EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Idamaade nimed

Tähestikuliselt:

  1. *Allika, Andrus. Aasia kohanimed 1976. a õigekeelsussõnaraamatus ja ENE-s. III k töö. Tartu 1979. 52 lk. (Nr 1355.)
  2. +*Arvamusi ja ettepanekuid . — Sirp ja Vasar 19.02.1971, lk 5.
    /Sh vietnami nimede translitereerimisest./
  3. OU:Ernits, E(nn). Probleeme ja ettepanekuid seoses pärsia nimede kirjutamisega. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 219–220.
    /Häälikute täpsema edasiandmise võimalustest. Vt ka Udam KjK 1972/5./
  4. +*Hallap, V(almen). Poleemilist, julget, kapitaalset, sekka ka vähem meeldivat. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 57–58.
    /Emakeele Seltsi aastaraamatust 1963. Sh käsitleb ka P. Nurmekunna artiklit India ja araabia pärisnimedest./
  5. Juhised hiina nimede kirjutamiseks eesti keeles. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 3/4 (1957), lk 350–354.
    /ESi komisjoni (A. Kask, E. Nurm, P. Nurmekund, E. Varep) poolt välja töötatud ja ESi juhatuse poolt 08.04.1957 kinnitatud kava, mis avaldatakse "mõttevahetuse korras"./
  6. *Kaalep, T. Hiina nimede õigekirjutusest eesti keeles. — Tartu Riiklik Ülikool 10.05.1957.
  7. OU:*Kaalep, T.; Nurmekund, Pent. Hiina pärisnimede kirjutamine ladinatähelises kirjaviisis. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 6, lk 351–355.
    /Ajakirjas "Sovetskoje Krajevedenije" avaldatud tabeli tutvustus, näiteid uues kirjaviisis./
  8. +*"Keele ja Kirjanduse" ringküsitlusest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, 2, lk 41–46, 109–115.
    /Uue ÕSi ilmumise puhul, sh kommentaare võõrkohanimede kohta: H. Meriste, H. Sepamaa, A. Kaalep (kreeka, türgi-tatari, hiina jm nimed)./
  9. Leesment, Leo. Hiina- ja jaapanikeelsete sõnade transkriptsioonist. — Eesti Keel 1934, nr 4, lk 116–118.
    /Eeskätt nimede kirjutamisest./
  10. *Leesment, Leo. Sun Jatseni nime kirjutusviisist. — Tartu Riiklik Ülikool 02.12.1966.
  11. +Meriste, Henno. Pilk ajakirjanduskeelde 1969. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 5, lk 264–273.
    /Sh võõrnimede probleemidest ja vigadest, uute riikide ja pealinnade nimedest, uuskreeka, araabia jm nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 77–89./
  12. *Nurmekund, Pent. Hiina nimede kirjutamisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 18.12.1955.
  13. *Nurmekund, Pent. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pealinna nimetusest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 13.05.1956.
  14. +Nurmekund, Pent. Hiina kirja reformist. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 4-5, lk 313–316.
    /1956. ja 1957. a ladinatähelise kirjaviisi projektid. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 44–50./
  15. Nurmekund, Pent. Mitte Delhi vaid Dehli. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 750.
    /Kohanime õigekirjutusest rubriigis "Veel kohanimede õigekirjutusest"./
  16. Nurmekund, Pent. Miks kirjutatakse Ho Ši Min? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 695.
    /Vietnami nimede kirjutamisest, Ho Ši Min p.o. Ho Chi Minh. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 55./
  17. Nurmekund, Pent. Miks Rabindranath Tagore? — Keel ja Kirjandus 1961, nr 10, lk 629.
    /India nimede originaalkujude edasiandmise kaitseks: Ravindranath (Robindronath) Thakur (Thaakur) jm./
  18. OU:Nurmekund, Pent. India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn 1963, lk 54–62.
    /Nimede otsetranskriptsiooni ettepanekud. Vastukaja: vt Hallap KjK 1965/1. Резюме: Правописание индийских и арабских имен собственных, с. 62./
  19. +*Nurmekund, Pent. Keeltemaailm. Koostanud ja toimetanud Tõnu Tender. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1997. 116 lk.
    /Ilmunud artiklite kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist: Hiina kirja reformist (1958) – Miks kirjutatakse Ho Ši Min? (1960) – Prantsusmaa endise provintsi Normandie... (1968) – Ühe vastuse ümber (1975) – Ühest etümoloogiast (1939)./
  20. OU:Päll, Peeter. Väliskohanimede õigekiri. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 6, lk 411–426.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused: kirjutuspõhimõtted, Venemaa haldusüksuste nimed, transkriptsioonitabelid, maailma maade ja nende elanike nimetused. Uuesti avaldatud (täiendustega): Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 54–60 ja 66–82 (maade nimed)./
  21. OU:Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999. 632 lk.
    /Sisu: Saateks – Nimekirjutuse põhimõisteid – Kasutusjuhiseid – Lühendid – Allikad – Sõnastik (29–402) – Võõrkeelsed nimeviited – Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised – Lühikesi kirjutus- ja hääldusjuhiseid – Sõnaseletusi. Tutv: Butkus, Vytautas, Gimtoji kalba 2001/3, lk 23–24./
  22. Päll, Peeter. Afganistan keelel. — Oma Keel 2001, nr 2, lk 49–50.
    /Nime Taliban õigest kujust, ka araabia nimedest Al Qaeda ja Osama bin Laden jm. Õiend Oma Keeles 2002 nr 1 lk 49./
  23. OU:Päll, Peeter. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
    /Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine. Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195. Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed – Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine – Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid – Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk 1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./
  24. OU:Saari, Henn. Uus Haack ja meie. Koos ohkega Eesti NSV uue kaardi ees. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 686–690.
    /Haacki maailmaatlase võõrnimede kirjutusest ja nimekirjutuse põhimõtetest üldse; 1969. a Eesti kaardi vigastest läti nimedest./
  25. +*Seda ja teist kirjakeelest . — Sirp ja Vasar 26.10.1973, lk 5.
    /Sh linnanime Haiphong kirjutusviisist./
  26. *Sirk, Ülo. Indoneesia pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. — Edasi 06.05.1958.
  27. OU:Udam, Haljand. Veel pärsia nimede kirjutamisest. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 5, lk 279–284.
    /Pärsia häälikute edasiandmise keerukus; tabel teadusliku transkriptsiooni ja praktilise eesti kirjutusviisiga. Vastukaja, vt Ernits KjK 1972/4./
  28. *Viitso, Tiit-Rein. Võõrtähestike translitereerimisest. — Keel ja struktuur. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. 3. Tartu 1970, lk 44–70.
    /Vene, kreeka, heebrea, armeenia ja gruusia tähestiku translitereerimise viisid ja nende kriitika; mõistete määratlused, tabelid (sh teistegi kürilliliste keelte kohta). Summary: On Transliterating Foreign Alphabets./