EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
vere-lõpulised kohanimed

Tähestikuliselt:

1. OU:Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 4, lk 219–224.
   /Sh vere-lõpuliste nimede käsitelu ajaloost. Oletab lähtumist pere-lõpust, osalt ka -veere'st./
2. OU:*Alvre, Paul. Veelgi vere-lõpuliste kohanimede käsitlemisest. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 351–356.
   /Vastukaja V. Pallile KjK 1965/5./
3. OU:Alvre, P(aul). Tehkem vahet olulise ja ebaolulise vahel. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 44–46.
   /vere-lõpulistest kohanimedest, vastuseks V. Palli kirjutistele KjK 1965/5 ja 1966/1./
4. OU:Alvre, Paul. Kohanimede -vere loodusobjekti tähistajana. — Eesti Loodus 1986, nr 6, lk 386–389.
   /Liite tõlgendamise ajalugu; seosest sõnaga vierre 'alemaa'. Резюме: Окончание -vere в топонимах как указатель объекта природы, с. 412–413. Summary: The suffix -vere in place-names as a designation of natural objects, p. 414–415./
5. OU:*Alvre, Paul. Viron vere-loppuisten paikannimien ratkaisu - suomen kielessä. — Virittäjä 92, nr 1 (1992), lk 72–79.
6. +Alvre, Paul. Mihkel Veske fennougristina. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 1, lk 1–10.
   /Sh tema vere-kohanimede uurimusest lk 4 ning soome-ugri–slaavi suhetest; Põhja-Venemaa kohanimistust lk 7–9./
7. +Alvre, Paul. Mihkel Veske eesti ja sugulaskeelte uurijana. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1587–1605.
   /Sh: vere-kohanimedest lk 1594–1595 ja Põhja-Venemaa kohanimistust lk 1597–1602. Vrd ka Alvre KjK 1993/1./
8. OU:*Ariste, Paul. Veelgi vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 474–475.
   /Vt Alvre KjK 1963/4./
9. *Ein Brief von Jakob Grimm. (Über die estnische Ortsnamen auf -were.) — Indogermanische Forschungen 13 (1902–1903), lk 294.
   /Vastukaja: Setälä seals./
10. *Einige Worte zur fer-Frage . — Neue Dörptsche Zeitung 1883, nr 299, 302.
    /Allk: W. Vastukajad samas ajalehes 1884: vt L. Meyer ja J. Jung SbGEG, ilm 1885./
11. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere"-lõpulised kohanimed. — Postimees 13.12.1919, nr 276, lk 3.
    /Refereerib seniseid seisukohti ja toetab M. Veske hüpoteesi (*veere)./
12. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere" lõpu üle kohanimedes on meil palju kirjutatud... — Postimees. Hommiku väljaanne 18.12.1919, nr 40, lk 3–4.
    /Rohkesti näiteid./
13. OU:Ernits, Enn. Taas vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 907–915.
    /Varasematest tõlgendustest. Seostest sõnaga вервь, Vene ver-algulistest kohanimedest, mari wer; -vere võimalikud tähendused 'äär', 'mets' või 'kallas'; nimede vanusest. Summary: Once More On -vere-Final Place Names, lk 936. Kn: Värati./
14. *Falck, P. Th. (Die estnischen Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 102.
    /Ilmunud samuti: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 119./
15. *"Heraklides" kirjutab Eesti kohanimedest -vere lõpuga. ("Mis teevad tõised ajalehed?") — Olevik 18.06.1884, nr 25, lk 2.
16. *Hollberg, E. -ele und werre. Etymologische Studie. München 1912.
17. +J(anno), R. (Friedrich Kuhlbars (Villi Andi). Uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Viljandi 1922.) — Eesti Keel 1923, nr 1, lk 30–31.
    /Rets. Sh kriitikat vere-lõpuliste nimede käsitluse kohta./
18. *Jung, J(aan). Ueber die estnischen Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 52–57.
19. *Jung, J(aan). Eesti kohanimede lõpp "vere". — Olevik 27.08.1884, nr 35, lk 1; 03.09.1884, nr 36, lk 1.
20. *Jung, J(aan). Noch etwas zur fer-Frage. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 39–46.
    /Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 90./
21. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 4, lk 260–261.
    /vere-kohanimede tüübid./
22. OU:Kallasmaa, Marja. Mida teha vere-nimedega? — Keel ja Kirjandus 2007, nr 6, lk 449–462.
    /vere-nimede varasematest seletustest; -vere esi- ja järelkomponendina. Võimalikud tõlgendused ja edasist uurimist vajavad hüpoteesid. Summary: What to Do with Vere-Initial Names? lk 511–512./
23. *Kettunen, L(auri). Über die estnischen ortsnamen auf -vere. — Finnisch-ugrische Forschungen 13 (1902–1903), lk 166–170.
24. OU:*Kettunen, Lauri. Über die estnischen ortsnamen auf -vere. — Finnisch-ugrische Forschungen 13 (1913), lk 166–170.
25. +*Kettunen, Lauri. Lautgeschichtliche darstellung über den vokalismus des Kodaferschen dialekts mit berücksichtigung anderer estnischer mundarten. Mit zwei karten. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 34. Helsinki 1914. XIII + 231 lk.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest lk 40./
26. *Kettunen, Lauri. Die estnischen Ortsnamen auf -vere. Ettekanne koosolekul Tartus. — ÕES 06.04.1921.
    /Tutv: Dorpater Nachrichten 07.04.1921, nr 71, lk 4. Päevaleht 10.04.1921, nr 92, lk 5. Postimees 09.04.1921, nr 77, lk 6. Revaler Bote 12.04.1921, nr 78, lk 2./
27. +*(Kuhlbars, Fiedrich). Friedrich Kuhlbarsi (Villi Andi) uurimised aja- ning haridusloolisel väljal. Valgus, Viljandi 1922. 64 lk.
    /Artiklikogumik. Sh: eestlastest ja nende nimest (3–18, 63); keltidest ja lätlastest (19–26, ka kohanimedest); rahvaste rändamisest meie maal, eriti Sakala maakonnas (27–31), vere-lõpulistest kohanimedest (37–50). Tutv: J(anno), R., EK 1923, lk 30–32./
28. *Kuum, Jüri. vere-mõistatusest. — Edasi 13.12.1984, lk 5.
29. OU:*Lauringson, Arvi. Mis on -vere? — Horisont 1980, nr 8, lk 22–24.
    /Kohanimekomponendi etümoloogiast./
30. *Lauringson, Arvi. Mida tähendab vere? — Punane Täht 28.08.1984.
    /Rakvere raj-i kohanimedest./
31. *Lauringson, Arvi. Vere-mõistatus. — Edasi 04.10.1984, lk 5.
32. *Meyer, L(eo). (Einige Bemerkungen zur "were"-Frage.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1870. Dorpat 1871, lk 31.
33. *Meyer, L(eo). (Jakob) Grimm's Anschicht über "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 106–107.
    /(Anschicht - sic!)/
34. *Meyer, L(eo). Bemerkungen über zwei die estnischen Ortsnamen auf -were betitelte Aufsätze der N(euen) D(örptschen) Z(eitung) No 209 u(nd) 302 (Dec. 1883). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 28–29.
    /Vastuseks 1883 ilmunud artiklile ("Einige Worte.."). Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 61./
35. *Mõnda vere-lõpulistest kohanimedest. — Harju Elu 17.11.1984.
    /Harju raj-is./
36. OU:Pall, Valdek. Märkmeid vere-lõpuliste kohanimede käsitlemise kohta. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 291–297.
    /P. Alvre pakutud pere-lähtese päritolu kriitikat; tõenäolisemaks peab P. Ariste esitatud seost sõnaga *vēri 'lehtpuu, segamets'./
37. OU:Pall, Valdek. Kohanimede struktuurist ja uurimisest. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 42–44.
    /Jätkuks vaidlusele vere-lõpuliste kohanimede teemal (vt Alvre KjK 1965/6). Vastus samas: Alvre KjK 1966/1./
38. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede struktuurist. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 147–158.
    /Liitkohanimed, vere-lõpuliste nimede liigitus, genitiivsus täiendosas, lihtkohanimed (elliptilised, abstraheerunud, sufiksiga nimed), aluskääne./
39. OU:Pall, Valdek. Asustusajaloo ja toponüümika seostest. — Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Valgus, Tallinn 1976, lk 96–101.
    /Kn: Harju; Kursi; Soome; Vadja; Viru; -vere./
40. OU:Pall, Valdek. L'em't'n'e. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 84 lk.
    /Sh Mordva kohanimedest (Maticsáki raamatu arvustus) ja vere-lõpulistest kohanimedest (Quousque..). Sisu: Pluuralivormid kohanimedes – Struktuurimudelist – Quousque tandem? – L'em't'n'e/L'ep'n'e – Kirjandus – Lühendid./
41. +Rõõmussaar, Mariliis. Vere-lõpuliste kohanimede paiknemine ja seosed maastikukomponentidega. Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias. Juhendaja Raivo Aunap. Tartu 2008. 61 lk. (Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Geograafia osakond.)
    /Sisu: Sissejuhatus – Vere-lõpuliste kohanimede uurimine: Kohanime mõiste ja liigitamine, Levinumad topoformandid Eestis, Levinumad teooriad vere-lõpuliste kohanimede päritolu kohta – Andmed ja metoodika: Metoodika, Töös kasutatud andmed ja tarkvara – Tulemused: Üldised paigutusnäitajad, Maakattetüüpide jaotus, Muldade paiknemine vere-lõpuliste kohanimede suhtes, Pinnamood ja -kate, Vere-lõpulistele kohanimedele sobilike alade leidmine – Arutelu – Kokkuvõte – Tänuavaldused – Kasutatud kirjandus. Summary: Location of the place-names with vere-affix and their connection with landscape components, lk 50–51./
42. *Sabler, G(eorg v.) Die Ortsnamen auf -were (-fer). — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 252.
43. *Sabler, Georg v. Vorschlag zu einer Sammlung aller Ortsnamen auf -fer. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat 1911, lk XIII, XIV, XVI, XVIII.
44. *Schlüter, W. Zu dem Aufsatze von E. Setälä über die Ortsnamen auf -were. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1903. Jurjew (Dorpat) 1904, lk XXI–XXIII.
    /Vt Setälä, Indo-Germanische Forschungen 1903./
45. *Setälä, E. N. Bemerkungen zu dem Briefe J. Grimms. — Indogermanische Forschungen 13 (1902–1903), lk 294–296.
    /Grimmi kiri avaldatud samas numbris. Vastukaja Setäläle vt Schlüter SbGEG, ilm 1904./
46. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 1. Mida tähendab kohanime lõpp -vere? — Horisont 1974, nr 6, lk 27.
47. *Uurimised kohanimede kohta "vere" lõpuga . ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 03.08.1910, nr 173, lk 3.
48. OU:*Vassar, Artur. Millal ja kus tekkisid vere-kohanimed? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 6, lk 344–350.
49. OU:*Weske, M. Ueber die estnischen Ortsnamen auf -were (im deutschen auf -fer). — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 4. Dorpat 1877, lk 47–95.
50. *Weske, M. (Über "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 84.
51. *Weske, M. Bemerkungen zu Jung's estn(ischen) Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 57–61.
52. +*Westrén-Doll, August. Die nordestnische Siedelung. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1921. Dorpat 1922, lk 15–34.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest. Tutv: J. RA., Loodus 1923, lk 63./
53. *Westrén-Doll, A(ugust). Bemerkungen zu den in den Livländischen Güterurkunden I erwähnten Ortsnamen des estnischen Sprachgebiets. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1922. Dorpat 1923, lk 57–74.
    /Kohaimede nüüdseid vasteid tähestikjärjestuses. Märkusi -vere, -se, -ste, -jõe ja -soo lõpu kohta kohanimedes./
54. *Wiedemann, F(erdinand) J(ohann). (Über estnische Zusammensetzungen und Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1869. Dorpat 1870, lk 68–70.
55. +*Лыугас, В. А. О связях племён Скандинавии и Поволжья в эпоху раннего железа и участии в них западных финно-угров. — IX Всесоюзная конференция по изучению истории, экономики, литературы и языков скандинавских стран и Финляндии. Ч. I. Тарту 1982, lk 190–191.
    /Teesid. Sh vere- ja nurm-lõpulistest toponüümidest./