EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Nimeuurimisasutused, üritused jm.

Kronoloogiliselt:

1. *Blumberg, G. (Eine Sammlung der estnischen Ortsnamen.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1868. Dorpat 1869, lk 21.
2. *Meyer, L(eo). Über des Sammeln von estnischer Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 74–75.
3. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1878. Kuues aastakäik. Tartus 1878. 54 lk + 34 lk lisa (protokollid).
   /Sh. lisas lk 9-10 Viljandis 27.-28.06.1878 peetud XV koosoleku protokollis ülevaade J. Hurda kõnest teemal "Nimed": eestlaste ristinimedest, priinimedest ning kohanimedest; nimede muutmisest ja tarbetutest suundumustest. Palve kohanimesid koguda, sh märkida üles nende kohakäänded./
4. *Postimehes palub tuttav Eesti kirjanik M. J. Eisen enesele ühe Soome kirjaniku kirjatöö jauks vanu Eesti inimeste, kohtade ja ka lehmade nimesid saata. ("Mis teevad teised ajalehed.") — Olevik 30.05.1888, nr 22, lk 2.
5. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Veike palve. — Olevik 20.06.1888, nr 25, lk 1.
   /"Kalevala" väljaandja palub enesele vanu eesti nimesid saata./
6. *Truusmann, J(üri) J. Avalik palve. — Valgus 05.05.1888, nr 19, lk 1.
   /Talunimede kogumiseks./
7. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koha nimed. — Eesti Postimees 02.05.1892, nr 17, lk 1.
   /Üleskutse nende kogumiseks./
8. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koha nimede korjamine. — Eesti Postimees 17.10.1892, nr 36, lk 2.
9. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kohanimed. — Postimees 15.01.1892, nr 11, lk 2.
   /M. J. Eisen palub Liivimaa talukohtade nimesid saata./
10. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Sõnake Sakala rahvale. — Sakala 11.03.1892, nr 11, lk 2.
    /Kohanimede kogumiseks./
11. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Seletuseks Sakalamaa rahvale. — Sakala 29.07.1892, nr 31, lk 2.
    /Kohanimede ja sõnalise vanavara kogumise asjus./
12. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Koha-nimed. — Postimees 05.11.1894, nr 246, lk 2.
    /Nende korjamisest./
13. *Jung, J(aan). Esimene aruanne muinasaja kohtade teadustuste üle. — Eesti Postimees 11.03.1895, nr 10 eralisa, lk 2–3.
    /Ka üleskutse kohanimede kogumiseks. Seals. vastuväiteid J. Jungi arvamusele kohanimede asjus. (Allk: Kollanokk.)/
14. *Jung, J(aan). Teine aruanne kohtade nimede saatjatele. — Linda 1895, nr 15, lk 231.
15. *Jung, J(aan). Esimene aruanne muinasaja kohtade teadustuste üle. — Olevik 28.02.1895, nr 9, lk 199–200.
    /Toimetuse järelsõnaga./
16. *Hr Jungi vanade kohanimede kohta kirjutab keegi E. Postimehes veikese vastuse... ("Teised lehed.") — Olevik 21.03.1895, nr 12, lk 280.
17. *Jung, J(aan). Teine aruanne vanade kohtade ja kohtade nimede saatjatele. — Olevik 11.04.1895, nr 15, lk 340–341.
    /Toimetuse järelsõnaga./
18. *Jung, J(aan). Kolmas aruanne vanade matuste kohtade ja vanade kohtade nimede teatuste üle. — Olevik 16.05.1895, nr 20, lk 459–460.
19. *Jung, J(aan). Neljas aruanne vanaaja kohtade ja nimede teadustuste üle. — Olevik 13.06.1895, nr 24, lk 558–559.
20. *Jung, J(aan). Viies aruanne vanade matuste kohtade ja vanade kohtade nimede üle. — Olevik 20.06.1895, nr 25, lk 580; Sakala 28.06.1895, nr 26, lk 2.
21. *Jung, J(aan). Kuues aruanne vanade kohtade ja kohanimede üle. — Olevik 25.07.1895, nr 30, lk 702–703.
22. *Jung, J(aan). Teine aruanne vanade kohtade ja kohtade nimede saatjatele. — Sakala 12.04.1895, nr 15, lk 1.
23. *Jung, J(aan). Kolmas aruanne vanade kohtade nimede ja vanade matuste kohtade üle. — Sakala 24.05.1895, nr 21, lk 2.
24. *Jung, J(aan). Neljas aruanne vanaaja kohtade ja nimede teaduste üle. — Sakala 14.06.1895, nr 24, lk 2; 21.06.1895, nr 25, lk 1–2.
25. *Jung, J(aan). Kuues aruanne vanade kohtade ja kohtade nimede üle. — Sakala 02.08.1895, nr 31, lk 2; 09.08.1895, nr 32, lk 4.
26. *Jung, J(aan). Seitsmes aruanne vanade kohtade ja nimede korjamise üle. — Sakala 13.09.1895, nr 37, lk 2.
27. *Jung, J(aan). Kaheksas aruanne vanade kohtade ja nimede korjamise üle. — Sakala 18.10.1895, nr 42, lk 2; 25.10.1895, nr 43, lk 2.
28. *Jung, J(aan). Kümnes aruanne vanade nimede ja kohtade teatuste üle. — Postimees 18.01.1896, nr 14, lk 3.
29. *Jung, J(aan). Neljasteistkümnes aruanne vanade kohtade ja koha nimede üle. — Postimees 08.10.1896, nr 221, lk 3; 09.10.1896, nr 222, lk 3.
30. *Jung, J(aan). Üksteistkümnes aruanne vanade kohtade, nimede ja asjade üle. — Sakala 13.03.1896, nr 11, lk 2; 20.03.1896, nr 12, lk 2.
31. *Jung, J(aan). Viiesteistkümnes aruanne vana aja kohtade teatuste üle. — Postimees 18.04.1897, nr 86, lk 2.
32. *Jung, J(aan). Kaheksateistkümnes aruanne vanade kohtade teatuste üle. — Postimees 19.03.1898, nr 64, lk 3.
33. *Kuhlbars, F(riedrich). Esimene aruanne kohanimede uurimisest. — Eesti Postimees 01.02.1901, nr 5, lk 3.
34. *Kuhlbars, F(riedrich). Teine aruanne kohanimede korjamisest. (Võrrelda "Eesti Postimehe" 1900 a. 52. nr.) — Eesti Postimees 15.03.1901, nr 11, lk 3.
35. *Kuhlbars, F(riedrich). Kolmas aruanne kohanimede korjamisest. (Võrrelda "Eesti Postimehe" 1900. a. 52. nr.) — Eesti Postimees 05.04.1901, nr 14, lk 3.
36. *Kuhlbars, F(riedrich). Kuues aruanne kohanimede korjamisest. ("Teadus. Kunst. Seltsielu.") — Eesti Postimees 08.11.1901, nr 45, lk 2.
37. *Kuhlbars, F(riedrich). Esimene aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 19.02.1901, nr 15, lk 3.
38. *Kuhlbars, F(riedrich). Teine aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 19.02.1901, nr 41, lk 3.
39. *Kuhlbars, F(riedrich). Kolmas aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 17.03.1901, nr 63 eralisa, lk 1.
40. *Kuhlbars, F(riedrich). Neljas aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 28.04.1901, nr 94 eralisa, lk 1; Eesti Postimees 17.05.1901, nr 20, lk 3.
41. *Kuhlbars, F(riedrich). Viies aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 21.06.1901, nr 135, lk 3; Eesti Postimees 28.06.1901, nr 26, lk 3.
42. *Kuhlbars, F(riedrich). Kuues aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 06.10.1901, nr 227, lk 3.
43. *Kuhlbars, F(riedrich). Seitsmes aruanne kohanimede korjamisest. ("Teadus. Kunst. Seltsielu.") — Eesti Postimees 14.02.1902, nr 7, lk 85.
44. *Kuhlbars, F(riedrich). Seitsmes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 07.01.1902, nr 5, lk 3.
45. *Kuhlbars, F(riedrich). Kaheksas aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 22.04.1902, nr 89, lk 3; Eesti Postimees 13.06.1902, nr 24, lk 303–304.
46. *Kuhlbars, F(riedrich). Üheksas aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 09.09.1902, nr 200, lk 3; Eesti Postimees 19.09.1902, nr 38, lk 471–472.
47. *Kuhlbars, F(riedrich). Kümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 09.09.1903, nr 201, lk 2; Eesti Postimees 18.09.1903, nr 38, lk 2.
48. *Kuhlbars, F(riedrich). Üksteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 30.04.1904, nr 96, lk 2; Eesti Postimees 05.05.1904, nr 45, lk 1.
49. *Kuhlbars, F(riedrich). Kaksteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 13.09.1905, nr 202, lk 1–2.
50. *Kuhlbars, F(riedrich). Kolmeteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 12.05.1906, nr 106, lk 2.
51. *Kuhlbars, F(riedrich). Kolmasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Rahvaleht 10.05.1906, nr 12, lk 3.
52. *Kuhlbars, F(riedrich). Viiesteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest meie kodumaal. — Elu 05.09.1907, nr 19, lk 3; Päevaleht 08.09.1907, nr 203, lk 2; Rahvaleht 13.09.1907, nr 71, lk 3.
53. *Kuhlbars, F(riedrich). Neljateistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. ("Kohalikud sõnumid.") — Hüüdja 03.02.1907, nr 29, lk 3.
54. *Kuhlbars, F(riedrich). Neljasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. — Postimees 31.01.1907, nr 25, lk 2; Rahvaleht 01.02.1907, nr 9, lk 3.
55. *Schlüter, W. Über die Sammlung und Herausgabe eines baltischen Ortsnamenbuches. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 53–70.
56. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Juuru ja Jõelehtme rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 02.05.1909, nr 98, lk 5.
    /Üleskutse kaas aidata Liber census Daniae's esinevate vastavate kihelkondade kohanimede lahendamiseks./
57. *Kuhlbars, F(riedrich). Kuuesteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest ning nende kohta käivast uurimisest. ("Kirjandusest.") — Postimees 07.09.1909, nr 203, lk 1–2.
58. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Harjumaa rahvale. — Virulane 20.07.1909, nr 160, lk 2.
    /Andmete kogumine Harjumaa kohanimede asjus./
59. *Kuhlbars, Friedr(ich). 17. aruanne kohanimede korjamisest ja muinasaja uurimisest. — Postimees 24.08.1910, nr 190, lk 5; Virulane 28.08.1910, nr 195, lk 1.
60. +*Lõvi, Oskar; Lauri, Johannes. Aruanne kohanimede ja murdesõnade korjamisest. — Eesti Kirjandus 1911, lk 65–67.
61. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kas leidub Saares edendajaid? — Hääl 09.03.1913, nr 18, lk 1.
    /Kohanimede kogumisest./
62. *Kuhlbars, F(riedrich). Kaheksasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest ja muinasaja uurimisest. — Postimees 15.02.1913, nr 39, lk 5.
63. *Kuhlbars, F(riedrich). Üheksasteistkümnes aruanne kohanimede korjamisest. ("Kodumaalt.") — Postimees 19.06.1913, nr 137, lk 2.
64. *Kuhlbars, F(riedrich). 20. aruanne kohanimede korjamisest. ("Kirjandusest.") — Postimees 31.10.1913, nr 251, lk 1.
65. *Üleskutse "Soome" nimede ja soomlaste sisserändamisesse puutuvate mälestuste kogumiseks. — Postimees 20.11.1913, nr 268; Hääl 30.11.1913, nr 76, lk 3.
    /Eesti Kirjanduse Seltsi poolt./
66. +Saareste, A(lbert). Murdesugemete kogumine 1922. a. Aruanne ja väljavaated. — Eesti Keel 1922, nr 5-6, lk 151–156.
    /Sh kohanimede kogumisest./
67. +Kask, A(rnold). 1928. a. murdekogumise aruanne. — Eesti Keel 1929, nr 1-2, lk 53–54.
    /Sh kohanimede kogumisest./
68. +*Minevik tuleb päästa . Iga tühisem kohanimi ja väärtusetum muinasasi on ajalooliselt võrratult tähtis ja neid ei või kaduda lasta. Muistne Sakalamaa on peaaegu täiesti läbiuurimata. — Sakala 29.06.1929, nr 77, lk 4.
    /Intervjuu praost Westrén-Dolliga Viljandi muuseumi eesmärkidest. Samal teemal ka Sakala 18.04.1929, nr 46, lk 5; Vaba Maa 30.05.1929, nr 122, lk 2./
69. +Kask, A(rnold). Murdetoimkonna 1929. a. aruanne. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 39–41.
    /Sh kohanimekogude täienemisest ja korrastamisest./
70. +Kask, A(rnold). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi kümneaastasest tegevusest. — Eesti Keel 1930, nr 3-4, 6, lk 114–116, 135–143.
    /Sh pikemalt ka nimede eestistamisest, kohanimede kogumisest./
71. T(rinkman), E(lmar). Koosolek 29. nov. 1931. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 123–124.
    /J. Mägiste "Eesti ja Soome võrdleva kohanime-uurimise ülesandeist", selle arutelul A. Saareste sõnavõtt; E. Trinkman "Apostroofi tarvitamisest"./
72. Trinkman, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 12. tegevusaastast 1931. — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 52–54.
    /Sh juhatuse tegevusest postiagentuuride nimetuste, perekonnanimede kirjutusviisi ja kohanimelühendite alal./
73. +Saareste, Albert. Kümme aastat eesti murrete süstemaatset kogumist. Aruanne ja väljavaated. — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 164–174.
    /Sh kohanimede kogumisest lk 170–171./
74. Elisto, E(lmar). Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 13. tegevusaastast 1932. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 57–59.
    /Sh juhatuse tegevusest nimede õigekeelsuse alal./
75. +Kask, A(rnold). Murdetoimkonna 1932. a. aruanne. — Eesti Keel 1933, nr 2, lk 59–60.
    /Sh põgusalt kohanimede kogumisest./
76. +Kask, A(rnold). Murdetoimkonna 1933. a. aruanne. — Eesti Keel 1934, nr 1, lk 24–26.
    /Sh kohanimekogude täienemisest./
77. +E(listo), E(lmar). Korraline peakoosolek 11. veebr. 1934. — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 86–90.
    /Sh mainitud: A. Saareste "Tallinna praegusest nimest"./
78. +E(listo), E(lmar). Erakorraline peakoosolek 11. märtsil 1934. — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 90–96.
    /Sh: K. Mihkla "Eesti kirjanikkude nimedest" – referaat 90–92, kommentaarid 95–96: nimede käänamisest (Liiv : Liivi jms), kirjutamisest (Faehlmann, Vilde, Veske), pseudonüümidest./
79. Auhinnatöö Saaremaa kohanimede uurimiseks. — Eesti Keel 1938, nr 1, lk 32.
    /Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul kuulutab AES välja auhinnatöö Saaremaa kohanimede uurimiseks tähtajaga 01.12.1939. Sama tekst ilmus ka EK 1938/6, lk 192./
80. +Kask, A(rnold). Ülevaade AES-i kahekümneaastasest tegevusest. — Eesti Keel 1940, nr 1-2, lk 34–49.
    /Sh kohanimede kogumisest lk 42 ja nimede eestistamisest lk 46–47. Résumé: Aperçu sur les vingt années d'activité de la Société Universitaire pour la Langue Maternelle, p. 49./
81. *Teaduslikud uurimused ilmuvad jälle. — Eesti Sõna 14.04.1942.
    /Viidatakse L. Leesmendi uurimusele perekonnanimede panekust Saardes./
82. Juhendeid kohanimede kogumiseks. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 3. Tartu 1953, lk 4–8. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Emakeele Selts.)
83. OU:*Koduloomade nimede kogumisest. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal, nr. 3. Tartu 1953, lk 9–13.
84. OU:Univere, A(ili). Ülesandeid eesti kohanimede uurimise ja kogumise alal. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 6. Tartu 1955, lk 5–13.
85. Viires, H(elmi). Praktilisi juhendeid kohanimede kogumiseks. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 6. Tartu 1955, lk 14–21.
86. OU:Vilbaste, G(ustav). Kogemusi kohanimede kogumiselt. — Kogumistöö juhendaja eesti keele alal. Nr. 6. Tartu 1955, lk 22–29.
87. *Viires, Helmi. Jäädvustame koduümbruse kohanimed. — Koduümbruse uurimine matkadel ja ekskursioonidel. Tallinn 1957, lk 65–69.
88. *Koduloomade nimede kogumisest. Tartu 1960. 7 lk. (ENSV TA. Emakeele Selts. Keeleline ülesanne. Nr. 18.)
89. OU:Norvik, Madis. Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut eesti kohanimede kogujana ja uurijana. — Emakeele Seltsi aastaraamat VI. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk 25–38.
    /Резюме: Роль Общества родного языка и Института языка и литературы Академии наук Эстонской ССР в собирании и исследовании эстонской топонимики, с. 37–38./
90. OU:Pall, Valdek. Eesti kohanimede kogumisest ja uurimisest. — Kodumurre 2. Tallinn 1960, lk 19–22.
    /Põgus põhinõuete sissejuhatus, vajalikkuse põhjendus./
91. *Kaal, Helju. Kogugem koduümbruse kohanimesid. — Edasi 25.10.1960.
92. *Norvik, Madis. Emakeele Selts ning Keele ja Kirjanduse Instituut kohanimede kogujana ja uurijana. Ettekanne Tartus. — ES 20.03.1960.
93. *Vingissaar, V. Ettekanne eesti eesnimede kohta. — Nõukogude Õpetaja 08.04.1961.
    /ESi koosolekul 02.04.1961./
94. *Kaal, Helju. Ettekanne eesti eesnimedest. — Õhtuleht 04.03.1961.
    /ESi ettekandekoosolekul 05.03.1961./
95. Norvik, Madis. Nõuandeid kohanimede kogumiseks ja kaastöö vormistamiseks. — Kodumurre 3/4. Tallinn 1962, lk 70–89.
96. *Vilbaste, Gustav. Koguge hüüdnimesid! — Kodumurre 5. Tallinn 1962, lk 79–81.
    /Küsitluskava./
97. *Norvik, M(adis). Toponüümikanädala märkmeid. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, lk 510–511.
    /Ülevaade 15.-18.05.1962 Moskvas peetud kahest toponüümikateemalisest konverentsist./
98. *Pall, Valdek. Kas teie kodumurde esineb sõna hiis? — Kodumurre 6. Tallinn 1963, lk 41.
    /Küsitluskava./
99. +*Nurm, Ernst. Kaks keelealast konverentsi Moskvas. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 12, nr 3 (1963), lk 307–308.
    /Sh 04.-05.06.1963 pärisnimede ortograafia küsimustes./
100. *Norvik, Madis. Esimene üleliiduline toponüümikakonverents. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 318.
     /Leningradis 28.01–02.02.1965./
101. *Norvik, Madis. Toponymical Conference in Leningrad. — Советское финно-угроведение 1, nr 2 (1965), lk 154–156.
     /28.01–02.02.1965./
102. Juhend kohanimede kogumiseks. Koostaja M. Norvik. Tallinn 1967. 32 lk. (ENSV TA. Emakeele Selts.)
103. *Pall, Valdek. Ülevaade 1967. a. võistlustöödest. Kohanimekogud. Ettekanne murdeseminaril Tallinnas. — ES 27.11.1967.
104. *Saari, Henn. Toponüümikud Riias. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 4, lk 251–254.
     /Nõukogude Liidu loodepiirkonna kohanimeuurimise konverentsilt 7.-9. veebr 1967./
105. *Kaal, H(elju). Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 318.
     /Ettekandekoosolek 27.02.1967 Tallinnas: M. Hint "Põhimõttelisi vastuväiteid võõrpärisnimede ortograafia reeglitele", H. Saari "Nimede ortograafia korraldamise praegune seis"./
106. *Sihver, R(iina). Nimi pole edvistamiseks. — Edasi 03.12.1968.
     /Nimedele pühendatud keelepäevalt Tartus. Ettekanded: E. Roos "Eesti muistsete isikunimede leksikaalne alus", D. Zemzare "Läti ja eesti nimede vastastikused seosed", E. Rajandi "Sissevaateid tänapäeva nimepruuki" jt./
107. *Keelepäev isikunimedest . — Kodumaa 04.12.1968, lk 6.
     /Tartus 01.12.1968 Emakeele Seltsi korraldusel./
108. *Rajandi, E(dgar). Kogugem ka eesnimesid! — Kodumurre 9. Tallinn 1969, lk 85–87.
     /Küsitluskava./
109. *Rajandi, E(dgar). Nimekonverentse. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 62.
     /Toponüümika ja isikunimede alal: Uljanovsk, sept 1967; Moskva, aprillis 1968./
110. +*Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 63–64.
     /Koosolek Tartus 17.11.1968, sh: V. Pall "Immigratsioonijälgedest Põhja-Tartumaa kohanimedes"./
111. *Rajandi, Edgar. Keelepäev isikunimede teemal. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 126.
     /Tartus 01.12.1968./
112. +*Emakeele Seltsis . — Keel ja Kirjandus 1969, nr 6, lk 381–382.
     /Koosolek Tallinnas 06.04.1969. Sh ettekanded: E. Rajandi "Viimase aastakümne nimepruugist Tallinnas"./
113. +*1969. aasta sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Rahva Hääl 14.12.1969; Sirp ja Vasar 19.12.1969, lk 7.
114. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistlus. — Kodumaa 30.12.1970, lk 7.
     /Tulemused./
115. +*1970. a. sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Rahva Hääl 18.12.1970.
116. +*1970. a. sõnavara- ja kohanimede võistluselt. — Sirp ja Vasar 25.12.1970, lk 7.
     /Tulemused./
117. *Pall, Valdek. Murdekogumisvõistlusele saabunud kohanimekogudest. Ettekanne murdekogujate kokkutulekul Tallinnas. — ES 29.05.1971.
118. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Sirp ja Vasar 17.12.1971, lk 5; Õhtuleht 07.12.1971.
119. *Kolme aasta sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Kodumurre 10/11. Tallinn 1972, lk 151–155.
     /1969–1971./
120. *Simm, Jaak. Nimeuurimine Bulgaarias ja XI rahvusvaheline onomastikakongress Sofias. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 29.10.1972.
121. *Simm, Jaak. Nimeuurijad Sofias. — Keel ja Kirjandus 1972, nr 10, lk 639–640.
     /XI rahvusvaheline nimekongress, Sofia 28.06–04.07.1972./
122. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse võitjad. — Kodumaa 12.01.1972, lk 5.
     /1971. a./
123. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Rahva Hääl 26.12.1972; Õhtuleht 26.12.1972.
     /1972. a./
124. +*Must, M(ari). Dialektoloogia, toponüümika. — Eesti NSV Teaduste Akadeemia aastail 1965–1972. Tallinn 1973, lk 235–237.
     /Murdesektori ja toponüümikarühma tööst./
125. *Pall, Valdek. Kohanimede kogumise tähtsusest. Ettekanne Pärnu-Jaagupi Keskkooli kodu-uurimise päeval. — ES 03.02.1973.
126. *Simm, Jaak. Kuidas koguda kohanimesid. Ettekanne Elva Keskkoolis. — ES 04.05.1973.
127. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Kodumaa 10.01.1973, lk 7.
     /1972. a./
128. *Simm, Jaak. "Miks te uurite kohanimesid?" — Noorte Hääl 12.07.1973.
     /Toponüümikarühma ülesannetest./
129. +*1973. aasta sõnavara- ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Noorte Hääl 18.12.1973; Rahva Hääl 16.12.1973.
130. +*Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluselt. — Sirp ja Vasar 05.01.1973, lk 15.
     /Tulemused 1972./
131. *Simm, Jaak. Miks uuritakse kohanimesid? — Kodumaa 27.03.1974.
     /Murdesektori toponüümikarühma tööst. Toimetuse märkusega./
132. +*Kahe aasta sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Kodumurre 12. Tallinn 1975, lk 103–105.
     /1972–1973./
133. +Kask, Arnold. Eesti Kirjameeste Seltsi keelelisest tegevusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 21 (1975). Eesti Raamat, Tallinn 1976, lk 5–22.
     /Sh J. Hurda kõnest eesti isikunimede teemal 1878 ja kohanimede kogumise kavast 1879 (lk 13–14). Резюме: Деятельность Общества эстонских литераторов (1872–1892) в области языка, с. 22./
134. *Simm, J(aak). Päästkem kodukoha nimed unustuse hõlmast. — Harju Elu 07.08.1976.
     /Juhiseid kogumiseks./
135. *Simm, Jaak. Et ei kaoks kodukoha nimed. — Koit 11.05.1976.
     /Juhiseid kogumiseks./
136. *Kald, Albert. Et kohanimed ei kaoks... — Kommunismiehitaja 13.04.1976.
     /Kohanimede kogumise vajadusest./
137. *Simm, J(aak). Et kohanimed ei kaoks... — Kommunismiehitaja 17.07.1976.
     /Juhiseid kogumiseks./
138. *Simm, Jaak. Kogugem kodukoha nimesid! — Kommunist 27.04.1976.
139. *Simm, Jaak. Kodukandi nimed ootavad kirjapanemist. — Leninlik Lipp 02.07.1976.
     /Juhiseid kogumiseks./
140. *Simm, Jaak. Et kohanimed unustuse hõlma ei vajuks. — Nõukogude Hiiumaa 17.06.1976.
     /Juhiseid kogumiseks./
141. *Simm, J(aak). Kogugem kodurajooni nimesid! — Punalipp 05.08.1976.
142. *Simm, J(aak). Märkigem üles kodukoha nimed. — Pärnu Kommunist 27.05.1976.
143. *Simm, Jaak. Kodukandi nimed. — Tee Kommunismile 25.05.1976.
     /Juhiseid kogumiseks./
144. *Simm, Jaak. Kogugem kohanimesid. — Töörahva Elu 29.04.1976.
145. *Simm, Jaak. Päästkem kodukandi nimed!. — Töörahva Lipp 01.06.1976.
     /Juhiseid kogumiseks./
146. *Simm, J(aak). Pangem kirja kodukoha nimed. — Ühistöö 29.06.1976.
147. OU:*Juhend kohanimede kogumiseks. Toim. Valdek Pall. Tallinn 1977. 28 lk. (ENSV TA. Emakeele Selts.)
148. *Simm, Jaak. Kuidas vormistada nimealaseid töid. Ettekanne Pärnu rajooni emakeeleõpetajate nõupidamisel Pärnus. — ES 29.09.1977.
149. *Emakeele Seltsis . — Keel ja Kirjandus 1978, nr 3, 4, lk 188, 254–255.
     /H. Saari ettekannetest 15.11.1977, 30.11.1977 ja 20.12.1977 Tallinnas, pikem tutvustus./
150. *Kaal, Helju. Kohanimede ja õpilasargoo kogumisest. Ettekanne Kohtla-Järve emakeeleõpetajatele ja õpilastele Tallinnas. — ES 08.09.1979.
151. *Simm, Jaak. Isiku- ja kohanimede uurimisest koolides. Ettekanne Pärnu linna ja rajooni õpetajatele. — ES 16.10.1979.
152. *Simm, Jaak. Mõni sõna 1976. ja 1977. aasta kohanimetöödest. — Kodumurre 14. Tallinn 1980, lk 85–87.
153. +*Kallasmaa, Marja. Pudemeid 1981. a. murdematerjalide kogumise võistluselt. — Kodumurre 17. Tallinn 1985, lk 121–129.
154. OU:*Simm, Jaak. Isikunimede kogumise juhend. — Kodumurre 18. Tallinn 1986, lk 93–106.
155. +Must, Mari. KKI murdekogud 1987. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 6, lk 380–382.
     /Sh kohanimekogude täienemisest./
156. +Viires, Piret. Õpilasteadurid kevadhooajal. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 572.
     /Sh nimeteemalised ettekanded 08.05 KKIs: Hanneli Rumm Rakvere kohanimedest, Kai Tamme "Nimevaliku põhjendusi", Raili Lember "Perekonnanimede käänamisest"./
157. Tiits, Mai. Nimekorrastus päevakorral. — Sirp ja Vasar 06.05.1988, nr 19, lk 12.
     /01.03.1988 Tallinnas Keele ja Kirjanduse Instituudis toimunud nimekorrastuse nõupidamise ülevaade (V. Pall, K. Ellik, H. Mägi, H. Treuberg, E. Talvistu, T. Padu, H. Saari, S. Ehrenbusch, P. Päll, M. Meri, M. Kallasmaa)./
158. +Ross, Eevi; Kallasmaa, Marja. Murdevõistlus 1987. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 5, lk 314–316.
     /Sh kohanimede kogumise tulemustest./
159. +Kaal, Helju; Laikivi, Kaarel; Sepp, Aldi. Keelepäevad. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 9, lk 572–573.
     /Sh nimeteemalistest ettekannetest – vt M. Abram, K. Must, E. Mägi, J. Teppih./
160. +Kaal, Helju; Vääri, Eduard; Kallasmaa, Marja; Lonn, Varje; Tamm, Vally. Keelepäevad. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 10, lk 639–640.
     /Sh nimeteemalistest ettekannetest – vt H. Ahven, J. Altoja, L. Aim, E. Jaanus, H. Kase, M. Koppel, K. Laht, E. Püss, H. Saari, M. Seppius jt, H. Sinisalu, T. Teras jt, R. Veemaa jt, T. Vikat, U. Värk, E. Vääri./
161. +Meri, Mart. Keelepäev. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 3, lk 191.
     /Sh nimeteemaline ettekanne – vt M. Kangur./
162. +Ross, Eevi. Murdevõistlus 1988. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 5, lk 318–319.
     /Sh nimekogumise tulemustest./
163. +Must, Mari. KKI murdekogud 1988. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 5, lk 319–320.
     /Sh kohanimekogude täienemisest./
164. +Meri, Mart. Emakeele Seltsi keelepäevad. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 12, lk 757–759.
     /Sh nimeteemalised ettekanded – vt T. Karma, P. Päll, A. Rebane./
165. *Päll, Peeter. Rahvusvahelisest nimekongressist Helsingis (august 1990). Ettekanne üldkoosolekul Tallinnas. — ES 12.12.1990.
166. +Must, Mari. KKI murdekogud 1989. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 5, lk 318–319.
     /Sh nimekogude täienemisest./
167. +Meri, Mart. Emakeele Seltsi keelepäevadest. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 8, lk 508–509.
     /Sh nimeteemalised ettekanded – vt L. Lepik (1989), M. Undla./
168. +Ross, Eevi; Kallasmaa, Marja. Murdevõistlus 1989. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 5, lk 316–318.
     /Sh nimekogumise tulemustest./
169. +Kern, Katrin; Vaimann, Elle; Epner, Luule; Roll, Tiiu; Limberg, Mati; Palm, Mari-Ann. TÜ diplomitöid 1990. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 11, lk 701–704.
     /Sh vt Ülle Hendrikson./
170. +Must, Mari. KKI murdekogud 1990. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 382–383.
     /Sh nimekogude täienemisest./
171. +Ross, Eevi; Kallasmaa, Marja. Keeleainestiku kogumise võistlus 1990. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 381–382.
     /Sh nimekogumise tulemustest./
172. +Norvik, Piret; Teder, Eerik. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 8, lk 511–512.
     /Sh: 24.03 ESi aastakoosolekul Ingrid Sarv "Kohanimed eesti vanasõnades ja kõnekäändudes"./
173. +Kern, Katrin; Kukk, Tiina; Epner, Luule; Hagu, Paul; Limberg, Mati; Palm, Mari-Ann. TÜ diplomitöid 1991. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 10, lk 636–639.
     /Sh saksa filoloog Kersti Lundver "Niederdeutsche Ortsnamen in Estland"./
174. +Vaba, Lembit. Kuues rahvusvaheline baltistide kongress. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 4, lk 252–254.
     /Sh refereeritud nimeteemalisi ettekandeid: Laimute Balode Väina lisajõgede nimedest, Ojārs Bušs an-, en-, in-ühendeist Läti jõenimedes, Vallija Dambe oikonüümide ainsusest ja mitmusest, Dzintra Hirša kurši ala maastikusõnadest, Simas Karaliūnas "Aestid ja nende nimi"./
175. +Klaus, Väino. III keelefoorum. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 5, lk 315–316.
     /31.01 Tartu ülikoolis, sh Henn Saari nimeseaduse loomisest./
176. *Kallasmaa, Marja. XVIII rahvusvaheline nimeuurijate kongress Trieris. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 25.04.1993.
     /Tutv: Kasik, Reet, KjK 1993/7, lk 444–447./
177. +Viluoja, Eha. Eesti-Soome ühisseminar Värskas. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 1, lk 61–62.
     /05.-06.05.1992 rahvausundiseminar, sh: Veera Pino setude nimesaamisest./
178. +Ross, Eevi. Keeleainestiku kogumise võistlus 1992. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 4, lk 256.
     /Sh kohanimekogumise tulemustest./
179. +Kasik, Reet. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 7, lk 444–447.
     /Sh 25.04 ESi ettekandekoosoleku tutvustus – vt M. Kallasmaa, M. Pikkur, P. Päll./
180. +Haak, Anu. KKI murdekogud 1991/92. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 10, lk 640.
     /Sh kohanimekogude täienemisest./
181. +Keeleainestiku kogumise võistlus. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 7, lk 447.
     /Sh nimekogumise tulemustest./
182. +Metslang, Helle; Vare, Silvi. J. V. Veski päev. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 1, lk 57–58.
     /27.06.1993 Tartus, sh Henn Saari ettekandest (vt see)./
183. *Niit, Ellen. Hiiumaa kohanimede kogumisest. Ettekanne kõnekoosolekul Tartus. — ES 26.11.1995.
184. +Emakeele Selts. Keeleainestiku kogumise võistlus 1994. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 6, lk 432.
     /Sh nimekogumise tulemustest./
185. +Kõivupuu, Marju. Kaikakoolitus? Kellele? Milleks? Seitse aastat Kaika suveülikoole Võrumaal. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 9, lk 621–626.
     /Sh Võrumaa kohanimede korrastamise kavadest 1994, nimeteemalised ettekanded Karulas jm./
186. Murdetoimkond. 1995. aasta kohanimede kogumise võistluse tulemused. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 4, lk 359.
187. +Noor, Helo; Toomsalu, Epp; Halling, Tiina. TÜ diplomitöid 1995. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 1, lk 61–63.
     /Sh: Tiit Konsand "Maade ja pealinnade nimede ortograafia kujunemine"./
188. +Ross, Eevi. Emakeele Seltsi murdeseminar. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 5, lk 359–360.
     /04.12.1997 Tartus, sh kohanimekogudest./
189. +Kõivupuu, Marju. Viimased kolm Viitinas, Vilustes ja Põlgastes ehk Nüüdseks 10 aastat Kaika-koolitust ajaloolisel Võrumaal. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 794–799.
     /Sh mainitud nimeteemalisi ettekandeid, vt Võru Instituudi toimetiste sarja; Kanepi rahvaetümoloogilisest seletusest./
190. +Tender, Tõnu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk 789–792.
     /Sh 16.06 ESi üliõpilaskonverentsil Kairit Henno "Jaani kihelkonna priinimed"./
191. +Kingisepp, Valve-Liivi. Pool sajandit üliõpilaste keeleringi. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 109–131.
     /Sh meenutatud nimeteemalisi üritusi: võõrpärisnimede häälduspärase kirjaviisi arutelu 1951 (lk 112), ühiskoosolek ajalooringiga perekonnanimedest 1988 (114); mainitud nimeteemalisi ettekandeid keeleringi kevad- ja sügiskoolides 1983–1991 (vt V. Pall 1983, K. Lond, M. Deemant, K. Õim, P. Päll, K. Saia, M. Lepajõe, A. Tamme, A. Kaalep 1984, P. Päll 1987 ja 1988; samas mainitud ka ürituste ülevaated ajakirjanduses)./
192. +Sepp, Mare. Uusi TÜ magistreid 1998. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 4, lk 290–292.
     /Sh: 06.04 Annika Hussar "Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990"; 14.09 Kairit Henno "Jaani kihelkonna priinimed"./
193. +Kerge, Krista; Kippar, Pille. Uusi TPÜ magistreid 1998. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 6, lk 437.
     /Sh: Andrei Karhu "Ingerimaa Kosemkina kihelkonna asustus ja kohanimed"./
194. +Tender, Tõnu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 7, lk 507–509.
     /Sh: 15.03 ESi koosolekul H. Saari 75. sünnipäeval tema ettekanne "Narva nimede saladusi ja seletusi"./
195. +Tender, Tõnu; Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 11, lk 807–811.
     /Sh 29.04 Tartus Kairit Henno "Kas vajame uut isikunimeseadust, ja kui, siis millist"; sama ettekanne 24.05 Tallinnas + Henn Saari "Isikunimeseaduse senine kontseptsioon"./
196. *Joalaid, Marje. XX rahvusvahelisest onomastikakongressist Hispaanias (Galicias). Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
197. OU:Joalaid, Marje. Rahvusvaheline onomastikakongress Santiago de Compostelas. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 538–541.
     /Sept-s 1999 toimunud kongressi ülevaade./
198. +Ross, Eevi; Hallik, Tiina. Keskused läänemeresoome piiridel. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 2, lk 148–151.
     /28.-30.10.1999 konverents Värskas, sh ettekanded: Marja Kallasmaa "Saaremaa kui piiririik", Olga Karlova "Isikunimed Vuokkinieme kohanimedes", Marje Joalaid "Hammaste ja hambad. Ühe Lõuna-Tartumaa küla nimetraditsioonist, Evar Saar "Laiast ilmast laenatud võrdlevad kohanimed Võrumaal"./
199. +Ross, Eevi; Kippar, Pille. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 7, lk 541–543.
     /29.02 Tallinnas ja 10.03 Tartus Marje Joalaid "XX rahvusvahelisest onomastikakongressist Hispaanias (Galicias)", Marja Kallasmaa "Verbaalnimed Eestis", Peeter Päll "Milleks ÜRO kohanimeeksperdid?"./
200. +Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 219.
     /Sh 27.11.2000 Ilmari Lahti "Lindanise, muistse Tallinna nime päritolu" (pikem referaat)./
201. +Sepp, Mare; Raud, Eva. TÜ bakalaureusetöid 2000. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 219–221.
     /Sh mainitud järgmisi: Eve Alender "Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja majutusettevõtete näitel)", Mariko Faster "Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede determinantidest", Jaane Moorits "Eesnimed Mats Tõnissoni tähtraamatutes", Eva Saar "Slaavipärased eesnimed vadja keeles ja isuri keele Soikkola ning Alam-Luuga murdes"./
202. *Püttsepp, Juhani. Murdevõistlus otsib nimesid ja legende. — Postimees 13.10.2001, nr 238, lk 13.
     /Emakeele Seltsi poolt väljakuulutatud murdevõistlusest "Nimed ja legendid"; intervjuu Kairit Henno ja Jüri Viikbergiga. Samas ka ESi võistluse tingimused./
203. +Viitol, Livia; Klaus, Väino. Läänemeresoome ühendusteed. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 1, lk 67–71.
     /Konverents Põlvas 26.–28.10.2000. Sh: Marje Joalaid, "Vesi ühendab: vepsa hüdronüümid", Denis Kuzmin, "Viena-Karjala asukate kohanimevormide asustusajaloolisest taustast"./
204. +Maran, Timo; Tüür, Kadri; Võsu, Ester. Koht ja paik II. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 1, lk 64–67.
     /Rahvusvahelisest seminarist 13.-14.10.2000 Eesti Kunstiakadeemias. Sh: M. Kallasmaa ettekanne Eesti kohanimedest./
205. Kallasmaa, Marja. 4 korda 10 päeva Kihelkonna kihelkonnas. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 74–79.
     /Kohanimede kogumisest Kihelkonnal 1980–1983./
206. +Kipper, Pille. Richard Viidalepp ja Järvamaa. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 32–37.
     /Sh lühidalt ka tema Esna kohanimekogust./
207. +Sõnavara ja kohanimede kogumise võistluse tulemused 1984 ja 1985. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 105–110.
208. Viidalepp, Richard. Pangem kirja perekonnanimed koos seletustega! — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 87–91.
     /Kogumisjuhised./
209. *Päll, Peeter. Kohanimekogud praegu ja tulevikus. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 26.06.2002.
210. +*Margus, Tiia; Roots, Hille; Kerge, Krista. TÜ ja TPÜ magistreid 2001. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 4, lk 299–303.
     /Sh: Evar Saar "Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas"./
211. +Õim, Asta. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 10, lk 748–750.
     /Refereeritud ettekandeid: 18.06.2002 ESi üliõpilaskonverentsil Merit Lassmann "Eesti-vene perekondade eesnimede eelistused aastatel 1980–2000", 26.06.2002 Valdek Palli juubelikoosolekul Peeter Päll "Kohanimekogud praegu ja tulevikus", Jüri Viikberg "Nimi siin või Siberis" (siberieestlaste kohanimedest)./
212. OU:Saar, Evar. Küsümüisi Võrumaa kotussõnimmi korjamisõ man. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 196–204.
     /Kohanimede kogumisest ja põhikaardi jaoks korrastamisest./
213. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Läänemeresoome idapiir. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 2, lk 153–156.
     /Konverents Rõuges 24.–26.10.2002, sh nimeteemalised ettekanded: Ago Künnap (mh Põhja-Venemaa substraatsest läänemeresoome toponüümiast), Marje Joalaid "Kui kaugele itta ulatusid vepsa alad" (ka kohanimedest), Enn Ernits "tš esinemisest XVI–XVII sajandi lääneingeri nimedes: vadja keeleala piiridest", Peeter Päll "Mõtteid Setu- ja Pihkvamaa kohanimedest", Mariko Faster Võrumaale mujalt laenatud maastikusõnadest, Nikolai O. Kirsanov "Lääne-Ingeri asulanimede erijoontest", Evar Saar "Talunimed kui perekonnanimed Ida-Võrumaal ja kohanimed Lääne-Võrumaal"./
214. +Margus, Tiia; Roots, Hille; Kerge, Krista. TÜ ja TPÜ uusi magistreid 2002. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 5, lk 384–388.
     /Sh: 07.02.2002 Sirje Mäearu magistritöö "Eesnimed apellatiivsete keelenditena"./
215. +Vihma, Helgi. Johannes Aaviku Selts 1992–2002. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 6, lk 475–478.
     /Sh mainitud nimeteemalised ettekanded: 07.04.1995 Jana Juurikas "Ettevõttenimedest", 11.03.2000 Annika Hussar "Eestlaste eesnimemood XX sajandil", 06.-07.05.2002 Lembit Vaba "Perekonnanimed ja etnogenees"./
216. +Torp-Kõivupuu, Marju. Kaigas om katõ otsaga. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 12, lk 946–950.
     /Mainitud nimeteemalisi ettekandeid Kaika suveülikoolides. XI (1999) Kaikal: Evar Saar, "Kas Eesti põhikaarť om elävide kotussõnimmi välläpästmine vai vana träniga eputamine". XII (2000) Mehikoormas: Evar Saar Mehikoorma kohanimedest. XIII (2001) Pikäkannus: Evar Saar, "Pikäkannu nimest", Annika Hussar Võrumaa inimeste eesnimede traditsioonist. XIV (2002) Missos: Evar Saar, "Aoluulidse Võromaa kotusõnimmi andmõbaaś (AVKA) internetin"./
217. +Sepp, Mare; Jõesaar, Ragna; Seljamaa, Elo-Hanna. TÜ bakalaureusetöid 2003. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 3, lk 237–238.
     /Mainitud nimeteemalised tööd: Sille Vadi, "Eesti kaksiknimede struktuur", Ello Varjas, "Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid ja õigekeelsus", Margot Vent, "Nimepaneku motivatsioonist Eestis ja Soomes 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses"./
218. +Sepper, Maria-Maren. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 10, lk 798–799.
     /Sh ettekannetest: 04.05.2004 Tõnu Karma "Hädas võõrpärisnimedega" (Lätis), Urmas Sutrop "Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla".; 24.05 ja 03.06.2004 Heido Ots "Ladina tähtede nimetamine võõrkeelte pruugi järgi: kas ehtsus või eputamine?"/
219. Päll, Peeter. Digitizing place names data at the Institute of Estonian Language. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 102–103.
220. *Kallasmaa, Marja. Emakeele Selts kohanimede kogujana 1960–2005. Ettekanne ESi juubelikoosolekul Tallinnas. — ES 14.03.2005.
     /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2005/6, lk 516./
221. Kallasmaa, Marja. Emakeele Selts kohanimede kogujana 1960–2005. — Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005). Tallinn 2006, lk 211–220.
     /Arvandmetega ülevaade ESi uuematest kohanimekogudest. Summary: The Mother Tongue Society as a Collector of Place Names in 1960–2005, lk 221./
222. +Margus, Tiia; Roots, Hille. Tartu Ülikooli magistreid 2005. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 5, lk 427–430.
     /Sh: Mariko Faster, "Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid"./
223. Faster, Mariko; Saar, Evar. 23. nimeuurijate kongress Torontos. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 1, lk 74–77.
     /23. ICOSe kongress Torontos 17.–22. augustil 2008. Teemade ja esinejate lühitutvustus./
224. Hussar, Annika. XLII Veski päev. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 12, lk 961–963.
     /27. juunil 2009 Tartus, teemaks "Nimi ja tema keel". Ettekanded: Peeter Päll "Mitmekeelsus Eesti nimedes", Evar Saar "Paljukeelsus ja silmahakkavad nimeandmispõhimõtted internetiajastu katastrinimedes", Lenne Ojamets ees- ja perekonnanimede häälikulisest kooskõlast, Annika Hussar eesti eesnimedest 1900. aasta luteri koguduse materjalide põhjal./