EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Eesti nimed võõrkeeltes (v. a vene)
Tähestikuliselt:
- *Aavik, Johannes.
Nimi "Eesti". — Tarapita 1922, nr 7, vg 209–210.
/Nimedest Eesti ja Estonia. Ettepanek leida hoopis
uus nimi./
- AES-i juhatus.
Küsimused ja kostused. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 127.
/Vastuseks O. Kalda kirjale "Ärgu tõlgitagu..." nimede -
ajalehtede, ajakirjade, asutiste ja tänavate - tõlkimisest; O. Kallas
soovitab igal juhul hoiduda, AESi juhatus mõnel juhul seda möönab./
- *Astramskas, E.
Apie estišku asmenvardžių rašyba. — Literatūra ir menas 25.04.1959.
/Eesti nimedest leedu tekstis./
- *Astramskas, E.
Ilgas ar trumpas balsis. — Literatūra ir menas 01.01.1960.
/Pikad ja lühikesed vokaalid eesti ja soome nimede
transkribeerimisel./
- *CNN peab Eesti pealinnaks
Kolõvani. — Delfi 24.10.2008.
/CNNi ilmauudiste nimepruugist./
- *Dorpat ja Tartu
. — Postimees 22.05.1930, nr 137, lk 4.
/Eesti kohanimede saksa vastete pikaldane käibelt kadumine. Allk:
-i-./
- *Eesti kohanimedest
. — Olevik 26.01.1887, nr 5, lk 1.
/Vene keeles võetakse tarvitusele kohanimed Eestis
eestikeelseina./
- *Eesti kohanimedest Saksa
okupatsiooni ajal. — Eesti riik ja rahvas Teises
maailmasõjas. Tallinn 1964, lk 74–75.
/Ajalehest Välis-Eesti 17.08.1952. Kohanimede baltistamisest./
- Eesti kohanimede õigekirjast
. — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 28–29.
/Eesti Kirjanduse Seltsi ja Emakeele Seltsi poolt moodustatud
komisjoni (M. J. Eisen, Alb. Saareste, Joh. W. Veski, A. Tiitsmaa)
vastus Haridusministeeriumi küsimusele selle kohta, kuidas Eesti
kohanimesid võõrkeeltes kirjutada. Soovitab kõiki eestikeelsel kujul,
vajaduse korral lisada mõnele sulgudes "traditsiooniline võõrkeelne
nimetus". Lisatud lühike nimestik./
- *Eesti kohtadel Eestikeelsed
nimed. — Päevaleht 20.10.1929, nr 284, lk 2.
/Saksa rööpnimede asemele soovitakse eestikeelseid: mitte
Reval, vaid Tallinn jne./
- *Eesti või Viro?
— Vaba Maa 30.05.1929, nr 122, lk 3.
/Soome ajakirjanduse poleemikast./
- *"Eesti" või "Viro"?
Mida soomes sellest arvatakse. — Vaba Maa 08.04.1931, nr 81, lk 7.
/Ajalehe Sisä-Suomi põhjal./
- *Eestlasele Eesti nimi
. — Põhja Kodu 28.11.1922, nr 139, lk 2.
/Eesti kohanimedest võõrkeelses tekstis: kas eesti- või
saksapäraselt? Allk: M./
- *"Estonia", not "Esthonia"
. — Estonian Review 12.08.1919, nr 2, lk 3.
- *Gustavson, Heino.
Kuidas tõlkida tänavate nimesid võõrkeeltesse. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 2, lk 112.
- *Kas "Estonia" või "Esthonia"
. — Postimees 22.01.1924, nr 21, lk 5.
/Eesti riigi nime erinevast kirjaviisist ingliskeelses kirjasõnas.
Välisministeerium on saanud selle küsimuse kohta pikema ülevaate Eesti
saadikult Londonis dr. Oskar Kallaselt. Soovitatakse vormi "Estonia".
Ka Tartu Ülikooli professorid toetavad seda Londoni saatkonna
seisukohta./
- *Kask, A(rnold).
(E. A. Tunkelo. Maannimistä Viro ja Vironmaa.
Eripainos Virittäjän n:oista 4–5 v. 1929.) — Eesti Kirjandus 1930, lk 94.
/Rets./
- *Kas "Viro" või "Eesti"?
— Vaba Maa 12.11.1920, nr 259, lk 1.
/H. Ojansuu ja L. Kettuse poleemikast Helsingin Sanomates;
L. Kettunen eelistab "Eestit"./
- *Kas Viro või Eesti?
— Kaitse Kodu 1929, lk 1464–1465.
/Olly ja L. Kettuse "Hakkapeliitta" väitluse (1929, lk 1580,
1699–1700) kokkuvõte./
- Keeleteadlane sõdib
Estlandi vastu. — Delfi 19.11.2001.
/ETA usutlus P. Pälliga. Vt E.-N. Kross 2001, E. Soosaar 2001./
- *Kettunen, L(auri).
Eesti ja Viro. — Virittäjä 33 (1929), lk 274–279.
/Vastuväiteks Tunkelole; eelistab Eestit./
- *Kettunen, Lauri.
"Viro" ja "Eesti" Soomes. — Eesti Kirjandus 1931, lk 659–668.
- *Kohanimede küsimus
. ("Päevauudised.") — Postimees 26.01.1924, nr 25, lk 1.
/"Haridusministeerium on otsustanud Eesti kirjanduse seltsile ette
panna lahendada küsimus, missugused ametlised kohanimed võtta
tarvitustele võõrastes keeltes (Inglise ja Prantsuse keeles), nimelt kas
neid Eesti või Saksa keelest võtta, või tuleks iga koha nime kohta
eraldi otsustada. Ühtlasi otsustas haridusministeerium Eesti kirjanduse
seltsi paluda kokku seada Eesti tähtsamate kohtade nimekiri Eesti ja
võõrastes keeltes..." Sõnum./
- Kross, Eerik-Niiles.
Estland, Estland über alles. — Eesti Päevaleht 12.11.2001.
/Ettepanek võtta Eesti nimena inglise jm keeltes kasutusele
Estland, mitte ladinapärane Estonia. Ka nende nimede ajaloost. Vt ka
"Keelemees sõdib..."2001, E. Soosaar "Estland..." 2001./
- *Kuidas Eesti kohanimesid võõras keeles
kirjutada. Eritoimkonna seisukohad ja otsused. ("Tartu
teated.") — Postimees 02.05.1924, nr 117, lk 3.
/"Eesti saadik Londonis Dr. O. Kallas on riigisekretäri palunud
seletust anda, kuidas Eesti kohanimesid võõrastest keeltes kirjutada.
Sekretärilt läks küsimus edasi haridusministeeriumi, kes selle omalt
poolt Eesti Kirjanduse Seltsile ja Akadeemilisele Emakeele Seltsile
edasi andis lahendada. Mõlemad seltsid määrasid küsimuse lahendamiseks
eritoimkonna ... on toimkond ühel häälel otsustanud, et Eesti kohanimed
tulevad võõrastes keeltes nii kirjutada, kuidas nad Eesti keeltes
kuulduvad." Pikem sõnum koos näidetega./
- *Käsukirjaga 12. novembrist s. a.
nr. 100 siseministeeriumile on avaldatud teadmiseks Vabariigi
Valitsuse otsus 10. novembrist s. a. (prot. nr. 111, p. III): Ette
kirjutada Eesti Vabariigi ametiasutustele tarvitada kirjavahetuses
"Eesti" nimetuse inglise-, itaalia-, hispaania ja portugaaliakeelseks
transkriptsiooniks - "Estonia", saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja
hollandikeelseks transkriptsiooniks - "Estland". ("Ametlik
osa.") — Eesti Politseileht 20.11.1926, nr 47, lk 705–706.
/Kogu tekst./
- +*Lietuvių kalbos
komisijoje. — Tiesa 02.07.1985.
/Ka eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisest leedu keeles./
- *Liivimaa kubernatori härra
tuttava ringkirjade järele on meie vallavalitsustele kohuseks
tehtud ... Venekeelseis kirjades tutvad Eestikeelsed nimed Venekeeles
tarvitada. ("Kodumaalt. Riiast.") — Virmaline 21.04.1887, nr 17, lk 3.
- *L(uiga), J(uhan).
Järelmärkus. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
/J. Trusmani artiklile Tallinna nime kohta samas numbris./
- *L(uiga), J(uhan).
Tegeliku keele uuendusnõuded. Tallinn, Reval, Rewel. — Vaba Maa 12.01.1923, nr 9, lk 5.
/1. Kasutusel nii Tallinn kui ka Reval. 2.
Estonia või Estia? 3. Uulitsast-tänavast. Vastukaja
vt "Tallinn oder Reval" Revaler Bote 1923./
- *M(artna), M(ihkel).
Eesti vabariigi nimi. — Sotsialdemokraat 15.02.1921, nr 37, lk 2.
/Ettepanek prantsuse jm keeltes kasutada vormi Eesti,
mitte Estonie vms./
- *Meie nimi
. — Postimees 05.10.1917, nr 227, lk 3.
/Eesti - Эстія, mitte Эстляндія ega Эстонія. Allk: Eestlane
Venemaal./
- Mészáros, András.
Kapsarullide ülessoojendamisest ning eesti ja soome pärisnimede
Ungaris hääldamisest. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 204.
/Sh vigadest eesti nimede hääldamisel ja Tallinna nimest./
- Metsar, Leo.
Võõrnimed tšehhi keeles. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 64.
/Refereerib Karel Kučera artiklit ajalehes "Mladá fronta",
kus räägitakse ka Tallinna õigest nimekujust./
- *M(ä)g(iste), J(ulius).
Eesti või Viro. — Päevaleht 08.01.1929, nr 7, lk 4.
/Soome ajakirjanduse poleemikast./
- +*Quasimodo.
Mõned traditsioonid. — Tarapita 1922, nr 3, vg. 81–83.
/Sh Eesti nimest jm kohanimedest. Rahvusvahelisse suhtlusse soovitab
Estonia (vg. 83). Allk: Quasimodo (=Fr. Tuglas)./
- *(Raģe, Silvija).
Norādījumi par citvalodu īpašvārdu pareizrakstību un
pareizizrunu latviešu literārajā valodā. I. Igauņu
valodas īpašvārdi. Sastādījusi S.
Raģe. Latvijas PSR Zinātņu Akadēmijas
izdevniecība, Rīgā 1960. 95 lk.
/Eesti nimede läti transkriptsiooni juhised. Üldsoovitused, eesti
häälikute vasted, nimede grammatikalisatsioon, tuntumate koha- ja
isikunimede loendid, eesti nimedes esinevate sõnade loend./
- OU:Raģe, Silvija.
Võõrnimede kirjutamise juhised lätlastele. Ühe autori
mõtteid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 632–637.
/Läti k-s ilmunud juhistest 11 keele (sh eesti) nimede kirjutusviisi
kohta, nende lühike kirjeldus. Toimetuse järelsõna: NL rahvaste nimede
kirjutamise probleemist./
- *Raid, Niina.
Tutvustada kindlasti. Aga kuidas? — Edasi 25.02.1968.
/Eesti nimede kirjutamisest Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias ja Soomes
ilmunud näitusekataloogides./
- *Saksa nimed Eestlaste
maal. — Virmaline 03.01.1887, nr 1, lk 2.
- *Saksapäraste nimede rohkus
Eestis. — Postimees 14.01.1923, nr 12, lk 7.
/Segadusest, mida tekitavad välismaal saksakeelsed perekonna- ja
kohanimed Eestis. Vajadusest otsustada, kas olla eesti nimede poolt
või vastu./
- *Seeberg-Elverfeld(t), E.
Eesti, Estien oder Estland? — Dorpater Nachrichten 01.02.1921, nr 21, lk 1.
/Soovitab saksa k-s viimast./
- Soosaar, Enn.
Estland – ei, ristilipp – jah. — Eesti Päevaleht 05.12.2001.
/Vastu ingliskeelse nime muutmisele Estland'iks, sest peab seda
teostamatuks. Lugejate vastukajasid sellele ja eelnevatele vt veel
mitmes novembri- ja detsembrikuu Postimehe numbris./
- *Spiteful.
Kuidas on "Tartu" ladina keeli? — Päevaleht 09.08.1925, nr 212, lk 6.
- *"Tallinn" ametlikult Ameerikas
tarvitusele võetud. — Postimees 04.01.1925, nr 3, lk 2.
/"Washingtonist teatatakse, et Ameerika valitsus otsustanud on
ametlikult Eesti pealinna nimetusena Tallinnat tarvitada endise Reval
asemel." (Kogu tekst.)/
- *Tallinnas saada lähematel päevadel
Th. Jakobsoni raamatukaupluse kirjastusena ... "Juhataja" ilmuma,
milles kõik Eestimaa mõisad Venekeeles üles on tähendatud.
("Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumid.") — Olevik 12.02.1890, nr 7, lk 313.
- *Tallinn oder Reval?
— Revaler Bote 17.01.1923, nr 13; Dorpater Nachrichten 19.01.1923, nr 15, lk 6; 27.07.1923, nr 94, lk 3.
/Juhan Luiga Vabas Maas 12.01.1923 ilmunud artikli referaat./
- *Tallinn – Reval – Revel
. — Eesti 24.01.1923, nr 2, lk 2–3.
/Täienduseks J. Luigale VM 12.01.1923: sobib üksnes
Tallinn./
- *Tartu (Dorpat)
. — Baltische Blätter (Berlin) 13 (1930), lk 593 jj.
/Kaitseb saksa nimede kasutamist Eestis./
- Treumuth, N.;
Liiv, O.
Kohanimede tarvitamisest Keskarhiivi Toimetiste esimeses vihus
("Polonica"). — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 44–45.
/Vastuseks J. Vasarale (EK 1931), põhjendades eestikeelsete nimede
tarvitust./
- T(rinkman), E(lmar).
Akad. Emakeele Seltsi juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 92–95.
/Sh refereeritud otsuseid: asutiste, organisatsioonide, seaduste jm.
pärisnimede kirjutusviis (vastuseks Harju Maavalitsusele, lähemalt
EK 1929, lk 85 jj); võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest
(EK 1931, lk 108), dr. O. Kalda algatusel ajalehtede, tänavate ja
asutiste pärisnimede tõlkimisest (EK 1932, lk 127); Eesti asulate
üldnimestiku redigeerimistoimkonna tööst: üldpõhimõtted ja seisukohad
üksikute kohanimede asjus (pms Setumaal), uute postiagentuuride
nimetused./
- *Trusman, J.
Tallinna nimest. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
/Ebakriitilised nimeseletused. Seals. J. Luiga "Järelmärkus"./
- *Tunkelo, E. A.
Jatkoa keskusteluun nimistä Viro ja Eesti. — Virittäjä 33 (1929), lk 279–295.
- *Tunkelo, E. A.
Maannimistä Viro ja Vironmaa. — Virittäjä 33 (1929), lk 103–125.
/Selgitab nimede tähendusi ürikute andmeil.
Tutv: Vaba Maa 06.06.1929, nr 128, lk 7./
- *Uustalu, Evald.
Double Transliteration of Geographical Names. — The
American Slavic and East European Review. Vol. 15. New York
1956, lk 244–246.
- *Valdade nimedest
. — Olevik 11.05.1887, nr 20, lk 1.
- Vasar, Juh(an).
Eesti kohanimede tarvitamisest võõrkeelsetes tekstides. — Eesti Keel 1931, nr 6, lk 179–183.
/Põhjendab eestikeelsete kohanimede kasutamise õigsust, ent möönab
saksa- ja rootsikeelseid nimesid ajaloost kõneldes. Vt ka Treumuth ja
Liiv 1932./
- *Viro või Eesti?
— Tallinna Teataja 28.09.1920, nr 219, lk 3.
/Refereeritakse H. Ojansuu seisukohti./
- *'Viro' või 'Eesti'?
— Nool 03.05.1930, nr 23, lk 9.
/Selleteemalisest vaidlusest Soomes./
- *"Рижск. Вѣстникъ" kiidab
Läti lehe "Deenas Lapa" ettepanekut heaks, et Saksakeelsed kohtade
nimed nüid Läti, ja Eesti jaoskonnas Eesti keele nimed
saaksivad... ("Eestimaalt.") — Sakala 08.11.1886, nr 45, lk 2.