EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Nn käändumatu omadussõna

Tähestikuliselt:

1. *Aavik, Johannes. Veel kord pärisnimede suurest ja väikesest algustähest. — Kodu Tee (Stockholm) 1947, nr 2, lk 15.
   /Nn käändumatutes omadussõnades?/
2. +*Emakeele Seltsis. ÕS-i muresid . — Keel ja Kirjandus 1971, nr 7, lk 445–446.
   /25.04.1971 ESi ettekandekoosolek Tartus ÕSi uusväljaande õigekeelsusprobleemidest, sh R. Kull puudutas võõrnimede hääldamist ja ortograafiat, T. Erelt "Suur ja väike algustäht kohanimelistes omadussõnades"./
3. OU:Erelt, M(ati); Kaplinski, J(aan); Rätsep, H(uno); Uuspõld, E(llen); Õim, H(aldur). Lähtugem keeleteoreetilistest seisukohtadest! — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 105–106.
   /Võõrnimede kirjutusviisist, M. Hindi seisukohtade toetuseks. Vt Hint KjK 1968/1,2./
4. +*Erelt, Tiiu. Suur ja väike algustäht kohanimelistes täiendites. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 25.04.1971.
5. *Erelt, Tiiu. Murdenimetuste kirjutamine. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 429–431.
   /Koos lühenditega. Uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 57–62./
6. +*Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 1, lk 44.
   /Sh koha- ja isikunimede täiendosa kirjutamisest./
7. ##Erelt, Tiiu. Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis. 1. Murdenimetuste kirjutamine. 2. Vene, ukraina, valgevene, gruusia ja armeenia nimed eesti kirjas. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22. Tallinn 1977, lk 243–258.
   /Varem ilmunud KjK 1975/7, 1976/6./
8. +Erelt, Tiiu. Nimetäiendiga piltlikud väljendid (Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad). — Keelenõuanne soovitab. 2. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 147–149.
   /Suurtähe põhjenduseks./
9. OU:Hint, Mati. Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, 2, lk 32–41, 88–90.
   /Võõrnimede üldreegli erandirühmade subjektiivsusest ja liigsest häälduspärastamisest, nimetuletiste ortograafiast, nn käändumatutest omadussõnadest. Vt ka Alvre, Jaanits jt, Karelson, Nurm, Veski ja Vääri, Viires, Viitso KjK 1968 ning Erelt jt, Hint KjK 1969./
10. OU:+Hint, Mati. Võõrpärisnimetuletiste kirjaviisi mõttevahetuse strateegiast ja taktikast. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 40–47.
    /Nimede ja nende tuletiste lähteortograafia säilitamise kaitseks. Mõttevahetuse algus: vt Hint KjK 1968/1,2./
11. +Isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafiast. (Mõttevahetuse kokkuvõtteks.) — Keel ja Kirjandus 1958, nr 11, lk 689–695.
12. *Jaanits, L(embit); Lõugas, V(ello); Viires, A(nts). Keel olgu kultuuri ja teaduse internatsionaalsete sidemete teenistuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 11, lk 674–676.
    /Võõrnimede ja nende tuletiste ortograafiast. Vt Hint KjK 1968/1,2./
13. +Karelson, Rudolf. Kas jälle käändumatu omadussõna? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 290–293.
    /Liigse häälduspärastamise vastu, sh kohanimedes Šlesvig-Holstein, Missuuri jms. Vt Hint KjK 1968/1,2./
14. +Kask, A(rnold). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
    /Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk 228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935 Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest 231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk 232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
15. Kettunen, Lauri. Väike algtäht adjektiivselt tarvitatud erisnimedes. — Eesti Keel 1923, nr 2, lk 43–45.
    /Selle põhjal samas ESi juhatuse soovitus 22.04 maa- ja rahvanimede algtähe kohta./
16. +*Kettunen, Lauri. Väikese algtähe tarvitamisest adjektiivseis erisnimedes. Ettekanne Tartus. — ES 22.04.1923.
    /Ilmunud: EK 1923, lk 43–45. Tutv: AESA IV, lk 19–20./
17. Kettunen, Lauri. Õigekeelsuse ja õigekirjutuse küsimusi. — Eesti Keel 1932, nr 5, lk 155–160.
    /Sh: 2. Suure algustähe tarvitamine rahvaste nimedes 157–158; 3. Soome nen-lõpuga sugunimede deklineerimine. Vt ka Saareste 1932 ja 1933, Veski 1932 ja 1933./
18. Kettunen, Lauri. Need kolm küsimust (-nen'i, -tis, eesti rahvas). — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 25–26.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Saareste ja Veski 1932. Vt ka samad 1933./
19. Kiil, Helen. Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid. Bakalaureusetöö. Juhendaja Tiiu Erelt. Tartu 2005. 55 lk. (Nr 1455.)
    /Summary: The Figurative Expressions with Antroponymical and Toponymical Attributes, lk 55. Sisu: Sissejuhatus – Isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafia ajalugu – Isiku- ja kohanimelise täiendiga piltlikud väljendid – Nimetäiendiga piltlike väljendite õigekeelsuse analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus./
20. +Kindlam, Ester. Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Valgus, Tallinn 1976. 236 lk.
    /Keelehooldeartiklite kogumik. Sisaldab koondatult ja redigeeritult varasemate artiklite materjale, sh nimedest: Suurest ja väikesest algustähest pärisnimelistes täiendites (92–99) – Igavene linn ja Tulpide maa (piltlikest nimedest, lk 102) – Eesti perekonnanimede käänamisest (118–137) – Kui nime lõpus on -ak, -ek, -ik, -uk või -ng (137–140) – Eesti nimed soomlase suus ja soome nimed eestlase suus (140–143) – Vaikivast kokkuleppest: lugesin Blokki, sõitsin Vladivostokki (143–145) – Lea, T(h)ea ja Dorothea (144–145) – Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? (eesti perekonnanimedes, võõrpärisnimedes jm, 145–160) – Õigekeelsuslase pilguga mööda Tallinna (160–164) – Põgus selgitus lane-sõnade tuletamiseks kohanimedest (164–167) – Kuidas võõrnimesid hääldada? (167–169.)/
21. +##Kull, Rein. Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsuseid ja soovitusi. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 251–261.
    /Sh: (3) Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest. 1. Tüüp vanakreeka kirjandus, uuskreeka keel, lõunaeesti murded, obiugri keelerühm lk 253–255. Arutusel 16.10, 23.12.1970 ja 29.01.1971. Varem ilmunud: KjK 1971/4, lk 235–237, kokkuvõtlikult ka SV 19.02.1971. Sama otsust refereerib veel T. Erelt ESA 19–20 1975, lk 337 VÕKi heakskiidetuna./
22. +*Kull, R(ein). Vastused Suure-Jaani eesti keele õpetajate kirjale. — Nõukogude Õpetaja 22.04.1972.
    /Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest, võõrpärisnimede ortoeepiast. Vt ka V. Roost SV 1972./
23. +Kurrik, J(uhan). Üleüldiselt pruugitav kirjaviis. Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul 25. Märtsil 1886 siginenud heaksarvamised. — Olevik 07.04.1886, nr 15, lk 1. Üles kirjutanud J. Kurrik.
24. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1960, nr 2, lk 107–109.
    /Sh suur ja väike algustäht kohanimedes./
25. +Laanekask, Heli. Üks küsimus seoses tartu keelega. — Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat II. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Tartu 2003, lk 86–89.
    /Suure ja väikese algustähe kimbatusest murrete, keelte ja keelkondade nimetustes. Uuesti avaldatud autori doktoriväitekirjas 2004 ("Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil")./
26. +*Lepiksaar, Marin. Suur ja väike algustäht kohanimetäiendites. Diplomitöö. Juhendaja Ellen Uuspõld. Tartu 1977. 197 lk. (Eesti k kateeder. Nr 1016.)
27. *Lond, Kadi; Deemant, Monika; Õim, Kadri. Suur ja väike algustäht (kohanimi täiendina, nn käändumatu omadussõna). Üliõpilasettekanded III kevadkoolis Äksis. — TÜ keelering 27.04.1984–28.04.1984.
    /Reegli ajalugu kuni E. Nurmeni (K. Lond) – reeglistus alates E. Nurmest (M. Deemant) – kasutus tänapäeval (K. Õim). Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 121./
28. +*Masing, V(iktor). Tülikas toataim. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 2, lk 122.
    /Alpikanni õigekirjutusest./
29. +Meidla, Tõnu; Nestor, Heldur; Raukas, Anto. Stratigraafiaterminoloogiast spetsialisti pilgu läbi. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 10, lk 727–733.
    /Põhjendus, miks geoloogid soovivad stratigraafia termineid näha nimedena./
30. +*Miks kirjutatakse sugunimed "eestlane", "sakslane", "venelane" jne. suure algustähega? — Sakala 08.02.1895, nr 6, lk 1.
31. +Mägiste, J(ulius). Keelelise suurteose puhul. — Eesti Keel 1936, nr 5, lk 134–151.
    /Rets: Johannes Aavik. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu 1936. Sh perekonnanimede käänamisest ja omadussõnaliselt tarvitatavatest pärisnimedest lk 144, võõrkohanimedest lk 147./
32. +Nurm, Ernst. Käändumatutest omadussõnadest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 10, lk 620–624.
    /Sh nende ajalooline ülevaade./
33. +Nurm, Ernst. Normimuudatustest ja -täpsustustest "Õigekeelsuse sõnaraamatus". — Keel ja Kirjandus 1960, nr 7, lk 416–424.
    /Sh võõrkohanimede ortograafiast: häälduspäraste nimede rühmad, hiina, vene ja kreeka nimede kirjutamine, käändumatud omadussõnad./
34. OU:Nurm, Ernst. Austagem kirjakeele traditsioone. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 178–183.
    /Võõrnimede senise kirjutusviisi põhjenduseks, vastuseks Hindile 1968/1,2./
35. +Päll, Peeter. Nn. käändumatu omadussõna õigekirjast. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 5, lk 274–281.
    /Ettepanek radikaalselt eelistada suurtähte ja algkirjaviisi./
36. +Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 766–770.
    /Kaubanimetuste, sh nende koosseisus olevate nimede uued õigekirjareeglid; ESi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 115–121. Kokkuvõtlikud ülevaated vt ka M. Raadik, Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998 ja Keelenõuanne soovitab 2. Tallinn 2000, lk 140–146./
37. ##Raadik, Maire. Kaupade nimetamine. — Keelenõuanne soovitab. 2. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000, lk 140–146.
    /Varem ilmunud: Postimees 18.10.1998, Õpetajate Leht 23.10.1998./
38. +*Raud, Piret. Kohanimedest tuletatud rahvuslikku kuuluvust ja päritolu märkivad nimisõnad. III k töö. Tartu 1972. 30 lk. (Nr 1124.)
39. +*Roost, V. "Alpikannist" ja "alpi kannikesest". — Sirp ja Vasar 19.05.1972, lk 5.
    /Tähendusvahest. Vt Kull NÕ 1972./
40. S(aares)te, A(lbert); V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Need kolm vastust... — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 26–29.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Kettunen 1933./
41. +*Sepamaa, Henrik. Suure ja väikese algustähe küsimusest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 8, lk 496–498.
    /Käändumatutes omadussõnades./
42. +Uuspõld, Ellen. Mõtteid nn. käändumatute omadussõnade ja nende kirjutusviisi puhul. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 7, lk 422–426.
43. +Vaga, Aleksander. Mittekäänduva omadussõna mõiste liialdatud rakendamisest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 4/5, lk 290–292.
    /Vastu isikunimeliste täiendite nimetamisele käändumatuteks omadussõnadeks./
44. +*Valge, Jüri. Lauri Kettunen ja muuan viron oikeinkirjoituskiista. — Sananjalka. 28. Turku 1986, lk 75–82.
    /Ilmselt ka nn käändumatutest omadussõnadest./
45. *Vals, H(elju). Kohvikutunnid J. V. Veskita. — Edasi 11.08.1970.
    /Soome nimede käänamisest; pärisnimelisest täiendist jm./
46. +*Veel isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafia teemal. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 6, lk 382–383.
47. +V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Rahvaste nimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 187.
    /Vt Kettunen EK 1932/5. Vt ka Kettunen EK 1933/1./
48. OU:Veski, Johannes Voldemar; Vääri, Eduard. Jätkuks vaidlusele võõrpärisnimedest. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 4, lk 227–228.
    /Vt Hint 1968/1,2./
49. +Viires, Ants. Hädas suure ja väikese algustähega. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 6, lk 356–360.
    /Käändumatutes omadussõnades./
50. +Viires, Paul. Kuidas toimida? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 7, lk 420–422.
    /Võõrnimekirjutuse erandite paratamatusest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
51. OU:Viitso, Tiit-Rein. Mis on vaieldavat võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirjutuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 9, lk 558–561.
    /Võõrnimede ja käändumatute omadussõnade põhjendamatust ja vigasest häälduspärastamisest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
52. +Viitso, Tiit-Rein. Nn vaegomadussõna ja selle taust. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 878–887.
    /Nn käändumatu omadussõna eri tõlgendustest. Ka kohanimelähtestest sõnadest./