EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Vene nimed eesti tekstis
Tähestikuliselt:
- Akad(eemilise) Emakeele Seltsi juhatus.
Võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 108.
/A. Saareste, J. Mägiste, J. V. Veski, P. Ariste, E. Nurm, A. Kask,
E. Trinkman-Elisto: neid nimesid tuleb käänata üldreeglite kohaselt.
Ära jätta vene -a jm sootunnused, ka läti s-i
eriseisund ei tule arvesse; nimesid kasutada rahvusvahelise uususe
põhjal./
- *Basmanova, Olga.
Slaavipäraste isikunimede ümberkirjutusviisid eesti keeles ja
vene-eesti transkriptsiooni põhimõtted. Seminaritöö.
Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ,
Tallinn 2001. 26 lk + 2 lisa. (Nr 31/01.)
- +Eesti kirjakeele reeglid
. Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi
ja Eesti Kirjanduseseltsi asemikkude ühiste keelekoosolekute
otsused. Trükki andnud Joh. V.
Veski. E. R.-s. Kirjanduse-haruseltsi toimetused nr.
10. Tallinna Eesti Kirjastuseühisus, Tallinnas, 1912. 15
lk.
/Sh nimede, eriti eesti perekonnanimede käänamisest, vene nimede
kirjutamisest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest./
- *Elisto, Elmar.
Vene pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. — Nõukogude Õpetaja 04.10.1946.
- +*Elisto, Elmar.
Keelelisi küsimusi. I. Riiklik Kirjastus "Pedagoogiline
Kirjastus", Tallinn 1948. 208 lk.
/Sh vene pärisnimede kirjutusviisist ja selle kujunemisest lk
34–48, s-ist ja z-ist nimedes lk 125–128,
võõrkohanimede hääldusest lk 128–132, kohanimede kirjutusest eesti
keeles lk 134–140 (häälduspärase kirjutusviisi kaitseks). Kordustrükk
1949. a. Tutv: Remmel, N., Nõukogude Õpetaja
08.04.1949./
- *Elisto, Elmar;
Ojasson, Oskar.
Vene nimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
/Vt ka Nurm SV 18.06.1965./
- +*Elisto, Elmar.
Keelelisi küsimusi. II. Õigest keelest, tervest
meelest. Eesti Raamat, Tallinn 1976. 187 lk.
/Artiklite kogumik. Sh: Vene nimede kirjutamisest eesti keeles
(1965), kohanimede tõlkimisest (1965), soome nimede käänamisest
(1967)./
- +Elisto, Elmar.
Keelelisest tööst kirjastustes 1945–1950. — Emakeele
Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk
191–198.
/Sh eesti nimede vene keeles kirjutamise reeglite sünnist
1946–1947 (lk 194–195) ja võõrnimeteemalistest vaidlustest J. Käisiga
ning vene-eesti tabelist lk 196–197./
- OU:Erelt, Tiiu;
Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn;
Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno.
Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn 1993. 304 lk.
/Sisu: Kirjutaja eelmärkus, Sissejuhatus (H. Saari) – Raamatu kasutajale
– Lühendid – 1. osa: Vene, ukraina, valgevene ja gruusia (reeglid,
eesnimesid, perekonnanimesid, kohanimesid jm) – 2. osa: Armeenia,
aserbaidžaani, kasahhi, kirgiisi, tadžiki, turkmeeni ja usbeki
(reeglid)./
- *Horm, V.
Geograafiaõpetajad on täbaras olukorras. — Nõukogude Õpetaja 22.12.1950.
/Segadusest ja ebaühtlusest vene kohanimede transkribeerimise
alal./
- *Joasoon, Harald.
Vene omadussõnakujuliste pärisnimede vahendamisest. — Sirp ja Vasar 03.08.1982, lk 4.
- *Juhised eesti pärisnimede kirjutamise
kohta vene keeles ja vene pärisnimede kirjutamise kohta eesti
keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими
буквами и русских имен собственных эстонскими буквами.
Projekt. Tallinn 1954. 28 lk. (ENSV TA. Keele ja
Kirjanduse Instituut.)
/Rööptekst vene k-s./
- *Kasikov, Aarne.
Eesti keelel on omad reeglid. — Postimees 28.08.2004.
/Vastuseks August Meema kirjale 18.08 Postimehes, Aleksandrovskoje
rajooni nimest./
- *Kask, Arnold.
Kas "Komsomolskaja Pravda" või "Komsomolskaja pravda". — Edasi 20.03.1959.
- +Kindlam, Ester.
Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse"
ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 7, lk 423–428.
/Sh vene nimede transkriptsiooni ebajärjekindlusest
(-ija/-ia)./
- OU:Leosk, Arvi.
Ikka veel Aleksandrist. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427.
/Ettepanek lugeda Aleksander eesti-vene ühiseks eesnimeks nagu
Niina, Tiit jt. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln
1977), lk 89. Vt ka Saari KjK 1975/7./
- *Meema, August.
Eesti keele küsimusi. — Postimees 18.08.2004.
/Miks on Tomski oblastis Aleksandrovskoje rajoon, kui kõik
kohapealsed eestlased ütlesid "Aleksandrovski rajoon"? Vt ka A. Kasikovi
vastust 28.08.2004./
- *Meriste, Henno.
Õige on Alehhin. — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
/Vene maletaja perekonnanime õigest kirjapildist./
- M(uuk), E(lmar).
Vene -ev-, -ov-lõpulised pärisnimed. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 141.
/Soovitus transkribeerida v-ga, mitte f-iga;
naisenimelõppu -eva, -ova mitte tarvitada./
- +M(uuk), E(lmar).
Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused 20.XII 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 179–180.
/Sh kreeka isikunimede transkribeerimine, vene nimede
transkribeerimisest, perekonnanimede käänamisest. Vt ka "Vene sugunimede
transkribeerimine..."/
- M(uuk), E(lmar).
Veel kord vene -ev-, -ov-lõpulistest pärisnimedest. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 36.
/Sootunnuse kajastamisest vene perekonnanimedes, soovitab üksnes
maskuliinsel kujul./
- OU:*Mõistlik, Piret.
Vene isikunime latiniseerimise õiguslikust regulatsioonist
Eestis. — Juridica 2004, nr 4, lk 272–279.
- *Nurm, Ernst.
Vene nimede kirjutamisest eesti keeles ja eesti nimede
kirjutamisest vene keeles. Ettekanne Tartus. — ES 1952.
- OU:Nurm, Ernst.
Võõrkohanimede ortograafiast. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 9, lk 547–551.
/Nimed uues ÕSis: vene nimede kirjutamine, häälduspäraste nimede
rühmad, tõlkimine/
- +Nurm, Ernst.
Normimuudatustest ja -täpsustustest "Õigekeelsuse
sõnaraamatus". — Keel ja Kirjandus 1960, nr 7, lk 416–424.
/Sh võõrkohanimede ortograafiast: häälduspäraste nimede rühmad,
hiina, vene ja kreeka nimede kirjutamine, käändumatud omadussõnad./
- *Nurm, Ernst.
Eesti ja vene nimede vastastikusest edasiandmisest. — Nõukogude Õpetaja 02.06.1962; 09.06.1962.
- *Nurm, Ernst.
Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. Ettekanne
koosolekul Tartus. — ES 22.11.1964.
- *Nurm, Ernst.
Veel kord vene nimede kirjutamisest. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
/Vastukaja Elistole ja Ojassonile SV 23.04.1965. Toimetuse
järelmärkusega./
- OU:Nurm, Ernst.
Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 3, lk 165–170.
/Reeglite ajalugu ja üksikküsimusi: omadussõnalised kohanimed,
tänavad, nimetuletised jm./
- *Palm, A(ugust).
Hädas linnanimega. — Sirp ja Vasar 04.06.1976, lk 13.
/Puškini linna nime kirjutamisest./
- +*Päll, Eduard.
Kas stahanovlane või stahaanovlane? — Edasi (Leningrad) 12.05.1936.
- Päll, Peeter.
Kommentaar. — Reede 26.01.1990, nr 4, lk 13.
/Ain Ulmre samas ilmunud artikli kommentaar, sh pikemalt vene nimede
kirjutamisest, nende rahvusvahelisest latinisatsioonist koos
tabeliga./
- Päll, Peeter.
Juri Tšukin alias Jouri Chokin. — Eesti Sõnumid 22.07.1995, lk 7.
/Vene isikunimekirjutuse probleemid./
- OU:Päll, Peeter.
Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999.
632 lk.
/Sisu: Saateks – Nimekirjutuse põhimõisteid – Kasutusjuhiseid –
Lühendid – Allikad – Sõnastik (29–402) – Võõrkeelsed
nimeviited – Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised – Lühikesi
kirjutus- ja hääldusjuhiseid – Sõnaseletusi. Tutv: Butkus,
Vytautas, Gimtoji kalba 2001/3, lk 23–24./
- OU:Päll, Peeter.
Consequences of the coexistence of different writing systems in the
example of Estonia. — Utanlandske namn i Norden. Rapport frå
NORNAs tjuesjette symposium i Oslo 28.-30. mai 1997.
NORNA-rapporter 68. NORNA-Förlaget, Uppsala 1999
(de facto 2000), lk 171–180.
/Eesti nimedest vene tekstis ja vastupidi. Kahe kirjutussüsteemi
koosmõju areng./
- Päll, Peeter.
Peterburi nimi vajab selgitust. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 47–49.
/Peterburi nime päritolust ja eesti keeles kasutatavast kujust./
- OU:Päll, Peeter.
Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes
philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15.
Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
/Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine.
Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195.
Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed
– Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede
sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine
– Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid –
Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk
1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./
- +Roos, Eduard.
Eesti keele toimkonna tegevus 1941. a. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 11, lk 686–697.
/Riikliku Kirjastuskeskuse juurde 1941. a asutatud toimkond; sh
refereerib arutlusi 09.05.1941 ja 04.06.1941 vene nimede
transkribeerimise teemal. Teisi muljeid vt ka Elisto ESA 222 1977, lk
196–197./
- OU:Saari, Henn.
Nimeerandeid vähemale. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427–429.
/Võõrnimeerandite kärpimisest, nimede kirjapildi tähtsusest,
ajaloolistest eesnimeeranditest Aleksander (Puškin), Leo (Tolstoi),
Peeter Tšaikovski. Vt Leosk KjK 1975/7. Kärbitult uuesti avaldatud
kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 90–92./
- Sõgel, Endel.
Eluvõõras ja apoliitiline. — Rahva Hääl 16.05.1950, nr 115.
/ENSV TA KKI uuest vene kohanimede kirjutamise juhendist. Sh
kritiseerib nimekujusid Tula, Sevastopol, Kama jms./
- +Tauli, Valter.
Keelekorralduse alused. Eesti Raamat, Stockholm 1968.
218 lk.
/Sh: Transliteratsioon (167–169, sh vene nimedest eesti
tekstis)./
- OU:Vene-eesti ja eesti-vene
ümberkirjutusreeglid. — Kirjakeele teataja II. 1993–2000.
Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts,
(Tartu) 2000, lk 106–114.
/Alajaotused: Tähetabel vene nimede transkribeerimiseks Eesti
dokumentides (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 23.11.1995 soovitus);
Tähetabel vene kirillitsas kirjutatud nimede translitereerimiseks ladina
tähestikku; Eesti-vene tähetabel (Emakeele Seltsi keeletoimkonna
08.04.1998 soovitus). Varem ilmunud ka teistes väljaannetes, sh
vene-eesti tabelid Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrusena nr 66
"Võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RT I,
1998, 31/32, 427) ja eesti-vene tabel haridusministri 18.05.1998
määrusena nr 6 "Kohanimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RTL
1998, 177/178, 683). Viimasega tühistati haridusministri varasem määrus
vene-eesti tabelite kohta (08.02.1996 nr 5 "Ümberkirjutusreeglite
kehtestamine", RTL 1996, 40, 259), mida asendab valitsuse eespool
nimetatud määrus./
- *Vene nimede õigekirjutus
eesti keeles. RKK eesti keele toimkonna esimese
töökoosoleku otsused. — Sirp ja Vasar 07.06.1941, lk 4.
/Vt ka hilisemat ülevaadet E. Roos KjK 1970/11./
- Vene sugunimede transkribeerimine
eesti keeles. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 182–183.
/AESi juhatuse ja EKSi keeletoimkonna poolt ühiselt välja töötatud
reeglid. Allk: A. E. S. juhatus, Õig.-sõn. redaktsioon,
E. K. S. Keeletoimkond./
- *Viidalepp, Richard.
Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles ja vene nimesid eesti
keeles. — Edasi 03.11.1950.
/ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi
diskussioonikoosolekult./
- +Viires, Paul.
"Õigekeelsuse sõnaraamatut" lehitsedes. — Sirp ja Vasar 23.09.1960, nr 39.
/Sh soovitab nimekujusid Borodinoo, Berezinaa jm./
- +Viitso, Tiit-Rein.
Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse"
ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 5, lk 296–299.
/Sh võõrnimede hääldusest, vene ja kreeka nimede
kirjutamisest./
- *Vinkel, A(arne).
Lahendamata küsimusi transkriptsiooni ja sõnavara alal. — Edasi 20.02.1949.
- *Vint, Heldur.
Šolohhovi kodukoha nimi. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
/Vjošenskaja./
- *Пялль, Пеэтер.
Как написать русские имена и фамилии латинскими буквами. — Выбор 26.01.1993, lk 7.