EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Eesti nimed vene tekstis

Tähestikuliselt:

1. *Ahven, Eeva. Kingissepa ja Кингисепп. — Nõukogude Õpetaja 07.11.1975.
   /Linna nime kirjutamisest eesti ja vene k-s./
2. *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus "Juhiste eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles" kinnitamise kohta. — ENSV Teataja 1959, nr 63, lk 1889-1897.
   /26.09.1959./
3. *Eesti pärisnimede kirjutamine vene keeles. Русская транскрипция эстонских имен собственных. Valgus, Tallinn 1973. 15 lk. (ENSV TA KKI.)
4. *Elisto, Elmar. Eesti nimede kirjutus vene keeles. — Nõukogude Õpetaja 25.07.1947.
   /Arvamus ENSV Ministrite Nõukogu määrusest ENSV koha- ja isikunimede transkriptsiooni aluste ja kirjutusviisi kohta eesti ja vene keeles 17.03.1947 nr 184. Hilisemat meenutust vt Elisto ESA 22 1977, lk 194–195. Vt ka Nurm 1957./
5. OU:Elisto, E(lmar). 15 aastat hiljem eesti nimedest vene keeles. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 684–685.
   /1957 brošüür "Juhis eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles", 1959 ENSV ÜN Presiidiumi kinnitus; edaspidi vajalikke muudatusi./
6. +Elisto, Elmar. Keelelisest tööst kirjastustes 1945–1950. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 191–198.
   /Sh eesti nimede vene keeles kirjutamise reeglite sünnist 1946–1947 (lk 194–195) ja võõrnimeteemalistest vaidlustest J. Käisiga ning vene-eesti tabelist lk 196–197./
7. *Isanimede kirjutamisest . — Sirp ja Vasar 13.05.1950, lk 8.
8. *Jaani, Ago. Kuidas nimetada Peipsit vene keeles? — Eesti Loodus 1973, nr 12, lk 765.
   /Резюме: О русском названий Псковско-Чудского озера. Summary: The Proper Russian Name for Lake Peipsi./
9. *Jegorov, Margus. Pihkva või Pskov. — Postimees 26.07.2004.
   /Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vt ka P. Pälli vastust 28.07 Postimehes./
10. *Jevsejeva, Jelena. Võõrnimed venekeelses ajakirjanduses eri aegadel. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 33(05).
11. *Juhised eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles ja vene pärisnimede kirjutamise kohta eesti keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими буквами и русских имен собственных эстонскими буквами. Projekt. Tallinn 1954. 28 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
    /Rööptekst vene k-s./
12. OU:*Juhised eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles. Правила передачи эстонских собственных имен русскими буквами. Tallinn 1959. 16 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
    /Kinnitanud ENSV ÜN Presiidium 26.09.1959. Rööptekst vene k-s./
13. *Juhis eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими буквами. Tallinn 1957. 22 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
    /Kinnitatud ENSV ÜN Presiidiumi poolt 20.01.1956. Rööptekst vene k-s./
14. *Jurkatam, J. Eesti pärisnimede kirjutamisest Vene keeles. — Oleviku Lisa 1889, nr 10, lk 145–146.
15. +*Jälle aasta Emakeele Seltsi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 254–256.
    /Sh 03.05.1971 arutas ESi toimkond oma laiendatud koosolekul NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse reegleid eesti nimede kirjutamiseks vene transkriptsioonis; selle järgi laienevad ENSV-s kehtivad reeglid üleliidulisse kartograafiasse./
16. *Kalapüüdja, V. Kuulakem hääldust! — Edasi 12.03.1976.
    /Eesti nimede edasiandmisest vene k-s./
17. OU:Kerge, Krista. Vene isikunimede latiniseerimine. — Õiguskeel 1997, nr 2, lk 37–45.
    /Eesti ja rahvusvahelise tabeli kasutamisest./
18. *Kindlam, Magnus. Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. — Edasi 10.11.1954.
19. *Kirt, K(aljola). Segadus Elva nimes. — Edasi 12.03.1976.
    /Vene k-s kirjutamisest./
20. Laan, Ilmar. Ikka Tallinn! — Sirp ja Vasar 29.01.1988, lk 13.
    /Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks./
21. *Meie nimi . — Postimees 05.10.1917, nr 227, lk 3.
    /Eesti - Эстія, mitte Эстляндія ega Эстонія. Allk: Eestlane Venemaal./
22. *Nimede kirjutamisest Vene keeli kirikuraamatutes. — Postimees 18.04.1897, nr 86, lk 1.
    /Allk: O. K. (=Oskar Kallas?)/
23. *Nimesegadus nägusas raamatus. Lugeja kiri. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 370–371.
    /A. Palm Haapsalust: järjekindlusetusest Eesti kohanimede venekeelsel edasiandel Moskvas väljaantud raamatus (Э. Ф. Вареп, В. Ю. Тармисто. Эстония. "Мысль", Москва 1967). Toimetuse järelsõnaga. Vt ka Varep KjK 1968/10./
24. *Nurm, Ernst. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles ja eesti nimede kirjutamisest vene keeles. Ettekanne Tartus. — ES 1952.
25. *Nurm, Ernst. Eesti pikkade vokaalide märkimisest vene tähtedega. — Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused. I. Keelelisi küsimusi. Tallinn 1956, lk 127–139.
    /Резюме: О передаче эстонских долгих гласных русскими буквами. Referat: Zur Frage der Schreibweise estnischer Doppelvokale in der russischen Sprache./
26. OU:*Nurm, Ernst. Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. (Vastuseks E. Elistole.) — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 3/4 (1957), lk 343–347.
27. *Nurm, Ernst. Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles. — Nõukogude Õpetaja 17.08.1957.
28. *Nurm, Ernst. Eesti ja vene nimede vastastikusest edasiandmisest. — Nõukogude Õpetaja 02.06.1962; 09.06.1962.
29. *Orav, A. Eesti koha- ja isikunimede kirjutamine vene keeles. — Punaväelane 18.11.1947.
30. *Panitševa, Svetlana. Võõrnimede kirjutamine Venemaa ja Eesti venekeelses ajakirjanduses aastatel 1989–2004. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 32(05).
31. +Pokk, Külli. Emakeele Seltsis. Aastakoosolek. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 444–445.
    /Sh ESi aastakoosoleku 20.03.1988 otsus toetada Tallinna nime vene transkriptsiooni parandamist./
32. OU:Päll, Peeter. Nimede transkriptsiooni probleeme. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 428.
    /Tallinna nime vene transkriptsioon, bulgaaria tabeli täpsustus./
33. Päll, Peeter. Rahvusvahelise nimekorralduse põhimõtetest. — Õhtuleht 15.07.1995, lk 2.
    /Vastuseks Vello Saatpalu kirjutisele Tallinna nime vene transkriptsiooni kohta./
34. OU:Päll, Peeter. Consequences of the coexistence of different writing systems in the example of Estonia. — Utanlandske namn i Norden. Rapport frå NORNAs tjuesjette symposium i Oslo 28.-30. mai 1997. NORNA-rapporter 68. NORNA-Förlaget, Uppsala 1999 (de facto 2000), lk 171–180.
    /Eesti nimedest vene tekstis ja vastupidi. Kahe kirjutussüsteemi koosmõju areng./
35. Päll, Peeter. Tühi kära. — Postimees 28.07.2004, lk 12.
    /Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vastuseks Margus Jegorovi lugejakirjale 26.07.2004, mis lähtus uudisest selle kohta, et Vene välisministeerium soovitab Tallinna nime venekeelses tekstis kirjutada Таллин./
36. OU:Päll, Peeter. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
    /Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine. Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195. Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed – Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine – Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid – Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk 1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./
37. Schultz, Uno. Tallinna poolt! — Sirp ja Vasar 29.01.1988, lk 13.
    /Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks. Toimetuse järelmärkusega./
38. Tallinna Täitevkomitee. Teadaanne. — Õhtuleht 31.08.1988, nr 201, lk 3.
    /Täitevkomitee korraldus korrastada ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide nimetuste õigekirjutus seoses ENSV ÜN Presiidiumi 14.07.1988 otsusega Tallinna nime vene kirjutusviisi kohta./
39. Tallinn jäägu Tallinnaks. — Sirp ja Vasar 04.03.1988, lk 13.
    /Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks saabunud kirjadest: Leo Karlov, Toomas Hendrik Ilves./
40. Tallinn – Таллинн . — Sirp ja Vasar 03.06.1988, nr 23, lk 13.
    /Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsus 16.03.1988 Tallinna nime vene transkriptsiooni kohta ja selle selgitus. Pöördumine vastava palvega Eesti NSV ÜN Presiidiumi poole./
41. Ussisoo, Uno. Tallinn! — Sirp ja Vasar 13.11.1987, lk 13.
    /Nime transkribeerimisest vene tähtedega, ettepanek kirjutada kahe n-iga./
42. *Vaga, Aleksander. Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. Tartu 1954. 22 lk. (ENSV Teaduste Akadeemia.)
43. OU:Varep, Endel. Raamatukirjutajad kimpus. Vastus lugeja kirjale. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 625–626.
    /Eesti kohanimede kirjutamisest vene keeles (vt "Nimesegadus.." KjK 1968/6), Eesti NSV-s ja üleliiduliselt kehtivate reeglite lahknevusest. Toimetuse järelsõna: õige kirjaviis tuleks ka üleliiduliselt kehtestada./
44. OU:Vene-eesti ja eesti-vene ümberkirjutusreeglid. — Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts, (Tartu) 2000, lk 106–114.
    /Alajaotused: Tähetabel vene nimede transkribeerimiseks Eesti dokumentides (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 23.11.1995 soovitus); Tähetabel vene kirillitsas kirjutatud nimede translitereerimiseks ladina tähestikku; Eesti-vene tähetabel (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 08.04.1998 soovitus). Varem ilmunud ka teistes väljaannetes, sh vene-eesti tabelid Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrusena nr 66 "Võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RT I, 1998, 31/32, 427) ja eesti-vene tabel haridusministri 18.05.1998 määrusena nr 6 "Kohanimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RTL 1998, 177/178, 683). Viimasega tühistati haridusministri varasem määrus vene-eesti tabelite kohta (08.02.1996 nr 5 "Ümberkirjutusreeglite kehtestamine", RTL 1996, 40, 259), mida asendab valitsuse eespool nimetatud määrus./
45. +Verschik, Anna. Vaadeldes konvergentsi: eesti liitsõnad ja nende vasted Eesti vene keeles. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk 21–34.
    /Sh eesti nimedest ja nimetustes venekeelses tekstis lk 30–31, 33./
46. *Viidalepp, Richard. Arutluskoosolek Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis. — Nõukogude Õpetaja 17.11.1950.
    /Eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisest vene k-s./
47. *Viidalepp, Richard. Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles ja vene nimesid eesti keeles. — Edasi 03.11.1950.
    /ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi diskussioonikoosolekult./
48. *Баудер, Анатолий Яковлевич. "Странные" суффиксы. — Советская Эстония 27.08.1986.
    /Eesti kohanimede kirjutamisest vene k-s./
49. *Вага, А. О транскрипции эстонских имен собственных в русском языке. — Советская Эстония 06.10.1954.
50. *Васильев, Л(ев). О результатах применения несовершенной транскрипции. — Geograafia-alaseid töid. VI. TRÜ toimetised. Vihik 237. Tartu 1969, lk 190–194.
    /Eesti kohanimede vene transkriptsioonist. Kokkuv: Väära transkriptsiooni juurutamise tagajärgedest. Summary: Results of Introducing a False Transcription./
51. *Волостнова, М. Б.; Розова, Л. И. Русская транскрипция географических названий Латвийской, Литовской и Эстонской ССР. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 239–243.
52. *Инструкция по передаче на картах географических названий Эстонской ССР. Редиздат ВТС, Москва 1959. 15 lk. (Главное управление геодезии и картографии ВМФ СССР.)
53. *Инструкция по русской передаче географических названий Эстонской ССР. Главное управление геодезии и картографии при Совете Министров СССР, Москва 1972. 29 lk.
    /Sh lühiülevaade eesti k-st lk 13–15, eesti kohanimedes esinevaid termineid jm sõnu lk 16–28./
54. *Калакуцкая, Л. П. Образование в русском языке прилагательных от латышских, литовских и эстонских географических названий. — Конференция по топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk 210–211.
55. *Коршенко, Ф. О передаче эстонских имен собственных средствами русской графики. — Советская Эстония 27.11.1954.
56. *Нурм, Э(рнст). О передаче эстонских имен собственных русскими буквами. — Советская Эстония 25.02.1955.
57. *Постановление Президиума Верховного Совета Эстонской ССР об утверждении "Правил передачи эстонских имен собственных русскими буквами". — Ведомости ЭССР 1959, nr 63, lk 1889–1897.
58. Предписание Языковой инспекции. — Delfi 08.01.2002.
    /Keeleinspektsiooni peadirektori Urmas Veikati ettekirjutus kasutada Tallinna nime vene transkriptsiooni õigel kujul. Vastuseks üle 1000 kommentaari. Samas viidatakse ka Tallinna nime küsimusele Gramota.ru keelenõuande andmebaasis./
59. OU:*Раянди, Э. Имя и право. — Личные имена в прошлом, настоящем, будущем. Проблемы антропонимики. Москва 1970, lk 69–72.
    /Isikunimede kirjutamisest võõrkeele tähestiku abil./