EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Võõrnimede õigekirjutus, transkriptsioon jm. N–Y+kir.

Tähestikuliselt:

1. +Nurm, Ernst. Ülevaade 1056 keskkoolilõpetaja ortograafilisest tasemest. — Eesti Keel 1938, nr 7-8, lk 238–248.
   /Sh vigu Eesti ja võõrkohanimedes lk 240–241, nimetäiendis 242–243, nimede kokku-lahkukirjutamises 245. Résumé: Aperçu sur le niveau des connaissances en orthographe des élèves des écoles moyennes, p. 248./
2. *Nurm, Ernst. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles ja eesti nimede kirjutamisest vene keeles. Ettekanne Tartus. — ES 1952.
3. OU:*Nurm, Ernst. Kreeka pärisnimede edasiandmisest eesti keeles. — Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused II. Tallinn 1958, lk 43–52.
   /Põhimõtteline seisukoht tarvitada mitteladina graafikaga keeltest pärinevate nimede transkribeerimisel ainult eesti alfabeedi tähti, kreeka transkriptsiooni kohendus sellele vastavalt. Tutvustus: Saari ja Kaalep KjK 1958/11, lk 702–708. Резюме: О передаче греческих имен собственных на эстонском языке. Referat: Von der Wiedergabe griechischer Eigennamen im Estnischen./
4. +Nurm, Ernst. Käändumatutest omadussõnadest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 10, lk 620–624.
   /Sh nende ajalooline ülevaade./
5. *Nurm, Ernst. Võõrkohanimede õigekeelsusest. Ettekanne Tartus. — ES 17.05.1959.
6. OU:Nurm, Ernst. Võõrkohanimede ortograafiast. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 9, lk 547–551.
   /Nimed uues ÕSis: vene nimede kirjutamine, häälduspäraste nimede rühmad, tõlkimine/
7. +Nurm, Ernst. Normimuudatustest ja -täpsustustest "Õigekeelsuse sõnaraamatus". — Keel ja Kirjandus 1960, nr 7, lk 416–424.
   /Sh võõrkohanimede ortograafiast: häälduspäraste nimede rühmad, hiina, vene ja kreeka nimede kirjutamine, käändumatud omadussõnad./
8. OU:Nurm, Ernst. Soome nimede kahesuguse käänamise puhul. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 303–304.
   /Vastuseks A. K. kirjale Pühajärvelt. Pooldab "eestipärast" käänamist, nt Aaltonenile./
9. +Nurm, Ernst; Raiet, Erich; Kindlam, Magnus. "Õigekeelsuse sõnaraamatu" arvustuste puhul. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 9, lk 553–565.
   /Sh vastused E. Elistole ja kreeka nimede kirjutusviisi põhjendus, valik uusi võõrkohanimesid. Toimetuse järelsõnaga./
10. *Nurm, Ernst. Eesti ja vene nimede vastastikusest edasiandmisest. — Nõukogude Õpetaja 02.06.1962; 09.06.1962.
11. *Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 22.11.1964.
12. OU:*Nurm, Ernst. Atlas ja Atlant. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 369.
    /Ookeani nime tarvitamisest./
13. *Nurm, Ernst. Veel kord vene nimede kirjutamisest. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
    /Vastukaja Elistole ja Ojassonile SV 23.04.1965. Toimetuse järelmärkusega./
14. OU:Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 3, lk 165–170.
    /Reeglite ajalugu ja üksikküsimusi: omadussõnalised kohanimed, tänavad, nimetuletised jm./
15. OU:Nurm, Ernst. Austagem kirjakeele traditsioone. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 178–183.
    /Võõrnimede senise kirjutusviisi põhjenduseks, vastuseks Hindile 1968/1,2./
16. +Nurm, Ernst. Kuidas vabaneda z-tähest eesti keeles. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 159–163.
    /Sh ettepanek kirjutada s ka võõrnimetuletistes: rjasanlane, sinovjevlane jne. Резюме: Как избавиться от буквы z в эстонском языке, с. 163./
17. *Nurmekund, Pent. Hiina nimede kirjutamisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 18.12.1955.
18. *Nurmekund, Pent. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pealinna nimetusest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 13.05.1956.
19. +Nurmekund, Pent. Hiina kirja reformist. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 4-5, lk 313–316.
    /1956. ja 1957. a ladinatähelise kirjaviisi projektid. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 44–50./
20. Nurmekund, Pent. Mitte Delhi vaid Dehli. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 750.
    /Kohanime õigekirjutusest rubriigis "Veel kohanimede õigekirjutusest"./
21. Nurmekund, Pent. Miks kirjutatakse Ho Ši Min? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 695.
    /Vietnami nimede kirjutamisest, Ho Ši Min p.o. Ho Chi Minh. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 55./
22. Nurmekund, Pent. Miks Rabindranath Tagore? — Keel ja Kirjandus 1961, nr 10, lk 629.
    /India nimede originaalkujude edasiandmise kaitseks: Ravindranath (Robindronath) Thakur (Thaakur) jm./
23. OU:Nurmekund, Pent. India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn 1963, lk 54–62.
    /Nimede otsetranskriptsiooni ettepanekud. Vastukaja: vt Hallap KjK 1965/1. Резюме: Правописание индийских и арабских имен собственных, с. 62./
24. *Nurmekund, Pent. Navoii?! — Edasi 08.12.1968.
    /Usbeki nime õigekirjast. Vt ka Kaalep (Edasi 14.12.1968)./
25. *Nurmekund, Pent. Häda selle Parrotiga! — Tartu Riiklik Ülikool 13.06.1975.
    /Nime päritolust ja hääldamisest; vt V. Vaga "TRÜ" 25.04.1975. Katke uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88. Vt ka V. Vaga "TRÜ" 27.06.1975./
26. *Nurmekund, Pent. Ühe vastuse ümber. — Tartu Riiklik Ülikool 05.09.1975.
    /Parroti hääldusest, vt V. Vaga "TRÜ" 27.06.1975. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88–89. Täielikult avaldatud ka autori kogumikus 1997, lk 83–85./
27. *Ojakäär, V(alter). Et umbrohtu vähem oleks. — Sirp ja Vasar 10.10.1969, lk 3.
    /Vigadest võõrpärisnimede kirjutamisel ajakirjanduses. Vt ka Meriste SV 31.10.1969./
28. +*Ojakäär, Valter. Ega umbrohi iseenesest kao. — Sirp ja Vasar 13.02.1970, lk 5.
    /Sh võõrpärisnimede väärkujudest ajakirjanduses./
29. Ojakäär, Valter. Nomina sunt odiosa... — Sirp ja Vasar 29.11.1974, nr 48, lk 13.
    /Kodumaiste ja võõrnimede väärkujudest ajakirjanduses./
30. +*Ojakäär, Valter. Kui toetust eraldatakse. Olme- ja muusikakeelest inspireeritud mõttekilde. — Sirp ja Vasar 11.11.1977, lk 13.
    /Sh võõrnimede ortograafiast./
31. *Ojasson, Oskar. Võõrkeelsete pärisnimede kirjutamisest ja deklineerimisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 28.10.1962.
32. *Ojasson, O(skar). Võõrpärisnimede kirjutamisest ja deklineerimisest eesti keeles. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 52–56.
    /Pooldab üldiselt häälduspärasemaid kirjapilte. Don-tüüpi nimede käänamisraskused./
33. Ojasson, Oskar. Kuidas käänata soome pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 14.04.1967, nr 15, lk 7.
    /Vastuolust ajakirjanduses ja ilukirjanduses kasutatava vahel. Toimetuse märkusega./
34. +*Osutusi ja küsimusi . — Sirp ja Vasar 27.06.1975, lk 5.
    /Vigadest laulutekstides; sh Richard Rodgersi nime kirjutamisest. Vt ka "Veel kord Richard Rodgersist" SV 01.08.1975./
35. +Ots, Heido. Ladina tähtede nimetamine võõrkeelte pruugi järgi – kas ehtsuse taotlus või edevus? — Õiguskeel 2004, nr 3, lk 20–22.
    /Võõrkeelsete lühendite hääldamisest, võrdluseks ka võõrkohanimedest./
36. +Paatsi, Vello. 125 aastat esimese eestikeelse atlase ilmumisest. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 7, lk 423–426.
    /Sh nimede kirjutusviisist "Maa Kaardi-Ramatus" (1859)./
37. +Paatsi, Vello. Esimesed eestikeelsed gloobused. — Eesti Loodus 1987, nr 9, lk 602–605.
    /Lk 605 ka nendel esinevatest võõrkohanimedest. Резюме: Первые эстонские глобусы, с. 621. Summary: The first globes with Estonian inscriptions, p. 623./
38. +Paatsi, Vello. Eestlase geograafiline silmaring ja geograafiaõpetuse algus (kuni 1850. aastani). Magistritöö. Tartu, Tartu Ülikool, Kultuurikeskus 1993. 132 + 324 lk (lisa) (TÜ rmtk: Diss.Tart.487484.)
    /Maailma kohanimede ja geograafiamõistete tulek eestlaste teadvusse. Lisaosas 25 teose väljasedeldused: kohanimed, oskussõnad, taime- ja loomanimetused (Müller, Rossihnius, Stahl, Gutslaff, Göseken, Hornung, Thor Helle, piibel 1739, "Lühhike öppetus...", Masing, Kreutzwald, Gildenmann, Blume jt). Summary: The geographic outlook of the Estonian up to the middle of the 19th century and the beginning of school geography. Sisu: Sissejuhatus – Maarahvas õpib tundma maailma, maailm maarahvast – Iseseisvuse kaotamisest Rootsi aja lõpuni: Võõrad Eestis, Eestlased võõrsil, Eksootilised kaubad – Trükisõna maailmatundmise avardajana XVII-XVIII sajandil: Vaimulik kirjandus ja sõnaraamatud, Ilmalik kirjasõna – Esimestest geograafilistest tekstidest esimese geograafiaõpikuni (XIX sajandi esimene pool): Raamatud, ajakirjad ja ajalehed geograafilise silmaringi laiendajana, Kalendrid geograafilise maailmapildi avardajana, Geograafiaõpetuse algus ja käsikirjalised kooliõpikud, Berend Gildenmann ja esimene eesti geograafiaõpik – Kokkuvõte – Kasutatud kirjandus ja arhiivimaterjalid – Artiklite loetelu – Lisad. Joonis./
39. OU:Paatsi, Vello. Eüropa ja Palästina. Esimene eestikeelne kaart. — Akadeemia 1996, nr 12, lk 2570–2583.
    /1854. a maateadusõpiku kaart; kohanimede kirjaviisist. Lisatud kaardi kohanimede loend nüüdisvastetega lk 2578–2583./
40. +Paatsi, Vello. Reis ümber eestikeelse maailma. — Akadeemia 1996, nr 8, lk 1739–1745.
    /Rets: Eestikeelne gloobus. Scan-Globe A/S Denmark, Regio Ltd. 1995; Regio gloobuse nimeindeks. Tartu 1996. Sh kohanimekasutusest./
41. +Paatsi, Vello. Berend Gildenmann. Ühe XIX sajandi eesti kirjamehe elusaatus. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 3, lk 210–217.
    /Sh tema esimesest eestikeelsest geograafiaõpikust./
42. OU:Pall, V(aldek). Üks rahvusvaheline tõsiasi. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 106–107.
    /1967. a Genfi kohanimekonverentsist ja selle soovitustest./
43. *Palm, A(ugust). Hädas linnanimega. — Sirp ja Vasar 04.06.1976, lk 13.
    /Puškini linna nime kirjutamisest./
44. *Palo, Terje. VÕK-i kohanimereeglistik ja selle rakendamine vabariiklikes ajalehtedes ("Noorte Hääl" ja "Rahva Hääl"). Kursusetöö. Juhendaja Jaan Õispuu. TPedI, Tallinn 1988. 25 lk. (Nr 500.)
45. *Panitševa, Svetlana. Võõrnimede kirjutamine Venemaa ja Eesti venekeelses ajakirjanduses aastatel 1989–2004. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 32(05).
46. +Paul, Toomas. Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Toimetanud Tõnu Tender Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr. 72. Tallinn 1999. 875 lk.
    /Puudutab piiblinimede kirjutamist (pikemalt alapeatükis "Piibli pärisnimede edastamise problemaatika" lk 344–352, samuti lk 702 jm). /
47. *Peegel, Siiri. Maade ja rahvaste nimed "Koli-ramatu" V jaos. II k töö. Tartu 1959. 32 lk. (Nr 466.)
48. Pelis, Pėteris (Peeter Päll). Kaip Estijoje norminami svetimų kalbų vietovardžiai. — Gimtoji kalba 2001, nr 5, lk 22–23.
    /"Kuidas Eestis normitakse võõrkohanimesid." Tõlge vene k-s ilmunud lühiesitusest UNGEGNi Balti jaotise Vilniuse koosolekul okt-s 2000./
49. +Peterson, E(rnst). Algharjutused Eesti keele õigekirjutuse ja kirjaseadmise õppimiseks. Teine täiendatud trükk. Tallinn 1907. 120 lk.
    /Sh lk 78 lühidalt võõrnimede kirjutamise põhimõttest; pooldab häälduspärast kirjutusviisi./
50. +Poissman, V. E. Ajaleht "Vaba Maa" keelest 1929. a. algul. (I.) — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 18–30.
    /Sh ortograafia (võõr)pärisnimedes lk 20–22; häälikuline külg (Eesti) kohanimedes lk 25–26; Eesti perekonnanimede deklineerimisest lk 28–29, Eesti ja lähedaste kohanimede nominatiivi esindus lk 29. Tutv: T(iitsm)aa, A(leksander), Vaba Maa 01.10. ja 03.10.1930./
51. +*Poolt- ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 16.12.1977, lk 4.
    /Sh islandi nimede tarvitamisest./
52. +*Prantsuse nimedest, uudissõnadest ja terminitest. — Sirp ja Vasar 07.03.1975, lk 13.
    /Sh nime Mikel Dufrenne õigest kujust./
53. *Priimägi, Linnar. Mephisto - Mefisto - Mefistofeles. — Edasi 25.03.1983, lk 6.
    /Võõrpärisnimede ortograafiast./
54. *Priimägi, Linnar. Nimed on sõnad. Enrico ja Maria. — Edasi 19.05.1983, lk 6.
    /Võõrnimede ortograafiast./
55. *Priimägi, Linnar. Pärisnimedest. — Edasi 20.07.1986, lk 5.
    /Võõrnimedest??/
56. *Põder, Lele. Võõrpäraste kohanimede ortograafia ajakirjas "Aja Pulss". Kursusetöö. Juhendaja Eevi Ross. TPedI, Tallinn 1991. 47 lk. (Nr 618.)
57. *Põld, H(arald). Kas Lutherus või Luther? — Postimees 17.07.1917, nr 158, lk 1.
    /Allk: H. Põld, Kose õpetaja. Vt ka "Lutheruse" küsimus Pm 27.07.1917./
58. OU:Põld, H(arald). Nimede kirjutusest eesti piibli uues tõlkes. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 13–26.
    /Kirjutusviisi põhimõtted (heebrea, kreeka ja ladina nimed). Vt ka S. Aaslava, H. Masing EK 1935/1,2-3./
59. Päevakorral kreeka nimede kirjakuju küsimus. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 6, lk 383.
    /26.04 ESi koosolek Tartus: A. Kaalep "Kreeka pärisnimede kirjutamisest eesti keeles", seejärel vaidlused (nimed ladinapäraselt või kreekapäraselt?) ja ESi erikomisjoni moodustamine./
60. +*Päll, Eduard. Kas stahanovlane või stahaanovlane? — Edasi (Leningrad) 12.05.1936.
61. *Päll, Peeter. Võõrpärisnimede kirjutamine eesti keeles (1940–1982). III k töö. Tartu 1982. 83 lk. (Nr 1433.)
62. *Päll, Peeter. Võõrpärisnimede ortograafia probleeme eesti kirjakeeles. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 16.05.1983.
63. *Päll, Peeter. Türgi-tatari nimede kirjutamine ehk kas koorem on ikka nii raske. — Sirp ja Vasar 18.05.1984, lk 13.
    /Vt Hint 1984./
64. *Päll, Peeter. VÕK-i otsus väliskohanimede kohta: poolt ja vastu. Ettekanne koosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 27.11.1984; 16.12.1984.
65. *Päll, Peeter; Saia, Külli; Lepajõe, Marju; Tamme, Asko. Võõrpärisnimede ortograafia. Üliõpilasettekanded III kevadkoolis Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
    /Ülevaade olukorrast enne VÕKi otsust (P. Päll) – VÕKi otsuse olemus ja ülevaade vastukajadest (K. Saia) – Üks ettepanek (T.-R. Viitso põhimõtted, M. Lepajõe) – Inglise keeleteadlaste transliteratsioon (A. Tamme). Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
66. +Päll, Peeter. Nn. käändumatu omadussõna õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 5, lk 274–281.
    /Ettepanek radikaalselt eelistada suurtähte ja algkirjaviisi./
67. OU:Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed. — Keel ja Kirjandus 1986, nr 6, lk 330–341.
    /Lisana ka valik naabrusnimesid./
68. *Päll, Peeter. Kuidas suhtuda võõrkohanimede uuendusse. Ettekanne eriinternaatkoolide 5. keelepäeval Tartu 1. Eriinternaatkoolis. — ES 14.05.1986.
69. OU:Päll, Peeter. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon arutas piiblinimesid. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 738.
70. OU:Päll, Peeter. Võõrnimekirjutuse põhimõtete muutumisest aastatel 1940–83. — Kirjakeel 1985. Valgus, Tallinn 1987, lk 73–82.
71. Päll, Peeter. Mida toob meile Moldaavia keeleseadus? — Reede 27.10.1989, nr 43, lk 13.
    /Moldaavia nimede ladinatähelise kirjutusviisi ülevõtmisest; ka teiste NL rahvaste nimede otsetranskribeerimise vajadusest./
72. Päll, Peeter. Kommentaar. — Reede 26.01.1990, nr 4, lk 13.
    /Ain Ulmre samas ilmunud artikli kommentaar, sh pikemalt vene nimede kirjutamisest, nende rahvusvahelisest latinisatsioonist koos tabeliga./
73. *Päll, Peeter. Moldova, Kõrgõzstan jt. — Sirp 08.02.1991, lk 13.
    /Endise NSV Liidu alade kohanimede rahvuslikest kujudest./
74. *Päll, Peeter. Peterburi nii nagu Riia. — Rahva Hääl 19.09.1991, lk 4.
75. Päll, Peeter. Juri Tšukin alias Jouri Chokin. — Eesti Sõnumid 22.07.1995, lk 7.
    /Vene isikunimekirjutuse probleemid./
76. *Päll, Peeter. Uus Euroopa eestikeelsel kaardil. — Ärielu 10.10.1996, lk 71–72.
77. +Päll, Peeter. Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 4, lk 262–272.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud (parandustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 83–105./
78. OU:Päll, Peeter. Väliskohanimede õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 6, lk 411–426.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused: kirjutuspõhimõtted, Venemaa haldusüksuste nimed, transkriptsioonitabelid, maailma maade ja nende elanike nimetused. Uuesti avaldatud (täiendustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 54–60 ja 66–82 (maade nimed)./
79. Päll, Peeter. Kohanimevalimik. Teiskeelsete nimede hääldamise juhiseid. — Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999, lk 971–1020, 1021–1034.
80. OU:Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999. 632 lk.
    /Sisu: Saateks – Nimekirjutuse põhimõisteid – Kasutusjuhiseid – Lühendid – Allikad – Sõnastik (29–402) – Võõrkeelsed nimeviited – Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised – Lühikesi kirjutus- ja hääldusjuhiseid – Sõnaseletusi. Tutv: Butkus, Vytautas, Gimtoji kalba 2001/3, lk 23–24./
81. OU:Päll, Peeter. Consequences of the coexistence of different writing systems in the example of Estonia. — Utanlandske namn i Norden. Rapport frå NORNAs tjuesjette symposium i Oslo 28.-30. mai 1997. NORNA-rapporter 68. NORNA-Förlaget, Uppsala 1999 (de facto 2000), lk 171–180.
    /Eesti nimedest vene tekstis ja vastupidi. Kahe kirjutussüsteemi koosmõju areng./
82. OU:Päll, Peeter. Võõrnimede hääldus. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 10, lk 737–738.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 122–124./
83. Päll, Peeter. Эстонские экзонимы в новейших изданиях (словарях, картах). — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
    /Tõlge leedu keelde, vt Pelis, Pėteris 2001/
84. Päll, Peeter. Afganistan keelel. — Oma Keel 2001, nr 2, lk 49–50.
    /Nime Taliban õigest kujust, ka araabia nimedest Al Qaeda ja Osama bin Laden jm. Õiend Oma Keeles 2002 nr 1 lk 49./
85. Päll, Peeter. Kodukootud latinismused ehk Kuidas sünnivad maanimed? — Oma Keel 2001, nr 1, lk 34–37.
    /Pms ia-lõpulistest maanimedest, ka muudest tüüpilistest maanimelõppudest. Sisu: Tšetšeenia, Inguššia jt – Karabahh ja Tšehhi – -stan, -maa jt./
86. OU:Päll, Peeter. Franckrike maast Prantsusmaani. Pilk võõrnimede kujunemise vanemale ajaloole. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 199–215.
    /Võõrnimekirjutuse põhimõtted kuni 1911. aastani./
87. Päll, Peeter. Peterburi nimi vajab selgitust. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 47–49.
    /Peterburi nime päritolust ja eesti keeles kasutatavast kujust./
88. Päll, Peeter. Montenegro nimest eesti keeles. — Postimees 21.02.2003.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus eelistada Montenegrot Tšernogooriale./
89. OU:Päll, Peeter. Türkmeeni ja usbeki nimede kirjutamine. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 125–130.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitus 26.11.2002, tabelid ja nimestikud./
90. *Päll, Peeter. Kuidas nimetada riike? — Eesti Päevaleht 07.10.2005.
    /Gruusia/Georgia, Horvaatia/Kroaatia nimest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest. Vastuseks Ahto Lobjakale ja Ain Kaalepile. Vt ka A. Vilo EPvl 11.10.2005./
91. *Päll, Peeter. Nimed ja kirjaviisid – kaks sammu edasi ... Ettekanne ESi aastakoosolekul Tartus. — ES 22.03.2005.
92. OU:Päll, Peeter. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
    /Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine. Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195. Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed – Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine – Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid – Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk 1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./
93. Päll, Peeter. Romanization systems for geographical names. — Technical reference manual for the standardization of geographical names. United Nations Group of Experts on Geographical Names. United Nations Department of Economic and Social Affairs. Statistics Division, New York 2007, lk 1–82.
94. Päll, Peeter; Matthews, Philip W. Some linguistic aspects of defining exonyms. — Exonyms and the International Standardisation of Geographical Names. Approaches towards the Resolution of an Apparent Contradiction. Edited by Peter Jordan, Milan Orožen Adamič, Paul Woodman. LIT, Wien 2007, lk 69–79.
95. OU:Päll, Peeter. Conventional names or exonyms in Estonian. — Proceedings of the 21st International Congress of Onomastic Sciences. Uppsala 19–24 August 2002. Vol. 4. Editors: Eva Brylla & Mats Wahlberg in collaboration with Dieter Kremer & Botolv Helleland. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala 2008, lk 384–389.
96. +Päll, Peeter. Paar sõna selgituseks. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 284–285.
    /Vastuseks Jaan Kaplinskile samas numbris./
97. Päll, Peeter. .Ukraina-eesti tähetabeli parandused. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus (20. V 2009). — Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 54–55.
98. +*Raadik, Maire. Emakeele Seltsi õigekirjasoovitused. — Postimees 18.10.1998.
    /Kaupade nimetamisest. Samas: "Keelesoovituste selgituseks". Täielik tekst ilmunud KjK 1998/11 ("Kaupade nimetamine")./
99. +Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 766–770.
    /Kaubanimetuste, sh nende koosseisus olevate nimede uued õigekirjareeglid; ESi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 115–121. Kokkuvõtlikud ülevaated vt ka M. Raadik, Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998 ja Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn 2000, lk 140–146./
100. ##Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keelenõuanne soovitab. 2. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 140–146.
     /Varem ilmunud: Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998./
101. OU:Raģe, Silvija. Võõrnimede kirjutamise juhised lätlastele. Ühe autori mõtteid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 632–637.
     /Läti k-s ilmunud juhistest 11 keele (sh eesti) nimede kirjutusviisi kohta, nende lühike kirjeldus. Toimetuse järelsõna: NL rahvaste nimede kirjutamise probleemist./
102. *Raiet, E(rich). Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 512.
     /Läti isikunimede õigekirjutusest./
103. *Rajamets, H(arald). Segadus kohanimedega. — Sirp ja Vasar 20.10.1967, lk 6.
     /Võõr-??/
104. *Rajamets, Harald. Tähtsaim on tegija vastutusteadvus. — Sirp ja Vasar 03.04.1970, lk 8.
     /Võõrpärisnimede väärkujudest ajakirjanduses./
105. OU:Rajamets, Harald. Ukraina nimede kirjutamine eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 405–411.
     /Transkriptsioonisoovitused. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 93–99./
106. +*Reageeringuid kirjapandule . — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
     /Sh võõrnimede ortograafiast ja ortoeepiast./
107. OU:Rein, Kaarina. Uuskreeka nimed eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 5, lk 320–328.
     /Uus- ja vanakreeka nimede kirjutamise juhistest läbi aegade; kreeklaste omaladina kriitikat, ettepanek kehtestada lisaks uuskreeka nimede häälduspärane transkriptsioon./
108. *Riikoja, Elli. Baterfljai, Butterfly... — Sirp ja Vasar 31.03.1972, lk 5.
     /Võõrnimede translitereerimisest./
109. +Riomar, T. Eesti keel kõnes ja kirjas. Katse Eesti kirjawiisi uuel alusel korraldada. Peterburi 1908. 36 lk.
     /Kirjaviisi parandamise utoopiline ettepanek. Lk 31–34 võõrnimede ja -sõnade kirjutusest, pooldab häälduspärasust. Ettepanek kasutada š-d ja ž-d. Algselt ilmunud Postimehes 1904./
110. +Roos, Eduard. Eesti keele toimkonna tegevus 1941. a. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 11, lk 686–697.
     /Riikliku Kirjastuskeskuse juurde 1941. a asutatud toimkond; sh refereerib arutlusi 09.05.1941 ja 04.06.1941 vene nimede transkribeerimise teemal. Teisi muljeid vt ka Elisto ESA 222 1977, lk 196–197./
111. +*Roost, V. "Alpikannist" ja "alpi kannikesest". — Sirp ja Vasar 19.05.1972, lk 5.
     /Tähendusvahest. Vt Kull NÕ 1972./
112. *Saage, Vello. Võõrnimede ortograafia kujunemisest. Seminaritöö. Tartu 1949. 131 lk. (Eesti k kateeder. Nr 56.)
113. +Saareste, A(lbert). Tegelikud õigekeelsuse määrused. Eesti Kirjastuse-Ühisus "Postimehe" kirjastus, Tartu 1922. 41 lk.
     /Sh alajaotused: Kohanimed omastavas (24–25) – Eesti sugunimede käänamine (25) – Mitte: "Cypern", vaid: "Küpros" (saksa n-i vältimine, lk 37) – Uulits ja tänav (37). Tutv: Kettunen, Lauri, Eesti Keel 1922/3-4, lk 97–105. Aavik, J., Postimees 06.10–12.10.1922. Jõgever, Jaan, Postimees 06.04.1922. KAH (=K. A. Hindrey), Päevaleht 30.04.1922. M(ägiste), J., Tarapita 1922, lk 159–160. {peale Kettuse pole teada, kas mujal nimeteemat käsitletakse.}/
114. S(aares)te, A(lbert); V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Need kolm vastust... — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 26–29.
     /Jätkuks vaidlusele, vt Kettunen 1933./
115. +Saari, Henn. Kolm ortogrammi. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 5, lk 310–311.
     /Sh hiina nimede uuest kirjaviisist tulenevalt Jiang-Jieshi – tsjangtsješiilased, mitte jiangjieshiilased ega tšiankaišistid./
116. *Saari, Henn. Nimede ortograafia korraldamise praegune seis. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 27.02.1967.
117. *Saari, Henn. Kaja ja vastukaja. — Edasi 02.12.1969.
     /Tšehhi ~ Tšehhimaa ~ Tšehhia?/
118. *Saari, H(enn). Nimede lühendamisest nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 17.10.1969, lk 5.
     /Üldnimelistest komponentidest Tallinna tänavanimedes; asutuste ja riikide suurtähtlühenditest./
119. OU:Saari, Henn. Uus Haack ja meie. Koos ohkega Eesti NSV uue kaardi ees. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 686–690.
     /Haacki maailmaatlase võõrnimede kirjutusest ja nimekirjutuse põhimõtetest üldse; 1969. a Eesti kaardi vigastest läti nimedest./
120. +*Saari, H(enn). Väike keelekiri "Edasile". — Edasi 13.09.1969.
     /Sh välisriikide nimedest./
121. OU:Saari, Henn. Nimeerandeid vähemale. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427–429.
     /Võõrnimeerandite kärpimisest, nimede kirjapildi tähtsusest, ajaloolistest eesnimeeranditest Aleksander (Puškin), Leo (Tolstoi), Peeter Tšaikovski. Vt Leosk KjK 1975/7. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 90–92./
122. *Saari, Henn. Nimed eesti tekstis. I Ladinatähelised nimed. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 15.11.1977.
     /Pikem tutv: vt "Emakeele Seltsis" KjK 1978/3./
123. *Saari, Henn. Nimed eesti tekstis. II. Transkriptsioon ja transliteratsioon. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 30.11.1977.
     /Pikem tutv: vt "Emakeele Seltsis" KjK 1978/4./
124. *Saari, Henn. Täienduspunkte nimede õigekeelsuse ja variandivaliku asjus. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 20.12.1977.
     /Pikem tutv: vt "Emakeele Seltsis" KjK 1978/4./
125. *Saari, Henn. Kas te suhtute nimedesse? — Sirp ja Vasar 25.05.1979, lk 5.
     /Kohanimede ortograafiast./
126. *Saari, Henn. Maailma nimed eesti kirjas. Ettekanne Haapsalu 5. keelepäeval. — ES 11.04.1979.
127. +##*(Saari, Henn). Tähestiku-, hääldus- ja transkriptsiooniseiku. Esitab ja selgitab Henn Saari. — Kirjakeele teataja 1979–83. Tallinn 1985, lk 60–65.
128. *Saari, Henn. Väliskohanimed ehk tagasi paremakäeliiklusele. — Nõukogude Õpetaja 14.12.1985.
129. *Saari, Henn. Kohanimede üksikasju. — Nõukogude Õpetaja 18.01.1986.
130. Saari, Henn. Ühe filoloogi elust. Tõnu Karma 60. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 214–218.
     /Sh refereerib tema seisukohti eesti- ja lätikeelsete naabrusnimede kohta lk 217./
131. +Saarnak, Hanna. Umbrohi lokkab jälle. — Postimees 17.09.2004, lk 12.
     /Lugejakiri. Mh Peterburi vigasest nimest siltidel./
132. *Saul, A. Geograafiliste pärisnimede kujust eesti keeles. — Nõukogude Õpetaja 16.07.1948.
133. +*Seda ja teist kirjakeelest . — Sirp ja Vasar 26.10.1973, lk 5.
     /Sh linnanime Haiphong kirjutusviisist./
134. +Semper, J(ohannes). Mõnda võõrakeelistest sõnadest Eesti keeles. — Eesti Kirjandus 1912, nr 8, lk 328–342.
     /Võõrsõnade ortograafiast, ka võõrnimedest; kaitseb nende algupärasel kujul kirjutamist. Ka hääldusest./
135. +*Sepamaa, Henrik. Suure ja väikese algustähe küsimusest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 8, lk 496–498.
     /Käändumatutes omadussõnades./
136. Sepamaa, Henrik. Veel kohanimede õigekirjutusest. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 749–750.
     /Fääri saared./
137. +*Sepamaa, Henrik. Loetu ja kuuldu põhjal. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 8, lk 493–495.
     /Sh: 2. Islandis või Islandil?; 3. Soome ~ Soomemaa./
138. *Sepamaa, Henrik. Tšehhi nimede kirjutamisest ja hääldamisest. — Sirp ja Vasar 21.05.1971, lk 6.
139. +*Sillaots, Inga. Võõrnimede ja -sõnade transkriptsioonist ning ortograafiast eesti ajalehtedes novembris 1949. Seminaritöö. Tartu 1949. 160 lk. (Nr 245.)
140. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Bulgaarias. — Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 381–383.
     /Toimetuse märkusega vajaduse kohta kehestada reeglid bulgaaria nimede kirjutamiseks, nende omaladina tutvustus./
141. *Sinisalu, Hando; Kolsar, Urmas. Pealinnade ja riikide nimede kirjapilt ajakirjanduses. Õpilasettekanne Tartu 5. Keskkooli keelepäeval. — ES 10.03.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
142. *Sirk, Ülo. Indoneesia pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. — Edasi 06.05.1958.
143. Soosaar, Sven-Erik. Kas rahvad ja keeled veatult kirjas? — Keel ja Kirjandus 1999, nr 2, lk 124.
     /Eskimo keelte nimetustest (vt Päll KjK 1998/4)./
144. Sõgel, Endel. Eluvõõras ja apoliitiline. — Rahva Hääl 16.05.1950, nr 115.
     /ENSV TA KKI uuest vene kohanimede kirjutamise juhendist. Sh kritiseerib nimekujusid Tula, Sevastopol, Kama jms./
145. *Zirk, R. Geograafiliste nimede ühtlustamisest. — Sirp ja Vasar 24.02.1956, lk 7.
     /Võõrnimedest??/
146. *Tael, E(vi). Võõrnimede poolitamisest. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 303.
147. *Talvet, Jüri. Veel kord keele tegemisest ja keele teadvusest. — Sirp ja Vasar 18.11.1983, lk 4, 5.
     /Võõrpärisnimede ortograafiast./
148. OU:Talvet, Jüri. Mis siis ikka kohanimedest saab? — Keel ja Kirjandus 1989, nr 1, lk 44–46.
     /VÕKi 1983. a otsuse kriitikat, liigse lähtekirjapildi järgimise vastu./
149. *Tarmak, Mart. Mitte "Saraajevos" vaid Sarajevos. — Sirp ja Vasar 13.01.1984, lk 12.
150. +Tauli, Valter. Keelekorralduse alused. Eesti Raamat, Stockholm 1968. 218 lk.
     /Sh: Transliteratsioon (167–169, sh vene nimedest eesti tekstis)./
151. OU:Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1923, nr 4, lk 111–116.
     /Reeglist "kirjuta kohanime nii nagu kohalik rahvas nime hääldab." Sh väliskohanimedest, Eesti kohanimede mitmekeelsusest ja varieeruvusest, asustusnimede aluskäändest, kirja- ja murdekeele vahekorrast. Tutv: Vilberg, G., Loodus 1923, lk 755–756./
152. *Tobias, Teet. Ega keel ole kartograafia. — Sirp ja Vasar 16.03.1984, lk 12.
     /Võõrkohanimede ortograafiast./
153. *Toimetuselt . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 636–637.
     /Nõukogude rahvaste pärisnimede transkribeerimise kohta./
154. +Tóth, Szilárd; Ernits, Enn. Ungari fennougristi raamat eesti keeles: kontekst ja probleemistik. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 1-2, lk 111–114.
     /Rets: Pál Hunfalvy. Reis Läänemere provintsides. EKSA, Tallinn 2007. 311 lk. Sh kohanimede (Võrtsjärv, Paldiski jt) edasiandmise probleemist tõlkes./
155. TRÜ eesti keele kateedri koosolek võõrpärisnimede ortograafia küsimuses. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
     /07.07.1967, toetati otsetransliteratsiooni./
156. +*Tuhkanen, M. Maade ja rahvaste nimetusi C. R. Jakobsoni "Kooli Lugemise raamatus" ja W. Mickwitzi, W. Schultsi "Koli-ramatus". II k töö. Tartu 1959. 51 lk. (Nr 447.)
157. +*Tuttar, H. Piibli käsiraamat. Teine täiendatud väljaanne. H. Tuttar, Pärnu 1931. 192 lk.
     /Lk 116–172 piibli heebrea ja kreeka pärisnimede loend eestikeelsete seletustega./
158. *Tätte, Krista. Diskussioon võõrnimede ja nende tuletiste teemal ning selle tulemused. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 43(97).
159. OU:Udam, Haljand. Veel pärsia nimede kirjutamisest. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 279–284.
     /Pärsia häälikute edasiandmise keerukus; tabel teadusliku transkriptsiooni ja praktilise eesti kirjutusviisiga. Vastukaja, vt Ernits KjK 1972/4./
160. Ulmre, Ain. Nimed spordis. — Reede 26.01.1990, nr 4, lk 13.
     /Võistkondade ja sportlaste nimedes esinevaid probleeme, sh vene-ukraina, bulgaaria jm nimede segadustest. Samas numbris vt Päll. Kommentaar./
161. +*Ummelas, Mart. Essee eesti kirjakeele korraldusest. — Edasi 09.01.1986, lk 4.
     /Sh väliskohanimedest??/
162. OU:Ussisoo, Uno. Gruusia nimede kirjutamine eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 6, lk 350–355.
     /Transkribeerimissoovitused. Lisaks pikem gruusia perekonna- ja eesnimede loetelu./
163. *Ussisoo, Uno. Floriida, Sahaara, Panaama. — Sirp ja Vasar 19.12.1975, lk 5.
     /Võõrnimede kirjutamisest ja ebaeestipärase rõhu levimisest neis. Katkend uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 50./
164. *Ussisoo, Uno. Pärisnimede kirjutamisest ENE-s. — Sirp ja Vasar 18.04.1975.
     /Reeglipärase kirjutusviisi kaitseks; vennasrahvaste nimekirjutus vajab lahendust. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 48–50./
165. *Ussisoo, Uno. Vahekeele mõju. — Sirp ja Vasar 02.07.1982, lk 5.
     /Võõrnimede ja võõrsõnade kirjutamisest./
166. *Ussisoo, Uno. Kohanimed! — Sirp ja Vasar 10.02.1984, lk 12.
     /Võõrkohanimede ortograafiast./
167. +Uuspõld, Ellen. Mõtteid nn. käändumatute omadussõnade ja nende kirjutusviisi puhul. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 7, lk 422–426.
168. *Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 105.
     /Otsus tunnistada kehtetuks läti isikunimede kirjutamist reeglistav juhis ÕS 1960-s (lk 856)./
169. +*Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsuseid. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 3, lk 178.
     /Sh jäi lahtiseks kreeka pärisnimede transkribeerimise reeglistik./
170. Vaga, Aleksander. Ühest väikesest õigekeelsuse küsimusest. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 1 (1957), lk 91–93.
     /VÕSi nõudest kasutada kreeka üpsiloni märkimiseks ü-d senise y asemel. Taastada tuleks ka x./
171. *Vaga, Aleksander. Liitsõnaliste pärisnimede kirjutamisest. — Edasi 28.01.1958.
     /Toimetuse märkusega./
172. +Vaga, Aleksander. Mittekäänduva omadussõna mõiste liialdatud rakendamisest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 4/5, lk 290–292.
     /Vastu isikunimeliste täiendite nimetamisele käändumatuteks omadussõnadeks./
173. *Vaga, Voldemar. Vastuseks Pent Nurmekunnale. — Tartu Riiklik Ülikool 27.06.1975.
     /G. F. Parroti nime hääldamisest, vt P. Nurmekund "TRÜ" 13.06.1975. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88. Vt ka P. Nurmekund "TRÜ" 05.09.1975./
174. *Vaga, Voldemar. Veel Tartu Ülikooli esimesest rektorist G. F. Parrotist. — Tartu Riiklik Ülikool 25.04.1975.
     /Vt M. Jugapuu "TRÜ" 14.03.1975. Nime päritolust ja hääldamisest. Katke uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 87. Vt ka Nurmekund "TRÜ" 13.06.1975./
175. *Valdmann, Signe. Võõrkohanimed Postimehes ja Päevalehes aastatel 1984, 1994, 2004. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 35(05).
176. +*Valge, Jüri. Lauri Kettunen ja muuan viron oikeinkirjoituskiista. — Sananjalka. 28. Turku 1986, lk 75–82.
     /Ilmselt ka nn käändumatutest omadussõnadest./
177. +*Vals, H(elju). Keelelise toimetaja märkmikust: ega asemel ja; Miks mitte sõita Doni-äärsesse Rostovisse? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 52.
178. *Vals, H(elju). Kohvikutunnid J. V. Veskita. — Edasi 11.08.1970.
     /Soome nimede käänamisest; pärisnimelisest täiendist jm./
179. +*Vals, H(elju). Igaühele midagi. — Edasi 12.01.1972.
     /Sh võõrpärisnimede ortograafiast./
180. +*Vanad nimed ja uued sõnad. — Sirp ja Vasar 22.10.1971, lk 5.
     /Sh (võõr-?)pärisnimede õigekirjast./
181. *Vare, Priit. Kohanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Ekspress 11.01.2001, nr 2.
     /Väliskohanimede raskustest, kommentaariks Mart Laari, Liisa Pakosta ja Janek Mäggi geograafiatestile (lühiintervjuu Peeter Pälliga; raskused ajalehes siiski esitatud liialdatult - koost.)./
182. +*Veel isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafia teemal. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 6, lk 382–383.
183. *Veel kord Richard Rodgersist. — Sirp ja Vasar 01.08.1975, lk 5.
     /Nime ortograafiast. Trükivea õiendus. Vt "Osutusi ja küsimusi" SV 27.06.1975./
184. OU:Vene-eesti ja eesti-vene ümberkirjutusreeglid. — Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts, (Tartu) 2000, lk 106–114.
     /Alajaotused: Tähetabel vene nimede transkribeerimiseks Eesti dokumentides (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 23.11.1995 soovitus); Tähetabel vene kirillitsas kirjutatud nimede translitereerimiseks ladina tähestikku; Eesti-vene tähetabel (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 08.04.1998 soovitus). Varem ilmunud ka teistes väljaannetes, sh vene-eesti tabelid Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrusena nr 66 "Võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RT I, 1998, 31/32, 427) ja eesti-vene tabel haridusministri 18.05.1998 määrusena nr 6 "Kohanimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RTL 1998, 177/178, 683). Viimasega tühistati haridusministri varasem määrus vene-eesti tabelite kohta (08.02.1996 nr 5 "Ümberkirjutusreeglite kehtestamine", RTL 1996, 40, 259), mida asendab valitsuse eespool nimetatud määrus./
185. *Vene nimede õigekirjutus eesti keeles. RKK eesti keele toimkonna esimese töökoosoleku otsused. — Sirp ja Vasar 07.06.1941, lk 4.
     /Vt ka hilisemat ülevaadet E. Roos KjK 1970/11./
186. Vene sugunimede transkribeerimine eesti keeles. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 182–183.
     /AESi juhatuse ja EKSi keeletoimkonna poolt ühiselt välja töötatud reeglid. Allk: A. E. S. juhatus, Õig.-sõn. redaktsioon, E. K. S. Keeletoimkond./
187. Vennasrahvaste pärisnimede translitereerimine ja ENE. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
     /Toimetusele saabunud vastukajad (vt Kleis ja Raudtits 1967)./
188. +Verschik, Anna. Vaadeldes konvergentsi: eesti liitsõnad ja nende vasted Eesti vene keeles. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk 21–34.
     /Sh eesti nimedest ja nimetustes venekeelses tekstis lk 30–31, 33./
189. +V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Rahvaste nimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 187.
     /Vt Kettunen EK 1932/5. Vt ka Kettunen EK 1933/1./
190. +Veski, J(ohannes) V(oldemar). Märkmeid eesti ajalehtede keele kohta. — Emakeele Seltsi aastaraamat I. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955, lk 67–76.
     /Sh vigadest võõrnimedes ja vene sõnaalgulise je edasiandmisel./
191. +Veski, J(ohannes) V(oldemar). Ortograafilisi ja morfoloogilisi ebakohti eesti kirjakeeles. — Emakeele Seltsi aastaraamat II. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1956, lk 62–73.
     /Sh soovitab nimede Vladivostok, Don, Orjol jms häälduspärast kirjutamist (-kk, -nn, -ll) lk 63. Резюме: О некоторых несообразностях в орфографии и морфологии эстонского литературного языка, с. 70–73./
192. +Veski, Johannes Voldemar. Kreeka ja ladina sõnavara omavahelisest suhtumusest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, lk 37–41.
     /Sh kreeka nimede ladinapärase transkriptsiooni põhjendus, vastuseks E. Nurmele, kes pooldab eestipärast transkriptsiooni./
193. +Veski, Johannes Voldemar. Kriitilisi märkmeid "Õigekeelsuse sõnaraamatu" kohta. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 2, lk 89–96.
     /Sh kohanimede kirjutusviisi kriitikat lk 95./
194. OU:Veski, Johannes Voldemar; Vääri, Eduard. Jätkuks vaidlusele võõrpärisnimedest. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 4, lk 227–228.
     /Vt Hint 1968/1,2./
195. +Viires, Ants. Hädas suure ja väikese algustähega. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 6, lk 356–360.
     /Käändumatutes omadussõnades./
196. +Viires, Paul. "Õigekeelsuse sõnaraamatut" lehitsedes. — Sirp ja Vasar 23.09.1960, nr 39.
     /Sh soovitab nimekujusid Borodinoo, Berezinaa jm./
197. +Viires, Paul. Kuidas toimida? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 7, lk 420–422.
     /Võõrnimekirjutuse erandite paratamatusest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
198. +Viires, Paul. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 227–228.
     /Sh võõrnimede hääldusest./
199. +*Viires, Paul. Ikka jälle keeleprobleemidest. — Looming 1983, lk 1270–1277.
     /Sh võõrnimedest??/
200. OU:Viitso, Tiit-Rein. Mis on vaieldavat võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirjutuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 9, lk 558–561.
     /Võõrnimede ja käändumatute omadussõnade põhjendamatust ja vigasest häälduspärastamisest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
201. *Viitso, Tiit-Rein. Võõrtähestike translitereerimisest. — Keel ja struktuur. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. 3. Tartu 1970, lk 44–70.
     /Vene, kreeka, heebrea, armeenia ja gruusia tähestiku translitereerimise viisid ja nende kriitika; mõistete määratlused, tabelid (sh teistegi kürilliliste keelte kohta). Summary: On Transliterating Foreign Alphabets./
202. +Viitso, Tiit-Rein. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 5, lk 296–299.
     /Sh võõrnimede hääldusest, vene ja kreeka nimede kirjutamisest./
203. Vilo, Ago. Mööda väidetud. — Eesti Päevaleht 11.10.2005.
     /Vastuseks P. Pällile EPvl 07.10.2005./
204. *Vinkel, A(arne). Lahendamata küsimusi transkriptsiooni ja sõnavara alal. — Edasi 20.02.1949.
205. *Vint, Heldur. Šolohhovi kodukoha nimi. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
     /Vjošenskaja./
206. +*Vint, Heldur. Ajakirjanike keelesektsioonis. — Sirp ja Vasar 29.10.1976.
     /Koosolek 19.10.1976 Tallinnas; sh võõrnimede ortograafiast./
207. Võõrnimede hääldamisest ja kirjutamisest. — Edasi 11.12.1951, nr 289.
     /Toimetusele saabunud vastukaja K. Abeni ettepanekule: F. Lõpp, B. Maiste, R. Liias./
208. Võõrnimede ortograafiast . — Edasi 21.12.1951, nr 298.
     /Toimetusele saabunud vastukaja: M. Raju, E. Pallo, B. Maiste, O. Keerberg, E. Medvedjev, V. Lehari, A. Järv, R. Kull, K. Aben./
209. Võõrnimede ortograafiast . (Kokkuvõtteid mõttevahetusest meie ajalehes.) — Edasi 28.12.1951, nr 304.
     /Sh teade vastava komisjoni moodustamisest KKI-s./
210. *Võõrsõnade kirjutamise küsimus . — Olion 1931, lk 35.
     /Lühimärkus ettepaneku kohta kirjutada pikki vokaale võõrsõnades ja -nimedes lähtekeelepäraselt ühekordselt (nt Europa)./
211. +*Väiteid ja vastuväiteid . — Sirp ja Vasar 23.01.1970, lk 5.
     /Võõrpärisnimede kirjutamisest jm./
212. +*Väiteid, vastuväiteid, arvamusi. — Sirp ja Vasar 24.12.1976, lk 7.
     /Sh võõrnimede hääldamisest./
213. *Willmann, Ed. Võerakeelsete sõnade transskriptsion. ("Lugejate ringkonnast.") — Eesti Kirjandus 1906, lk 248–249.
     /Ka võõrnimedest?/
214. +*Õigekeelsuskomisjonilt . — Uutest programmidest ja õppemetoodilisest kirjandusest 1983/84. õppeaastal. Tallinn 1983, lk 35–43.
     /Pealinnanimed ja lühendid./
215. *Ühe mõttevahetuse lõpetuseks . — Sirp ja Vasar 13.10.1967, lk 7.
     /Võõrnimede translitereerimisest ENE-s. Sõnavõttudest koosolekul: H. Meriste, A. Vallikivi, A. Kaalep, H. Vals, R. Kull, L. Hiedel, U. Ussisoo, O. Jõgi, H. Õiglane, H. Niit, H. Saari, E. Raiet, K. Uibo./
216. *Пялль, Пеэтер. Как написать русские имена и фамилии латинскими буквами. — Выбор 26.01.1993, lk 7.