EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Eesti nimed võõrkeeltes (v. a vene)

Tähestikuliselt:

1. *Aavik, Johannes. Nimi "Eesti". — Tarapita 1922, nr 7, vg 209–210.
   /Nimedest Eesti ja Estonia. Ettepanek leida hoopis uus nimi./
2. AES-i juhatus. Küsimused ja kostused. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 127.
   /Vastuseks O. Kalda kirjale "Ärgu tõlgitagu..." nimede - ajalehtede, ajakirjade, asutiste ja tänavate - tõlkimisest; O. Kallas soovitab igal juhul hoiduda, AESi juhatus mõnel juhul seda möönab./
3. *Astramskas, E. Apie estišku asmenvardžių rašyba. — Literatūra ir menas 25.04.1959.
   /Eesti nimedest leedu tekstis./
4. *Astramskas, E. Ilgas ar trumpas balsis. — Literatūra ir menas 01.01.1960.
   /Pikad ja lühikesed vokaalid eesti ja soome nimede transkribeerimisel./
5. *CNN peab Eesti pealinnaks Kolõvani. — Delfi 24.10.2008.
   /CNNi ilmauudiste nimepruugist./
6. *Dorpat ja Tartu . — Postimees 22.05.1930, nr 137, lk 4.
   /Eesti kohanimede saksa vastete pikaldane käibelt kadumine. Allk: -i-./
7. *Eesti kohanimedest . — Olevik 26.01.1887, nr 5, lk 1.
   /Vene keeles võetakse tarvitusele kohanimed Eestis eestikeelseina./
8. *Eesti kohanimedest Saksa okupatsiooni ajal. — Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. Tallinn 1964, lk 74–75.
   /Ajalehest Välis-Eesti 17.08.1952. Kohanimede baltistamisest./
9. Eesti kohanimede õigekirjast . — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 28–29.
   /Eesti Kirjanduse Seltsi ja Emakeele Seltsi poolt moodustatud komisjoni (M. J. Eisen, Alb. Saareste, Joh. W. Veski, A. Tiitsmaa) vastus Haridusministeeriumi küsimusele selle kohta, kuidas Eesti kohanimesid võõrkeeltes kirjutada. Soovitab kõiki eestikeelsel kujul, vajaduse korral lisada mõnele sulgudes "traditsiooniline võõrkeelne nimetus". Lisatud lühike nimestik./
10. *Eesti kohtadel Eestikeelsed nimed. — Päevaleht 20.10.1929, nr 284, lk 2.
    /Saksa rööpnimede asemele soovitakse eestikeelseid: mitte Reval, vaid Tallinn jne./
11. *Eesti või Viro? — Vaba Maa 30.05.1929, nr 122, lk 3.
    /Soome ajakirjanduse poleemikast./
12. *"Eesti" või "Viro"? Mida soomes sellest arvatakse. — Vaba Maa 08.04.1931, nr 81, lk 7.
    /Ajalehe Sisä-Suomi põhjal./
13. *Eestlasele Eesti nimi . — Põhja Kodu 28.11.1922, nr 139, lk 2.
    /Eesti kohanimedest võõrkeelses tekstis: kas eesti- või saksapäraselt? Allk: M./
14. *"Estonia", not "Esthonia" . — Estonian Review 12.08.1919, nr 2, lk 3.
15. *Gustavson, Heino. Kuidas tõlkida tänavate nimesid võõrkeeltesse. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 2, lk 112.
16. *Kas "Estonia" või "Esthonia" . — Postimees 22.01.1924, nr 21, lk 5.
    /Eesti riigi nime erinevast kirjaviisist ingliskeelses kirjasõnas. Välisministeerium on saanud selle küsimuse kohta pikema ülevaate Eesti saadikult Londonis dr. Oskar Kallaselt. Soovitatakse vormi "Estonia". Ka Tartu Ülikooli professorid toetavad seda Londoni saatkonna seisukohta./
17. *Kask, A(rnold). (E. A. Tunkelo. Maannimistä Viro ja Vironmaa. Eripainos Virittäjän n:oista 4–5 v. 1929.) — Eesti Kirjandus 1930, lk 94.
    /Rets./
18. *Kas "Viro" või "Eesti"? — Vaba Maa 12.11.1920, nr 259, lk 1.
    /H. Ojansuu ja L. Kettuse poleemikast Helsingin Sanomates; L. Kettunen eelistab "Eestit"./
19. *Kas Viro või Eesti? — Kaitse Kodu 1929, lk 1464–1465.
    /Olly ja L. Kettuse "Hakkapeliitta" väitluse (1929, lk 1580, 1699–1700) kokkuvõte./
20. Keeleteadlane sõdib Estlandi vastu. — Delfi 19.11.2001.
    /ETA usutlus P. Pälliga. Vt E.-N. Kross 2001, E. Soosaar 2001./
21. *Kettunen, L(auri). Eesti ja Viro. — Virittäjä 33 (1929), lk 274–279.
    /Vastuväiteks Tunkelole; eelistab Eestit./
22. *Kettunen, Lauri. "Viro" ja "Eesti" Soomes. — Eesti Kirjandus 1931, lk 659–668.
23. *Kohanimede küsimus . ("Päevauudised.") — Postimees 26.01.1924, nr 25, lk 1.
    /"Haridusministeerium on otsustanud Eesti kirjanduse seltsile ette panna lahendada küsimus, missugused ametlised kohanimed võtta tarvitustele võõrastes keeltes (Inglise ja Prantsuse keeles), nimelt kas neid Eesti või Saksa keelest võtta, või tuleks iga koha nime kohta eraldi otsustada. Ühtlasi otsustas haridusministeerium Eesti kirjanduse seltsi paluda kokku seada Eesti tähtsamate kohtade nimekiri Eesti ja võõrastes keeltes..." Sõnum./
24. Kross, Eerik-Niiles. Estland, Estland über alles. — Eesti Päevaleht 12.11.2001.
    /Ettepanek võtta Eesti nimena inglise jm keeltes kasutusele Estland, mitte ladinapärane Estonia. Ka nende nimede ajaloost. Vt ka "Keelemees sõdib..."2001, E. Soosaar "Estland..." 2001./
25. *Kuidas Eesti kohanimesid võõras keeles kirjutada. Eritoimkonna seisukohad ja otsused. ("Tartu teated.") — Postimees 02.05.1924, nr 117, lk 3.
    /"Eesti saadik Londonis Dr. O. Kallas on riigisekretäri palunud seletust anda, kuidas Eesti kohanimesid võõrastest keeltes kirjutada. Sekretärilt läks küsimus edasi haridusministeeriumi, kes selle omalt poolt Eesti Kirjanduse Seltsile ja Akadeemilisele Emakeele Seltsile edasi andis lahendada. Mõlemad seltsid määrasid küsimuse lahendamiseks eritoimkonna ... on toimkond ühel häälel otsustanud, et Eesti kohanimed tulevad võõrastes keeltes nii kirjutada, kuidas nad Eesti keeltes kuulduvad." Pikem sõnum koos näidetega./
26. *Käsukirjaga 12. novembrist s. a. nr. 100 siseministeeriumile on avaldatud teadmiseks Vabariigi Valitsuse otsus 10. novembrist s. a. (prot. nr. 111, p. III): Ette kirjutada Eesti Vabariigi ametiasutustele tarvitada kirjavahetuses "Eesti" nimetuse inglise-, itaalia-, hispaania ja portugaaliakeelseks transkriptsiooniks - "Estonia", saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja hollandikeelseks transkriptsiooniks - "Estland". ("Ametlik osa.") — Eesti Politseileht 20.11.1926, nr 47, lk 705–706.
    /Kogu tekst./
27. +*Lietuvių kalbos komisijoje. — Tiesa 02.07.1985.
    /Ka eesti isiku- ja kohanimede kirjutamisest leedu keeles./
28. *Liivimaa kubernatori härra tuttava ringkirjade järele on meie vallavalitsustele kohuseks tehtud ... Venekeelseis kirjades tutvad Eestikeelsed nimed Venekeeles tarvitada. ("Kodumaalt. Riiast.") — Virmaline 21.04.1887, nr 17, lk 3.
29. *L(uiga), J(uhan). Järelmärkus. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
    /J. Trusmani artiklile Tallinna nime kohta samas numbris./
30. *L(uiga), J(uhan). Tegeliku keele uuendusnõuded. Tallinn, Reval, Rewel. — Vaba Maa 12.01.1923, nr 9, lk 5.
    /1. Kasutusel nii Tallinn kui ka Reval. 2. Estonia või Estia? 3. Uulitsast-tänavast. Vastukaja vt "Tallinn oder Reval" Revaler Bote 1923./
31. *M(artna), M(ihkel). Eesti vabariigi nimi. — Sotsialdemokraat 15.02.1921, nr 37, lk 2.
    /Ettepanek prantsuse jm keeltes kasutada vormi Eesti, mitte Estonie vms./
32. *Meie nimi . — Postimees 05.10.1917, nr 227, lk 3.
    /Eesti - Эстія, mitte Эстляндія ega Эстонія. Allk: Eestlane Venemaal./
33. Mészáros, András. Kapsarullide ülessoojendamisest ning eesti ja soome pärisnimede Ungaris hääldamisest. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 204.
    /Sh vigadest eesti nimede hääldamisel ja Tallinna nimest./
34. Metsar, Leo. Võõrnimed tšehhi keeles. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 1, lk 64.
    /Refereerib Karel Kučera artiklit ajalehes "Mladá fronta", kus räägitakse ka Tallinna õigest nimekujust./
35. *M(ä)g(iste), J(ulius). Eesti või Viro. — Päevaleht 08.01.1929, nr 7, lk 4.
    /Soome ajakirjanduse poleemikast./
36. +*Quasimodo. Mõned traditsioonid. — Tarapita 1922, nr 3, vg. 81–83.
    /Sh Eesti nimest jm kohanimedest. Rahvusvahelisse suhtlusse soovitab Estonia (vg. 83). Allk: Quasimodo (=Fr. Tuglas)./
37. *(Raģe, Silvija). Norādījumi par citvalodu īpašvārdu pareizrakstību un pareizizrunu latviešu literārajā valodā. I. Igauņu valodas īpašvārdi. Sastādījusi S. Raģe. Latvijas PSR Zinātņu Akadēmijas izdevniecība, Rīgā 1960. 95 lk.
    /Eesti nimede läti transkriptsiooni juhised. Üldsoovitused, eesti häälikute vasted, nimede grammatikalisatsioon, tuntumate koha- ja isikunimede loendid, eesti nimedes esinevate sõnade loend./
38. OU:Raģe, Silvija. Võõrnimede kirjutamise juhised lätlastele. Ühe autori mõtteid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 632–637.
    /Läti k-s ilmunud juhistest 11 keele (sh eesti) nimede kirjutusviisi kohta, nende lühike kirjeldus. Toimetuse järelsõna: NL rahvaste nimede kirjutamise probleemist./
39. *Raid, Niina. Tutvustada kindlasti. Aga kuidas? — Edasi 25.02.1968.
    /Eesti nimede kirjutamisest Tšehhoslovakkias, Jugoslaavias ja Soomes ilmunud näitusekataloogides./
40. *Saksa nimed Eestlaste maal. — Virmaline 03.01.1887, nr 1, lk 2.
41. *Saksapäraste nimede rohkus Eestis. — Postimees 14.01.1923, nr 12, lk 7.
    /Segadusest, mida tekitavad välismaal saksakeelsed perekonna- ja kohanimed Eestis. Vajadusest otsustada, kas olla eesti nimede poolt või vastu./
42. *Seeberg-Elverfeld(t), E. Eesti, Estien oder Estland? — Dorpater Nachrichten 01.02.1921, nr 21, lk 1.
    /Soovitab saksa k-s viimast./
43. Soosaar, Enn. Estland – ei, ristilipp – jah. — Eesti Päevaleht 05.12.2001.
    /Vastu ingliskeelse nime muutmisele Estland'iks, sest peab seda teostamatuks. Lugejate vastukajasid sellele ja eelnevatele vt veel mitmes novembri- ja detsembrikuu Postimehe numbris./
44. *Spiteful. Kuidas on "Tartu" ladina keeli? — Päevaleht 09.08.1925, nr 212, lk 6.
45. *"Tallinn" ametlikult Ameerikas tarvitusele võetud. — Postimees 04.01.1925, nr 3, lk 2.
    /"Washingtonist teatatakse, et Ameerika valitsus otsustanud on ametlikult Eesti pealinna nimetusena Tallinnat tarvitada endise Reval asemel." (Kogu tekst.)/
46. *Tallinnas saada lähematel päevadel Th. Jakobsoni raamatukaupluse kirjastusena ... "Juhataja" ilmuma, milles kõik Eestimaa mõisad Venekeeles üles on tähendatud. ("Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumid.") — Olevik 12.02.1890, nr 7, lk 313.
47. *Tallinn oder Reval? — Revaler Bote 17.01.1923, nr 13; Dorpater Nachrichten 19.01.1923, nr 15, lk 6; 27.07.1923, nr 94, lk 3.
    /Juhan Luiga Vabas Maas 12.01.1923 ilmunud artikli referaat./
48. *Tallinn – Reval – Revel . — Eesti 24.01.1923, nr 2, lk 2–3.
    /Täienduseks J. Luigale VM 12.01.1923: sobib üksnes Tallinn./
49. *Tartu (Dorpat) . — Baltische Blätter (Berlin) 13 (1930), lk 593 jj.
    /Kaitseb saksa nimede kasutamist Eestis./
50. Treumuth, N.; Liiv, O. Kohanimede tarvitamisest Keskarhiivi Toimetiste esimeses vihus ("Polonica"). — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 44–45.
    /Vastuseks J. Vasarale (EK 1931), põhjendades eestikeelsete nimede tarvitust./
51. T(rinkman), E(lmar). Akad. Emakeele Seltsi juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 92–95.
    /Sh refereeritud otsuseid: asutiste, organisatsioonide, seaduste jm. pärisnimede kirjutusviis (vastuseks Harju Maavalitsusele, lähemalt EK 1929, lk 85 jj); võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest (EK 1931, lk 108), dr. O. Kalda algatusel ajalehtede, tänavate ja asutiste pärisnimede tõlkimisest (EK 1932, lk 127); Eesti asulate üldnimestiku redigeerimistoimkonna tööst: üldpõhimõtted ja seisukohad üksikute kohanimede asjus (pms Setumaal), uute postiagentuuride nimetused./
52. *Trusman, J. Tallinna nimest. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
    /Ebakriitilised nimeseletused. Seals. J. Luiga "Järelmärkus"./
53. *Tunkelo, E. A. Jatkoa keskusteluun nimistä Viro ja Eesti. — Virittäjä 33 (1929), lk 279–295.
54. *Tunkelo, E. A. Maannimistä Viro ja Vironmaa. — Virittäjä 33 (1929), lk 103–125.
    /Selgitab nimede tähendusi ürikute andmeil. Tutv: Vaba Maa 06.06.1929, nr 128, lk 7./
55. *Uustalu, Evald. Double Transliteration of Geographical Names. — The American Slavic and East European Review. Vol. 15. New York 1956, lk 244–246.
56. *Valdade nimedest . — Olevik 11.05.1887, nr 20, lk 1.
57. Vasar, Juh(an). Eesti kohanimede tarvitamisest võõrkeelsetes tekstides. — Eesti Keel 1931, nr 6, lk 179–183.
    /Põhjendab eestikeelsete kohanimede kasutamise õigsust, ent möönab saksa- ja rootsikeelseid nimesid ajaloost kõneldes. Vt ka Treumuth ja Liiv 1932./
58. *Viro või Eesti? — Tallinna Teataja 28.09.1920, nr 219, lk 3.
    /Refereeritakse H. Ojansuu seisukohti./
59. *'Viro' või 'Eesti'? — Nool 03.05.1930, nr 23, lk 9.
    /Selleteemalisest vaidlusest Soomes./
60. *"Рижск. Вѣстникъ" kiidab Läti lehe "Deenas Lapa" ettepanekut heaks, et Saksakeelsed kohtade nimed nüid Läti, ja Eesti jaoskonnas Eesti keele nimed saaksivad... ("Eestimaalt.") — Sakala 08.11.1886, nr 45, lk 2.