EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimed. Kuni 1919

–1799:

1. *Aufgabe, warum Narwa im Russischen Rugodew oder Rugigorod heisse? — G. F. Müller. Sammlung russischer Geschichte. IX. St. Petersburg 1764, lk 84–.
2. *Aufgabe, warum Reval im Russischen Koliwan heisse? — G. F. Müller. Sammlung russischer Geschichte. IX. St. Petersburg 1764, lk 84–.
3. OU:+*Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- u. Ehstland. Bd. I–III. Riga 1774–1782.
4. Was für eine Stadt hat man unter dem Nahmen Paida in dem zwischen Rußland und Schweden im Jahr 1564 geschlossenen Stillstandstraktate verstanden? — Nordische Miscellaneen 24 (1790), lk 379–384.
   /Venelased loovutasid rootslastele 1564. vaherahulepinguga mh Paida linna, mille autor seob Paide nimega./

1800--1899:

1. *(Ditmar, Woldemar). Disquisitio de origine nominis Livoniae historiae livonorum prodromus. Auctore Dr. Woldemaro a Ditmar. Heidelbergae 1816. 112 lk.
   /Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonnas./
2. +*Bienenstamm, H. v. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands. Riga 1826.
3. +*Strodtmann. Probe einer etymol.-hist. Untersuchung über die Bedeutung der Ortsnamen in Schleswig. — Programm. Flensburg 1833.
   /Lk 25 esitab Tartu etümoloogia Dorpat = Dorf. Viite sellele annab Schirren (Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. VII, lk 483). Refereeritud Winkelmanni järgi. Vt ka Erdmann 1850./
4. +*Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. T. 1–2. Riga 1836–1837.
5. +Knüpffer, G. M. Der Berg des Thorapilla. Ein historischer Versuch. — Das Inland 03.06.1836, nr 23, lk 277–283.
   /Otsib Henriku kroonikas mainitud Thorapilla (Tharapilla, Tharapita) mäe jälgi ning seostab selle nime Simuna khk Ebavere mäega (Ebbafer). Ebavere = eba + voor, s.t ebba-jummala woor (Götzenberg). Mäest lõunas on Santimets – mets ja samanimeline küla, arvatavasti vana Reienen. Jutustab ka kohamuistendeid. Vaatleb Thor'i nime ja seostab nimedega Torma, Turaida (Thoreida = Tor aita!) jne. Allk: G. M. Knüpffer, Pr. zu Klein-Marien. Vastukajad s.a nr-tes 36 ja 51./
6. +Alterthümliches aus dem Pölweschen Kirchspiele in Livland. — Das Inland 29.07.1836, nr 31, lk 513–516.
   /Puudutab Põlva nime päritolu, seostades seda sõnaga pölw 'Knie', pakkudes seletuseks mitmeid motivatsioone. Tõlgendab ka Võru mõisa Kääpa küla nime. Allk: S...z./
7. Zur Etymologie von Flußnamen. — Das Inland 29.07.1836, nr 31, lk 528.
   /Väidab, et nr-s 10 pakutud Viljandi-lähedase oja nime saab teisiti seletada. Nimi ei ole ei Valai ega Waloa, vaid "Wall-oja" 'offenes Flüßchen' – see on väga allikarikas jõgi, mis harva külmub. Nimede seletamiseks on vaja tunda vanu maakeeli, s.t soome ja eesti keelt. Lehrberg olevat pakkunud seletusi nimedele Embach (Emma jöggi 'Mutter-Bach') ja die Issa (Issa-Jöggi 'Vater-Bach', voolab Peipsisse Pihkva poolelt). Allk: H. A. v. B. Vt ka "Noch etwas.." Das Inland 09.12.1836./
8. Noch etwas zur Etymologie von Flussnamen. — Das Inland 09.12.1836, nr 50, lk 832.
   /Vastuseks s.a nr-s 31 avaldatule (vt "Zur etymologie.."). Ka nimekuju Walloja ei ole õige nimi, vaid Viljandi eestlaste häälduses on see Walo-oja. Nimi pole seotud sõnaga wálla, sest Viljandi murdes sõna pole. Kohalike eestlaste jutustuse järgi olevat oja ääres olnud varem hukkamispaik, seega võib nimi tuleneda sõnast wallo 'Schmerz', vähem tõenäoliselt sõnast wölla 'Galgen', mida mõned eestlased ise usuvad. Allk: J. J. (Mitau)./
9. *Pihkwa, der Esthnische Name für Pleskau. — Das Inland 29.03.1839, nr 13, lk 197–200.
10. *Buxhöwden, P. W. v. Ueber den Namen Oesell. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. III. Heft I. Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostseeprovinzen, Riga 1843, lk 134–139.
11. *Buxhöwden, P. (W.) v. Ueber den Namen Revell. — Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. III. Heft I. Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostseeprovinzen, Riga 1843, lk 138.
12. *Hansen, A(ugust Heinrich). Kurre-saar und Korsar. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 1, Heft 2. Dorpat–Leipzig 1843, lk 78.
    /Lükkab ümber oletuse, nagu oleks Kuressaare ja korsaar (mereröövlite laev) sama algupäraga./
13. *Das Wort "Oden" in einigen esthnischen Ortsnamen. — Das Inland 1847, nr 46.
14. +*Hansen, A(ugust Heinrich). Sind die Wörter Jum¯al und Dorpat phönicischen Ursprungs? — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 2, Heft 2. Dorpat 1848, lk 24–25.
    /Lükkab ümber oletuse, nagu oleks Tartu nimi foiniikia algupära./
15. *Neus, H. Revals sämmtlichen Namen nebst vielen anderen wissenschaftlich erklärt. Reval 1849.
16. *Kruse, Fr. Jurgew. — Ercsh u. Gruber. Encyclopädie, s.v. ca. 1850?
    /Tartu nimest. Winkelmannil dateerimata./
17. *Erdmann, Fr. v. Ueber die historische Wichtigkeit des Namens Dorpat. — Arbeiten der kurländischen Gesellschaft 8 (1850), lk 37–60.
    /Polemiseerib Strodtmanni Tartu nime seletusega (1833)./
18. *Hasselblatt, Fr. Einiges über den Namen Karusen. — Das Inland 1850, nr 48.
19. +*(Крузе, Ф.) О происхожденіи города Ревеля и его имени. — Журнал Министерства Народнаго Просвещенія 68 (1850). Отд. II, lk 145–175.
    /Saksakeelne tõlge ilmus 1851 Das Inlandis./
20. +*Buxhövden, F. v. Zweite Fortsetzung von des Herren Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga 1851.
21. +*Kruse, F(r). Ueber den Ursprung der Stadt und des Namens Reval. — Das Inland 1851, nr 25.
22. *Schiefner, A. Ueber die Namen Revals. — Das Inland 1851, nr 31.
    /Samas Inlandi numbris ilmus ka kirjutis "Ueber das Sibirische Koliwan"./
23. *Neus, H. Zur Erklärung des Stadtnamens Dorpat. — Das Inland 1852, nr 48-51.
24. +*Paucker, C. J. A. Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit des Dänenherrschaft nach Jacob Langebek's, Peter Friedrich Suhm's und Georg Magnus Knüpffer's topographischen Bemerkungen zum "Liber census Daniae" mit einigen Zusätzen. Reval 1853.
    /Sisaldab esimese Liber census Daniae Eestimaa osade kohanimede käsitluse G. M. Knüpfferilt. Tutv: Neus, Das Inland 1853, nr 14./
25. +*Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Begründet von F. G. Bunge. Bd. I–VI, hrsg. von F. G. Bunge; Bd. VII–IX von H. Hildebrand; Bd. X–XI von Ph. Schwartz; Bd. XII von Ph. Schwartz und A. Blumenrincq. Riga, Moskau 1853–1910.
26. *Kreutzwald, Fr(iedrich) R(einhold). Reval's ältester Estnischer Name Lindanisse, vom Estnischen Standpunkte beleuchtet. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 3, Heft 1. Dorpat 1854, lk 46–47.
27. *Dialog zwischen zwei Freunden der estnischen Sprache. — Das Inland 1854, nr 41.
    /Lindanisa nimest./
28. *Pabst, E(duard). Lindanisse, der älteste Namen des revalschen Domberg. — Das Inland 1855, nr 47, 48.
    /Vt ka A. Schiefner s.a./
29. *Schiefner, A. Eine Bemerkung über Lindanisse. — Das Inland 1855, nr 52.
    /Vastuseks E. Pabstile s.a./
30. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. I Th. Dänische und Ordenszeit. 1.-2. Band. Hrsg. von F. G. Bunge und R. Toll. Reval 1856–1857.
31. *(Pabst, Eduard). Der Namen der Stadt Dorpat. Nach Kelch. — Bunte Bilder d.i. Geschichten, Sagen und Gedichte nebst sonstigen Denkwürdigkeiten Ehstlands, Livlands, Kurlands und der Nachbarlande. II. Reval 1856, lk 26.
32. +*Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti. Pernos, R. Jakobi et Komp. kullo ja warraga. Kiwwi peäl trükkitud Tartus L. Höwlingeri jures. 1859.
    /Sisu: 1. Öhto poolne pool kerra. Hommiku poolne pool kerra – 2. Eiropa – 3. Asia – 4. Ahwrika – 5. Amerika – 6. Australia ja Polinesia – 7. Wenne-ma – 8. Läne-merre-Kubbernumangud – 9. Saksa-ma, Sweitsi-ma, Holland ja Belgia – 10. Rootsi-, Norwegi- ja Tani-ma – 11. Suur-Brittania ja Iri-ma – 12. Portugal ja Hispania – Prantsusse-ma – 14. Italia – 15. Türgi-ma, Kreka-ma ja Joni-sared – 16. Palästina ehk Kanaani-ma./
33. +*Est- und Livländische Brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetzungen und Auszügen. II Abt. Schwedische und polnische Zeit. 1. Bd. Hrsg. von E. Pabst und R. Toll. Reval 1861.
    /+Registerband. Riga–Moskau 1885./
34. +*Bonnell, E. Russisch-Livländische Chronographie von der Mitte des neunten Jahrhunderts bis zum Jahre 1410. St. Petersburg 1862.
    /Sh Vene kroonikate Могилев'i seostamisest Tartuga. (A. Ambuse arvates = Mõhu.)/
35. +*Bienemann, Fr. Briefe und Urkunden zur Geschichte Livlands in den Jahren 1558–1562. Bd. I–V. Riga 1865–1876.
36. +*Pabst, E(duard). Erklärung des Ausdrucks "die Wieck mit dem 7 Kiligunden" und ähnlicher. — Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands. Band I. Reval 1868?, lk 177–181.
37. *Wiedemann, F(erdinand) J(ohann). (Über estnische Zusammensetzungen und Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1869. Dorpat 1870, lk 68–70.
38. *Meyer, L(eo). (Einige Bemerkungen zur "were"-Frage.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1870. Dorpat 1871, lk 31.
39. *(Stieda, L.) Die Abstammung des Namens "Dorpat". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1870. Dorpat 1871, lk 45–46.
40. *Weske, M. (Über die Identität des estnischen "Wene" (russisch) und des Völkernamens "Wenden".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1874. Dorpat 1875, lk 34–40.
41. OU:*Hurt, Jakob. Ueber die Ortsnamen auf -st. — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 3. Dorpat 1876, lk 30–39.
42. *Meyer, L(eo). (Die Straßennamen Dorpats.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1875. Dorpat 1876, lk 84–85.
43. *Mühlenthal, Th. Ueber die Herleitung und Bedeutung des Namens Ungannia, estn. Ugala. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 75–77.
44. +*Stryck, L. v. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Theil. Dorpat 1877.
45. OU:*Weske, M. Ueber die estnischen Ortsnamen auf -were (im deutschen auf -fer). — Verhandlungen der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Band 8, Heft 4. Dorpat 1877, lk 47–95.
46. +*Weske, M. Ueber die Identität des estn(ischen) Rootse u(nd) Russe u(nd) Waras u(nd) Warg. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 67–68.
47. *Weske, M. (Über "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1876. Dorpat 1877, lk 84.
48. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1878. Kuues aastakäik. Tartus 1878. 54 lk + 34 lk lisa (protokollid).
    /Sh. lisas lk 9-10 Viljandis 27.-28.06.1878 peetud XV koosoleku protokollis ülevaade J. Hurda kõnest teemal "Nimed": eestlaste ristinimedest, priinimedest ning kohanimedest; nimede muutmisest ja tarbetutest suundumustest. Palve kohanimesid koguda, sh märkida üles nende kohakäänded./
49. *Jung, J(aan). Ueber die estnischen Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 52–57.
50. *Meyer, L(eo). (Jakob) Grimm's Anschicht über "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 106–107.
    /(Anschicht - sic!)/
51. *Weske, M. Bemerkungen zu Jung's estn(ischen) Ortsnamen auf "were". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1877. Dorpat 1878, lk 57–61.
52. +*Jung, J(aan). Ueber die estnisch-lettische Sprachgrenze. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1879. Dorpat 1880, lk 66–73.
53. +*Grewingk, C. Bemerkungen zu Tacitus' Bericht über die Fenni. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1880. Dorpat 1881, lk 172–174.
54. +*Jung, Jaan. Lääne mere maad enne Sakslaste seie tulekut. Läti Hendriku, Aknpeke ja teiste vana kirjade, kui ka Liber census Daniae järel kokku pandut. — Läti Hendriku Liivi maa kroonika ehk Aja raamat. Alguskirja järele välja annud J. Jung. Tartu 1881–1883. (4 vihku.)
    /Sh kohanimede võimalikke seletusi. Kn: Asti järv; Koiva./
55. *Peterson, Adam. Venemaalt. Sõrme näitus. ("Kodumaalt.") — Valgus 22.04.1881, nr 18, lk 3.
    /Eesti paiganimedest./
56. *Peterson, A(dam). Sakala nime tähendus. — Valgus 1881, nr 31.
57. +*Hasselblatt, A. Ferrieri's "Geschichte der Ostseeprovinzen". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1882. Dorpat 1883, lk 84–85.
58. *Einige Worte zur fer-Frage . — Neue Dörptsche Zeitung 1883, nr 299, 302.
    /Allk: W. Vastukajad samas ajalehes 1884: vt L. Meyer ja J. Jung SbGEG, ilm 1885./
59. +*Nottbeck, Eugen v. Der alte Immobilienbesitz Revals. Mit dem Bilde Revals vom Jahre 1656 and der grossen Waxelbergschen Karte vom Jahre 1688. Reval 1884. 86 lk.
    /Sh Tallinna tänavanimede ajaloost. Tutv: vt Blumfeldt–Loone, lk 390./
60. *(Heraklides, A.) Eesti kohanimedest. Kirjutanud A. Heraklides. — Eesti Postimees 13.06.1884, nr 24, lk 2.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest. Tutv: "Heraklides" kirjutab..." Olevik 18.06.1884./
61. *Weske, M. Ueber den alten Namen des Dorpater und Werroschen Kreises. — Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 270, 272.
    /Kn: Ugandi./
62. *"Heraklides" kirjutab Eesti kohanimedest -vere lõpuga. ("Mis teevad tõised ajalehed?") — Olevik 18.06.1884, nr 25, lk 2.
63. *Jung, J(aan). Eesti kohanimede lõpp "vere". — Olevik 27.08.1884, nr 35, lk 1; 03.09.1884, nr 36, lk 1.
64. *Falck, P. Th. (Die estnischen Ortsnamen auf "-were".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 102.
    /Ilmunud samuti: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 119./
65. *Gutzeit, W. v. Ueber Ungannia oder Ugaunia. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1885, lk 100–105.
66. *Jung, J(aan). Noch etwas zur fer-Frage. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 39–46.
    /Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 90./
67. *Meyer, L(eo). Bemerkungen über zwei die estnischen Ortsnamen auf -were betitelte Aufsätze der N(euen) D(örptschen) Z(eitung) No 209 u(nd) 302 (Dec. 1883). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 28–29.
    /Vastuseks 1883 ilmunud artiklile ("Einige Worte.."). Varem ilmunud: Neue Dörptsche Zeitung 1884, nr 61./
68. *Weske, M. Ueber Ungaunien (den alten Namen des Dörptschen und Werroschen Kreises). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1884. Dorpat 1885, lk 239–260.
69. *Valga piirilt. Hoomulist. Hoomuli ega Hummuli nimede vahel ei nähta Eesti maal hoolega kindlat vahet tehtavat. ("Isamaalt.") — Eesti Postimees 31.07.1885, nr 31, lk 2.
70. *Dr. M. Weske on "Neue Dörptsche Zeitungis" väga osava uurimise Tartu ja Võru kreisi endise nime üle avaldanud. ("Mõnesugused teadustused.") — Meelejahutaja 1885, nr 1, lk 4.
71. +*G(ernet), A. Wo lag Karethen? — Revaler Beobachter 1885, nr 169-170.
    /Kn: Kareda./
72. *Hurt, J(akob). Die Ortsnamen auf -ste. — Die estnischen Nomina auf -ne purum. Helsingfors 1886, lk 183–185.
73. Kodumaa kohanimed . — Olevik 03.11.1886, nr 45, lk 2.
    /Topeltkohanimede kaotamise vajadusest, ettepanek jätta kõrvale saksa kohanimed ning võtta kasutusele eestikeelsed./
74. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kungla. — Oma Maa 1886, lk 33–37.
    /Vt ka Kuhlbars Oma Maa 1886./
75. *K(uhlbars), F(riedrich). Veel üks kord "Kungla". — Oma Maa 1886, lk 117–120.
    /Vastuseks Eisenile Oma Maa 1886./
76. *Die Ableitung des Namens Narwa. — St. Petersburger Zeitung 1886, nr 181.
    /Allk: ß ß./
77. *Tartust. Kohtade nimedest . ("Isamaalt.") — Postimees 30.09.1887, nr 41, lk 1.
    /Baltimaal./
78. *Sõna "Liivimaa" . ("Mõndasugust.") — Saarlase Lisa 1887, nr 9, lk 2.
    /Nimevariantidest./
79. *Kohtade nimed . — Sakala 24.01.1887, nr 4, lk 1.
80. *Uuemas Postimehe numbris seletab M. J. Eisen, et Tallinn vanaste vististe Lalliks kutsutud. ("Mis teevad teised ajalehed.") — Olevik 16.05.1888, nr 10, lk 2.
81. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lalli. — Postimees 1888, nr 54.
82. *Valdjala ja Mustjala . — Saarlase Lisaleht 01.02.1888, nr 2, lk 1.
    /Kohanimedest./
83. *Meyer, L(eo). Ueber estnische Ortsnamen. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1888. Dorpat 1889, lk 164–166.
84. *Kust tulevad nimed "Liibavi" ja "Lihula". ("Säält ja täält.") — Oleviku Lisa 1889, nr 14, lk 222.
85. *Zur Etymologie des Namens "Dorpat". — Revaler Beobachter 1889, nr 109.
86. *Darbetu – Tartu . Tartu nime ja tähenduse kohta. — Sakala 22.07.1889, nr 28, lk 3.
87. *Трусманъ, Ю. Полуверцы Псково-Печерского края. — Живая Старина. 1890, lk 31–62.
88. *Nimedest . — Olevik 26.02.1890, nr 9, lk 349.
    /Kohanimedest./
89. +*Holzmayer, J. B. Die Ordensvogtei Poida. Publikationen des Vereins zur Kunde Oesels. Heft 1. Arensburg 1891.
90. *On "Kolyvan" Vene nimi? — Postimees 17.08.1891, nr 101, lk 1–2.
91. *Veel kord "Kolyvanist" ja muudest nimedest. — Postimees 23.08.1891, nr 106, lk 1.
92. *Meie maa kohanimedest . — Postimees 13.09.1891, nr 123, lk 1.
    /Allk: t./
93. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kohanimed. — Postimees 19.03.1892, nr 64, lk 2.
94. *Die Namen unserer Ortschaften und ihrer Bewohner. — Rigaer Tageblatt 1892, nr 74.
    /Allk: J./
95. *Snellman, A. H. Virolaisia paikannimiä 1200-luvulta. — Suomi III/7. Vähäisiä kirjelmiä 20. Helsingissä 1893. 29 lk.
96. Tartu nimest . — Olevik 22.02.1893, nr 8, lk 174.
    /Linna ümbernimetamisest Jurjeviks keiserliku ukaasi alusel, selle nime ja linna ajaloost. Väga lühidalt ka Tartu muudest nimedest. Allk: kl./
97. Soome Kirj. Seltsi viimasel koosolekul neljapäeval tehti otsuseks mag. A. H. Snellmani "Eesti paikade nimed 1200 aasta ümbert" seltsi aastaraamatus ja veikestes kirjades avaldada. /- - -/ ("Uuemad sõnumed.") — Olevik 24.05.1893, nr 21, lk 467.
    /Ülejäänud tekst ei puutu nimeteemasse./
98. *Mag. A. H. Snellmani "Virolaisia paikan nimiä 1200 luvulta" on trükist ilmunud. ("Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumed.") — Olevik 26.07.1893, nr 30, lk 635.
99. +*Kallas, Oskar. Lutsi Maarahvas. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran kirjapainossa, Helsingissä 1894. 152 lk.
    /Sh Lutsi külanimede loend eesti ja vene k-s lk 13–16, ptk "Kohanimed" lk 31–33./
100. *Трусманъ, Ю. Русскіе элементы въ Эстляндіи въ XIII-XV вв. — Временникъ Эстляндской губерніи, кн. I, 1893 годъ. Ревель, 1894, lk 55–85.
101. *Трусманъ, Ю. Происхожденіе населенія на о. Эзелѣ, Даго и Монѣ. — Временникъ Эстляндской губерніи, кн. II, 1894 годъ. Ревель, 1895, lk 55–74.
     /Sh paralleele mandri kohanimedega (Anse-Anzen, Emaste-Imaste, Mehikurla-Mehikorm, Ratla-Radoma jne./
102. *Kust on Alatskivi mõisa oma nime saanud ja mis tähendus on sel nimel? — Olevik 1895, nr 50.
     /Allk: -rm-./
103. *(Käger, J.) Kust "Tarvastu" omale nime on saanud. Rahva suust üles kirjutanud J. Käger. — Sakala lisa 1895, lk 365–366.
104. *Mis tähendab meie kohanimede lõpp "la"? — Sakala lisa 1896, nr 23, lk 76–77.
     /Allk: -d./
105. *Veel mõni sõna kohanimede lõpujätku "la" kohta. (Vaata "Sakala lisa" nr. 23.) — Sakala lisa 1896, nr 32, lk 150–151.
     /Allk: -d./
106. *Трусманъ, Ю. А. Этимологія мѣстныхъ названій Псковскаго уѣзда. Ревель 1897.
     /Pihkvamaa, sh Setumaa kohanimede loend etümoloogiliste katsetega. Tutv: Schlüter, W., SbGEG (1897) 1898, lk 169./
107. *(Diskussion über den Namen "Dorpat"). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 74.
108. +*Hermann, K(arl) A(ugust). Bauerburg oder Burgberg. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 188–191.
109. *Schlüter, W. (J. Truusmanns Buch über die Etymologie der Ortsnamen des Pleskauschen Kreises.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1897. Jurjew 1898, lk 169.
110. *Kraut, N. Kust on "Paide" nimi tulnud? — Postimehe lisa 1898, nr 92, lk 1.
111. *Hermann, (Karl) A(ugust). Ueber altestnische Ortsnamen. — Труды X. археологического съѣзда II. Riga 1899, lk 55–63.
     /Lühiteesina (Ueber estnische Ortsnamen) avaldatud 1896 (Изв. X. археол. съѣзда 1896, lk 103). Sama 1900 vene keeles./
112. *Meyer, L(eo). (Noch einige Bemerkungen über den Namen Dorpat.) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1898. Jurjew (Dorpat) 1899, lk 49–50.
113. *Meyer, L(eo). Zu den Versuchen einer etymologischen Erklärung des Namens Dorpat. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1898. Jurjew (Dorpat) 1899, lk 5–27.
     /Ilmunud ka: Nordlivländische Zeitung 1898, nr 14 ja 58–60./
114. *Jung, J(aan). Mõnda muinasaja teaduse korjandusest. Toori ja Taara nimelistest kohtadest. — Olevik 05.01.1899, nr 1, lk 15–16; Saarlane 1899, nr 3.
115. *Tallinna saksakeelne nimi on Reval. ("Seltsielu. Segasõnumed.") — Olevik 05.10.1899, nr 40, lk 911.
     /Allk: A. G./

1900--1909:

1. +*Bezzenberger, A. Ursprung, Bedeutung und Verbreitung des Volksnamens "Gudden". — Sitzungsberichte der Altertumsgesellschaft Prussia 1896–1900, XXI. (1900), lk 217–242.
   /Sh lk 236–237 eesti kohanimesid algusega Koda-, Kodi-./
2. *(Hermann, Karl August). Об эстонских названіях местностей. — Труды X. археологического съѣзда 1896. Ч. 3. Москва 1900, lk 122.
   /Saksa keeles ilmus 1899./
3. *Jung, J(aan). (Über estnische Ortsnamen mit den Worten "taara" und "Thor".) — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1899. Jurjew (Dorpat) 1900, lk 47.
4. +*Jung, J(aan). Natuke muinasajast. — Lihavõtte Album. 1900, lk 20–22.
   /Kn: Helle; Kääbas; Toori; Taara./
5. *Põhjala, J(ohan). Vanadest Eesti nimedest. — Uus Aeg 15.06.1900, nr 47, lk 1.
   /Koha- ja isikunimedest./
6. *Vanade nimede uurimisest . — Uus Aeg 07.08.1900, nr 62, lk 1.
   /Kohanimedest. Allk: L.-n./
7. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Lindanisa ja Tallinn. — Eesti Postimehe Õhtused kõned 1901, nr 18, lk 182–184; 1901, nr 23, lk 230–232.
8. *Leo. Sammaste ja Kariste nimest. ("Tillukesed killukesed.") — Olevik 24.07.1901, nr 30, lk 710.
   /Halliste khk-s./
9. *Leo. Hallistest. Umbes viiskümmend aastat tagasi, kandsivad ka Halliste ja Karksi kihelkond Mulgimaa nime. ("Kirjad.") — Olevik 23.10.1901, nr 43, lk 1014–1015.
   /Nimest ja riietusest./
10. *Eesti kohanimed Vene maal . ("Kohalikud sõnumid.") — Postimees 02.07.1901, nr 144, lk 3.
    /Allk: J. J. Pl./
11. *K(allas), O(skar). Soome keeleteaduslises lehes "Virittäjäs" (nr. 7) katsub prohvessor J. J. Mikkola Rakvere nime seletada. ("Kirjandusest.") — Postimees 24.11.1901, nr 266, lk 1.
12. *S(õster), J. Rakvere nimi. ("Seda ja teist.") — Postimees 17.12.1901, nr 284, lk 2.
13. *Mikkola, J. J. Muutamista paikannimistä. — Virittäjä 5 (1901), lk 100–101.
    /Ka Eesti kohanimedest./
14. *Rosenberg, A. Parallelen zu baltischen Städtenamen und einiges Andere. — Düna-Zeitung 1902, nr 282.
15. *R(eiman), W. Rahkavuori ehk Rakvere on jälle päevakorral. — Postimees 18.02.1902, nr 41, lk 1–2.
16. *R(eiman), W. Läti teadusemees E. Walter otsib Keiserliku Teaduste Akademia kirjades ... ja iseraamatukeses kostust küsimise pääle: "что такое Линданиса?" (Mis tähendab Lindanisa?) ("Kirjandusest.") — Postimees 22.04.1902, nr 89, lk 1–2.
17. *Kõne Tallinna minevikust ja Tallinna linna esialgulisest Eesti keelsest nimest "Lindanisa". ("Kohalised sõnumed.") — Uus Aeg 07.02.1902, nr 16, lk 1.
    /Allk: -th-./
18. *Urgent. Kudas talukohtade nimed mõisate ja mõisate nimed talukohtade nimedeks võivad muutuda. — Uus Aeg 08.08.1902, nr 91, lk 2.
19. *Keussler, Fr. v. Lyndanise ein geschichtlicher Ortsname. — Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands. Riga 1903, lk 224–227.
20. *Schlüter, W. Über den estnischen Namen der Stadt Wesenberg "Rakwere". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1902. Jurjew (Dorpat) 1903, lk 95–99.
21. *Kettunen, L(auri). Über die estnischen ortsnamen auf -vere. — Finnisch-ugrische Forschungen 13 (1902–1903), lk 166–170.
22. *Ein Brief von Jakob Grimm. (Über die estnische Ortsnamen auf -were.) — Indogermanische Forschungen 13 (1902–1903), lk 294.
    /Vastukaja: Setälä seals./
23. *Setälä, E. N. Bemerkungen zu dem Briefe J. Grimms. — Indogermanische Forschungen 13 (1902–1903), lk 294–296.
    /Grimmi kiri avaldatud samas numbris. Vastukaja Setäläle vt Schlüter SbGEG, ilm 1904./
24. *K(o)t(sa)r, (K.) -vere lõpuga kohanimed Eestikeeles. — Uudised 04.12.1903, nr 3, lk 4.
    /Allk: Ktr./
25. *Nimed . ("Väike ajalugu.") — Uus Aeg 16.08.1903, nr 94, lk 3.
    /Kohanimedest Eestimaa kubermangus. Allk: Keele sõber./
26. *Schlüter, W. Zu dem Aufsatze von E. Setälä über die Ortsnamen auf -were. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1903. Jurjew (Dorpat) 1904, lk XXI–XXIII.
    /Vt Setälä, Indo-Germanische Forschungen 1903./
27. *Schlüter, W. Ueber den ältesten Namen Revals "Lindanissa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1903. Jurjew (Dorpat) 1904, lk 106–110.
    /Ilmunud ka: Nordlivländische Zeitung 1903 (nr teadmata)./
28. *Kuhlbars, F(riedrich). Meie kohanimedest. — Linda 29.01.1904, nr 4, lk 76.
29. +*Kampmann, M. Esivanemate jälgedel. — Linda 1904, lk 927–929, 951–954.
    /Ymera (Ümera) küsimus./
30. *Mõnda Voorust . ("Segasõnumed omalt maalt ja võersilt.") — Olevik 01.09.1904, nr 35, lk 816–817.
    /Vooru nime tekkimisest. Allk: Endine voorulane Põhjalahe ääres./
31. +*Andel. Lohusuust. ("Kirjad.") — Olevik 20.10.1904, nr 42, lk 988–989; 18.11.1904, nr 49, lk 1111–1112; 06.12.1904, nr 54, lk 1192–1193.
    /Lohusuu nimest ja rahva elust-olust./
32. *Kuhlbars, F(riedrich). Parika-järv. ("Toimetusele tulnud kirjad.") — Postimees 05.03.1904, nr 53, lk 3.
33. *Stavenhagen, O. Über den Namen und das Wappen ser Stadt Arensburg. — Revalsche Zeitung 1904, nr 113.
    /Mitausche Zeitungi põhjal. Ilmunud ka: Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, Mitau 1904, lk 198./
34. *Luu, M. -saare lõpuga koha nimed. — Uudiste veste osa 1904, nr 38, lk 64.
35. *Keussler, Fr. v. Zur Frage nach dem Ursprung des Namens "Lindanissa". — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1904. Jurjew (Dorpat) 1905, lk XXII–XXIII.
36. *Schlüter, W. Nachträgliches zu der Lindanissafrage. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1904. Jurjew (Dorpat) 1905, lk XXIV–XXVI.
    /Ilmunud ka: Revaler Beobachter 1903, nr 274./
37. *Kuhlbars, F(riedrich). Meie kohanimedest. — Linda 29.09.1905, nr 37-38, lk 751–752.
    /Kn: Nõo; Põltsamaa./
38. *Kuhlbars, F(riedrich). Mõni sõna meie kohanimedest. — Postimees 09.11.1905, nr 246, lk 2.
    /Kn: Paide./
39. +*Lüüs, A. Über einige ältere estnische Ansiedlungen im Pleskauschen Gouvernement. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1905. Jurjew-Dorpat 1906, lk 21–38.
40. +*Reiman, W. Sakala maa ja Sakala rahvas. Kõne Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi rahvapidul 30. juulil 1906.
    /Sh tagune-lõpuga kohanimedest; Aliste – Haliste; Alempus – Alembus (alla poole); kunde-(kond-)lõpuga nimed jne./
41. *Kuhlbars, F(riedrich). Mis tähendab kohanimi Paide? (Täienduseks.) — Postimees 13.12.1906, nr 282, lk 2.
42. *Karlson, J. Zur Etymologie der Namen Koliwan, Tallin u(nd) Tartu. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1906. Jurjew-Dorpat 1907, lk XIII.
43. *Teivaala, T. Virolaisista paikannimistä 1200-luvulla. — Suomi IV/5. Vähäisiä kirjelmiä 40. Helsinki (1907). 35 lk.
44. *Bielenstein, W. Richtlinien zur Ausarbeitung von Orts- und Flurnamenverzeichnissen in der Ostseeprovinzen. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 123–140.
45. *Bruiningk, H. v. Über Archivalien zur Erforschung livländischer Ortsnamen. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 71–79.
46. +*Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207 bis 1500). Bd. I. Hrsg. H. v. Bruiningk, N. Busch. Riga 1908. 788 lk.
47. *Schlüter, W. Über die Sammlung und Herausgabe eines baltischen Ortsnamenbuches. — Arbeiten d. Ersten Baltischen Historikertages zu Riga. 1908, lk 53–70.
48. *Schlüter, W. Die estnischen Ortsnamen in Liber census Daniae. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1907. Jurjew-Dorpat 1908, lk 1–65.
49. *Ungern-Sternberg, C. Baron. Erklärung des Namens "Tallinna" (estn. Reval). — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1907. Jurjew-Dorpat 1908, lk VII.
50. *Preedi ja Wreded . — Päevaleht 11.08.1908, nr 182, lk 1–2; 12.08.1908, nr 183, lk 1–2.
51. *Ruus, J. Tallinnast ja tema nimest. — Eesti Kirjandus 1909, lk 15–19.
    /Toimetuselt järelsõna. Vt ka Kettunen 1909./
52. *Kettunen, Lauri. Veel kord Tallinna nimest. — Eesti Kirjandus 1909, lk 163–165.
    /Vt ka Ruus 1909./
53. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1909, lk 177-188, 369–373, 401–407.
    /Kn: Alempos; Koiva; Paala; Rafala./
54. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Juuru ja Jõelehtme rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 02.05.1909, nr 98, lk 5.
    /Üleskutse kaas aidata Liber census Daniae's esinevate vastavate kihelkondade kohanimede lahendamiseks./
55. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Keila kihelkonna rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 23.05.1909, nr 112, lk 6.
    /Kohanimedest./
56. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kose kihelkonna rahvale. — Postimees 30.05.1909, nr 117, lk 5.
    /Kohanimedest./
57. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kolmele Harjumaa kihelkonnale. ("Kirjandusest.") — Postimees 11.06.1909, nr 127, lk 2; Virulane 13.06.1909, nr 130, lk 2.
    /Harju-Jaani, Kuusalu ja Jüri kohanimedest./
58. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Alutaguse rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 18.06.1909, nr 133, lk 2.
    /Kohanimedest Virumaal./
59. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rakvere ümberkaudsele rahvale. ("Kirjandusest.") — Postimees 01.07.1909, nr 144, lk 2.
    /Kohanimedest./
60. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Harju-Jaani kihelkonnale ja naabrikihelkondadele. — Päevaleht 18.06.1909, nr 135, lk 2.
    /Kohanimedest./
61. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Viru rahvale. — Päevaleht 20.07.1909, nr 161, lk 3.
    /Kohanimedest./
62. +*Ojansuu, H(eikki). Virolaisia sanaselityksiä. — Virittäjä 13 (1909), lk 126–132.
    /Sh: I. Tallinnan virolaisesta nimestä./
63. *Ringvaade kirjandusepõllul. Vaidlused Tallinna nime üle. — Virulane 17.02.1909, nr 39, lk 5.
    /Allk: J. R./
64. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Pähkleid virulastele. — Virulane 16.07.1909, nr 157, lk 1.
    /Andmete kogumine Virumaa kohanimede asjus./
65. *Sõna "Balti" pärast sõdib hr. E. Thomson juba mõnda korda "St. Pet. Zeitungis". ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 10.10.1909, nr 231, lk 3.

1910--1919:

1. +*Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Begründet von F. G. Bunge. Bd. I–VI, hrsg. von F. G. Bunge; Bd. VII–IX von H. Hildebrand; Bd. X–XI von Ph. Schwartz; Bd. XII von Ph. Schwartz und A. Blumenrincq. Riga, Moskau 1853–1910.
2. *Curschmann, F. Die deutschen Ortsnamen im Nordostdeutschen Kolonialgebiet. Forschungen zur deutsch. Landes- und Volkskunde 19, 2. 1910, lk 1–93.
   /Puudutab ka Eesti kohanimesid. Vastukaja ja kriitikat sellele: viiteid vt Blumfeldt-Loone, lk 48./
3. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Liber Census Daniae üle. — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat II (1910). 1910?, lk 52–54.
4. *(Sõggel, J. P.) Vana vara. J. Jung'i väljaantud "Muinasaja teaduse" II ande täienduseks korjanud ja kirjutanud J. P. Sõggel. — Eesti Kirjandus 1910, lk 107–114.
5. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1910, lk 241–246.
6. *Eisen, Matthias Johann. Osek Kedipiv. — Eesti Kirjandus 1910, lk 323–330.
   /Vt ka Ojansuu 1910./
7. *(Sõggel, J. P.) Kohanimed. Voltveti vallast, Saarde kihelk. Üleskirj. J. P. Sõggel. — Eesti Kirjandus 1910, lk 335–338.
8. *Ojansuu, Heikki. Kedipiv (Кедипивъ) – Kedenpä(h) – Keava. — Eesti Kirjandus 1910, lk 448–450.
9. *(Lõvi, Oskar). Kohanimed. Üleskirj. Oskar Lõvi Koeru kihelk. Ramma külast, 1909. a. — Eesti Kirjandus 1910, lk 74–76.
10. *Kuhlbars, F(riedrich). Über die etymologische Bedeutung verschiedener Namen der Stadt Reval. Noch ein Wort über den Namen Kolywan. — Felliner Anzeiger 1910, nr 43–44.
    /? Blumfeldt-Loonel nimetähega K. Kuhlbars, ent see ei tundu usutav. Vrd ka Rigaer Tageblatt 1910, nr 261./
11. *Ooveli ja Purke . — Kodu 1910, lk 410.
    /Allk: J. S./
12. *Sabler, G(eorg v.) Die Ortsnamen auf -were (-fer). — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 252.
13. *Sabler, G(eorg) v. Ueber die Herkunft der Benennung Narwa, Narowa und verwandter geographischer Namen. — Nordlivländische Zeitung 1910, nr 81; Revaler Beobachter 1910, nr 82.
14. *"Narva" nime tekkimisest . — Tallinna Teataja 13.04.1910, nr 49, lk 3.
15. *Tallinna nimest . — Tallinna Teataja 16.06.1910, nr 98, lk 1–2.
    /W. Reimani järgi./
16. ##*Eisen, M(atthias) J(ohann). Osek Kedipiv. ("Eesti Kirjandusest.") — Tallinna Teataja 01.09.1910, nr 163, lk 1–2.
    /Paiganimedest./
17. *Vaal - võll . — Viljandi Teataja 12.07.1910, nr 53, lk 2.
    /"Vaaluoja" (Valuoja) nimetuse tekkimisest./
18. *Villi Andi. Viljandi. Kust on see nimi pärit ja mis on tema esialgne tähendus? — Viljandi Teataja 26.07.1910, nr 57, lk 2.
19. *Tilk, J. Paikannimiä: vir. Emajögi, Emumägi ja suom. Ämmäkoski. — Virittäjä 14 (1910), lk 85–86.
20. *Tallinna nime kohta . — Virulane 21.06.1910, nr 137, lk 1; Meie Elu 1910, nr 72.
21. *Viljandi. "Viljandi" nime kohta toob "Viljandi Teatajas" meie tuntud kirjanik Villi Andi järgmise huvitava keeleteadlise seletuse: ... — Virulane 28.07.1910, nr 168, lk 2.
22. *Uurimised kohanimede kohta "vere" lõpuga . ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 03.08.1910, nr 173, lk 3.
23. *Kolõvan. Tallinna linnapea hr. Lender nimetas ühes "Kolõvan" nimega... ("Päevauudised. Segasõnumed.") — Virulane 13.10.1910, nr 233, lk 3.
24. *Ruus, J.; Kann, N. Veel Tallinna nimest. — Tallinna Teataja 22.06.1910, nr 103, lk 1.
25. *Reiman, W. Kas Eestimaa või Tallinnamaa? — Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat III (1910). 1911?, lk 52–56.
    /Sama: EKS protokollid 1910, lk 52–56./
26. *Sabler, Georg v. Vorschlag zu einer Sammlung aller Ortsnamen auf -fer. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat 1911, lk XIII, XIV, XVI, XVIII.
27. *Sabler, Georg v. Über die Herkunft des Flussnamens Narowa. — Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft 1910. Jurjew-Dorpat 1911, lk 165–166.
28. *Reiman, W. Eestimaa. — Eesti Kirjandus 1911, lk 1–9.
    /Ilmus ka Virulases 1911./
29. *Nagoi, N. S. Kädipäivä. — Peterburi Teataja 26.03.1911, nr 24, lk 1–2.
    /Muistsetest kohanimedest./
30. *Nagoi, N. S. Russ ja Vene. — Peterburi Teataja 29.06.1911, nr 49, lk 2.
31. *Ratas, J. Mis tähendab "Lindanisa". — Postimees 15.01.1911, nr 11, lk 5.
32. *E(ise)n, (Matthias Johann). "Lindanisa" kohta. — Postimees 30.04.1911, nr 95, lk 6.
    /Allk: En./
33. *Villi Andi. Kalev. Vastuseks mitmeltpoolt avaldatud küsimise pääle: "Kuidas võis Vana-Kelti sõnast kalitos Eesti nimi Kalev saada? — Postimees 22.06.1911, nr 136, lk 2.
    /Kohanimede kujunemisest eesti keeles. Kalevipoeg ja tema kaaslased on personifitseeritud loodusjõud./
34. ##*Reiman, W. Eestimaa. ("Eesti Kirjandus.") — Virulane 16.02.1911, nr 38, lk 1–2; 17.02.1911, nr 39, lk 1; 18.02.1911, nr 40, lk 1; 19.02.1911, nr 41, lk 1–2.
35. *Hollberg, E. -ele und werre. Etymologische Studie. München 1912.
36. +*Ojansuu, Heikki. Virolaiset siirtokunnat lättiläisalueella, niiden lähtöpaikka ja -aika. — Suomalainen Tiedeakatemia. Esitelmät ja pöytäkirjat. 1912, I. Helsinki 1912, lk 7–26.
    /Sh palju leivu ja Lutsi kohanimede näiteid./
37. +*Grünthal, Villem. Eesti asundused lätlaste seas. — Eesti Kirjandus 1912, lk 320–328, 369–373.
    /Sh leivu külade nimesid H. Ojansuu järgi./
38. *Veto. Paar sõna kohanimede tekkimisest. — Postimees 30.05.1912, nr 121, lk 5.
39. *Sabler, G(eorg) v. Altgermanische Ortsnamen auf ehstnisch-livischem und lettisch-litauischem Territorium. — Revaler Beobachter 1912, nr 142.
40. *Grotenfelt, K. Paikannimistöstä saatuja lisiä suomalaisten muinaisten yhteiskuntaolojen valaisemiseksi. — Historiallisia tutkimuksia J. R. Danielson-Kalmarin täyttäessä 60 vuotta. Helsinki 1913, lk 197–218.
    /Ka Eesti kohanimedest./
41. +*Kettunen, Lauri. Lautgeschichtliche untersuchung über den Kodaferschen dialekt. Mit 61 abbildungen und zwei karten. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 33. Helsinki 1913. XIV + 214 lk.
    /Tutv: J. A. (=Johannes Aavik), Postimees 29.11.1913./
42. *Sabler, G(eorg) v. Der Ursprung des Namens Pernau. — Sitzungsberichte der Altertumsforschenden Gesellschaft zu Pernau VII (1910–1912). Pernau 1913, lk 167–201.
    /Ilmus ka separaadina 1913./
43. *Ungern-Sternberg, Frhr. P. v. Über die stattgehabte Vermengung zweier verschiedener Ortsnamen (Wodis oder Wotz mit Otz, Otze, Odsee) im "Archiv Taube". — Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1911–1913, Mitau 1913, lk 598.
44. +*Jõgever, Jaan. Vanemad Eesti keele kirjutatud hallikad ja Liber Census Daniae. — Eesti Kirjandus 1913, lk 115–119.
45. *Jõgever, Jaan. Mis kõnelevad Liber Census Daniae (Daani hindamise raamatu) kohanimed Eesti rahva minevikust. — Eesti Kirjandus 1913, lk 156–168.
46. *Kuhlbars, Friedrich. Kohanimed Sämi ja Salme. — Eesti Kirjandus 1913, lk 253–254.
    /Järelmärkus: Toimetuse tähendus./
47. OU:*Eisen, Matthias Johann. Lapi kohanimed. — Eesti Kirjandus 1913, lk 26–29.
48. *Eisen, Matthias Johann. Lapi Eestis. — Eesti Kirjandus 1913, lk 321–331.
49. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1913, lk 415–422.
50. *Kuhlbars, Friedrich. Mõni sõna koha- ning suguharunimedest. — Eesti Kirjandus 1913, lk 471–472.
51. OU:*Kettunen, Lauri. Über die estnischen ortsnamen auf -vere. — Finnisch-ugrische Forschungen 13 (1913), lk 166–170.
52. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Drei mythische Ortschaften in Kreutzwalds Kalevipoeg. — Finnisch-ugrische Forschungen 1913, lk 337–344.
53. *Veto. Mõnda eestlaste priinimede ja kohanimede sündimisest. — Kodu 1913, nr 10, lk 80.
54. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kergu. — Kodu 1913, nr 12, lk 94–95.
    /Pildiga./
55. *Kuhlbars, F(riedrich). Kodumaa kohanimedest. — Tallinna Teataja 12.06.1913, nr 130, lk 1; Päevaleht 13.06.1913, nr 131, lk 1.
56. *Ojansuu, Heikki. Suomi- (Soome-), Lappi- (Lapi-) ja Loppi- (Lõpe) nimet Virossa. — Virittäjä 17, nr 5-6 (1913), lk 84–89.
57. +*Kettunen, Lauri. Lautgeschichtliche darstellung über den vokalismus des Kodaferschen dialekts mit berücksichtigung anderer estnischer mundarten. Mit zwei karten. Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 34. Helsinki 1914. XIII + 231 lk.
    /Sh vere-lõpulistest kohanimedest lk 40./
58. *Ojansuu, H(eikki). Eläinten ruumiinosat Suomen ja Viron paikannimissä. — Kansatieteellisiä Tutkielmia Kaarle Krohnille. Suomalais-ugrilaisen Seuran Toimituksia / Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 35/10. Helsinki 1914. 14 lk.
59. *Eisen, Matthias Johannes. Soome Eestis. — Eesti Kirjandus 1914, lk 147–155.
60. *Ojansuu, H(eikki). Suomalainen ja alkusuomalainen paikannimistö. Muutamia piirteitä. — Valvoja 34 (1914), lk 679–687.
    /Ka Eesti kohanimedest./
61. *Ojansuu, Heikki. Kupitsa-nimistä. — Virittäjä 18 (1914).
62. *Kuhlbars, Friedrich. Aliste või Halliste. — Eesti Kirjandus 1915, lk 94–95.
63. *Reiman, W. Eesti kohanimed. — Eesti Kirjandus 1916, lk 25–32.
64. *V(illi) A(ndi). Sakala. Kust on see nimi pärit ja mis on tema tähendus? — Sakala 22.06.1916, nr 70, lk 4.
65. *V(illi) A(ndi). Heimthal ehk Eimtal. — Sakala 15.07.1916, nr 79, lk 4.
66. *V(illi) A(ndi). Koha ning suguharunimedest. — Sakala 14.11.1916, nr 131, lk 1.
67. *Eisen, Matthias Johann. Kassid ja Kassisabad. — Eesti Kirjandus 1917, nr 2, lk 57–61.
68. OU:*Eisen, Matthias Johann. Lalli. — Eesti Kirjandus 1917, lk 20–23.
69. *Historiallinen Aikakauskirja viimne vihk avaldab Dr. H. Ojansuu sulest seletuse Tallinna nimede kohta. ("Teated.") — Eesti Kirjandus 1917, lk 208.
70. OU:*Ojansuu, H(eikki). Muutamista Tallinnan kaupungin vanhoista nimityksistä. — Historiallinen Aikakauskirja 15 (1917), lk 20–22.
71. *Karsten, T. E. De nordiska ortnamnen som historiska minnesmärken med särskild hänsyn till Finland. — Historisk Tidskrift för Finland 2 (1917), lk 159–198.
    /Ka Eesti kohanimedest./
72. +*Wiklund, K. B. Die ältesten germanischen Lehnwörter im Finnischen. — Indogermanische Forschungen 38 (1917), lk 48–115.
    /Sh Aestii nimetusest./
73. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kohanimed. — Postimees 21.01.1917, nr 17, lk 1.
    /Kn: Paali; Opi; Ärma; Härma; Torgu./
74. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned Eesti kohanimed. Viira. — Postimees 03.03.1917, nr 51, lk 1.
75. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kodumaa mõisa- ja vallanimed. Jäska. Äärmanni. Patküla — Postimees 08.07.1917, nr 151, lk 4.
    /Vt ka "Kodumaa mõisanimede asjus" Pm 11.07.1917./
76. *Kodumaa mõisanimede asjus . — Postimees 11.07.1917, nr 153, lk 4.
    /Patküla nimest. Allk: S./
77. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned kodumaa mõisa- ja vallanimed. — Postimees. Hommiku väljaanne 05.12.1917, nr 6, lk 2–3; Uus Postimees 20.12.1917, nr 13, lk 4; 21.12.1917, nr 14, lk 4.
    /Kn: Meeri; Keeri./
78. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned Eesti kohanimed ristinimede valgustusel. — Päevaleht 06.02.1917, nr 30, lk 1; 1917, nr 83; Aeg 1917, nr 16, 44.
79. *Tallinna nimi . ("Päevauudised.") — Tallinna Teataja 13.02.1917, nr 36, lk 3.
    /Lühidalt Dr. H. Ojansuu kõnest ajaloo seltsis Soomes, kus Tallinna nime päritolu käsitletud. Andmed toodud Postimehe järgi./
80. +*Freymann, Georg v. Urkunden und Aktenstücke aus dem Fellinschen Stadtarchiv 1481–1783. — Jahresbericht d. Felliner Literar. Ges. 1912–1917. (Fellin 1918,) lk 1–400.
    /Sh sisaldab rikkalikku isiku- (365–394) ja koharegistrit (395–400)./
81. +*(Bezzenberger, Prof. Adalb.) Das Volkstum der baltischen Provinzen. — Dorpater Zeitung 07.05.1918, nr 59, lk 3.
    /Königsbergi professori ettekande tutvustus. Seletusi nimedele Aestii, baltisch. Allk: W. Tutv: Maaliit 11.05.1918, nr 14 (lisa), lk 1./
82. +*(Keussler, A. v.) Die Nationalität der Urbewohner des Baltenlandes. — Dorpater Zeitung 29.11.1918, nr 231, lk 1.
    /G. von Sableri kohanimeuuringute tutvustus. Allk: ak. Tutv: EFAA 1918, lk 12–13. Kn: Aestii; Narva; Pärnu; Haapsalu; Tartu./
83. OU:*Eisen, M(atthias) J(ohann). Laiuse. — Eesti Kirjandus 1918/1919, nr 5-6, lk 101–103.
    /Nimest *Lagisoo; kihelkonna vana nimi Voomela. Tutv: EFAA 1918, lk 9./
84. +*Luiga, J(uhan). Soome sugu III. — Eesti Kirjandus 1918, lk 20–38.
    /Sh eitab võimalust, nagu pärineks Torgel (Tori) jms Thor'i nimest./
85. +*Uus Liivi maakond Setumaa. — Maaliit 04.06.1918, nr 31, lk 1.
    /Sh oletus, nagu pärineks setu vene sõnast чудь. Allk: En. (=M. J. Eisen?)/
86. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Sindi ja Voltveti. — Maaliit 11.07.1918, nr 62, lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 9./
87. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Puka. — Maaliit 17.07.1918, nr 67, lk 4.
88. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Roosa ja Roosna - Kudina. — Maaliit 20.07.1918, nr 70 (lisa), lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 9./
89. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Kilsi. — Maaliit 02.08.1918, nr 81, lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 9–10./
90. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Mõned mõisa- ja vallanimed sugunimede valgustusel. Valga. — Maaliit 13.09.1918, nr 117, lk 1.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 10. Kn: Valgu (Mär)./
91. *Schulbach, A. Kust on Narva linn ja Narova jõgi oma nimed saanud. — Meie Elu 24.09.1918, nr 24, lk 1 jj.
    /Kritiseerib varasemaid seisukohti (A. V. Petrov, M. J. Eisen, V. Reiman jt), esitab omalt poolt lähteks sm naarava. Vt ka V. Reier Meie Elu 01.10.1918. Tutv: EFAA 1918, lk 11–12. Kn: Lontova; Oudova; Vasknarva./
92. *Reier, V. Sõnake Narva nime saamisest. — Meie Elu 01.10.1918, nr 27, lk 2.
    /Vt Schulbach Meie Elu 24.09.1918. Vt ka Schulbach seals. 10.10.1918./
93. *Schulbach, A. Veel Narva nimest. — Meie Elu 10.10.1918, nr 31, lk 2.
    /Vt V. Reier seals. 01.10.1918. Täiendab oma seletust (eesti sõnast naarama.)/
94. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Maarja mälestused. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 11/12, 13/14, lk 42–45, 50–53.
    /Sh Maarja kohanimedes./
95. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Naise osa Eesti kohanimedes. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 11/12, lk 45.
    /Palju naisenimedega seotud kohanimesid./
96. +*Eisen, M(atthias) J(ohann). Pühade naiste mälestused Eestis. — Naiste Töö ja Elu 1918, nr 15/16, 17/18, lk 58–60, 67–70.
    /Sh katoliku pühakute nimesid kohanimedes (Katharina, Anna, Elisabeth, Brigitte, Maria Magdalena, Margarethe)./
97. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tartu ümbruse mõisa- ja vallanimed. — Postimees 11.06.1918, nr 83, lk 1–3.
    /Tutv: EFAA 1918, lk 10–11 (pikem ülevaade). Kn: Maarjamõisa; Veibri; Ilmatsalu; (Matsalu); (Paatsalu); Räni; Vorbuse; Vesneri; Karlova; Ropka; Haage; Raadi; Haaslava; Ülenurme./
98. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Saared kuival maal. — Postimees 28.06.1918, nr 97, lk 1–2.
    /Saare-nimelistest kohtadest./
99. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kuikatsi. — Postimees 09.10.1918, nr 185, lk 6.
    /1526 Kuiwakatz, 1522 Koywenkatz jm. -katsi – läti kakts 'nurk'. Tutv: EFAA 1918, lk 9. Kn: -katsi; Moisekatsi; Murikatsi; Unnakatsi; Leevi./
100. *Hapsal . — Rigasche Zeitung 08.05.1918, nr 106, lk 5.
     /Nime seletus Sableri põhjal. Allk: L./
101. *Ojansuu, Heikki. Virolais-suomalaisista esihistoriallisista suhteista paikannimien valossa. — Viron päivä. Ohjelmavihkonen heimokansamme vapaustaistelun avustamiseksi toimeenpantavia iltamia varten. Edistysseurojen Kustannus-O.-Y., Helsinki 1919, lk 43–57.
     /Võrdleb eesti ja soome kohanimesid. Tutv: EFAA 1919, lk 17–18 (pikem ülevaade). Kn: Karja; Tänassilma; Kiska; Kisuvere; Pärnu; Aliste; Halinga; Halliste; Angerja; Karnaküla; Karunga; Saula; Saulepa; Sausti; Piigaste; Lemmun; Askælæ; Ubari; Pöide; Keila; Keblaste./
102. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Võnnu. ("Kodumaalt.") — Postimees 08.04.1919, nr 71, lk 3.
     /Võnnu nime etümoloogia, Võnnu nimederikkusest. Võnnust Läänemaal ja Tartumaal, pikemalt Tartumaa Võnnu nime ja kiriku ajaloost./
103. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tännasilma. — Postimees 16.04.1919, nr 78, lk 2.
     /Refereerib H. Ojansuu seisukohta, mis seostab nime sõnaga tenho. Tutv: EFAA 1919, lk 17./
104. *E(ise)n, (Matthias Johann). Kodijärv. Umbes 1880. paiku palus Kambja kihelkonnas Kodijärve mõisaomanik luba ... saksakeelset nime "Gothensee" anda. ("Kodumaalt.") — Postimees 31.05.1919, nr 111, lk 2.
     /Sõnum. Kodijärv on eesti päritoluga nimi. Kodi = kodu. Allk: En./
105. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Otepääst Ohuleppa. — Postimees 03.06.1919, nr 113, lk 5.
     /Kohanimedest, mis sisaldavad sõna ott. Kn: Oteküla; Ohtu; Ohtla; Ohukotsu; Ohukatku./
106. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rõngu kihelkondane valdade nimed. — Postimees 12.08.1919, nr 169, lk 6.
     /{kihelkondane - sic!}. Tutv: EFAA 1919, lk 17. Kn: Rõngu; Aakre; Soontaga; Kirepi; Hellenurme; Uderna./
107. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Kambja kihelkonna mõisate ja valdade nimed. — Postimees 05.09.1919, nr 190, lk 6.
     /Tutv: EFAA 1919, lk 16–17. Kn: Kambja; Kuuste; Maidla; Kammeri; Kodijärve; Krüüdneri; Prangli; Oriku; Haaslava; Reola./
108. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Tori. — Postimees 18.11.1919, nr 253, lk 3.
     /Loetleb paljusid Tori-kohanimesid ja seostab kas vene sõnaga торгъ või (kindlamalt) nimega Thor. Vt ka Pm 19.11.1919, lk 2: Väike õiendus./
109. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere"-lõpulised kohanimed. — Postimees 13.12.1919, nr 276, lk 3.
     /Refereerib seniseid seisukohti ja toetab M. Veske hüpoteesi (*veere)./
110. *Eisen, M(atthias) J(ohann). Rakvere. — Postimees. Hommiku väljaanne 06.12.1919, nr 30, lk 2.
     /Nime etümoloogia./
111. *Eisen, M(atthias) J(ohann). "Vere" lõpu üle kohanimedes on meil palju kirjutatud... — Postimees. Hommiku väljaanne 18.12.1919, nr 40, lk 3–4.
     /Rohkesti näiteid./
112. +*Valk ajalooliselt . — Rajalane 23.10.1919, nr 97, lk 1.
     /Loetleb Läti piiri äärseid eestipäraseid kohanimesid./
113. *Zur Heimatkunde . — Revaler Zeitung 11.07.1919, nr 141, lk 4.
     /Soovitab jätkata kohanimede uurimist, toetudes G. v. Sablerile (Pärnu, Narva jm nimede seletused nt). Kohanimekogude tähtsusest./
114. *V(illi) A(ndi). Pärtli ja Lalli. — Sakala lisa 03.11.1919, nr 3, lk 12.
     /Pärtli (Rõu) ristinimest Pärtel (Bartholomeus), Lalli talupojanimest./