EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Eesti nimed vene tekstis
Tähestikuliselt:
- *Ahven, Eeva.
Kingissepa ja Кингисепп. — Nõukogude Õpetaja 07.11.1975.
/Linna nime kirjutamisest eesti ja vene k-s./
- *Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsus
"Juhiste eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles"
kinnitamise kohta. — ENSV Teataja 1959, nr 63, lk 1889-1897.
/26.09.1959./
- *Eesti pärisnimede kirjutamine
vene keeles. Русская транскрипция эстонских имен
собственных. Valgus, Tallinn 1973. 15 lk. (ENSV TA
KKI.)
- *Elisto, Elmar.
Eesti nimede kirjutus vene keeles. — Nõukogude Õpetaja 25.07.1947.
/Arvamus ENSV Ministrite Nõukogu määrusest ENSV koha- ja isikunimede
transkriptsiooni aluste ja kirjutusviisi kohta eesti ja vene keeles
17.03.1947 nr 184. Hilisemat meenutust vt Elisto ESA 22 1977, lk
194–195. Vt ka Nurm 1957./
- OU:Elisto, E(lmar).
15 aastat hiljem eesti nimedest vene keeles. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 11, lk 684–685.
/1957 brošüür "Juhis eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene
keeles", 1959 ENSV ÜN Presiidiumi kinnitus; edaspidi vajalikke
muudatusi./
- +Elisto, Elmar.
Keelelisest tööst kirjastustes 1945–1950. — Emakeele
Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk
191–198.
/Sh eesti nimede vene keeles kirjutamise reeglite sünnist
1946–1947 (lk 194–195) ja võõrnimeteemalistest vaidlustest J. Käisiga
ning vene-eesti tabelist lk 196–197./
- *Isanimede kirjutamisest
. — Sirp ja Vasar 13.05.1950, lk 8.
- *Jaani, Ago.
Kuidas nimetada Peipsit vene keeles? — Eesti Loodus 1973, nr 12, lk 765.
/Резюме: О русском названий Псковско-Чудского озера. Summary: The
Proper Russian Name for Lake Peipsi./
- *Jegorov, Margus.
Pihkva või Pskov. — Postimees 26.07.2004.
/Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vt ka P. Pälli vastust 28.07
Postimehes./
- *Jevsejeva, Jelena.
Võõrnimed venekeelses ajakirjanduses eri aegadel.
Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika
Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 33(05).
- *Juhised eesti pärisnimede kirjutamise
kohta vene keeles ja vene pärisnimede kirjutamise kohta eesti
keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими
буквами и русских имен собственных эстонскими буквами.
Projekt. Tallinn 1954. 28 lk. (ENSV TA. Keele ja
Kirjanduse Instituut.)
/Rööptekst vene k-s./
- OU:*Juhised eesti pärisnimede kirjutamise
kohta vene keeles. Правила передачи эстонских
собственных имен русскими буквами. Tallinn 1959. 16 lk.
(ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
/Kinnitanud ENSV ÜN Presiidium 26.09.1959. Rööptekst vene k-s./
- *Juhis eesti pärisnimede kirjutamise
kohta vene keeles. Правила передачи эстонских имен
собственных русскими буквами. Tallinn 1957. 22 lk. (ENSV TA.
Keele ja Kirjanduse Instituut.)
/Kinnitatud ENSV ÜN Presiidiumi poolt 20.01.1956. Rööptekst vene
k-s./
- *Jurkatam, J.
Eesti pärisnimede kirjutamisest Vene keeles. — Oleviku Lisa 1889, nr 10, lk 145–146.
- +*Jälle aasta Emakeele
Seltsi. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 254–256.
/Sh 03.05.1971 arutas ESi toimkond oma laiendatud koosolekul NSVL
Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse reegleid eesti nimede
kirjutamiseks vene transkriptsioonis; selle järgi laienevad ENSV-s
kehtivad reeglid üleliidulisse kartograafiasse./
- *Kalapüüdja, V.
Kuulakem hääldust! — Edasi 12.03.1976.
/Eesti nimede edasiandmisest vene k-s./
- OU:Kerge, Krista.
Vene isikunimede latiniseerimine. — Õiguskeel 1997, nr 2, lk 37–45.
/Eesti ja rahvusvahelise tabeli kasutamisest./
- *Kindlam, Magnus.
Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. — Edasi 10.11.1954.
- *Kirt, K(aljola).
Segadus Elva nimes. — Edasi 12.03.1976.
/Vene k-s kirjutamisest./
- Laan, Ilmar.
Ikka Tallinn! — Sirp ja Vasar 29.01.1988, lk 13.
/Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks./
- *Meie nimi
. — Postimees 05.10.1917, nr 227, lk 3.
/Eesti - Эстія, mitte Эстляндія ega Эстонія. Allk: Eestlane
Venemaal./
- *Nimede kirjutamisest Vene keeli
kirikuraamatutes. — Postimees 18.04.1897, nr 86, lk 1.
/Allk: O. K. (=Oskar Kallas?)/
- *Nimesegadus nägusas
raamatus. Lugeja kiri. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 370–371.
/A. Palm Haapsalust: järjekindlusetusest Eesti kohanimede
venekeelsel edasiandel Moskvas väljaantud raamatus (Э. Ф. Вареп, В. Ю.
Тармисто. Эстония. "Мысль", Москва 1967). Toimetuse järelsõnaga. Vt
ka Varep KjK 1968/10./
- *Nurm, Ernst.
Vene nimede kirjutamisest eesti keeles ja eesti nimede
kirjutamisest vene keeles. Ettekanne Tartus. — ES 1952.
- *Nurm, Ernst.
Eesti pikkade vokaalide märkimisest vene tähtedega.
— Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused. I. Keelelisi
küsimusi. Tallinn 1956, lk 127–139.
/Резюме: О передаче эстонских долгих гласных русскими буквами.
Referat: Zur Frage der Schreibweise estnischer Doppelvokale in der
russischen Sprache./
- OU:*Nurm, Ernst.
Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. (Vastuseks
E. Elistole.) — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 3/4 (1957), lk 343–347.
- *Nurm, Ernst.
Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles. — Nõukogude Õpetaja 17.08.1957.
- *Nurm, Ernst.
Eesti ja vene nimede vastastikusest edasiandmisest. — Nõukogude Õpetaja 02.06.1962; 09.06.1962.
- *Orav, A.
Eesti koha- ja isikunimede kirjutamine vene keeles. — Punaväelane 18.11.1947.
- *Panitševa, Svetlana.
Võõrnimede kirjutamine Venemaa ja Eesti venekeelses ajakirjanduses
aastatel 1989–2004. Bakalaureusetöö.
Juhendaja Annika Hussar.
TPÜ, Tallinn 2005. Nr 32(05).
- +Pokk, Külli.
Emakeele Seltsis. Aastakoosolek. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 444–445.
/Sh ESi aastakoosoleku 20.03.1988 otsus toetada Tallinna nime
vene transkriptsiooni parandamist./
- OU:Päll, Peeter.
Nimede transkriptsiooni probleeme. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 428.
/Tallinna nime vene transkriptsioon, bulgaaria tabeli
täpsustus./
- Päll, Peeter.
Rahvusvahelise nimekorralduse põhimõtetest. — Õhtuleht 15.07.1995, lk 2.
/Vastuseks Vello Saatpalu kirjutisele Tallinna nime vene
transkriptsiooni kohta./
- OU:Päll, Peeter.
Consequences of the coexistence of different writing systems in the
example of Estonia. — Utanlandske namn i Norden. Rapport frå
NORNAs tjuesjette symposium i Oslo 28.-30. mai 1997.
NORNA-rapporter 68. NORNA-Förlaget, Uppsala 1999
(de facto 2000), lk 171–180.
/Eesti nimedest vene tekstis ja vastupidi. Kahe kirjutussüsteemi
koosmõju areng./
- Päll, Peeter.
Tühi kära. — Postimees 28.07.2004, lk 12.
/Tallinna nimest venekeelses tekstis. Vastuseks Margus Jegorovi
lugejakirjale 26.07.2004, mis lähtus uudisest selle kohta, et Vene
välisministeerium soovitab Tallinna nime venekeelses tekstis kirjutada
Таллин./
- OU:Päll, Peeter.
Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes
philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15.
Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
/Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine.
Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195.
Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed
– Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede
sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine
– Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid –
Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk
1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./
- Schultz, Uno.
Tallinna poolt! — Sirp ja Vasar 29.01.1988, lk 13.
/Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks. Toimetuse järelmärkusega./
- Tallinna Täitevkomitee.
Teadaanne. — Õhtuleht 31.08.1988, nr 201, lk 3.
/Täitevkomitee korraldus korrastada ettevõtete, asutuste ja
organisatsioonide nimetuste õigekirjutus seoses ENSV ÜN Presiidiumi
14.07.1988 otsusega Tallinna nime vene kirjutusviisi kohta./
- Tallinn jäägu
Tallinnaks. — Sirp ja Vasar 04.03.1988, lk 13.
/Uno Ussisoo ettepaneku toetuseks saabunud kirjadest: Leo Karlov,
Toomas Hendrik Ilves./
- Tallinn – Таллинн
. — Sirp ja Vasar 03.06.1988, nr 23, lk 13.
/Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsus 16.03.1988 Tallinna nime
vene transkriptsiooni kohta ja selle selgitus. Pöördumine vastava
palvega Eesti NSV ÜN Presiidiumi poole./
- Ussisoo, Uno.
Tallinn! — Sirp ja Vasar 13.11.1987, lk 13.
/Nime transkribeerimisest vene tähtedega, ettepanek kirjutada kahe
n-iga./
- *Vaga, Aleksander.
Eesti pärisnimede kirjutamisest vene keeles. Tartu 1954.
22 lk. (ENSV Teaduste Akadeemia.)
- OU:Varep, Endel.
Raamatukirjutajad kimpus. Vastus lugeja
kirjale. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 10, lk 625–626.
/Eesti kohanimede kirjutamisest vene keeles (vt "Nimesegadus.." KjK
1968/6), Eesti NSV-s ja üleliiduliselt kehtivate reeglite
lahknevusest. Toimetuse järelsõna: õige kirjaviis tuleks ka
üleliiduliselt kehtestada./
- OU:Vene-eesti ja eesti-vene
ümberkirjutusreeglid. — Kirjakeele teataja II. 1993–2000.
Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts,
(Tartu) 2000, lk 106–114.
/Alajaotused: Tähetabel vene nimede transkribeerimiseks Eesti
dokumentides (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 23.11.1995 soovitus);
Tähetabel vene kirillitsas kirjutatud nimede translitereerimiseks ladina
tähestikku; Eesti-vene tähetabel (Emakeele Seltsi keeletoimkonna
08.04.1998 soovitus). Varem ilmunud ka teistes väljaannetes, sh
vene-eesti tabelid Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrusena nr 66
"Võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RT I,
1998, 31/32, 427) ja eesti-vene tabel haridusministri 18.05.1998
määrusena nr 6 "Kohanimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RTL
1998, 177/178, 683). Viimasega tühistati haridusministri varasem määrus
vene-eesti tabelite kohta (08.02.1996 nr 5 "Ümberkirjutusreeglite
kehtestamine", RTL 1996, 40, 259), mida asendab valitsuse eespool
nimetatud määrus./
- +Verschik, Anna.
Vaadeldes konvergentsi: eesti liitsõnad ja nende vasted Eesti
vene keeles. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 1, lk 21–34.
/Sh eesti nimedest ja nimetustes venekeelses tekstis lk 30–31,
33./
- *Viidalepp, Richard.
Arutluskoosolek Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse
Instituudis. — Nõukogude Õpetaja 17.11.1950.
/Eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisest vene k-s./
- *Viidalepp, Richard.
Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles ja vene nimesid eesti
keeles. — Edasi 03.11.1950.
/ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi
diskussioonikoosolekult./
- *Баудер, Анатолий Яковлевич.
"Странные" суффиксы. — Советская Эстония 27.08.1986.
/Eesti kohanimede kirjutamisest vene k-s./
- *Вага, А.
О транскрипции эстонских имен собственных в русском языке. — Советская Эстония 06.10.1954.
- *Васильев, Л(ев).
О результатах применения несовершенной транскрипции.
— Geograafia-alaseid töid. VI. TRÜ toimetised. Vihik
237. Tartu 1969, lk 190–194.
/Eesti kohanimede vene transkriptsioonist. Kokkuv: Väära
transkriptsiooni juurutamise tagajärgedest. Summary: Results of
Introducing a False Transcription./
- *Волостнова, М. Б.;
Розова, Л. И.
Русская транскрипция географических названий Латвийской, Литовской
и Эстонской ССР. — Конференция по топонимике Северо-западной
зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений. Рига 1966, lk
239–243.
- *Инструкция по передаче на картах географических
названий Эстонской ССР. Редиздат ВТС, Москва 1959.
15 lk. (Главное управление геодезии и картографии ВМФ СССР.)
- *Инструкция по русской передаче географических
названий Эстонской ССР. Главное управление геодезии
и картографии при Совете Министров СССР, Москва 1972. 29 lk.
/Sh lühiülevaade eesti k-st lk 13–15, eesti kohanimedes esinevaid
termineid jm sõnu lk 16–28./
- *Калакуцкая, Л. П.
Образование в русском языке прилагательных от латышских, литовских
и эстонских географических названий. — Конференция по
топонимике Северо-западной зоны СССР. Тезисы докладов и сообщений.
Рига 1966, lk 210–211.
- *Коршенко, Ф.
О передаче эстонских имен собственных средствами русской
графики. — Советская Эстония 27.11.1954.
- *Нурм, Э(рнст).
О передаче эстонских имен собственных русскими буквами. — Советская Эстония 25.02.1955.
- *Постановление Президиума Верховного Совета
Эстонской ССР об утверждении "Правил передачи эстонских имен
собственных русскими буквами". — Ведомости ЭССР 1959, nr 63, lk 1889–1897.
- Предписание Языковой
инспекции. — Delfi 08.01.2002.
/Keeleinspektsiooni peadirektori Urmas Veikati ettekirjutus kasutada
Tallinna nime vene transkriptsiooni õigel kujul. Vastuseks üle 1000
kommentaari. Samas viidatakse ka Tallinna nime küsimusele Gramota.ru keelenõuande
andmebaasis./
- OU:*Раянди, Э.
Имя и право. — Личные имена в прошлом, настоящем,
будущем. Проблемы антропонимики. Москва 1970,
lk 69–72.
/Isikunimede kirjutamisest võõrkeele tähestiku abil./