EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kreeka nimed

Tähestikuliselt:

1. Aaslava, S. Piibli pärisnimede transkriptsiooni küsimuste lahendustest. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 67–71.
   /29. ja 30.04.1935 koosolekutest, kus osalesid H. Põld, S. Aaslava, H. Masing, J. Veski, J. Mägiste, E. Elisto, P. Haliste jt. Heebrea, kreeka ja ladina nimede edasiandmisest./
2. Aaslava, S.; Masing, Hugo. Vastuseks eelmisele. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 26–35.
   /Kaks seisukohavõttu (Aaslava 26–33, Masing 33–35) H. Põllu kirjutise asjus EK samas numbris. Toimetuse järelmärkusega./
3. *Elisto, Elmar. Keelekaja. — Õhtuleht 13.11.1964.
   /Kreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni koosolekult./
4. *Kaalep, Ain. Kreeka pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 26.04.1959.
5. +*"Keele ja Kirjanduse" ringküsitlusest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, 2, lk 41–46, 109–115.
   /Uue ÕSi ilmumise puhul, sh kommentaare võõrkohanimede kohta: H. Meriste, H. Sepamaa, A. Kaalep (kreeka, türgi-tatari, hiina jm nimed)./
6. OU:Kurtna, A(leksander). Uuskreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 51.
   /Vajadusest selliste reeglite järele, uuskreeka nimede eripärast./
7. +Meriste, Henno. Pilk ajakirjanduskeelde 1969. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 5, lk 264–273.
   /Sh võõrnimede probleemidest ja vigadest, uute riikide ja pealinnade nimedest, uuskreeka, araabia jm nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 77–89./
8. +M(uuk), E(lmar). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused 20.XII 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 179–180.
   /Sh kreeka isikunimede transkribeerimine, vene nimede transkribeerimisest, perekonnanimede käänamisest. Vt ka "Vene sugunimede transkribeerimine..."/
9. OU:*Nurm, Ernst. Kreeka pärisnimede edasiandmisest eesti keeles. — Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused II. Tallinn 1958, lk 43–52.
   /Põhimõtteline seisukoht tarvitada mitteladina graafikaga keeltest pärinevate nimede transkribeerimisel ainult eesti alfabeedi tähti, kreeka transkriptsiooni kohendus sellele vastavalt. Tutvustus: Saari ja Kaalep KjK 1958/11, lk 702–708. Резюме: О передаче греческих имен собственных на эстонском языке. Referat: Von der Wiedergabe griechischer Eigennamen im Estnischen./
10. +Nurm, Ernst. Normimuudatustest ja -täpsustustest "Õigekeelsuse sõnaraamatus". — Keel ja Kirjandus 1960, nr 7, lk 416–424.
    /Sh võõrkohanimede ortograafiast: häälduspäraste nimede rühmad, hiina, vene ja kreeka nimede kirjutamine, käändumatud omadussõnad./
11. +Nurm, Ernst; Raiet, Erich; Kindlam, Magnus. "Õigekeelsuse sõnaraamatu" arvustuste puhul. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 9, lk 553–565.
    /Sh vastused E. Elistole ja kreeka nimede kirjutusviisi põhjendus, valik uusi võõrkohanimesid. Toimetuse järelsõnaga./
12. OU:Põld, H(arald). Nimede kirjutusest eesti piibli uues tõlkes. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 13–26.
    /Kirjutusviisi põhimõtted (heebrea, kreeka ja ladina nimed). Vt ka S. Aaslava, H. Masing EK 1935/1,2-3./
13. Päevakorral kreeka nimede kirjakuju küsimus. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 6, lk 383.
    /26.04 ESi koosolek Tartus: A. Kaalep "Kreeka pärisnimede kirjutamisest eesti keeles", seejärel vaidlused (nimed ladinapäraselt või kreekapäraselt?) ja ESi erikomisjoni moodustamine./
14. OU:Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999. 632 lk.
    /Sisu: Saateks – Nimekirjutuse põhimõisteid – Kasutusjuhiseid – Lühendid – Allikad – Sõnastik (29–402) – Võõrkeelsed nimeviited – Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised – Lühikesi kirjutus- ja hääldusjuhiseid – Sõnaseletusi. Tutv: Butkus, Vytautas, Gimtoji kalba 2001/3, lk 23–24./
15. OU:Päll, Peeter. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
    /Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine. Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195. Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed – Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine – Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid – Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk 1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./
16. OU:Rein, Kaarina. Uuskreeka nimed eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 5, lk 320–328.
    /Uus- ja vanakreeka nimede kirjutamise juhistest läbi aegade; kreeklaste omaladina kriitikat, ettepanek kehtestada lisaks uuskreeka nimede häälduspärane transkriptsioon./
17. +*Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsuseid. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 3, lk 178.
    /Sh jäi lahtiseks kreeka pärisnimede transkribeerimise reeglistik./
18. Vaga, Aleksander. Ühest väikesest õigekeelsuse küsimusest. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 1 (1957), lk 91–93.
    /VÕSi nõudest kasutada kreeka üpsiloni märkimiseks ü-d senise y asemel. Taastada tuleks ka x./
19. +Veski, Johannes Voldemar. Kreeka ja ladina sõnavara omavahelisest suhtumusest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, lk 37–41.
    /Sh kreeka nimede ladinapärase transkriptsiooni põhjendus, vastuseks E. Nurmele, kes pooldab eestipärast transkriptsiooni./
20. +Viitso, Tiit-Rein. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 5, lk 296–299.
    /Sh võõrnimede hääldusest, vene ja kreeka nimede kirjutamisest./