EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Eesti perekonnanimede käänamine

Tähestikuliselt:

  1. *Aavik, J(ohannes). Mõned soovitavad erinevused ametlikust keelest. — Päevaleht 16.12.1930, nr 343, lk 11.
    /Sh perekonnanimede käänamisest (6): Mägi : Mäe, Kallas : Kalda kõrval ka Mägi : Mägi, Kallas : Kallase./
  2. *Aavik, Johannes. Eestisõnaliste perekonnanimede käänamine otstarbekohasemaks. — Päevaleht 18.01.1934, nr 17, lk 4.
  3. +Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Selgitusi märkide tarvitamise kohta. — Eesti Keel 1932, nr .
    /Sh 1. Apostroof perekonnanimedes (nii eesti kui ka võõrnimedes)./
  4. *Aunma, Enel. Eesti perekonnanimede käänamine. Diplomitöö. Juhendaja Asta Veski. Tartu 1967. 87 lk. (Eesti k kateeder. Nr 933.)
  5. +Eesti kirjakeele reeglid . Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi ja Eesti Kirjanduseseltsi asemikkude ühiste keelekoosolekute otsused. Trükki andnud Joh. V. Veski. E. R.-s. Kirjanduse-haruseltsi toimetused nr. 10. Tallinna Eesti Kirjastuseühisus, Tallinnas, 1912. 15 lk.
    /Sh nimede, eriti eesti perekonnanimede käänamisest, vene nimede kirjutamisest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest./
  6. +Einer, H(ans). Eesti keele õpetus koolidele. Kolmas täiendatud trükk. J. Ploompuu raamatukaupluse kuluga, Tallinn 1905. 144 lk.
    /Lisaosas eesti perekonnanimede käänamisest, (võõr)nimede õigekirjutusest. Pooldab erikeelsete nimede säilitamist./
  7. Elisto, E(lmar). Apostroofi tarvitamisest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 101–107.
    /Apostroofist eesti perekonnanimedes, selle vähendamise võimalusi./
  8. +E(listo), E(lmar). Erakorraline peakoosolek 11. märtsil 1934. — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 90–96.
    /Sh: K. Mihkla "Eesti kirjanikkude nimedest" – referaat 90–92, kommentaarid 95–96: nimede käänamisest (Liiv : Liivi jms), kirjutamisest (Faehlmann, Vilde, Veske), pseudonüümidest./
  9. +E(listo), E(lmar). Koosolek 17. nov. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 59–62.
    /Üliõp Salme Raatma "Tartu kesklinna tänavasiltide keelest" – sellele järgnenud arutelul ka hotellide jm võõrapärastest nimedest, perekonnanimede käänamisest jm./
  10. *Elisto, Elmar. Armas Teet Kallas. — Sirp ja Vasar 22.12.1972, lk 13.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastuseks, vt T. Kallas SV 24.11.1972./
  11. *Ilves, A. Käänamine pole veel väänamine. — Edasi 04.03.1966.
    /Perekonnanimede käänamisest./
  12. *Kaalep, Ain. Mõtteid eesti perekonnanimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 29.07.1966, lk 8.
    /Vt ka J. Kevad, H. Ots, O. Rünk, H. Vals, P. Vilu SV 1966. Ka H. Saari KjK 1967/2./
  13. *Kaalep, Ain. Otsi kokku viia püüdes. — Sirp ja Vasar 09.12.1966, lk 4.
    /Eesti perekonnanimede käänamisest./
  14. *Kallas, Teet. Nimi lööb takka üles. — Sirp ja Vasar 24.11.1972, lk 12.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vt ka Elisto SV 22.12.1972./
  15. +Kask, Arnold. (Jaan Ainelo. Eesti keele õigekeelsusreeglid. Tartu 1933.) — Eesti Keel 1934, nr 2, lk 49–58.
    /Rets. Sh kriitikat kohanimede kokku-lahkukirjutamise asjus lk 53, pärisnimede käänamise kohta lk 54./
  16. *Kas Lubile või Lubjale. — Töörahva Lipp 27.12.1969.
    /Perekonnanimede käänamisest. Allk: Filo Loog./
  17. +*Kevad, Jaan. Nipet-näpet siit ja sealt. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Sh eesti perekonnanimede käänamisest; kaubandus- ja teenindusettevõtete nimedest./
  18. OU:*Kindlam, Ester. Perekonnanimede käänamisest. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 11, lk 665–678.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 118–137./
  19. *Kindlam, Ester. Mõnede perekonnanimede tüvevokaalist. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 4, lk 240–241.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 137–140./
  20. *Kindlam, Ester. Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? 1. Eesti perekonnanimedes. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 3, lk 173–175.
    /Redigeeritult uuesti avaldatud autori kogumikus 1976, lk 145–149./
  21. +Kindlam, Ester. Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Valgus, Tallinn 1976. 236 lk.
    /Keelehooldeartiklite kogumik. Sisaldab koondatult ja redigeeritult varasemate artiklite materjale, sh nimedest: Suurest ja väikesest algustähest pärisnimelistes täiendites (92–99) – Igavene linn ja Tulpide maa (piltlikest nimedest, lk 102) – Eesti perekonnanimede käänamisest (118–137) – Kui nime lõpus on -ak, -ek, -ik, -uk või -ng (137–140) – Eesti nimed soomlase suus ja soome nimed eestlase suus (140–143) – Vaikivast kokkuleppest: lugesin Blokki, sõitsin Vladivostokki (143–145) – Lea, T(h)ea ja Dorothea (144–145) – Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? (eesti perekonnanimedes, võõrpärisnimedes jm, 145–160) – Õigekeelsuslase pilguga mööda Tallinna (160–164) – Põgus selgitus lane-sõnade tuletamiseks kohanimedest (164–167) – Kuidas võõrnimesid hääldada? (167–169.)/
  22. +*Kirjakast . — Sirp ja Vasar 25.02.1983, lk 5.
    /Sh pärisnimede käänamisest. Kirjadele vastab K. Kerge./
  23. Käänatagu eesti perekonnanimesid nagu vastavaid üldnimesid. — Eesti Keel 1926, nr 6, lk 115–116.
    /Uued juhised, millega tunnistatakse kehtetuks senised (Eesti Keel 1923, lk 168–170. Vt "Mõned õigekeelsuse juhised"). Allk: Ak. Emak. Seltsi juhatus, Õigekeelsuse-sõnaraamatu redaktsioon, Ülikooli eesti keele professor ning lektorid./
  24. *Lahe, Kristina. Eesti perekonnanimede käänamine. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 17(97).
  25. ##Leemets, Tiina. Perekonnanimede käänamine. — Keelenõuanne soovitab. (Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk 56–58.
    /Varem ilmunud: Hommikuleht 05.03.1993./
  26. OU:Metslaid, Riina. Inimese nimi dokumendis keeleinimese pilgu läbi. — Õiguskeel 2003, nr 5, lk 18–23.
    /Sh pikemalt perekonnanimede käänamise praktikast./
  27. +*Muuk, Elmar. Õigekeelsusküsimusi. Ettekanne Tartus. — ES 09.12.1923.
    /Sh perekonnanimede käänamisest. Ilmunud: EK 1923, lk 168–173 Tutv: AESA IV, lk 33–35./
  28. +M(uuk), E(lmar). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused 20.XII 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 179–180.
    /Sh kreeka isikunimede transkribeerimine, vene nimede transkribeerimisest, perekonnanimede käänamisest. Vt ka "Vene sugunimede transkribeerimine..."/
  29. M(uuk), E(lmar). Koosolek 3.X 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 187–189.
    /Sh arvustab E. Nurm eesti perekonnanimede käänamise juhiseid. Arutelu ülevaade./
  30. +Mõned õigekeelsuse juhised. — Eesti Keel 1923, nr 5, 6, lk 168–173.
    /Sh: I. Sugunimede deklineerimine, A. Eesti sugunimede käänamine, B. Võõrkeelsete sugunimede käänamine./
  31. +Mägiste, J(ulius). Keelelise suurteose puhul. — Eesti Keel 1936, nr 5, lk 134–151.
    /Rets: Johannes Aavik. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu 1936. Sh perekonnanimede käänamisest ja omadussõnaliselt tarvitatavatest pärisnimedest lk 144, võõrkohanimedest lk 147./
  32. *Nurm, Ernst. (Eesti perekonnanimede käänamisest.) Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 03.10.1926.
    /Ilmunud: EK 1926, lk 105–115. Tutv: M(uuk), E(lmar), EK 1926, lk 187–189./
  33. Nurm, Ernst. Perekonnanimede käänamisest. — Eesti Keel 1926, nr 6, lk 105–115.
    /Seniste reeglite täpsustusi, lõpus ka võõrkeelsete perekonnanimede käänamisest. Hilisemaid meenutusi vt E. Nurm ESA 22 1977, lk 172–173./
  34. Nurm, E(rnst). Deklineerimise üksikküsimusi. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 36–48.
    /Sh se-lõpuliste kohanimede osastavast vormist lk 41, perekonnanimede, sh soome nimede käänamisest lk 41–42, võõrnimede käänamisest lk 43–44. Резюме: О спорных вопросах склонения, с. 46–48./
  35. *Ojasson, Oskar. Eesti perekonnanimede käänamisest. — Nõukogude Õpetaja 23.01.1960.
  36. *Ojasson, Oskar. Eesti perekonnanimesid käänakem eestipäraselt. Ettekanne Tartus ja Tallinnas. — ES 28.02.1960; 27.03.1960.
  37. OU:*Ojasson, Oskar. Veel perekonnanimede käänamisest. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 693–694.
    /Toimetuse märkusega./
  38. *Ojasson, Oskar. Kuidas normeerida erilaadsete eesti perekonnanimede käänamist. — Nõukogude Kool 1962, nr 5, lk 357–362.
  39. *Ojasson, Oskar. Pesa-tüüpi nimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 21.07.1967, lk 5.
  40. *Ots, Heido. Keel elule lähemale. — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
  41. *Ots, Heido. Miks mitte nimede nimetav? — Edasi 24.04.1969.
    /Isikunimede käänamisest./
  42. *Parmas, O(skar). Perekonnanimede käänamisest. — Edasi 02.06.1959.
  43. *Parts, Karl. Perekonnanimede deklineerimise küsimus. Ettekanne Tartus. — ES 20.02.1921.
    /Tutv: AESA II, lk 12–13./
  44. +Poissman, V. E. Ajaleht "Vaba Maa" keelest 1929. a. algul. (I.) — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 18–30.
    /Sh ortograafia (võõr)pärisnimedes lk 20–22; häälikuline külg (Eesti) kohanimedes lk 25–26; Eesti perekonnanimede deklineerimisest lk 28–29, Eesti ja lähedaste kohanimede nominatiivi esindus lk 29. Tutv: T(iitsm)aa, A(leksander), Vaba Maa 01.10. ja 03.10.1930./
  45. +Raag, Raimo. Linguistic Tendencies in the Estonian Language in Sweden. — Linguistica Uralica 27, nr 1 (1991), lk 23–32.
    /Sh ees- ja perekonnanimede i-tüvelisest käänamisest (Jaak : Jaagi; Puusepp : Puuseppi) lk 27–28. Резюме: Тенденции развития эстонского языка в Швеции, с. 32./
  46. *Randmaa, M. Eesti pärisnimede käänamisest. — Edasi 18.11.1959.
  47. *Reimann, Riina. Eesti üldnimetaoliste perekonnanimede käänamisest. III k töö. Tartu 1972. 41 lk. (Nr 1125.)
  48. OU:+Roos, Eduard. Sõnade ja nimede seltsis. — Eesti sõnavara. Emakeele Seltsi aastaraamat 24 (1978). Eesti Raamat, Tallinn 1980, lk 67–79.
    /Meenutusi uurijaks kujunemisest, sh lähemalt isikunimedest lk 76–78. Lõpus tõdemus, et "kehtiv perekonnanimede käänamise reegel on eluvõõras" (lk 79)./
  49. *Rünk, Ott. Veel kord nimedest ja nende käänamisest. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
  50. +Saareste, A(lbert). Tegelikud õigekeelsuse määrused. Eesti Kirjastuse-Ühisus "Postimehe" kirjastus, Tartu 1922. 41 lk.
    /Sh alajaotused: Kohanimed omastavas (24–25) – Eesti sugunimede käänamine (25) – Mitte: "Cypern", vaid: "Küpros" (saksa n-i vältimine, lk 37) – Uulits ja tänav (37). Tutv: Kettunen, Lauri, Eesti Keel 1922/3-4, lk 97–105. Aavik, J., Postimees 06.10–12.10.1922. Jõgever, Jaan, Postimees 06.04.1922. KAH (=K. A. Hindrey), Päevaleht 30.04.1922. M(ägiste), J., Tarapita 1922, lk 159–160. {peale Kettuse pole teada, kas mujal nimeteemat käsitletakse.}/
  51. *Saari, Henn. Üks õige, mis on vale. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 8, lk 497–498.
    /Isikunimede käänamisest./
  52. *Saari, Henn. "...lõplik ega kuulu edasikaebamisele". — Keel ja Kirjandus 1967, nr 2, lk 115–116.
    /A. Kaalepi kirjutistest nimede deklinatsiooni kohta SV 29.07.1966 ja 09.12.1966./
  53. *Sarnit, M. Valga I Keskkooli õpetajate ja õpilaste perekonnanimede käänamistavadest. Õpilasettekanne Otepää keelepäeval. — ES 16.05.1967.
  54. +T(rinkman), E(lmar). AES-i juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1928, nr 1-2, lk 30–31.
    /Sügisest 1926 kevadeni 1928. Sh eesti perekonnanimede käänamise juhised; Eesti kohanimede soovitusi, eeskätt Setumaa osas./
  55. Trinkman, E(lmar). Perekonnanimede käänamise teooriast. — Eesti Keel 1928, nr 7-8, lk 141–144.
    /E. Muugi "Eesti keeleõpetuses" esitatud reegli kriitikat./
  56. OU:*Valgma, J(ohannes). Eestikeelsete perekonnanimede käänamise süsteemist. — Nõukogude Kool 1965, nr 10, lk 761–766.
  57. *Vals, Helju. Eesnimest taganimeks. — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
  58. *Vals, H(elju). Nimed nii ja teisiti. — Edasi 10.04.1969; 11.04.1969; 12.04.1969.
    /Perekonnanimede käänamisest, asutuste nimetustest jm. Vt ka Arvisto (Edasi 08.05.1969) ja Meriste (Edasi 04.07.1969)./
  59. *Viiding, Mari. Perekonnanimede käänamine eesti keeles. Võistlustöö. Tartu 1960. 75+6 lk.
    /TÜ rmtk-s./
  60. *Vilu, P. Sõna sekka. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
    /Perekonnanimede käänamisest. Vastukaja Kaalepile SV 29.07.1966./
  61. *Voore, I. Perekonnanimede käänamise alalt. — Edasi 20.03.1959.