kevadkoolis Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
/Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
- *Kaalep, Ain.
Kas Gruusia või Georgia? Rahvaste nimetamisel tuleb
püüelda originaaliläheduse poole. — Eesti Päevaleht 23.09.2005.
/Eelistab Georgiat./
- *Kaalep, T.
Hiina nimede õigekirjutusest eesti keeles. — Tartu Riiklik Ülikool 10.05.1957.
- OU:*Kaalep, T.;
Nurmekund, Pent.
Hiina pärisnimede kirjutamine ladinatähelises kirjaviisis. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 6, lk 351–355.
/Ajakirjas "Sovetskoje Krajevedenije" avaldatud tabeli tutvustus,
näiteid uues kirjaviisis./
- OU:Kala, Tiina.
Ajalooliste isikunimede õiged (?) ja valed (?) vormid. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 6, lk 437–439.
/Vastukaja R. Raagile KjK 2002/3. Muid näiteid nimede
varieeruvusest; soovitab rohkem vastavust nüüdisaegsete reeglitega./
- *Kaplinski, Jaan.
Kiusuküsimusi nimede kirjutamise vallast. — Sirp ja Vasar 01.11.1985, lk 13.
/Võõrkohanimedest ja türgi-tatari rahvaste isikunimedest./
- +Kaplinski, Jaan.
Pikad vokaalid ja hüperkorrektsuse keerdsõlmed. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 282–284.
/Sh gruusia nimedest ning pika vokaaliga muganditest kohanimedes ja
rahvanimetustes. Vt ka Päll, samas./
- +Karelson, Rudolf.
Kas jälle käändumatu omadussõna? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 290–293.
/Liigse häälduspärastamise vastu, sh kohanimedes
Šlesvig-Holstein, Missuuri jms. Vt Hint KjK 1968/1,2./
- +Karlov, Leo.
Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse"
ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 8, lk 490.
/Sh märkusi kohanimede kohta: riiginimede jätkuva
häälduspärastamise kaitseks jm./
- OU:Karlov, Leo.
Veel piiblinimedest. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 556–557.
/Poleemikat VÕKi otsusega (vt Päll KjK 1987/12)./
- OU:Karma, T(õnu).
Mida teha läti nimedega? — Keel ja Kirjandus 1962, nr 9, lk 539–549.
/s-lõpuliste nimede probleem, läti kirjaviisi
ajaloost./
- *Karma, Tõnu.
Liivi nimede kirjutamine. Ettekanne koosolekul
Tallinnas. — ES 16.04.1978.
- OU:*Karma, Tõnu.
Liivi nimede kirjutamine eesti keeles.
— Läänemeresoomlaste etnokultuuri küsimusi. Valgus,
Tallinn 1982, lk 63–66.
/Резюме: Об эстонской транскрипции ливских имен. Referat: Die
Rechtschreibung der livischen Namen in der estnischen Sprache./
- *Karma, Tõnu.
Hädas võõrpärisnimedega.
Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 04.05.2004.
/Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2004/10, lk 798–799./
- *Karro, Ilmari.
Ettevaatust - reisijuht! — Edasi 23.11.1983, lk 4.
/Vigadest pärisnimedes K. Laigna raamatus "Tallinn - Brest - Lvov -
Karpaadid"./
- *Karro, Ilmari.
Kuidas on õigem? — Edasi 19.05.1983, lk 6.
/Valgevene nimede translitereerimisest./
- *Kas Chamberlain või
Čembõlein? Mõnd võõrkeelsete nimede
hääldamisest. — Kaitse Kodu 1930, lk 574–575.
/Ettepanek võõrnimesid häälduspäraselt kirjutada./
- *Kasikov, Aarne.
Kohanimed nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 30.11.1984, lk 13.
/Võõrkohanimede ortograafiast./
- *Kasikov, Aarne.
Eesti keelel on omad reeglid. — Postimees 28.08.2004.
/Vastuseks August Meema kirjale 18.08 Postimehes, Aleksandrovskoje
rajooni nimest./
- +Kask, A(rnold).
Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
/Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk
228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935
Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest
ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest
231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk
232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue
de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
- *Kask, Arnold.
Kas "Komsomolskaja Pravda" või "Komsomolskaja pravda". — Edasi 20.03.1959.
- *Kask, Leili-Maria.
Traditsiooniline? (Mõtteid ja märkmeid.) — Looming 1984, nr 5, lk 697–698.
/Võõrpärisnimede algkeelepärane kirjutamine./
- *Kas Latgallia, Lätgallia
või teisiti? — Postimees 07.12.1931, nr 333, lk 4.
- *Kas Navoii või Navoi?
Poleemika lõpetamiseks. — Edasi 04.02.1969.
/Usbeki nime kirjutamisest./
- *Kauri, Martin.
Repliik. — Sirp ja Vasar 07.08.1981, lk 5.
/Kohanimede õigekirjutusest transporditeatmikes./
- +*"Keele ja Kirjanduse"
ringküsitlusest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, 2, lk 41–46, 109–115.
/Uue ÕSi ilmumise puhul, sh kommentaare võõrkohanimede kohta: H.
Meriste, H. Sepamaa, A. Kaalep (kreeka, türgi-tatari, hiina jm
nimed)./
- Keelelist päevakaja
. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 8, lk 497.
/Võõrkohanimede käänamisest, nimedest Aserbaidžaan, Jerevan ja
Moka./
- +*Keeleveergude kirjakastist
. — Sirp ja Vasar 19.11.1976, lk 5.
/Sh võõrnimede hääldamisest./
- OU:Kerge, Krista.
Vene isikunimede latiniseerimine. — Õiguskeel 1997, nr 2, lk 37–45.
/Eesti ja rahvusvahelise tabeli kasutamisest./
- Kerge, Krista.
Väärikas väitekiri nimeteemal. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 12, lk 1014–1019.
/Rets: Peeter Päll. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes
philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu: Tartu Ülikooli
Kirjastus, 2005. 198 lk./
- *Kesamaa, Jaak.
Taas nimedest. — Sirp ja Vasar 30.11.1984, lk 13.
/Võõrkohanimede ortograafiast./
- Kettunen, Lauri.
Väike algtäht adjektiivselt tarvitatud erisnimedes. — Eesti Keel 1923, nr 2, lk 43–45.
/Selle põhjal samas ESi juhatuse soovitus 22.04 maa- ja rahvanimede
algtähe kohta./
- Kettunen, Lauri.
Õigekeelsuse ja õigekirjutuse küsimusi. — Eesti Keel 1932, nr 5, lk 155–160.
/Sh: 2. Suure algustähe tarvitamine rahvaste nimedes 157–158;
3. Soome nen-lõpuga sugunimede deklineerimine. Vt ka Saareste
1932 ja 1933, Veski 1932 ja 1933./
- Kettunen, Lauri.
Need kolm küsimust (-nen'i, -tis, eesti
rahvas). — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 25–26.
/Jätkuks vaidlusele, vt Saareste ja Veski 1932. Vt ka samad
1933./
- *Kindlam, Ester.
Kas Aafrika maades või Aafrikamaades? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 12, lk 751.
- *Kindlam, Ester.
Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? 2. Võõrkeelsetes
pärisnimedes. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 237–240.
/Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk
149–156./
- OU:Kindlam, Ester.
Kask ja Sannamees, Perttunen ja
Vuolijoki. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 9, lk 560–562.
/Eesti nimede käänamisest soome keeles (M. Punttila artikli põhjal
Virittäjäs 1972/2) ja soome nimede käänamisest eesti keeles. Pooldab
reeglipärast, s.o võõrnimepärast käänamist. Redigeeritult uuesti
avaldatud autori kogumikus 1976, lk 140–143./
- +Kindlam, Ester.
Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse"
ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 7, lk 423–428.
/Sh vene nimede transkriptsiooni ebajärjekindlusest
(-ija/-ia)./
- *Kindlam, Magnus.
Kohanimede kirjutusviis vajab kiiret lahendamist. — Edasi 30.06.1950.
- Kindlam, Magnus.
Mõningatest transkriptsiooni üksikküsimustest. — Edasi 13.12.1951, nr 291.
/Võõrnimedes. "Hääldusele lähendatud kirjutusviis" peaks
piirduma kohanimedega./
- *Kindlam, Magnus.
Ühest vaieldavast keeleküsimusest. — Sirp ja Vasar 01.07.1960, lk 6.
/tsaari-Venemaa./
- +*Kirjaridu
. — Sirp ja Vasar 25.07.1969, lk 5.
/Sh võõrpärisnimede ortograafiast./
- *Kislenko, Renate.
Võõrpäraste kohanimede ortograafia ajakirjas "Aja Pulss".
Kursusetöö. Juhendaja Eevi
Ross. TPedI, Tallinn 1991. 47 lk. (Nr 618.)
- Kleis, Richard;
Raudtits, Ludmilla.
Vennasrahvaste nimedest ENE-s. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
/Otsetranslitereerimise praktilisest võimatusest ENE-s. Vastuseks
J. Krossi jt kirjale SV samas numbris./
- +*Koff, Elli.
Eesti võõrsõnade ja võõrnimede ortograafia kujunemisest.
Diplomitöö. Tartu 1950. 177 lk. (Nr 298.)
/Käsikiri hävis ülikooli põlengus 1965./
- *Konsand, Tiit.
Maade ja pealinnade nimede ortograafia kujunemine.
Diplomitöö. Juhendaja Valve-Liivi
Kingisepp. Tartu 1995. 93 lk. (Nr 1246.)
- +*Koppel, Helvi.
Võõrsõnade ja võõrnimede ortograafia C. R. Jakobsoni "Weikeses
Geografias". II k töö. Tartu 1959. 53 lk. (Nr
465.)
- +*Kraut, Einar;
Liivaste, E.; Tarvo, A.
Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik.
Koolibri, Tallinn 1998.
/Sh võõrnimedest ja nende hääldusest lk 28–29, 40–42,
63–64./
- *Kraut, Einar.
Hääldusõppe probleeme ja võimalusi. Ettekanne
kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 10.05.2001.
/Ka võõrnimede hääldamisest./
- Kross, Jaan.
Last, not least: laast, mitte liist. — Sirp ja Vasar 01.09.1967, nr 35, lk 5.
/O- ja V-põhimõttest vennasrahvaste nimede kirjutamisel (otse või
vene keele kaudu), toetab O-põhimõtet. Vastukaja H. Meristele SV
18.08.1967. Uuesti avaldatud 1976 (Vahelugemised II)./
- Kross, Jaan;
Laht, Uno; Merilaas, Kersti; Niit, Ellen; Sang, August.
"Sirbi ja Vasara" toimetusele. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
/Pooldavad A. Kaalepi seisukohti./
- ##*Kross, Jaan.
Last, not least: laast, mitte liist. — Kross,
Jaan. Vahelugemised. II. Tallinn 1976, lk 68–73.
/NL rahvaste nimede translitereerimisest. Varem ilmunud 1967 (Sirp
ja Vasar)./
- *Kruus, O(skar).
Ebatäpsusi polaarmeeste nimedes. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 4, lk 237.
/Isikunimede õigekirjast./
- +*Kull, R(ein).
Vastused Suure-Jaani eesti keele õpetajate kirjale. — Nõukogude Õpetaja 22.04.1972.
/Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest, võõrpärisnimede
ortoeepiast. Vt ka V. Roost SV 1972./
- +Kull, Rein.
Õigekeelsussõnaraamat 1976. Tegijate poolelt vaadatuna. — Keel ja Kirjandus 1978, nr 11, lk 675–682.
/Sh võõrnimekirjutuse põhimõtetest./
- *Kull, Rein.
Väliskohanimede kirjutamise seiku vaagides. — Sirp ja Vasar 28.02.1986, lk 13.
- *Kuningas, Oskar.
Kuidas kirjutada moldaavia pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 17.05.1963.
/Vt ka Kurtna SV 1963./
- +Kurrik, J(uhan).
Üleüldiselt pruugitav kirjaviis. Eesti Kirjameeste
Seltsi koosolekul 25. Märtsil 1886 siginenud heaksarvamised. — Olevik 07.04.1886, nr 15, lk 1.
Üles kirjutanud J. Kurrik.
- *Kurs, Ott.
Mõnda kohanimede kirjutamisest. — Edasi 14.10.1983, lk 4.
/Võõrkohanimed./
- +*Kurs, Ott.
Kaardinimede seletussõnastik. Regio, Tartu 1994. 47
lk.
- +Kurs, Ott.
Rahvad punases (impeeriumis). — Keel ja Kirjandus 1994, nr 2, lk 122–124.
/Rets: Margus Kolga, Igor Tõnurist, Lembit Vaba, Jüri Viikberg.
Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. a/s Nyman & Nyman LNT.
Tallinn 1993. XI+371 lk.
Sh Venemaa ja Gruusia/Georgia nimest./
- +Kurs, Ott.
Kasahhi keel taas ladinatähestikuline. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 2, lk 140–141.
/Mõnevõrra ennatlik teade, mis rajaneb ühel Türgi ajakirjas
avaldatud allikaviiteta tabelil./
- Kurs, Ott.
Eesti ja maailm nimedes. — Akadeemia 2005, nr 8, lk 1800–1804.
/Rets: Peeter Päll. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes
philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 15. Tartu 2005./
- *Kurtna, Aleksander.
Veel kord moldaavia koha- ja pärisnimede edasiandmisest. — Sirp ja Vasar 13.12.1963.
/Vt Kuningas SV 1963./
- OU:Kurtna, A(leksander).
Uuskreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 51.
/Vajadusest selliste reeglite järele, uuskreeka nimede
eripärast./
- +*Käis, Johannes.
Mida tuleb nõuda kooliraamatuilt nende keele suhtes. — Nõukogude Õpetaja 22.08.1947.
/Sh võõrnimede reeglipärase kirjutuse kaitseks, vastuseks Elistole
1947, "Eesti keele korraldamisest"./
- +Könned ommalt maalt
. — Tallorahwa postimees 09.05.1858, nr 43, lk 353–358.
/Uudisterubriigi alguses ("Wörromaalt") lk 353–357 avaldatakse
F. R. Kreutzwaldi kiri toimetusele, kus ta kaitseb uut kirjaviisi
ning räägib lk 356 ka võõrnimede kirjutamisest./
- *Küsimusi – vastuseid
. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 2, lk 107–109.
/Sh suur ja väike algustäht kohanimedes./
- *Küsimusi – vastuseid
. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 8, lk 501–502.
/lane-liiteliste sõnade tuletamine kohanimede
tüvevokaali säilitamisega ja ilma: grusiinlane, gruusialane või
grusiin. Redigeeritult uuesti avaldatud E. Kindlami
autorikogumikus 1976, lk 164–167./
- +Laanekask, Heli.
Üks küsimus seoses tartu keelega. — Tartu Ülikooli
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat II.
Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus,
Tartu 2003, lk 86–89.
/Suure ja väikese algustähe kimbatusest murrete, keelte ja
keelkondade nimetustes. Uuesti avaldatud autori doktoriväitekirjas
2004 ("Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19.
sajandil")./
- *Laast, Artur.
Veel kord aj-diftongist. — Sirp ja Vasar 22.06.1984, lk 13.
/Vt Hint 1984./
- +*Laikivi, Kaarel.
Vastakad nupud. — Sirp ja Vasar 24.10.1975, lk 5.
/Sh alajaotused: Tänavas ja tänaval; Muhamed+lane. Kärbitult uuesti
avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 40–42./
- Leesment, Leo.
Hiina- ja jaapanikeelsete sõnade transkriptsioonist. — Eesti Keel 1934, nr 4, lk 116–118.
/Eeskätt nimede kirjutamisest./
- *Leesment, Leo.
Sun Jatseni nime kirjutusviisist. — Tartu Riiklik Ülikool 02.12.1966.
- OU:Leosk, Arvi.
Ikka veel Aleksandrist. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427.
/Ettepanek lugeda Aleksander eesti-vene ühiseks eesnimeks nagu
Niina, Tiit jt. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln
1977), lk 89. Vt ka Saari KjK 1975/7./
- +*Lepiksaar, Marin.
Suur ja väike algustäht kohanimetäiendites.
Diplomitöö. Juhendaja Ellen
Uuspõld. Tartu 1977. 197 lk. (Eesti k kateeder. Nr
1016.)
- *Lias, Ruth.
Võhiku vaatevinklist. — Edasi 16.06.1985, lk 5.
/Kohanimede õigekirjast./
- *Liivak, Gerhard.
Liihtenštein ja teised. — Sirp ja Vasar 14.02.1964.
/Kohanimede õigekeelsusest./
- OU:Liivak, Sander Alfred.
Ungari isikunimede õigekeelsusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 9, lk 635–637.
/Ees- ja perekonnanimedest, vanast kirjaviisist, naisenimedest,
nimede käänamisest./
- +Liivaku, Uno.
Kuidas eesti ajakirjanikud venestavad eesti keelt. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 4, lk 194–201.
/Sh vildakast võõrnimetarvitusest, nimedest "Moonsundi
arhipelaag", "Balti meri" ja "Pribaltika"./
- +Liivaku, Uno.
Tähelepanekuid Eesti Televisiooni keelekasutusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 680–690.
/Sh võõrnimede väärhääldusest lk 684–686./
- Lillemets, Enn.
Förjalased räägivad förja keelt. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 771.
/Sh Fääri saarte nimest - soovitatavalt Förja saared. Samas:
Peeter Päll, Kommentaar, lk 772/
- OU:Lilleväli, Mati.
Piibli nimede leksikon. Kristlik kirjastusselts "Logos",
Tallinn 2000. 264 lk.
/Sisu: Saateks – Lähteandmeid sõnastiku kasutamiseks – I Kanooniline
Piibel: Märksõnad, mis ei esine pärisnimedena, Sõnastik – II Vana
Testamendi Apokrüüfid (Apokriiva) – Lisa./
- *Lobjakas, Ahto.
Loogiline on Kroaatia, mitte Horvaatia. Kuidas nimetada
riike? — Eesti Päevaleht 26.09.2005.
/Peab saksa vahendusele tuginevat Kroaatiat loogilisemaks. Vt ka
EPL 07.10.2005./
- *Lond, Kadi;
Deemant, Monika; Õim, Kadri.
Suur ja väike algustäht (kohanimi täiendina, nn käändumatu
omadussõna). Üliõpilasettekanded III kevadkoolis
Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
/Reegli ajalugu kuni E. Nurmeni (K. Lond) – reeglistus alates
E. Nurmest (M. Deemant) – kasutus tänapäeval (K. Õim). Vt V.-L.
Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
- +*Lugeja arvab nii
. — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
/Sh vigasest võõrnimede kirjutusest./
- +*Lugejate kirju
. — Sirp ja Vasar 28.09.1979, lk 5.
/Sh Prantsusmaa nimetusest./
- *Lumiste, Erlike.
Võõrkohanimede õigekirjutusest eesti ajalehtedes.
Kursusetöö. Juhendaja Eevi
Ross. TPedI, Tallinn 1991. 34 lk + lisa. (Nr 611.)
- *Lung, Peeter.
Prantsuse keele diakriitilised märgid. — Edasi 19.10.1985, lk 6.
- *"Lutheruse" küsimus
. — Postimees 27.07.1917, nr 167, lk 1.
/Vastuseks H. Põllule Pm 17.07.1917. Allk: Võhik J. K. (=J.
Kurrik?)/
- OU:Läti nimede
kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, 9, lk 468–471, 538–539.
/ÕSi 1960. a reegli (nimetava lõpp -s, -š, -is ära jätta)
arutelu: V. Helde (468–469), P. Ariste (469–471), A. Kaalep
(538–539), S. Raģe (539). Keele ja Kirjanduse ringküsitlus. Vt ka
Karma 1962./
- OU:*Maade ja pealinnade nimed
ning riiginimetuste tõlked (ladinatäheline rühm).
(Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis.) — Keel ja Kirjandus 1983, nr 11, lk 631–637.
- OU:Maailma maade
nimed eesti, inglise, prantsuse, vene ja riigi
ametikeeles. Pealinnad, ISO maatähised, tähtsamad haldusüksused.
Koostanud Peeter Päll. Eesti Keele
Sihtasutus, Riigi Keeleamet, Tallinn 1994. 104 lk.
/Sisu: Koostajalt – Maade nimed – Register./
- +*Maa Kaardi-Ramat
kus sees 16 Maa Kaarti. Pernos, R. Jakobi
et Komp. kullo ja warraga. Kiwwi peäl trükkitud Tartus L. Höwlingeri
jures. 1859.
/Sisu: 1. Öhto poolne pool kerra. Hommiku poolne pool kerra – 2.
Eiropa – 3. Asia – 4. Ahwrika – 5. Amerika – 6. Australia ja
Polinesia – 7. Wenne-ma – 8. Läne-merre-Kubbernumangud – 9.
Saksa-ma, Sweitsi-ma, Holland ja Belgia – 10. Rootsi-, Norwegi- ja
Tani-ma – 11. Suur-Brittania ja Iri-ma – 12. Portugal ja Hispania –
Prantsusse-ma – 14. Italia – 15. Türgi-ma, Kreka-ma ja Joni-sared –
16. Palästina ehk Kanaani-ma./
- +*Masing, V(iktor).
Tülikas toataim. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 2, lk 122.
/Alpikanni õigekirjutusest./
- +*Mastop, E.
Pisikesi nurinaid. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 305.
/Sh nime Kljutševskaja sopka kasutamisest./
- Matthews, Philip W.;
Päll, Peeter.
Māori names for countries – endonyms or exonyms?
— Exonyms and the International Standardisation of Geographical
Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent
Contradiction. Edited by Peter Jordan, Milan
Orožen Adamič, Paul Woodman. LIT, Wien 2007, lk
185–201.
- *Meema, August.
Eesti keele küsimusi. — Postimees 18.08.2004.
/Miks on Tomski oblastis Aleksandrovskoje rajoon, kui kõik
kohapealsed eestlased ütlesid "Aleksandrovski rajoon"? Vt ka A. Kasikovi
vastust 28.08.2004./
- +Meidla, Tõnu;
Nestor, Heldur; Raukas, Anto.
Stratigraafiaterminoloogiast spetsialisti pilgu läbi. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 10, lk 727–733.
/Põhjendus, miks geoloogid soovivad stratigraafia termineid
näha nimedena./
- +*Meile kirjutatakse
. — Sirp ja Vasar 24.11.1972, lk 12.
/Sh võõrpärisnimede ja Tallinna nime õigekirjutusest./
- *Meri, Lennart.
Ajutised põhimõtted? — Sirp ja Vasar 04.08.1967, lk 4, 8.
/Võõrnimede translitereerimisest ENEs./
- Meriste, Henno.
Ka sellest seisukohast. — Sirp ja Vasar 18.08.1967, nr 33, lk 3.
/Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, reservatsioonidega. Uuesti
avaldatud autori kogumikus 1978, lk 41–45 (koos vahekommentaariga). Vt
ka Kross SV 01.09.1967./
- +*Meriste, Henno.
Sõnad ja nimed. — Edasi 14.05.1968.
/Sh raskustest korrektse võõrnime kindlakstegemisel ajakirjanduses.
Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 39–41./
- +*Meriste, H(enno).
Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
/Sh hotelli nimest; võõrpärisnimede ortoeepiast./
- *Meriste, Henno.
Õigetest nimedest ja infopuudusest. — Sirp ja Vasar 31.10.1969, lk 4.
/Vigadest võõrpärisnimede kirjutamisel ajakirjanduses. Vastukaja
V. Ojakäärule SV 10.10.1969./
- +Meriste, Henno.
Pilk ajakirjanduskeelde 1969. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 5, lk 264–273.
/Sh võõrnimede probleemidest ja vigadest, uute riikide ja pealinnade
nimedest, uuskreeka, araabia jm nimedest. Uuesti avaldatud autori
kogumikus 1978, lk 77–89./
- *Meriste, H(enno).
Kas Egiptuse Araabia Vabariik või Araabia Vabariik Egiptus? — Edasi 20.10.1971.
/Riiginimede eestipärasest sõnade järjestusest. Uuesti avaldatud
autori kogumikus 1978, lk 59–61./
- *Meriste, Henno.
Keelekultuuri päevaküsimus. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 2.
/Võõrnimede õigekirjutusest./
- *Meriste, Henno.
Keeleveergude kirjakastist. — Sirp ja Vasar 24.08.1973, lk 4.
/Sh nimede Toomas, Urmas käänamisest, nime Marat
hääldamisest, astronautide Harriot ja Lusma nimede
õigest kujust./
- +*Meriste, Henno.
Paar aktualiteeti. — Sirp ja Vasar 30.08.1974, lk 13.
/Sh: Kas "Küprosel" või "Küproses"? Uuesti avaldatud kogumikus
"Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 115 ja autori kogumikus 1978, lk
136–137./
- *Meriste, Henno.
Õige on Alehhin. — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
/Vene maletaja perekonnanime õigest kirjapildist./
- +*Meriste, Henno.
Peamiselt tõlkevallast. — Sirp ja Vasar 19.03.1976, lk 13.
/Sh põgusalt Eesti ja võõrkohanimede tõlkimisest. Uuesti avaldatud
autori kogumikus 1978, lk 151–153 ("Tõlkekaride vahel tüürides")./
- *Meriste, Henno.
See kirev maailm. — Sirp ja Vasar 30.07.1976.
/Riikide ja organisatsioonide nimetuste tõlgetest teatmikus "Maailma
poliitilised parteid". Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk
153–157./
- +*Meriste, Henno.
Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse"
ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1977, nr 10, lk 613–618.
/Sh kohanimevalimikust lähemalt. Uuesti avaldatud autori kogumikus
1978, lk 161–167 ("Sirvime teretulnukat")./
- *Meriste, Henno.
Mis on Ameerika? — Sirp ja Vasar 15.09.1978, lk 13.
/Nime väärast kasutamisest./
- *Meriste, Henno.
Hädas võõrnimedega. — Sirp ja Vasar 06.11.1981, lk 5.
/Tõlgetes./
- +*(Mettus, V.)
Ernst Ljubitsch pljus Aljaska. — Postimees 07.08.1931, nr 211, lk 4.
/Vene mõjust võõrsõnade ja -nimede kirjutamisel. Allk:
Filoloog./
- *Mida arvatakse
. — Sirp ja Vasar 20.03.1970, lk 6.
/Võõrpärisnimede translitereerimisest jm./
- +*Mida asjust arvatakse
. — Sirp ja Vasar 23.02.1973, lk 12.
/Sh läti nimede kirjutamisest, sõnaühendist Tallinna linn,
Saaremaa linna Kingissepa õigest kujust. Lugejate
arvamusi./
- +*Mida kirjad pajatavad
. — Sirp ja Vasar 20.12.1974, lk 13.
/Sh nimevigadest trükisõnas./
- *Mihkelsoo, A.
Kas Mehhiko või Mexiko? — Sirp ja Vasar 11.10.1968, lk 4.
- +*Minimus, Leo.
Kus kümned keele nimel koos olid. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 1, lk 48–51.
/Ajakirjanike Liidu keelekoosolekute kohta. Sh põgusalt vajadusest
anda pro forma VÕKi poolt ladinatäheliste nimede kirjutamise
üldreeglid. (L. M. = Henn Saari.)/
- +*Minimus, Leo.
Järelehüüd fantasmidega. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 619–621.
/Tegevuse lõpetanud VÕKi probleemidest, sh läti s-i
küsimusest./
- *Mitte Rjeshitsa vaid
Räisaku. — Päevaleht 02.02.1920, nr 26, lk 1.
/Läti linna Rēzekne eestikeelsest nimest. Allk: -hgr-./
- +Mjazovszky, A.
Ungari keeleharimisliikumisest. — Eesti Keel 1937, nr 4, lk 113–118.
/Sh vaidlustest võõrnimede teemal lk 116. Résumé: Mouvement
de correction de la langue hongroise, p. 118./
- *Muudatusi isiku- ja kohanimede
transkribeerimise reeglites. — Sirp ja Vasar 28.10.1950, lk 5.
/ENSV TA KKI diskussioonikoosolekult./
- M(uuk), E(lmar).
Vene -ev-, -ov-lõpulised pärisnimed. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 141.
/Soovitus transkribeerida v-ga, mitte f-iga;
naisenimelõppu -eva, -ova mitte tarvitada./
- +M(uuk), E(lmar).
Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused 20.XII 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 179–180.
/Sh kreeka isikunimede transkribeerimine, vene nimede
transkribeerimisest, perekonnanimede käänamisest. Vt ka "Vene sugunimede
transkribeerimine..."/
- M(uuk), E(lmar).
Kaunas : Kaunase. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 37–38.
/as-lõpuliste võõrnimede käänamisest./
- M(uuk), E(lmar).
Veel kord vene -ev-, -ov-lõpulistest pärisnimedest. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 36.
/Sootunnuse kajastamisest vene perekonnanimedes, soovitab üksnes
maskuliinsel kujul./
- *Muusikast geomeetriani
. — Sirp ja Vasar 07.07.1978, lk 13.
/Sh (võõr?)isikunimede kirjutamisest./
- OU:*Mõistlik, Piret.
Vene isikunime latiniseerimise õiguslikust regulatsioonist
Eestis. — Juridica 2004, nr 4, lk 272–279.
- +Mäearu, Sirje.
Võõrnimetuletiste õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 8, lk 489–491.
- ##Mäearu, Sirje.
Võõrnimetuletiste õigekirjast. — Keelenõuanne
soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk
113–118.
/Varem ilmunud: KjK 1992/8./
- *Mäetagas, Ed(uard).
Nimede moonutamisest. — Sirp ja Vasar 16.02.1962, lk 6.
/Võõrnimede kirjutamisest kinomaterjalides./
- +Mägiste, J(ulius).
Keelelise suurteose puhul. — Eesti Keel 1936, nr 5, lk 134–151.
/Rets: Johannes Aavik. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu
1936. Sh perekonnanimede käänamisest ja omadussõnaliselt
tarvitatavatest pärisnimedest lk 144, võõrkohanimedest lk 147./