EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Läti nimed

Tähestikuliselt:

1. *Aavik, Joh(annes). Mõned ajakohased keelelised märkused. — Postimees 05.06.1920, nr 94, lk 4.
   /Mitte Latvija, vaid Latvia./
2. *Aavik, Joh(annes). Väikesed keelelised märkused. — Postimees 09.03.1921, nr 54, lk 5.
   /Läti pärisnimed: mitte Ulmanis, vaid Ulman. Mitte Slovakia, vaid Slovakkia./
3. *Aben, Karl. Läti isikunimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 09.04.1949, lk 7.
4. Akad(eemilise) Emakeele Seltsi juhatus. Võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 108.
   /A. Saareste, J. Mägiste, J. V. Veski, P. Ariste, E. Nurm, A. Kask, E. Trinkman-Elisto: neid nimesid tuleb käänata üldreeglite kohaselt. Ära jätta vene -a jm sootunnused, ka läti s-i eriseisund ei tule arvesse; nimesid kasutada rahvusvahelise uususe põhjal./
5. *Ancītis, Krišjān; Jansons, Aleksandr. Mõnest muinas-Läti kohanimest. — Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXII. Tallinn 1967, lk 302–311.
   /Резюме: О некоторых топонимах древней Латвии. Referat: Einige alt-lettische Ortsnamen./
6. +Ariste, P(aul). Lisateateid koiva ja lutsi maarahva uurimisloost. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 47.
   /Sh J. Missinši käsikirjast, kus tähelepanu pööratud eesti kohanimedele./
7. OU:*Ariste, Paul. Luigamaa der setukesischen Volkslieder. — Baltistica VII/2. Mintis, Vilnius 1971, lk 183–184.
   /Seostab Luigamaa Lätis asuva Gulbenega./
8. *Ariste, Paul. Nimeuurimus Lätimaalt. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 9, lk 571–572.
   /Rets: B. Laumane. Zvejvietu nosaukumi Latvijas PSR piekrastē./
9. (Aruma)a, (P.) Mõnede Läti kohanimede läänemeresoomelisest algupärast. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 40.
   /Refereerib J. Endzelin'i toimetamisel ilmunud Läti kohanimede I osa, kus eitatakse K. Būga esitatud Cēsise ja Tukumsi läänemeresoomelist algupära. Allk: -a./
10. Balode, Laimute. Hüdronüümid XVI-XVII sajandi Läti kaartidel. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 568–571.
11. *Boiko, Kersti. Mõnede läänemeresoome kohanimede levikuareaalid Lätis. Ettekanne Emakeele Seltsi, TÜ ja Võru Instituudi ühiskonverentsil Kütiorus. — ES 29.11.1996.
12. Boiko, Kersti. Mõned läänemeresoome kohanimede areaalid Lätis. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 20–31.
    /Põhja-Kuramaa, leivu, Lutsi, Bauska, kesk-Vidzeme (Rauna jm). Kokkuv: lk 30–31. Kokkovõtõq: Mynõq õdagumeresoomõ kotussõnimmi ettetulõgiväläq Lätin, lk 155./
13. *Dambe, Vallija. Läti antiikse päritoluga antroponüümika. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
14. +*Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XIII (1929). EKS, Tartu 1930. 62 lk.
    /Sh keeletoimkonna otsusest Läti isikunimede -s, -š lõpu kohta./
15. +EKS-i Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 85–86.
    /05.04.1932, sh otsus jätta ära Läti perekonnanimede lõpus olev -s, -š ja -is, v.a need 2silbilised is-lõpulised, mis rahvusvaheliselt tarvitusel, nt Rainis, Jaunis, Lalis./
16. *Heinapuu, Andres. Leedu ja läti kunstnike nimedest. — Edasi 20.11.1977.
    /Eesti keeles./
17. *Ipiku–Ööpiku vald. — Vaba Maa 12.01.1920, nr 8, lk 2.
    /Seletus, et Ipiku mõis (sks Oepick) e Ipiķi varasema Ööpiku talu järgi nime saanud. Allk: Ööpikud./
18. OU:Karma, T(õnu). Mida teha läti nimedega? — Keel ja Kirjandus 1962, nr 9, lk 539–549.
    /s-lõpuliste nimede probleem, läti kirjaviisi ajaloost./
19. *Kas Latgallia, Lätgallia või teisiti? — Postimees 07.12.1931, nr 333, lk 4.
20. OU:Läti nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, 9, lk 468–471, 538–539.
    /ÕSi 1960. a reegli (nimetava lõpp -s, -š, -is ära jätta) arutelu: V. Helde (468–469), P. Ariste (469–471), A. Kaalep (538–539), S. Raģe (539). Keele ja Kirjanduse ringküsitlus. Vt ka Karma 1962./
21. +*Mida asjust arvatakse . — Sirp ja Vasar 23.02.1973, lk 12.
    /Sh läti nimede kirjutamisest, sõnaühendist Tallinna linn, Saaremaa linna Kingissepa õigest kujust. Lugejate arvamusi./
22. +*Minimus, Leo. Järelehüüd fantasmidega. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 619–621.
    /Tegevuse lõpetanud VÕKi probleemidest, sh läti s-i küsimusest./
23. *Mitte Rjeshitsa vaid Räisaku. — Päevaleht 02.02.1920, nr 26, lk 1.
    /Läti linna Rēzekne eestikeelsest nimest. Allk: -hgr-./
24. *Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed Lätis. Ettekanne Riia keelepäeval. — ES 12.03.1989.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/12./
25. *Raiet, E(rich). Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 512.
    /Läti isikunimede õigekirjutusest./
26. OU:Saari, Henn. Uus Haack ja meie. Koos ohkega Eesti NSV uue kaardi ees. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 686–690.
    /Haacki maailmaatlase võõrnimede kirjutusest ja nimekirjutuse põhimõtetest üldse; 1969. a Eesti kaardi vigastest läti nimedest./
27. Saari, Henn. Ühe filoloogi elust. Tõnu Karma 60. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 214–218.
    /Sh refereerib tema seisukohti eesti- ja lätikeelsete naabrusnimede kohta lk 217./
28. *Sihver, R(iina). Nimi pole edvistamiseks. — Edasi 03.12.1968.
    /Nimedele pühendatud keelepäevalt Tartus. Ettekanded: E. Roos "Eesti muistsete isikunimede leksikaalne alus", D. Zemzare "Läti ja eesti nimede vastastikused seosed", E. Rajandi "Sissevaateid tänapäeva nimepruuki" jt./
29. *Zemzare, Daina. Läti ja eesti nimede vastastikused seosed. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
30. OU:Zemzare, Daina. Mõnedest läti ja eesti eesnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 143–146.
    /Резюме: О некоторых латышских и эстонских личных именах, с. 146. In: Agris; Aina; Aivar; Ilmar; Imanta; Kaupo./
31. +Tõnisson, Evald. Henriku kroonika uuest lätikeelsest väljaandest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 9, lk 566–571.
    /Rets: Indriķa hronika. Zinātne, Rīga 1993. 453 lk + ill. Sh isiku- ja kohanimede tõlkimisest selles./
32. *Vaba, Lembit. Kogumik kohanimeuurimise päevaprobleemidest Lätis. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 11, lk 700–701.
    /Rets: Latvijas PSR toponīmikas un ģeogrāfijas terminoloģijas jautājumi./
33. Vaba, Lembit. Fennougristlik rännak läti nimekogumiku lehekülgedel. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 9, lk 573–575.
    /Rets: Onomastica Lettica. Zinātne, Rīga 1990. 303 lk./
34. +Vaba, Lembit. Kuues rahvusvaheline baltistide kongress. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 4, lk 252–254.
    /Sh refereeritud nimeteemalisi ettekandeid: Laimute Balode Väina lisajõgede nimedest, Ojārs Bušs an-, en-, in-ühendeist Läti jõenimedes, Vallija Dambe oikonüümide ainsusest ja mitmusest, Dzintra Hirša kurši ala maastikusõnadest, Simas Karaliūnas "Aestid ja nende nimi"./
35. +Vaba, Lembit. Eesti-läti kakskeelsusest Valgas. Vaade ajalukku. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 535–541.
    /Summary: On the Estonian-Latvian Bilingualism in Valga. A Historical View, p. 592. Kn: Valga./
36. OU:Vaba, Lembit. Tähelepanekuid läti nimedest eesti perekonnanimistus. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 267–291.
    /Balti päritoluga nimedest Eesti perekonnanimistus 1995. a andmekogu põhjal, ka läti perekonnanimede, sh selle sootunnuste kujunemisest./
37. OU:Vaba, Lembit. "Hellad" nimed. Ühest lätitaustalisest perekonnanimetüübist. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 50–81.
    /Läti deminutiivsete järelliidete -iņ-, -īt-, -ul- ja -el- kajastustest Eesti perekonnanimistus. Summary: "Fond" names. On a type of family names with a Latvian background, lk 82./
38. *Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 105.
    /Otsus tunnistada kehtetuks läti isikunimede kirjutamist reeglistav juhis ÕS 1960-s (lk 856)./
39. +*Valk ajalooliselt . — Rajalane 23.10.1919, nr 97, lk 1.
    /Loetleb Läti piiri äärseid eestipäraseid kohanimesid./
40. +*Voolaine, Paulopriit. Koiva maarahvas. — Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi kirjastus, Tartu 1927, lk 164–174.
    /Sh leivu külade nimed eesti ja läti k-s, pikem kohanimede loend lk 172. Hilisemaid meenutusi käikudest leivude juurde (ka nimedest) vt Voolaine ESA 25 1981, lk 99–106./