EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimed. Alates 1980

1980–1989:

1. OU:*Simm, Jaak. Tallinna kohanimedest. — Taas emakeele lätteil. Väliseestlaste teine kultuuriseminar Tallinnas, Lahemaal ja Tartus juunis 1979. Perioodika, Tallinn 1980, lk 63–66.
2. +*Soll, Johannes. Kaks keelelist kildu. 1. Kohanimi Eesti Kolga-Jaanis. 2. Mis sa vupsid! — Kodumurre 14. Tallinn 1980, lk 55-56.
3. +*Жучкевич, В. А. Общая топонимика. Учебное пособие. Изд. 3-е, перераб. Вышэйшая школа, Минск 1980. 288 lk.
   /Sh Eesti NSV kohanimedest lk 223–225./
4. *Калласмаа, Марья Эриховна. Структура эстонской микротопонимии. (На материале западного диалекта.) Кандидатская диссертация. Таллин 1980. 221 lk.
   /Kaitstud 27.04.1981. Tutvustused: vt autoreferaat (1981)./
5. OU:*Симм, Яак. Об отношении исторически засвидетельствованных топонимов и топонимов народных песен. — Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars II. Turku 1980, lk 156.
   /Teesid./
6. *Rätsep, Huno. Tartu nime päritolust. — Edasi 30.05.1980, lk 261–269.
7. OU:*Simm, Jaak. Vapramäe nimest. — Eesti Loodus 1980, nr 6, lk 382–383.
8. *Simm, Jaak. Igal kohal oma nimi. Ettekanne J. Köleri nim Viljandi 4. Keskkooli keelepäeval. — ES 17.04.1980.
9. *Simm, J(aak). Kividelgi on oma nimed. — Harju Elu 15.01.1980.
10. *Simm, J(aak). Keila ja Paldiski. — Harju Elu 07.02.1980.
11. *Simm, J(aak). Neitsikatku, Kukevõhmas ja Aneloksu soo. — Harju Elu 14.02.1980.
12. *Simm, J(aak). Kuusalu. — Harju Elu 26.02.1980.
13. *Simm, J(aak). Pea- ja neeme-lõpulised külanimed. — Harju Elu 03.04.1980.
    /Harju raj-s./
14. *Simm, J(aak). Laagri, Riisipere, Viimsi. — Harju Elu 14.08.1980.
    /Harju rajooni kohanimedest./
15. *Simm, J(aak). Jüri, Aegviidu, Kehra, Loksa. — Harju Elu 30.08.1980.
    /Harju rajooni kohanimedest./
16. *Simm, J(aak). Tiskre, Haabersti, Kakumäe. — Harju Elu 11.09.1980.
    /Harju rajooni kohanimedest./
17. OU:*Simm, Jaak. Suure Tõllu ja Leigriga seotud kohanimed. — Horisont 1980, nr 6, lk 30.
18. OU:*Lauringson, Arvi. Mis on -vere? — Horisont 1980, nr 8, lk 22–24.
    /Kohanimekomponendi etümoloogiast./
19. OU:*Simm, Jaak. Kella-nimed. — Horisont 1980, nr 11, lk 21.
20. OU:*Palmaru, Raivo. Eesti vanimais kirjalikes allikais. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 5, lk 261–269.
21. OU:*Ligi, Herbert. Ühest toponüümist ja veidi ka toponüümikast. — Keel ja Kirjandus 1980, nr 5, lk 279–281.
    /Mõrtsuka. Vt ka "Veel kord..." KjK 1980/9./
22. OU:*Veel kord mõrtsukad . — Keel ja Kirjandus 1980, nr 9, lk 534–538.
    /E. Tarvel ja L. Tiik kohanime Mõrtsuka päritolust. Vt Ligi KjK 1980./
23. *Saarmäe, Jaan. Kust sai Valga endale nime? — Kommunist 08.07.1980.
24. OU:*Oinas, Felix. Veel kord Kastre nimest. — Tulimuld 1980, nr 1, lk 54.
    /Vastuseks artiklile: Saks 1979./
25. *Salutaguse küla tekkelugu. — Ühistöö 30.08.1980.
    /Kohanime päritolust./
26. OU:*Gustavson, Heino. Die von Personennamen abgeleiteten Gutsnamen im ehemaligen Kreise Järvamaa. — Советское финно-угроведение 16, nr 1 (1980), lk 11–18.
    /Резюме: Об антропонимических наименованиях мыз в бывшем уезде Ярвамаа./
27. *Inno, Karl. Aestii, eestlased ja nimetuse "eesti" päritolu. — Mana 48 (1980), lk 34–43; 49 (1981), lk 18–27.
28. +Ariste, Paul. Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 14. Valgus, Tallinn 1981. 168 lk.
    /Sh kohanimedest lk 17, nime Kreutzwald hääldusest lk 73, nimest Venemaa lk 83–84, eesti-saksa kohanimede foneetilistest vastavustest lk 99–100. Kn: Peipsi; Pärnu; Ruhnu; Võrtsjärv./
29. OU:*Remmel, Mart. On the use of classification and seriation methods in toponymy. — Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapestini habitus 9.-15. Septembris 1975. Pars III. Acta sectionis linguisticae. Budapest 1981, lk 46–49.
30. OU:*Simm, Jaak. Über die Beziehungen zwischen den real vorhandenen und in den estnischen Volksliedern auftretenden Ortsnamen. — Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Turku 20.-27.VIII 1980. Pars VII. Dissertationes sectionum. Turku 1981, lk 128–132.
31. OU:*Калласмаа, Марья Эриховна. Структура эстонской микротопонимии. (На материале западного диалекта.) Автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата наук. Тарту 1981. 18 lk.
    /Vt ka Alvre KjK 1981/7, lk 445–446. Tutv: Алвре, Пауль, Fenno-Ugristica 9. Tartu 1982, lk 122–127. Тийк, Лео, СФУ 18/1 (1982), lk 73–74./
32. OU:*Hermann, Uno. Kust tuli nimi Elva? — Eesti Loodus 1981, nr 2, lk 96–100.
33. *Hermann, Uno. Soekivi jälgedel. — Eesti Loodus 1981, nr 11, lk 713–716.
34. *Simm, Jaak. Pärnu ümbruse kohanimedest. Ettekanne Pärnu 4. keelepäeval A. Jakobsoni nim Pärnu 1. Keskkoolis. — ES 22.01.1981.
35. OU:*Simm, Jaak. Orja-nimed. — Horisont 1981, nr 2, lk 20–21.
36. OU:*Simm, Jaak. Kuidas rahvas kohanimesid seletab. — Horisont 1981, nr 6, lk 25; 1981, nr 8, lk 17.
37. OU:*Simm, Jaak. Keisri- ja Kuninga-nimed. — Horisont 1981, nr 11, lk 27.
38. OU:*Simm, Jaak. Põrgu-nimed. — Horisont 1981, nr 12, lk 23.
39. *Alvre, Paul. Kas põranda ja põrmu kaudu Permi? — Keel ja Kirjandus 1981, nr 7, lk 407–413.
40. *Ernits, Enn. Ka vanem ajalugu vääriks asjatundlikumat käsitlust. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 11, lk 702.
    /Rets: П. Я. Канн. Нарва. Страницы истории города./
41. *Siilbek, Illar. Kohanimedest. — Põllumajanduse Akadeemia 09.04.1981.
42. OU:*Rajandi, Edgar; Dequeker, Michel. Anthroponymes et toponymes d'origine latine et française en Estonie. — Congressus Quartus Internationalis Fenno-Ugristarum. Budapestini habitus 9.-15. Septembris 1975. Pars III. Acta sectionis linguisticae. Budapest 1981, lk 359–363.
    /Tutv: Агеева, Р. А., Реферативный журнал. Общественные науки за рубежом, серия 6. 1982/4, lk 173–174./
43. OU:*Kallasmaa, Marja; Maiste, Juhan. Lühidalt abimõisatest ja nende nimedest. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 1, lk 31–32.
44. OU:*Kelder, Ants. Kohanimede kogumisest. — Kodumurre 15. Tallinn 1982, lk 56–60.
45. *Uustalu, K(oidu). Keelekontaktide ilmingutest Eesti NSV ja ta piiriäärsete alade saksakeelsetes kohanimedes. — Filoloogiateadused Tartu ülikoolis. Тарту 1982, lk 139–140.
    /15.02.1982 konverentsi teesid./
46. *Алвре, П(ауль). (М. Э. Калласмаа. Структура эстонской микротопонимии. (На материале западного диалекта.) Таллин 1980.) — Fenno-Ugristica 9. Вопросы грамматики и лексики уральских языков. TRÜ toimetised. Vihik 611. Tartu 1982, lk 122–127.
    /Rets./
47. +*Лыугас, В. А. О связях племён Скандинавии и Поволжья в эпоху раннего железа и участии в них западных финно-угров. — IX Всесоюзная конференция по изучению истории, экономики, литературы и языков скандинавских стран и Финляндии. Ч. I. Тарту 1982, lk 190–191.
    /Teesid. Sh vere- ja nurm-lõpulistest toponüümidest./
48. OU:*Симм, Яак. Топонимы в эстонских народных песнях. — Ономастика Европейского Севера СССР. Мурманск 1982, lk 75–78.
49. *Tiik, Leo. Raamat mõisanimede kohta. — Keel ja Kirjandus 1982, nr 5, lk 269–270.
    /Rets: Eesti ala mõisate nimestik. Tallinn 1981./
50. *Raju, Madis. Kahest moonutatud nimest. — Kommunist 15.06.1982.
    /Apteegimägi, Kärnjärv./
51. *Kamberg, Erik. Kodukandi (koha-)nimedest nii ja teisiti. — Töörahva Elu 04.12.1982.
    /Võru raj-s./
52. *Тийк, Лео. (М. Э. Калласмаа. Структура эстонской микротопонимии. (На материале западного диалекта.) Таллин 1980.) — Советское финно-угроведение 18, nr 1 (1982), lk 73–74.
    /Rets./
53. *Kappak, Maie. Salevere küla. — Õpilaste kodu-uurimistöid. 6. Tallinn 1983, lk 32–37.
    /Mikrotoponüüme./
54. *Tammik, Ülle. Rõngu kihelkonna lõunaosa kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1983. (Nr 394.)
55. +*Volmer, O. Ruhnu ja ruhnlased. — Kalender 1984. Tallinn 1983, lk 168–171.
    /Ka saare kohanimedest./
56. *(Аристэ, П(ауль)). Названия Таллина. — История Таллина до 60-х гг. XIX века. Сост. Р. Пуллат. Таллин 1983, lk 51–56.
57. +*Hermann, Uno. Kilde Viru-Nigula ajaloost. — Eesti Loodus 1983, nr 4, lk 256–258.
    /Ka kohanimest./
58. *Pall, Valdek. Vaiamaa kohanimed. Ettekanne Mustvee 2. keelepäeval. — ES 16.03.1983.
59. OU:*Põldmäe, Julius. Saladuskate Ocrielae ümber. — Keel ja Kirjandus 1983, nr 9, lk 505–506.
60. +*Lauringson, Arvi. Pungerja jõgi. — Kodumaa 23.11.1983, lk 7.
61. *Inno, Karl. "Aestii" käsitlus eesti kirjanduses. — Mana 52 (1983), lk 7–12.
62. *Kemppi, Toivo. Kotikuntamme "pähkinöitä". — Punalippu 1983, nr 6, lk 140–141.
    /Tüvest Kaleva eesti kohanimedes./
63. *Pall, Valdek. Kas kohanimed valetavad? Ettekanne II sügiskoolis Taevaskojas. — TÜ keelering 21.10.1983–22.10.1983.
    /Vt V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 120./
64. +*Kond, Ave. Otepää kihelkonna põhjaosa asustusajalugu ja toponüümika. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1984. 100 lk. (Nr 11.)
65. OU:*Simm, Jaak. Mõnda kohanimedest. — Räpina radadel. Tallinn 1984, lk 155–158.
    /Räpina ümbruses./
66. *Karro, Ilmari. Räni. — Edasi 13.05.1984, lk 5.
    /Tartu raj-i kohanimedest./
67. *Müürsepp, Manivald. Räni küla piiridest. — Edasi 03.06.1984, lk 5.
68. *Lauringson, Arvi. Vere-mõistatus. — Edasi 04.10.1984, lk 5.
69. *Kuum, Jüri. vere-mõistatusest. — Edasi 13.12.1984, lk 5.
70. OU:*Saks, Aleksander. Kust sai Valga oma nime? — Eesti Loodus 1984, nr 9, lk 582–584.
71. +*Tilk, Mihkel. Kodukandi suured kivid. — Eesti Loodus 1984, nr 10, lk 666–671.
    /Ka nimed./
72. *Pall, Valdek. Kohanimed meie ümber. Ettekanne Põltsamaa Keskkooli keelepäeval. — ES 19.04.1984.
73. *Jaanus, Endel. Mõnda Lõuna-Eesti kohanimedest. Ettekanne Tsirguliina Keskkooli keelepäeval. — ES 06.12.1984.
74. *Mõnda vere-lõpulistest kohanimedest. — Harju Elu 17.11.1984.
    /Harju raj-is./
75. OU:*Alvre, Paul. Veel kord kohanimest Ocrielae. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 1, lk 47–48.
76. OU:*Ligi, Herbert. Kaali katastroof ja Püha kihelkonna kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 5, lk 286–293.
77. OU:*Jaanus, Endel. Mida tähendab Suislepa? — Keel ja Kirjandus 1984, nr 8, lk 492–493.
78. *Vanagas, Aleksandras. Vietovardžiai ir etnogenezė. — Mokslas ir gyvenimas 1984, nr 8, lk 16–17.
    /Kohanimed ja etnogenees. Ka eesti kohanimedest./
79. *Lauringson, Arvi. Mida tähendab vere? — Punane Täht 28.08.1984.
    /Rakvere raj-i kohanimedest./
80. +*Viikberg, Jüri; Vaba, Lembit. Siberi põhjaeestlasi kõnetamas. — Keel ja Kirjandus 1984, nr 3, 4, lk 145–156, 210–223.
81. OU:+Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). Begonnen von Hans Feldmann. Herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Herausgegeben im Auftrag der Baltischen Historischen Kommission von Paul Kaegbein und Gert von Pistohlkors. Band 8/I. Böhlau Verlag, Köln–Wien 1985. 702 lk + Sch.
    /Kohaleksikon saksa ja eesti nimekujudega; kohtade lühike ajalugu koos varasemate nimevariantidega. Kõik nimed ühtses järjestuses (põhimärksõnaks saksa nimi). Pisut lisateavet Eesti kohanimedest (eriti piiripealsete alade ja Valga kohta) sisaldab ka 1990. a ilmunud 2. osa – Lettland (Südlivland und Kurland). Sisu: Vorwort – Einführung. Zum geschichtlichen Verständnis und zur Benutzung des Ortslexikons: Landesgeschichte, Geschichte der territorialen Gliederung, Allgemeines zur Ortsgeschichte, Erläuterung historischer Begriffe, Hinweise für die Benutzung des Lexikons, Estnische Wörter, die häufig in Ortsnamen auftreten – Abkürzungen – Ortslexikon (1–694) –Literatur – Karten – Übersichtskarte./
82. OU:*Pall, Valdek. Apellatiivist ja toponüümist. — Läänemeresoomlastest neenetsiteni. Uurimusi ja memuaare. Tallinn 1985, lk 81–83.
83. *Raid, Niina. Tartu ajaloolise linnakeskuse tänavad 16. sajandist tänapäevani. — Tartu – minevik, tänapäev. Tallinn 1985, lk 117–133.
84. *Лагле, Т(ийу). Термины в составе географических названий. — Проблемы сопоставительного изучения эстонского и русского языков. (Comparativa.) Таллин 1985, lk 122–144.
    /Kokkuv: Terminid kohanimede koosseisus./
85. +Sarv, Heno. Ilmamägi ja Päevapööramise mägi. — Eesti Loodus 1985, nr 2, lk 109–114.
    /Kagu-Eestis Võrumaal. Sh Valgatabalve nimest (oletab seost Valgepaluga), mägede endi nimest jm kohanimedest. Резюме: "Гора света" и "Гора поворачивния солнца", с. 125. Summary: Ilmamägi ("World's Hill") and Päevapööramise mägi ("Round-going's Hill") – two interesting hills, p. 127./
86. +Linkrus, Elle. Mädajärve oru mõistatus. — Eesti Loodus 1985, nr 3, lk 183–188.
    /Muuksi lähedal; sh kohanimedest. Резюме: Загадка долины Мядаярве, с. 205. Summary: The secret of Mädajärve valley, p. 207./
87. +Mäemets, Aare. Paunküla tehisjärve uus pale. — Eesti Loodus 1985, nr 3, lk 189–193, krt.
    /Sh kohanimedest. Резюме: Новое лицо искусственного озера Паункюла, с. 205. Summary: The reconstructed Paunküla storage reservoir, p. 207./
88. +Varep, Endel. L. A. Mellini "Liivimaa atlas" ning selle tähtsus Eesti looduse uurimisel. — Eesti Loodus 1985, nr 3, lk 194–198+ill..
    /Ka selles esinevatest kohanimedest. Резюме: "Атлас Лифляндии" Л. А. Меллина и его значение при изучении природы Эстонии, с. 205. Summary: L. A. Mellin's "Atlas of Livonia" and its significance for the study of Estonian nature, p. 207./
89. *Jaama, Kalle. Tõrva kohanimed ja nende kujunemisest. Õpilasettekanne Tõrva 2. keelepäeval. — ES 09.04.1985.
90. *Kallasmaa, Marja. Kaarma ajalooliste perekonna- ja kohanimede seosest. Ettekanne Kaarma keelepäeval. — ES 26.04.1985.
91. *Lauringson, Arvi. Raudalu nimest. — Harju Elu 25.05.1985.
    /Küla Harjumaal./
92. OU:*Alvre, Paul. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (III). Kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 1, 2, lk 32–36, 96–105.
    /Vea parandus: KjK 1985/4, lk 256./
93. OU:*Pall, Valdek. Lauri Kettunen ja eesti kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1985, nr 9, lk 533–537.
94. +*Anton, Helve. Eestlaste nimed maailmakaardil. — Koit 16.02.1985.
    /Kohanimedest./
95. OU:Kallasmaa, Marja. Von Personennamen abgeleiteten Ortsnamen auf der Insel Saaremaa. — Советское финно-угроведение 21, nr 1 (1985), lk 16–21.
    /Резюме: Топонимы на о. Сааремаа, происшедшие из личных имен, с. 21. Kn: Himmiste; Kaubi; Koigi; Koikla; Leisi; Miilaste; Pussa; Vestli; Viliste./
96. *Kaunis, Lembit; Laidma, Anne; Johanson, Andres. Uduvere ja Meedla küla kohanimed. Õpilasettekanne Kaarma keelepäeval. — ES 26.04.1985.
97. OU:Alvre, Paul. Kohanimede -vere loodusobjekti tähistajana. — Eesti Loodus 1986, nr 6, lk 386–389.
    /Liite tõlgendamise ajalugu; seosest sõnaga vierre 'alemaa'. Резюме: Окончание -vere в топонимах как указатель объекта природы, с. 412–413. Summary: The suffix -vere in place-names as a designation of natural objects, p. 414–415./
98. +Toomet, Olev. Leevaku läbi sajandite. — Eesti Loodus 1986, nr 7, lk 454–458.
    /Ka küla nimest ja naaberkülade nimedest, samuti Leevaku perekonnanimedest. Резюме: Леэваку сквозь столетия, с. 477. Summary: Leevaku through the centuries, p. 479./
99. +Veering, Luule. Peraküla järved. — Eesti Loodus 1986, nr 7, lk 471–473.
    /Ka nende nimevariandid ja ajalugu. Резюме: Перакюлаские озера, с. 477. Summary: The lakes of Peraküla, p. 479./
100. OU:Kond, Ave. Kohanimede tähenduse jälgedel. — Eesti Loodus 1986, nr 11, lk 742–744.
     /Otepää kandi ajaloost ja (mikro)toponüümikast, lisatud kaart. Kn: Otepää; Neeruti; Pühajärve; Nõuni./
101. +Miljan, Artur. Matk Mulgikülla. — Eesti Loodus 1986, nr 11, lk 745–746.
     /Valgjärve Mäeküla ajaloost Valgamaal (ka rahvapärase nime Mulgiküla seletus)./
102. +Mäesalu, Ain. Tuhandeaastane linnus. — Eesti Loodus 1986, nr 11, lk 747–751.
     /Ka Otepää nime etümoloogiast./
103. *Päll, Peeter. Ojamaa, Pihkva jt. naabrusnimed: killuke ajalugu. Ettekanne koosolekul Tartus ja Tallinnas. — ES 16.02.1986; 19.02.1986.
104. *Andrekson, Virve. Vändra valla külade ja talude nimedest. Ettekanne Vändra keelepäeval Vändra Keskkoolis. — ES 10.04.1986.
105. OU:*Kallasmaa, Marja. Viis Saaremaa kohanime. — Keel ja Kirjandus 1986, nr 4, lk 226–227.
106. *Üts, Juta. Oma küla kuldaväärt. — Kodumaa 31.12.1986, lk 6–7.
     /Külanimedest Valgamaal./
107. *Kiisa, Uno. Emmaste küla nime saatus. — Nõukogude Hiiumaa 21.01.1986.
     /Hiiumaal./
108. +*Попов, Сергей Владимирович. Из Тарту... на карту. — Вперед 10.06.1986.
     /Tartu polaaruurijate järgi nimetatud geograafilistest objektidest./
109. Палль, Валдек. (Ritva Liisa Pitkänen. Turunmaan saariston suomalainen lainanimistö. Helsinki 1985.) — Советское финно-угроведение 22, nr 3 (1986), lk 229–232.
     /Rets. Vene k-s./
110. +Hang, Vaike; Hang, Tiit. Rannaretk Audrust Varblasse. — Eesti Loodus 1986, nr 3, lk 191–197.
     /Ka kohanimedest Tõstamaa, Audru ja Varbla kihelkonnas. Резюме: По побережью из Аудру в Варбла, с. 205. Summary: A trip along the coast from Audru to Varbla, p. 207./
111. OU:*Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt. I. — Lähedalt ja kaugelt. Emakeele Seltsi aastaraamat 31 (1985). Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 42–68.
     /Kn: Abruka; Annurahu; Antsi (Ansi); Aste; Atla; Eeriksaar; Elme (Kaa); Imari; Hindu; Kaisvere; Koovi; Kuumi; Kõõru; Kärdu; Lülle; Matu; Meedla; Mässa; Praakli; Pälli; Reina; Tehumardi; Tiinuse; Toomalõuka; Tõlli (Kaa); Ula; Viidu./
112. OU:Raendi, Aili. Isikunimelised tänavad Tartus. Eesti Raamat, Tallinn 1987. 84 lk.
     /Sisu: Saateks – (Isikunimeliste tänavate tutvustus)./
113. *Roosaar, Hurmi. Otepää kihelkonna lääneosa toponüümika ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1987. 191 lk. (Nr 61.)
114. OU:*Saks, Aleksander. Valga tänavanimedest. — Valga rajoonis. Tallinn 1987, lk 102–107.
115. *Tammik, Ülle. Rõngu kihelkonna lõunaosa kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1987. 115 lk. (Nr 56.)
116. +*Troska, Gea. Eesti külad XIX sajandil. Ajaloolis-etnograafiline uurimus. Tallinn 1987.
117. +*Vaino, Margit; Roosaar, Hurmi. Otepää kihelkonna lääneosa toponüümika ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1987. 191 lk. (Nr 61.)
118. +Kallejärv, Tõnis. Matk Vana-Otepääle. — Eesti Loodus 1987, nr 6, lk 385–388, krt.
     /Ka selle kandi kohanimedest./
119. *Jaanus, Endel. Lõuna-Eesti kohanimedest. Ettekanne Kuigatsi keelepäeval. — ES 12.03.1987.
120. *Kaldmaa, Kätlin. Minu kodukoha nimed. Õpilasettekanne Palamuse keelepäeval. — ES 10.12.1987.
121. OU:*Pall, Valdek. Kähriondemägi: mäkradest ja veidi urgudestki. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 11, lk 670.
122. *Pauska, Tiia. Kärdla nimelugu. — Nõukogude Hiiumaa 09.04.1987.
123. *Kahu, Meelik. Kuidas mäenimest sai varjunimi? — Punalipp 18.04.1987.
     /C. R. Jakobsoni pseudonüümist ja Linnutaja mäest Jõgevamaal./
124. *Noorhani, Karin; Noorhani, Priit. Palupera ümbruse talude nimed ja nende teke. Õpilasettekanne Palupera keelepäeval. — ES 07.05.1987.
125. *Kallasmaa, Marja. Kärdla tänavanimed. — Eesti linnade nimekorrastuse nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 19–21.
126. OU:Alvre, Paul. kõrb-, kõrve-kohanimed looduses ja asustuses. — Eesti Loodus 1988, nr 10, lk 663–666.
     /Sõna kõrb algsest tähendusest, kohanimesid ja mikrotoponüüme selle sõnaga. Резюме: Эстонские топонимы с kõrb-, kõrve-, с. 687. Summary: Estonian place names containing the element kõrb- or kõrve-, p. 687. Kn: Kõrveküla (Kad); Kõrma; Kõrkküla; Imastu./
127. +Toomtalu, Heino. Riiasöödi tamm. — Eesti Loodus 1988, nr 11, lk 716.
     /Metsakasti külas (Jõe). Ka nime tekke pärimus./
128. *Mägi, Ele. Elva Arbimäe linnaosaga seotud nimed ja nimetused. Õpilasettekanne Elva 6. keelepäeval. — ES 11.02.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/9./
129. *Jaanus, Endel. Patküla ja Tõrva. Ettekanne Tõrva 3. keelepäeval. — ES 07.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
130. *Laht, Katrin. Kodulinna kohanimed. Õpilasettekanne A. Mui nim Kingissepa 2. Keskkkooli 2. keelepäeval. — ES 14.04.1988.
     /Tutv: Kaal, H. jt, KjK 1988/10./
131. *Pedastik, Aveli. Minu kodukoha nimed. Õpilasettekanne Värska keelepäeval. — ES 21.04.1988.
132. *Päll, Peeter. Nimesid tuleb hoida. Ettekanne A. Kesleri nim Kohtla-Järve Keskkooli 2. keelepäeval. — ES 05.05.1988.
133. +Viikberg, Jüri. Vanematest eesti asundustest Siberis. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 5, lk 284–288.
     /Sh asunduste nimevariandid./
134. OU:Kallasmaa, Marja. Siga ja kult. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 431–432.
     /Kn: Sigala (Rei); Seanina (Muh); Kuldi külad Eestis./
135. OU:Kallasmaa, Marja. Muutuv ja püsiv nimemaailm. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 8, lk 477–485.
     /Sisu: Perekonnanimedest üldse... – ja Lääne-Saaremaal eriti. Perekonna- ja kohanimede seostest./
136. +Tiik, Leo. Faktikommentaare H. Sergo romaanile "Näkimadalad" I-III. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 12, lk 740–742.
     /Sh Hiiumaa kohanimedest eesti ja rootsi kasutuses./
137. OU:Pall, Valdek. Die Toponymie im Rahmen der Sprachgeographie. — Советское финно-угроведение 24, nr 4 (1988), lk 263–270.
     /Резюме: Топонимика в лингвистической географии, с. 270./
138. OU:Kallasmaa, Marja. Isikunimedest lähtunud kohanimesid Lääne-Saaremaalt II. — Keelest ja kultuuriloost. Emakeele Seltsi aastaraamat 33 (1987). Eesti Raamat, Tallinn 1989, lk 67–80.
     /Kn: Hirmuste (Kär); Juksirahu; Kure k (Khk); Kurevere; Lellumaa; Loona (Khk); Mõndelaid; Mõntu; Mõnnuste; Riksu; Roobima; Roomassaare; Uduvere; Undva; Vantri; Vedruka; Üüdibe./
139. *Messer, Vilja. Kohanimed Kuusalu kihelkonnas. Kursusetöö. Juhendaja Pille Kippar. TPedI, Tallinn 1989. Nr 7(89).
140. *Väli, Viia. Kambja kihelkonna edela- ja lääneosa toponüümika. Kursusetöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1989. Nr 12(89).
141. *Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed Lätis. Ettekanne Riia keelepäeval. — ES 12.03.1989.
     /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/12./
142. OU:+Vaba, Lembit. Balti laenud läänemeresoome maastikusõnavaras. — Keel ja Kirjandus 1989, nr 3, 4, lk 138–141, 206–218.
     /Sh mala-osisega kohanimed Eestis, terminid loja, mülgas, palu, rahu jm. Kn: Malusi s-d; Mala k (Muh); Malle rahu (Rid)./
143. Kello, Karl. Viru - mida see tähendab? — Virumaa Teataja 03.01.1989?, nr 1.
     /Nimeseletusi./
144. *Kudrjavets, Gunnar; Palm, Kadri. Meie kodukoha nimed. Õpilasettekanne Ahja 2. keelepäeval. — ES 20.05.1989.

1990--1999:

1. +*Hellamaa, Ulvi. Rõngu kihelkonna kohanimed ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1990. 179 lk. (Nr 73.)
2. *Hõrn, Aare. Setomaa nulga. Mokornulk. — Võro-Seto tähtraamat ehk kallendri 1991. aastaga pääle. Võro 1990, lk 21–23.
3. *Kallasmaa, Marja. Microtoponyms in the Estonian Name System. — XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. Suomi-Finland 1990, lk 67.
4. OU:*Kallasmaa, Marja. Two types of Place Name Sets in Estonian. — Summaria Dissertationum. Linguistica. Debrecen 1990, lk 94.
5. OU:*Kallasmaa, Marja. Kaksi erilaista paikannimisysteemiä viron kielessä. — Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Debrecen 27.VIII–2.IX 1990, 3B. Sessiones Sectionum Dissertationes. Debrecen 1990, lk 310–314.
6. OU:*Kallasmaa, Marja. Microtoponyms in the Estonian Name System. — Proceedings of the XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Helsinki 1990, lk 465–471.
7. +*Teder, Ave. Rõngu kihelkonna kohanimed ja kultuurilugu. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1990. 179 lk. (Nr 73.)
8. *Väli, Viia. Kambja kihelkonna lääneosa kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Mati Hint. TPedI, Tallinn 1990. 174 lk. (Nr 74.)
9. +Kask, Ilmar. Miks Pärnusse otse ei saa? — Eesti Loodus 1990, nr 4, lk 254–255.
   /Sh Kõpu jõe õigetest nimedest eri lõikudes./
10. +Joandi, Jaan. Taliteid Viljandimaa ja Pärnu vahel. — Eesti Loodus 1990, nr 4, lk 257–261.
    /Sh palju kohanimesid ja Vastemõisa valla kaart. Резюме: Зимние пути между Вильяндимаа и Пярну, с. 269. Summary: Winterways between the districts of Viljandimaa and Pärnu, p. 271./
11. OU:Mäemets, Aare. Kas järv sai oma nime vee värvi järgi? — Eesti Loodus 1990, nr 11, lk 713.
    /Kn: Võrtsjärv./
12. +Rõuk, Aarend-Mihkel. Kolga-Jaani voorestik. — Eesti Loodus 1990, nr 11, lk 730–734.
    /Voorte nimed, kaardiga. Резюме: Колга-Яаниское друмлинское поле, с. 730. Summary: The Kolga-Jaani drumlin field, p. 751./
13. +*Undla, Maarika. Minu kodukoha talud läbi aegade. Ettekanne Riidaja keelepäeval. — ES 18.01.1990.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1990/8./
14. *Kallasmaa, Marja. Mikrotoponüümid eesti nimesüsteemis. Ettekanne üldkoosolekul Tallinnas. — ES 12.12.1990.
15. OU:Kallasmaa, Marja. Paul Ariste ja nimed. — Keel ja Kirjandus 1990, nr 2, lk 109–110.
    /Sh joonealuste viidetena nimeteemaliste tööde bibliograafia./
16. *Kiik, Agne. Saue alevi ametlikud ja rahvapärased kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1991. 36 lk. (Nr 615.)
17. *Lundver, Kersti. Niederdeutsche Ortsnamen in Estland. Diplomitöö. Tartu 1991. (Saksa filoloogia osakond.)
18. *Oja, Monika. Parasmäe küla ametlikud ja rahvapärased kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1991. 12 lk. (Nr 608.)
19. *Timmelmann, Riina. Käina külanõukogu asustusalane sõnavara. Kursusetöö. Juhendaja Ellen Niit. TPedI, Tallinn 1991. 30 lk. (Nr 654.)
20. +Valgma, Aino. Me tuleme loodusest. — Eesti Loodus 1991, nr 9/10, lk 549–552.
    /Jalase külast, selle nimest jm kohanimedest. Samas nr-s ka muid Jalase küla skeeme. Резюме: Древний дом всех эстонцев, с. 636. Summary: The hereditary home of all Estonians, p. 638./
21. *Sarv, Ingrid. Kohanimed eesti vanasõnades ja kõnekäändudes. Ettekanne aastakoosolekul Tartus. — ES 24.03.1991.
    /Tutv: Norvik, Piret—Teder, Eerik, KjK 1991/8./
22. *Lepa, Ege. Restu küla isiku- ja kohanimedest. Õpilasettekanne Restu keelepäeval. — ES 18.04.1991.
23. OU:Kallasmaa, Marja. Kühm ja lohk. Haruldasi murdesõnu kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1991, nr 11, lk 681–682.
    /Kn: Ahli (Rid); Ahli järv (Har); Kunnati (Vll); Lemmikküla (Kul)./
24. OU:Pall, Valdek. Die geographischen Termini in der estnischen Mikrotoponymie. — Linguistica Uralica 27, nr 1 (1991), lk 42–46.
    /Резюме: Географические термины в составе эстонской микротопонимии, с. 46./
25. +*Velström, Maila. Kuusalu kihelkonna Virve küla murrakust ja kohanimedest. Diplomitöö. Juhendaja Eevi Ross. TPÜ, Tallinn 1992. 142 lk + lisa. (Nr 106.)
26. +Kask, Ilmar. Granö maastikud Eestis. — Eesti Loodus 1992, nr 7/8, lk 386–390.
    /Tema 1922. a artikkel Looduses, sh sealt pärinevad kohanimed Lahemaa, Palumaa, Vooremaa jt./
27. OU:Kallasmaa, Marja. Variatsioon ühe legendi teemal. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 2, lk 71–77.
    /Legendist "igal kohal oma nimi"; kohanimekooslustest Saaremaal Tohku ja Kuralase külas ja mujal, nimede ja mittenimede piirist./
28. OU:+Punttila, Matti. Eesti keelesaar Porvoo ja Loviisa vahel. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 5, lk 281–285.
    /Sh Kabböle kohanimedest, lähemalt lk 283–284./
29. OU:Pall, Valdek. Maastikuesemete nimed ja nimetused. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 9, lk 527–534.
    /Kohanimede ja apellatiivide seosed./
30. OU:*Alvre, Paul. Viron vere-loppuisten paikannimien ratkaisu - suomen kielessä. — Virittäjä 92, nr 1 (1992), lk 72–79.
31. *Kallasmaa, Marja. Personal Names in the Estonian Place-Names. — Zusammenfassungen. Universität Trier 1993, lk 70.
    /Täielikult ilmunud 1999./
32. *Lelumees, Siiri. Kärdla linna kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 32 lk. (Nr 681.)
33. *Polkonen, Victoria. Ühe asula kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 15 lk. (Nr 678.)
34. *Urb, Monika. Tõstamaa kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1993. 49 lk. (Nr 721.)
35. OU:+*Vaba, Lembit. Gibt es im estnischen lettische Landschaftsnamen? — Lietuvių Kalbotyros Klausimai XXXII. 1993.
36. +Vahtra, Kai; Kokovkin, Reet. Rebastemäe looduse õpperada Kõpus. — Eesti Loodus 1993, nr 7, lk 233–235.
    /Sh sealsetest kohanimedest: Mardihansu laht, Kaplimägi, Sant Andruse (mitte Püha Andruse) mägi jm. Skeemiga./
37. *Kikkas, Reelika. Krabi valla kohanimed. Kursusetöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1994. 42 lk + lisa. (Nr 10/94.)
38. OU:Päll, Peeter. Place Names as Memory Carriers. — Oral Memory and National Identity. Papers of the conference organized by the Institute of Language and Literature of the Estonian Academy of Sciences & the National Language Board of the Republic of Estonia in Tallinn, September 18-19, 1993. Tallinn 1994, p. 20–30.
39. +Paidla, Arvi. Soodes on salapära, rabades - rahu. Hagudi soo lugu. — Eesti Loodus 1994, nr 8, 9, 10, 11, lk 245–247, 275–277, 293–295, 335–337.
    /Sh soo ja selle osade nimedest (Alu, Hagudi, Krimmi, Seli, Lohu, Rabivere, Suur- või Kõrgeraba?), kaardiga. Summary: Mires are mysterious, bogs are peaceful. (The story of Hagudi mire.)/
40. +Lepasaar, Juhan. Muraka raba ääremailt. — Eesti Loodus 1994, nr 12, lk 393–394.
    /Sh kohanimedest Mäurassaare jm. Kaardiga, toimetuse järelmärkusega./
41. *Päll, Peeter. Kohanimed mälu kandjana. Ettekanne Kuressaare II Keskkooli 5. keelepäeval. — ES 08.04.1994.
42. *Leppik, Eduard. Neeruti maastikukaitseala kohanimed. Ettekanne Kadrina keelepäeval. — ES 20.05.1994.
43. +Tender, Tõnu. Eesti släng: olemus ja uurimislugu. (Järg.) — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 346–355.
    /Sh slängilike kohanimede näiteid lk 351./
44. +Tõnisson, Evald. Henriku kroonika uuest lätikeelsest väljaandest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 9, lk 566–571.
    /Rets: Indriķa hronika. Zinātne, Rīga 1993. 453 lk + ill. Sh isiku- ja kohanimede tõlkimisest selles./
45. Boiko, Kersti. Latvian Place-Names with kor˜b-, lān-, lagast- and pad-. — Linguistica Uralica 30, nr 2 (1994), lk 81–90.
    /Sh seos eesti terminitega kõrb, laas, lagastik ~ lagestik, padu. Резюме: Латышские топонимы с компонентами kor˜b-, lān-, lagast- и pad-, с. 90./
46. *Allik, H. OHTU (Dorf Udeküll, Udeküll, Ukülla, Uekülla) talud ja vabadikukohad revisjonide järgi, vaadeldes talude nimede muutust ja 1835 pandud perekonnanimede võimalikku tuletatust talukohanimest. s.l. 1993–1995. 4 l. (EAR baltikaosak nr GS 179.)
    /Käsikiri./
47. OU:Troska, Gea. Talunimed läbi aegade. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1995. 114 lk.
    /Summary: Estonian farm names through the ages, p. 94–103. Sisu: Sissejuhatus – Hajatalude nimed – -pere, -rahva ja -talu talunimedes – Perenimede kujunemine talunimedeks – Nimetüübid ja kooslused külades – Perenimede seos talu maade ja õuega – Lõpetuseks./
48. +*Tiik, Leo. Emmaste telust kuni Emmaste kihelkonnani. — Akadeemia 1995, nr 7, lk 1508–1512.
49. +Perens, Rein. Miks Odalätsi allikad on veerikkad? — Eesti Loodus 1995, nr 10, lk 294–295.
    /Sh Odalätsi nime saamise muistend. Summary: Why do the Odalätsi springs abound in water? p. 321./
50. +Leito, Aivar. Mis on laisid? — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 349–350.
    /Hiiumaa järvede nimedest. Summary: What does the Estonian word 'lais' denote? p. 369./
51. +Mändoja, Mauri. Arula Emaläte ja Emajõe algus. — Eesti Loodus 1995, nr 11/12, lk 358–359.
    /Ka Emalätte nimest. Vt ka Treikelder EL 1996/5-6./
52. OU:Kallasmaa, Marja. Mitmusevorme Saaremaa kohanimedes. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 20–28.
    /Sisu: de-mitmus – e-mitmus – a-mitmus– i-mitmus – Reduktsioon ja mitmusevormid – Fantaasiaid./
53. OU:Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomastikas. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 11, lk 763-766.
    /Isikunimelisest algupärast kohanimedes ja nende hilisemast ümbermõtestamisest./
54. +Truus, Laimdota; Ratas, Urve. Naissaar, nagu ta oli ja on. — Eesti Loodus 1995, nr 9, lk 241–245.
    /Sh saare nimest jm kohanimedest. Summary: The island of Naissaar in the past and at present, p. 273./
55. *Joalaid, Marje. Fieldwork in Place-Name Research. — XIXth International Congress of Onomastic Sciences. University of Aberdeen, August 4–11, 1996. 'Scope, Perspectives, and Methods of Onomastics'. Congress Guide, lk 84.
    /Kogutekst ilmus 1998./
56. *Kallasmaa, Marja. On the Role of Folk Etymology in the Development of Place Names. — XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Congress Guide. Aberdeen 1996, lk 86–87.
    /Kogutekst ilmus 1998./
57. OU:*Kallasmaa, Marja. Rahvaetümoloogia osast kohanimede arengus. — Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväskylä 10.–15.8.1995. Pars V. Sessiones sectionum. Lexicologia & Onomastica. Jyväskylä 1996, lk 235–237.
58. *Kikkas, Reelika. Rõuge kihelkonna Krabi valla kohanimed. Diplomitöö. Juhendaja Valdek Pall. TPÜ, Tallinn 1996. 84 lk. (Nr 8/96.)
59. +Nerman, Robert. Kalamaja ajalugu. Tallinn 1996. 432 lk.
    /Sh Kalamaja nime(de)st lk 13–14, tekstis ka muid Kalamaja kohanimesid./
60. OU:*Pall, Valdek. Viru, Virumaa, virulane. — Koguteos Virumaa. s.l. 1996, lk 386–389.
61. OU:*Päll, Peeter. Karula kotussõnimmist. — Kaika suvõülikuul Lüllemäel. Valik ettekandit. Võro 1996, lk 22–26.
62. +Selart, Anti. Narva jõgi – Virumaa idapiir keskajal. — Akadeemia 1996, nr 12, lk 2539–2556.
    /Sh palju Narva jõe saarte ja piirialade kohanimesid ajalooallikatest./
63. Naaber, Enda. Kuidas rahvasuus nimed sünnivad. — Eesti Loodus 1996, nr 2, lk 61.
    /Kaks näidet uueaegsest rahvalikust nimeloomingust: Hülgekivi Murika külas, Silmajõgi (Muh, =Nossa soon)./
64. +Treikelder, Ivar. Emaläte Mellini atlases on 200 aastat vana. — Eesti Loodus 1996, nr 5/6, lk 178.
    /Täpsustuseks M. Mändoja artiklile EL 1995/11-12. Emajõe algus ajaloolistes allikates./
65. *Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed kaante vahel. Ettekanne Kuressaare Gümnaasiumi 6. keelepäeval. — ES 07.03.1996.
66. *Koski, Mauno. Liivimaa. Ettekanne Emakeele Seltsi, TÜ ja Võru Instituudi ühiskonverentsil Kütiorus. — ES 29.11.1996.
    /Ilmunud 1997./
67. OU:*Pall, Valdek. Nimiä: Eesti, Viro, Igaunia. — Hiidenkivi 1996, nr 5, lk 53.
68. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed I. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1996. 528 lk.
    /Sisu: Eessõna – Sõnastik (9–518) – Lühendid – Kasutatud kirjandus. Tutv: Alvre, Paul, KjK 1998/10, lk 713–715./
69. OU:Liivaku, Uno. Eesti ja Eestimaa. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 2, lk 73–75.
    /Nimede ajaloost ja kasutusest. Referat: Eesti und Eestimaa, S. 144./
70. OU:Sutrop, Urmas. Värvisõnad: ääremärkusi Taani hindamisraamatu Eestimaa lehtede kohta. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 4, lk 225–229.
    /Värvinimetused Eesti kohanimedes LCD põhjal. Summary: Colour Terms. Comments on the Pages of Estonia in Liber Census Daniae, p. 288./
71. +Raid, Niina. Tartu Ülejõe-eeslinna tänavate areng. — Kleio. Ajaloo Ajakiri 1996, nr 1, lk 25–32.
    /Sh eeslinna kohanimedest./
72. *Faster, Mariko. Mõniste valla kohanimed. Seminaritöö. Tartu 1997. 43 lk + 2 krt. (Nr 59.)
73. OU:Koski, Mauno. Liivimaa. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 43–61.
    /Nimede Livonia, Livland ja Liivimaa ajaloost ja tähendusest, ka muudest nimedest (Ydumea, Vidzeme, Kuramaa). Kokkuv: lk 60–61. Kokkovõtõq: Liivimaa, lk 155./
74. +*Leppik, Eduard. Neeruti maastikukaitseala juht. Kohtla-Järve 1997. 47 lk.
75. *Liivanurm, Kristi. Vere-lõpulised kohanimed Eestis. Proseminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. Nr 19(97).
76. +*Nurmekund, Pent. Keeltemaailm. Koostanud ja toimetanud Tõnu Tender. EÜS Veljesto Kirjastus, Tartu 1997. 116 lk.
    /Ilmunud artiklite kogumik. Sisaldab ka nimeteemalist: Hiina kirja reformist (1958) – Miks kirjutatakse Ho Ši Min? (1960) – Prantsusmaa endise provintsi Normandie... (1968) – Ühe vastuse ümber (1975) – Ühest etümoloogiast (1939)./
77. OU:Pall, Valdek. L'em't'n'e. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1997. 84 lk.
    /Sh Mordva kohanimedest (Maticsáki raamatu arvustus) ja vere-lõpulistest kohanimedest (Quousque..). Sisu: Pluuralivormid kohanimedes – Struktuurimudelist – Quousque tandem? – L'em't'n'e/L'ep'n'e – Kirjandus – Lühendid./
78. *Sool, Eva. Eesti ja Soome maastikuelementide liitnimedest. Seminaritöö. Juhendaja Karl Pajusalu. Tartu 1997. 34 lk. (Nr 29.)
79. +Vaba, Lembit. Eesti-läti keelepiiri kujunemise ajaloost. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 113–117.
    /Sh läti etümoloogiast ja esinemusest kohanimedes. Kokkovõtõq: Eesti-läti keelepiiri kujonõmise aoluust, lk 157. Kn: Läti; Igaunija; Ugandi./
80. OU:*Mäemets, Aare. Mille järgi järved nime saavad. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, 11/12, lk 376–377, 491–492.
    /1. Naabrite nimetatud, suured ja väiksed järved, kallaste järgi, pühad järved jne; 2. värvuse, kalade, loomade ja taimede järgi nimetatud, saatusliku nimega järved (Põrgujärv jms), naljaka nimega järved, naistelembese nimega jne./
81. OU:Petersoo, Tiit. Suure algustähega kuusikud ja laaned. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, lk 343–344.
    /Kuuse ja laanega seotud kohanimed Eestis. Summary: Place names referring to the spruce tree, p. 392. Kn: Kuusiku alevik (Rap); Kuusiku k; Kuusalu./
82. Lumet, Enn. Vastakad nimed. — Eesti Loodus 1997, nr 8/9, lk 377.
    /Kn: Vaikne järv; Paukjärv./
83. *Käbin, Ilo. Milliselt vanalt kaardilt leiame 7100 eestikeelset kohanime? — Horisont 1997, nr 5.
    /Mellini Liivimaa atlasest 1798./
84. OU:*Saarõ Evar. Poeetiline vorm Võromaa kotussõnimmin. — Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII. Võro 1997, lk 167–168.
85. *Lõugas, Vello. Tatari kohanimed eesti toponüümikas. — Idatee. Muinasteaduse ajakiri 1997, nr 3, lk 43.
86. +Vaba, Lembit. Kas eesti keeles on läti maastikusõnu? — Keel ja Kirjandus 1997, nr 3, lk 152–156.
    /lonk, läva, plantsmaa, tants, tiir; läti algupäraga talunimed Karulas, Harglas jm. Summary: Are There Any Latvian Terms Denoting Landscape Objects in the Estonian Language? p. 216. Kn: Tiirimetsa (Ans)./
87. OU:Kallasmaa, Marja. Estnische Ortsnamen und andere Völker. — Linguistica Uralica 33, nr 4 (1997), lk 284–292.
    /Резюме: Эстонские топонимы и другие народы, с. 292. Kn: Hollandi; Juudi; Leedu; Läti; Lätlase; Lätkalu; Mustlas(t)e; Poola; Pohla(ka); Poolakese; Poolaka; Rootsi; Saksa; Saks(las)te; Soome; Soomukse; Taani; Turgi; Türgi; Vaia(tu); Vadi; Veia; Vene; Venneni; Veniku; Vepsa./
88. +Alvre, Paul. Tähelepanekuid Jakob Hurda doktoriväitekirjast. — Emakeele Seltsi aastaraamat 35–42 (1989–1996). Tartu 1998, lk 7–13.
    /J. Hurda väitekirjast "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (1886), sh tema seisukohtadest ste- ja ts-lõpuliste kohanimede kohta lk 13. Kn: Kuigatsi; Karilatsi./
89. OU:*Joalaid, Marje. Fieldwork in Place-Name Research. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4–11, 1996. Vol. 2. Aberdeen 1998, lk 222–227.
90. OU:*Kallasmaa, Marja. On the Role of Folk Etymology in the Development of Place-Names. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 2 Aberdeen 1998, lk 228–232.
91. OU:Kikkas, Reelika. Võrumaa kohanimekujudest. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 68–71.
    /Pms Krabi kandi kohanimedest, võrupäraste nimekujude kaitsest. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimekujõst, lk 71. Summary: On placenames in Võrumaa, p. 122./
92. +Nerman, Robert. Lasnamäe ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998. 528 lk.
    /Sh Lasnamäe vanadest nimedest lk 35, 43, 47; tekstis ka mujal ürikute ja rahvalikke nimekujusid./
93. OU:Päll, Peeter. Reflections of language contacts in Estonian place names. — Proceedings of the XIXth International Congress of Onomastic Sciences. Aberdeen, August 4-11, 1996. Vol. 2. Aberdeen 1998, lk 271–276.
94. OU:*Rebane, Harald. Järvselja-Peravalla kohanimed. — Järvselja metsades 3. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised 8. Tartu 1998, lk 13–18. (EPMÜ Metsandusosakond.)
95. OU:*Kuum, Jüri. Vanemate külade nimedest. — Agraarteadus 1998, nr 3, lk 169–171.
96. +Mardiste, Heino. Kui Eesti ilmus maailmakaardile. — Eesti Loodus 1998, nr 5/6, lk 196–197.
    /Sh vanimad Eestit kajastavad kohanimed neil. Summary: When Estonia made its appearance on the maps of the world, p. 287./
97. +Kübar, Kaja; Vahur, Urmas. Sookuninga looduskaitseala ulatub üle riigipiiride. — Eesti Loodus 1998, nr 5/6, lk 225–226.
    /Läti piiril olevad sood, sh nende nimed eesti ja läti k-s (Ruunasoo, Tõrga soo e Kodja raba, Rõikküla soo e Rongu raba)./
98. +Järvet, Arvo; Kask, Ilmar. Eesti maastikud alt- ja pealtvaates. — Eesti Loodus 1998, nr 8, lk 347–349.
    /Eesti maastikuüksused ja nende nimed. Summary: Estonian landscapes seen from below and from above, p. 384./
99. +Petersoo, Tiit. Üle soosaarte, läbi laukaraba, mägedele. (Loosalu - Paluküla looduse õpperada.) — Eesti Loodus 1998, nr 8, lk 376–378.
    /Raplamaa Loosalu soostik, kohanimed, kaart./
100. +Kala, Ilja. Kaika ümbruse mägedest. — Eesti Loodus 1998, nr 10, lk 444–445.
     /43 mäenime koos skeemiga, 1970. a kogumisandmete põhjal. Samas numbris lk 456–457 Karula rahvuspargi kaart Regiolt ja vaatamisväärsuste loend (sh kohanimedest)./
101. +Sander, Heldur. Kopli tammik sajandite keerises. — Eesti Loodus 1998, nr 11/12, lk 492–493.
     /Sh Tallinna Kopli linnaosa nime ajaloost ja kohanimedest (Eurichi plaanil). Summary: The oak-wood of Kopli in the tumult of centuries, p. 544./
102. OU:Saar, Evar. (S)orava(lõ) paiganimmist. — Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro 1998, lk 72–75.
     /Kokkuv: Orava valla kohanimedest, lk 75. Summary: On placenames of Orava parish, p. 123–124./
103. +Alvre, Paul. Uurimus läänemeresoome etnonüümidest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 1, lk 67–70.
     /Rets: Riho Grünthal. Livvistä liiviin. Itämerensuomalaiset etnonyymit. Castrenianumin toimitteita 51. Helsinki 1997. 285 lk. Sh etnonüümidega seotud toponüümidest. Kn: Finland; Inkeri; Karjala; Liivimaa; Suomi; Ugandi; Vaiga; Viro./
104. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 4, lk 260–261.
     /vere-kohanimede tüübid./
105. +Sarv, Vaike. Etnonüümid ja setu identiteet. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 5, lk 302–314.
     /Sh Setumaa ja setu algupärast, tsuhkna jm. Summary: Ethnonyms and the Identity of the Setu, p. 368./
106. Alvre, Paul. Saaremaa kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 713–715.
     /Rets: Marja Kallasmaa. Saaremaa kohanimed I. Eesti Keele Instituut, Tallinn 1996. 528 lk./
107. OU:Kallasmaa, Marja. Personal Names in Estonian Place Names. (Especially on Island Saaremaa.) — Linguistica Uralica 34, nr 4 (1998), lk 361–366.
     /Резюме: Личные имена в составе топонимов Эстонии (прежде всего о-ва Сааремаа), с. 366./
108. +*Palli, Ilmar. Litsmetsa oli, on ja jääb. — Luup 1998, nr 16.
     /Sh põgusalt kohanimede muutmisest ja nime ajaloost./
109. OU:*Kallasmaa, Marja. Estonian verbal names. — XX International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. (Universidade de Santiago de Compostela 1999), lk 108-109.
110. OU:*Kallasmaa, Marja. Personal names in Estonian place names. — Onomastik. Akten des 18. Internationalen Kongresses für Namenforschung. Trier, 12.-17. April 1993. Band IV. Personennamen und Ortsnamen. In Zusammenarbeit mit Thorsten Andersson herausgegeben von Dieter Kremer. Patronymica Romanica 17. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 1999, lk 199–202.
111. OU:*Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimed ja teised rahvad. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 112–119.
112. OU:Kallasmaa, Marja. Piur(u) Soomes ja Saares. — Emakeele Seltsi aastaraamat 43 (1997). Tartu 1999, lk 30–33.
     /Summary: Piur(u) in Finland and on Saaremaa, p. 33./
113. OU:+Koski, Mauno. "Om maid maailman tuhandit". — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 39–54.
     /Maade nimed, sõna maa semantika, kohanimenäited Eestist, Soomest, Rootsist ja mujalt. Kokkovõtõq: "Om maid maailman tuhandit", lk 53–54. Summary: There are Thousands of Lands, p. 310./
114. +Laul, Silvia. Eesti kagunurk – piiriala Pihkva ja Ordu valduste vahel. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 55–64.
     /Sh Walgatabalwe etümoloogiast lk 58–59. Kokkovõtõq: Eesti lõunahummugunulk – piirimaa Pihkva ja Ordu valduisi vaihõl, lk 64. Summary: Estonia's southwestern corner – the border area between Pskov and the possessions of the Teutonic Order, p. 310–311./
115. +*Milla, Jaksi. Riisa - küla soode ja rabade taga. — Külade ajaloost. Pärnumaa ajalugu. Vihik 2. Pärnu 1999, lk 63–82.
     /Küla ajaloost, ka nimest./
116. OU:Päll, Peeter. Muukeelsed kohanimed Eestis. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 340–347.
117. OU:Raid, Niina. Tartu tänavad aastani 1940. ARC Projekt, Tartu 1999. 114 lk + krt.
     /Sisu: Tartu varasemates ajalooallikates – Tartu raeprotokollid 1547–1555 – B. Wybersi revisjoniraamat 1582–1658 – Esimesed linnaplaanid – D. Pechtel'i turuplatsi joonis 1682. a. – Vanalinna tänavad – Linna olukord 18. sajandil. Linnaosade teke – I linnaosa areng – Riia eeslinn, II linnaosa – Ülejõe eeslinn, III linnaosa (Peterburi-eeslinn) – Viited – Tartu tänavate register – Kaardid./
118. OU:Saar, Evar. Inemisenimmi ja kotussõnimmi läbikasumisest Räpinä kihlkunnan. — Õdagumeresoomõ veeremaaq / Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Võro 1999, lk 80–92.
     /Kokkuv: Isikunimede ja kohanimede ajaloolisest segunemisest Räpinä kihelkonnas, lk 92. Summary: About the mingling of personal names and place-names in Räpina Parish, p. 312–313./
119. *Tarvastu jutud. II. Nimetekkelood ajaloolisest Tarvastu kihelkonnast. Toimetanud ja kujundanud Kalle Gaston. K. Gaston, Viljandi 1999. 65 lk.
120. +*Kesler, Merike. Poruni põlismets. — Eesti Loodus 1999, nr 7, lk 266–267.
     /Poruni jõe äärsetest metsadest Puhatu looduskaitsealal./
121. +*Mändoja, Mauri. Sõitsime kord Raudna jõel, aga vesi oli Kõpu oma. — Eesti Loodus 1999, nr 10, lk 414.
122. +*Tõnisson, Andres. Soomaa peajõgi on...? — Eesti Loodus 1999, nr 10, lk 415–416.
     /Pärnu jõgikonna jõgedest./
123. *Saari, Henn. Narva nimede saladusi ja seletusi. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 15.02.1999.
     /Tutv: Tender, Tõnu—Kaal, Helju, KjK 1999/7, lk 507–509./
124. OU:Tarvel, Enn. Lihulinn ja Lihula. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 1, lk 53–54.
     /Nimede päritolust; lige-, ligu-./
125. OU:Pall, Valdek. Saaremaa, Ösel ja Ojamaa. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 1, lk 54.
     /Nimede omavahelistest seostest, Ojamaa oja – Gotlandi murde åj, pl åjar 'saar'./
126. +Vaba, Lembit. Eesti-läti kakskeelsusest Valgas. Vaade ajalukku. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 535–541.
     /Summary: On the Estonian-Latvian Bilingualism in Valga. A Historical View, p. 592. Kn: Valga./
127. OU:Kallasmaa, Marja. Veel Lihulast ja Lihulinnast. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 644–645.
     /Vastus E. Tarvelile (KjK 1999/1)./
128. +Sutrop, Urmas. Eesti keele vanimatest perioodidest. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 645–649.
     /Sh koha- ja isikunimedest enne 1500. a ja neis kajastuvatest keelemuutustest. Vt ka Künnap KjK 1999/10/
129. +Künnap, Ago. Ikka veel Tiit Hennoste eesti keele vanimatest (sotsio)perioodidest. Vastuseks Urmas Sutropile. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 10, lk 717–719.
     /Sh Aa, Saka ja Alutaguse nime vanematest vormidest (Vt ka Sutrop KjK 1999/9)./
130. OU:+Alvre, Paul. Das rätselhafte lind 'Berg, Schloß' im Sprachgebrauch von Heinrich Stahl. — Linguistica Uralica 35, nr 2 (1999), lk 101–110.
     /Sh kohanimede etümoloogiast lk 108–109. Резюме: О загадочном lind 'замок, город' в языке Хейнриха Сталя, с. 110. Kn: Agelinde; Lindanisa; Somelinde./
131. +*Ilmet, Peep. Pühad piirid ja pühapaigad. Kus on eestlaste Fudžijama, kus on eestlaste Meka? — Postimees 22.05.1999.
     /Sh kohanimedest, mis sisaldavad sõna püha./

Alates 2000:

1. OU:Joalaid, Marje. Hammaste ja hambad. Ühe Lõuna-Tartumaa küla nimetraditsioonist. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 137–146.
   /Hammaste (Amaste) küla talunimedest eri andmetel. Kokkovõtõq: Hammaste ja hambaq, lk 146. Summary: Hammaste and hambad 'teeth', p. 182–183./
2. *Kalda, Helle. Simuna kihelkonna kohanimed. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2000. 12 lk + lisa. (Nr 7/00.)
3. Kallasmaa, Marja. Estonian farm names and the problem of Germanic personal names. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica. Tartu 2000, lk 377–378.
4. OU:Kallasmaa, Marja. Kimbuke terminnimesid Saaremaalt ja Lääne-Eestist. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 73–86.
5. OU:Kallasmaa, Marja. Koht, nimi ja kohanimi. — Koht ja paik. Place and location. Eesti Kunstiakadeemia toimetised. 8. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn 2000, lk 112–119.
   /Summary: Places, names and place names, p. 120–128. Tutv: Maran, Timo jt, KjK 2001/1./
6. OU:*Kallasmaa, Marja. Põhja-Eesti kohanimed talupojaidentiteedi peegeldajana. — Eestlane ja tema maa. Kodumaa ja kodupaik. Eestlase territoriaalne identiteet. Konverents (1999). Scripta ethnologica 4. Tallinn 2000, lk 197–206.
   /Summary: North-Estonian place-names as reflectors of peasant identity./
7. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kui piiririik. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 147–156.
   /Saaremaa kihelkondade, haldusüksuste ja mõisate ajaloost ja nimedest, Hiiu- ja Saaremaa kohanimede rööpsustest, Ojamaa ja Kuramaa nimede kajastusi; Saaremaa nimed Lääne-Eestis. Kokkovõtõq: Saarõmaa ku piiririik´, lk 156. Summary: Saaremaa as a Border Land, p. 183./
8. OU:Kallasmaa, Marja. Saaremaa kohanimed II. Eesti Keele Instituut, Tallinn 2000. 224 lk.
   /Summary: The place names of island Saaremaa I-II, p. 154–166. Sisu: Sissejuhatus – Häälikumuutused – Kohanimede süsteemidest ja struktuurist – Kohanimede osad – Kohanimenäited – Kirjandus ja lühendid – Saaremaa kohanimed I. Errata. Tutv: Pall, Valdek, KjK 2000/7, lk 537–538. Linno, Tiina, Meie Maa 06.04.2000./
9. Kuis kotussõq hindäle nimeq saiq? — Võro-Seto tähtraamat vai kallendri 2001. aastaga pääle. Võro Selts VKKF, (Võru) 2000, lk 54–56.
   /Rahvajutte nimede tekkest: Anumägi (Krl), Harglõ, Piitreegi (Har), Ruusmäe (Rõu), Põlva, Kõtajärv (Plv), Meerapalo (Räp), Juudijõõratus (Vas), Rüüvlimägi (Vas), Mus'omägi (Vas), Räpinä./
10. +Liitoja-Tarkiainen, Ülle. Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2000. 280 lk.
    /Sisaldab palju kohanimesid ürikutes antud kujul. Sisu: Sissejuhatus – Külad ja hajatalud Euroopas kuni 18. sajandini – Uusimisseis ja allikmaterjal – Hajatalud ja külad madalseisu ajal (1601–1638) – Hajatalud ja külad kasvuperioodil (1638–1688) – Kokkuvõte – Lisad – Kasutatud allikad ja kirjandus – Registrid: Kohanimed, Isikunimed. Summary: Dispersed Farmsteads and Villages in Northern Livonia in the 17th Century, p. 237–243./
11. OU:Must, Aadu. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Kleio, Tartu 2000. 344 lk.
    /Sisu: Sh: 2. raamat (39–100): Eesti perekonnanimed – Corpus nominum gentilium estonicorum - Eesti perekonnanimede andmebaas – Nimes peituv sõnum: perekonnanimede andmebaasi analüüsi tulemused. – 4. raamat (227–306): Talu ajalugu ja perekonnalugu (sh kaartidest ja kohanimedest)./
12. +Nerman, Robert. Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn 2000. 552 lk.
    /Sh Pelgulinna nime päritolust lk 6–8, tänavanimedest lk 23–24, tekstis ka muid rahvapäraseid kohanimesid./
13. +Odres, Lembit. Rõngasristid - Eesti toponüümia allikas. — Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad. Koostaja Jaan Eilart. Tartu 2000, lk 99–101.
    /Pealkirjast hoolimata ei sisalda midagi kohanimedest, v.a lause, mille kohaselt ristikirjad näitavad risti omaniku "maakohalist (toponüümilist) päritolu"./
14. OU:*Pall, Valdek. Torma kohanimedest. — Torma Album III. Tallinn (2000), lk 12–17.
15. +*Punttila, Matti. Virolaisia lainoja Kymenlaakson murteissa. — Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Tallinn 2000, lk 268–277.
    /Sh Viro-, Eesti ja Narva-algulistest kohanimedest Kymenlaaksos./
16. OU:Saar, Evar. Lajast ilmast lainatuq võrdlõvaq kotussõnimeq Võrumaal. — Õdagumeresoomõ piirisüämeq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10. Võro 2000, lk 163–170.
    /Piibli, Venemaa jm paikade nimesid Võrumaa mikrotoponüümides. Kokkuv: Laiast ilmast laenatud võrdlevad kohanimed Võrumaal, lk 169–170. Summary: Võru County Comparative Place-Names Borrowed from All Over the World, p. 184–185./
17. OU:*Tarvel, Enn. Wiederum über die estnischen Ortsnamen auf -vere. — Time of Change in the Baltic countries. Essays in Honour of Aleksander Loit. Stockholm 2000, lk 169–172.
18. +Kurs, Ott. Endel Varep asulastiku uurijana. — Akadeemia 2000, nr 8, lk 1711–1721.
    /Sh põgusalt kohanimede käsitlemisest töödes lk 1718 jj./
19. *Timm, Tarmo. Veekogude nimed on kõige vanemad. — Eesti Loodus 2000, nr 2/3, lk 100–101.
    /Raudna jõest./
20. *Kallasmaa, Marja. Verbaalnimed Eestis. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
21. OU:Saar, Evar. Kotussõnimeq Madis Kõivu Pekri-raamatun — Võro kirändüse luumine. Võro Instituudi toimõtiseq 7. Võro 2000, lk 250–259.
    /Kokkuv: Kohanimed Madis Kõivu Pekri-raamatus, lk 258–259. Summary: Place-names in Madis Kõiv''s Pekri-book, p. 302–304. Kn: Kähri kohanimed./
22. OU:Faster, Mariko. Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setumaa kohanimede determinantidest. Bakalaureusetöö. Juhendaja Marja Kallasmaa. Tartu 2000. 88 lk.
    /Raamatuna avaldatud 2002 Võru Instituudi toimetiste sarjas./
23. +Alvre, Paul. Uurimus Kullamaa käsikirjast. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 1, lk 58–61.
    /Rets: Toomas Põld. Kullamaa katekismuse lugu. Eestikeelse katekismuse kujunemisest 1532–1632. Tartu 1999. 254 lk. Sh põgusalt kohanimest Kullamaa./
24. OU:Alvre, Paul. Kuidas mõista Kullamaa saksakeelset nimekuju Goldenbeck? — Keel ja Kirjandus 2000, nr 3, lk 216.
    /Golden- kui eestikeelne osis nimes, võrdluseks muid analoogilisi Eesti kohanimesid./
25. OU:Kallasmaa, Marja. Paul Johanseniga Harju-Madisel. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 6, lk 385–391.
    /Harju-Madise kohanimede päritolust. Summary: At Harju-Madise with Paul Johansen, p.464. Kn: Harju-Madise; Ilmasoo; Jõesuu (HMd); Karilepa; Kersalu; Langa (HMd); Laoküla; Määra (HMd); Ohtra; Pakri; Palasti (Pallaste); Vasalemma; Väemla; Ämari./
26. +Selirand, Jüri. Kes olid sossolid? — Keel ja Kirjandus 2000, nr 8, lk 594–597.
    /Oletab seost Sakalaga, Sinialliku lähedal paiknenud Ohejärve linnusega. Vt ka Tõnisson KjK 2000/9/
27. +Tõnisson, Evald. Sossolid olid maa rahvas. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 9, lk 675–677.
    /Seostab nime Johanseni eeskujul sýsla'ga. Vt ka Selirand KjK 2000/8. Kn: Keava; Kolõvan; sossolid./
28. *Lahti, Ilmari. Lindanise – muistse Tallinna nimetuse päritolust. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas (2000) ja Tartus (2001). — ES 27.11.2000, 04.05.2001.
    /Tutv: Kaal, Helju, KjK 2001/3, lk 219./
29. +Ernits, Enn. Avage Viru väravad! Viru-sõnade algupärast. — Emakeele Seltsi aastaraamat 46 (2000). Tartu 2001, lk 116–127.
    /Sh sõnade seostest Virumaaga või Eestimaa kubermanguga. Referat: Über den Ursprung der Wörter mit viru-, lk 128./
30. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti talunimed ja germaani isikunimede probleem. — Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum. 7.-13.8.2000 Tartu. Pars V. Dissertationes sectionum: Linguistica II. Tartu 2001, lk 30–33.
    /Talunimede teke, võimalikud seosed germaani isikunimedega, mis tunduvad üha tõenäolisematena./
31. OU:Meristo, Marek. Bynamnen i förra svenskbebyggelsen på norra Dagö. Meddelanden från Institutionen för svenska språket 37. Göteborgs universitet 2001. 40 lk.
    /Sisu: Inledning – Bakgrund – De två kontaktspråken – Tolkning av bynamnen: Reigi socken, Kärdla socken – Integreringsföreteelser vid lån av svenska namn – Sammanfattande slutsatser – Litteraturförteckning – Förkortningslista. Kn: Kidaste; Koidma; Malvaste; Mudaste; Ogandi; Pihla; Reigi; Sigala; Kauste; Kodeste; Kärdla; Meelste; Tahkuna; Tareste./
32. +Priidel, Endel. Koguva ajalugu. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001. 208 lk.
    /Sisaldab palju ka koha- ja isikunimematerjali: Koguva nimest lk 51–53, talunimedest 43–45, perekonnanimedest 70–72, eesnimedest 72–73. Sisu: Saateks – Vabadus – Postitalupojad – Talud – Pered – Tooma – Sugulased – Lisa – Tabelid – Kasutatud kirjandus – Registrid: Isikunimede register, Kohanimede register, Fotograafide register – Fotode allikaviited. Summary: The history of Koguva, p. 191–193. Referat: Die Geschichte Koguvas, S. 193–195. Tiivistelmä: Koguvan historia, s. 195–197. In: Smuul (Schmuul)./
33. +Rullingo, Ago. Muhumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001. 663 lk.
    /Sisaldab ka andmeid kohanimede kohta, eriti lk 229–275./
34. Saar, Evar. Räpina ja Vastseliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, Tartu 2001. 209 lk.
    /Referat: Ortsnamen von Räpina und Vastseliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, S. 91–94. Koopia EKIs (t 411). Kaitstud 08.03.2001. Avaldatud ka raamatuna, vt Faster, Saar 2002. Sisu: Sissejuhatus – Andmekogu tutvustus: Andmekogu struktuur, Andmekogu arendamissuunad, Võrdlus teiste kohanimekogude ja -andmebaasidega – Lingvistilised probleemid: Nimede keelsuse küsimus, Häälikujoontest Räpina ja Vastseliina kohanimedes, Omapärast võrukeelsete kohanimede muutevormides, Räpina kihelkonna talunimesüsteem, Vastseliina kihelkonna talunimesüsteemist – Kokkuvõte – Kirjandus – Lisa 1. Näide täielikust andmebaasist – Lisa 2. Kohanimeobjektide liigitus ja lühendid andmebaasis – Lisa 3. Räpina kihelkonna kohanimede loend (100–146) – Lisa 4. Vastseliina kihelkonna kohanimede loend (147–209). Tutv: Margus, Tiia jt, KjK 2002/4, lk 299./
35. OU:+Tuisk, Astrid. Siberi eestlaste kohapärimus tänapäeval. Kohastumise peegeldusi. — Pärimuslik ajalugu. Koostanud Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2001, lk 74–90.
    /Sh alapeatükk kohanimedest lk 80–83, kohamuistendeist jm./
36. OU:+Tarvel, Enn. Jalg. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 202–203.
    /Komponendi jalg tähendusest kohanimedes jm (üks põldu tähistavaid sõnu). Kn: Jalgsema; Sadala; Ratla./
37. +Kaal, Helju. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2001, nr 3, lk 219.
    /Sh 27.11.2000 Ilmari Lahti "Lindanise, muistse Tallinna nime päritolu" (pikem referaat)./
38. +Tamm, Marek. Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest. Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum'is (u 1255). — Keel ja Kirjandus 2001, nr 12, lk 872–884.
    /Sh tekstis esinevates kohanimedest (Bironia 'Virumaa', Hestonia 'Eesti') koos võrdlustega teistest selleaegsetest tekstidest./
39. OU:Faster, Mariko; Saar, Evar. Võromaa kotussõnimmist. Toimõndanuq Peeter Päll. Võro Instituudi toimõnduseq 13. Võro 2002. 255 lk.
    /Mariko Fasteri bakalaureusetöö (2000) ja Evar Saare magistritöö (2001) ümbertöötatud väljaanne. Sisu: Mariko Faster, Ülevaade ajaloolise Võrumaa ja Setomaa kohanimede determinantidest: Sissejuhatus, Ülevaade Võru- ja Setomaa loodusest, ajaloost, keelest, Determinanditeooriast, Determinantide ja mõningate järelkomponentide analüüs, Kokkuvõte — Evar Saar, Räpinä ja Vahtsõliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas: Sissejuhatus, Andmekogu tutvustus, Lingvistilised probleemid, Kokkuvõte — Kirjandus — Lühendid. Referat: Über die Ortsnamen in Võrumaa: Übersicht über die Gründwörter in der Ortsnamen Võrumaa und Setumaa — Ortsnamen von Räpinä und Vahtsõliina. Die synchronische Übersicht und Datensammlung, lk 214–221. Summary: About placenames in Võrumaa: An overview of the generic terms of historical Võrumaa and Setumaa place names — The placenames of Vastseliina and Räpina. Synchronical overview and database, lk 222–233. Kokkovõtõq: Võromaa kotussõnimmist: Ülekaehus aoluulidsõ Võrumaa ja Setumaa kotussõnimmi determinandõst — Räpinä ja Vahtsõliina seoilmaaigsidõ kotussõnimmi ülekaehus ja andmõbaas, lk 234–244. Tutv: Margus, Tiia, Roots, Hille, KjK 2006/5, lk 428./
40. OU:Joalaid, Marje. Paarist eesti kohanimest vepsa pilgu läbi. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 31–33.
    /Kn: Luusika; Kaelase./
41. OU:Kallasmaa, Marja. Estonian verbal names. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 269–276.
42. OU:Kallasmaa, Marja. Kohanimed. — Saaremaa. I. Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002, lk 490–497.
43. OU:Kallasmaa, Marja. Name Studies in Estonia. — Onomastica Uralica 2. History of the Study of Toponyms in the Uralian Languages. Edited by István Nyirkos. Debrecen-Helsinki 2002, lk 47–80.
44. Kallasmaa, Marja. 4 korda 10 päeva Kihelkonna kihelkonnas. — Kodumurre 20. Emakeele Selts, Tallinn 2002, lk 74–79.
    /Kohanimede kogumisest Kihelkonnal 1980–1983./
45. OU:*Kallasmaa, Marja. Toponyms as an Environment for a User of Names and an Object for the Researcher of Names / Kohanimed kui keskkond nimekasutajale ja objekt nimeuurijale. — Koht ja paik / Place and Location II. Toimetanud Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised. 10. s. l., 2002, lk 478–483, 484–487.
46. Koski, Mauno. Kolkka. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 53–93.
    /Kolkka ~ Kolga jm apellatiivina ja kohanimedena läänemeresoome keeltes./
47. OU:Künnap, Ago. On Some Peculiarities of Estonian Place Names. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 94–99.
    /Arengust k>ts kohanimedes ja selle võimalikest tõlgendustest. Kn: Aa; Atsalama; Saka./
48. OU:+Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri. Eesti murded ja kohanimed. Toimetaja Tiit Hennoste. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002. 320 lk.
    /Murdeõpik, sisaldab ülevaate nii murretest kui ka kohanimedest. Sisu: Eesti kohanimed lk 223–297: Kohanimed üldiselt: Kohanime mõiste ja süsteem, Kohanimeuurimine, Kohanimede muutumine, Eesti kohanimede allikmaterjalid, kogumine ja uurimine – Eesti kohanimede struktuur: Eesti kohanimede keeleline kuju, Kohanimede struktuur, Kohanimede morfoloogia, Kohanimede topoformandid, Topoformantide leviku vaatlusi, Apellatiivid kohanimedes, kohanimerühmad – Kohanimeteemaline kirjandus. Tutv: Mantila, Harri, Lähivertailuja 14. 2004, lk 27–34; Suutari, Toni, Finnisch-Ugrische Forschungen Bd. 58/1–3, lk 447–448./
49. +Peegel, Juhan. Sõnastikke sirvides. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 182–187.
    /Sh kohanimede uurimise tähtsusest; kivide ja rahnude nimedest Saaremaal./
50. Pitkänen, Ritva Liisa. Onko Uudellamaalla virolaisia lainanimiä? — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 189–198.
    /Eesti algupäraga nimede võimalikkusest Uusimaal; Padise kloostri jälgedest kohanimedes; Ida-Uusimaa eestipärastest nimedest./
51. OU:Saar, Evar. Wiedergeburt der autentischen Ortsnamendarstellung in Südestland. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 535–541.
52. OU:Saar, Evar. Mehikuurma koormast lahti. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 231–237.
    /Mehikoorma nime võimalikust seosest kurm ~ kuurm sõnaga./
53. Kändler, Tiit. Neeruti mäed sünnitavad kohanimesid. — Eesti Päevaleht 09.07.2002.
    /Mh Eduard Leppiku tööst kohanimede kogumisel. Lisatud väike skeem./
54. *Kallasmaa, Marja. Rapla kandi kohanimedest Eesti toponüümika taustal. Ettekanne Rapla maakonna õpetajatele. — ES 01.04.2002.
55. *Päll, Peeter. Kohanimekogud praegu ja tulevikus. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 26.06.2002.
56. *Viikberg, Jüri. Nimi siin või Siberis. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 26.06.2002.
    /Siberieestlaste nimedest./
57. Kallasmaa, Marja. Viga, millega on nalja saanud. — Keel ja Kirjandus 2002, nr 1, lk 53.
    /P. Ariste 1938. a Reigi ja Pühalepa kohanimede artiklis esitatud leheküljenumbreid on L. Kettunen 1955. a monograafias tõlgendanud aastaarvudena./
58. OU:Künnap, Ago. Aa ja Saka küll, aga Atsalama? — Keel ja Kirjandus 2002, nr 12, lk 885–886.
    /Nende nimede raskesti seletatavast häälikuseaduslikust arengust./
59. OU:Kallasmaa, Marja. Kihelkondlikkusest ja kihelkonnanimedest. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 12–14.
    /Sõna kihelkond ja kihelkonnanimede päritolust./
60. +Hirvlaane, Milvi. Kanepi kihlkunna kultuuriluust ja ja tuu alosmüürüst. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 78–91.
    /Sh Kanepi varaseimad nimekujud lk 79./
61. OU:Kallasmaa, Marja. Läänemurde loodus- ja viljelusnimed. Toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2003. 196 lk.
    /Sisu: Eessõna – Sissejuhatus – Lääne-Eesti loodus- ja viljelusnimede vormistik – Loodus- ja viljelusnimede sõnavara – Loodus- ja viljelusnimede geograafiat – Kaardid – Lisa 1. Kohanimede loend – Lisa 2. Isikunimede loend – Lisa 3. Apellatiive ja järelkomponente – Kirjandus ja lühendid – Murrakute (Eesti kihelkondade) lühendid – Muud lühendid. Summary: Names of natural and cultivation objects in the Western dialect area, lk 123–128./
62. +Kõivupuu, Marju. Jaigi-kandi kirutamaldaq kirändüsest ni rahvausust Sänna '91 ekspeditśooni ülestähendüisi perrä. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 159–186.
    /Sh Sänna kandi kohanimesid ja nendega seotud pärimusi./
63. OU:Päll, Peeter. Petseri- ja Pihkvamaa kohanimedest. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 130–138.
    /Piirialade kohanimede eripärast, nimede rändamisest. Kokkovõtõq: Petseri- ja Pihkvamaa kotussõnimmist, lk 137–138. Summary: About the Placenames of Petseri and Pihkva, lk 224–225./
64. OU:Saar, Evar. Kanepi vai Kanapää. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 74–77.
    /Nime päritolust ja kasutamisest./
65. +Tamm, Kadri. Jakob Hurt vana Võrumaa keele ja rahvaluule kandja, koguja ja uurijana. — Kaika suvõülikuulõ kogomik IX–XI. Vilustõ (1997). Põlgastõ (1998). Lepistü (1999). Kokkosäädjä ja toimõndaja: Nele Reimann. Võro Seltś VKKF, Võro 2003, lk 225–237.
    /Sh väga lühidalt ka tema kohanimeuurimusest lk 231–232./
66. +Troska, Gea. Ajaloolise Võrumaa asulastiku iseloomulikest joontest XVI–XX sajandil. — Õdagumeresoomõ hummogupiiŕ / Läänemeresoome idapiir. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Võro Instituudi toimõndusõq 15. Võru 2003, lk 195–208.
    /Sh Võrumaa kohanimede muutumisest läbi aegade. Kokkovõtõq: Aoluulidsõ Võromaa elonduisilõ umatsist joonist XVI–XX aastagasaal, lk 208. Summary: Distinctive typical features of settlements in historical Võrumaa during the 16th–20th centuries, lk 229./
67. *Faster, Mariko. Keel kõneleb maastikust ehk Juudatarõst Raagotsina tsopini. — Eesti Loodus 2003, nr 7/8.
    /Setomaa kohanimedest ja maastikusõnadest./
68. *Lahti, Ilmari. Kolõvan – muistse Tallinna nime päritolust. Ettekanne ESi etümoloogiakoosolekul Tallinnas. — ES 16.12.2003.
    /Tutv: Urve Pirso, Maria-Maren Sepper, KjK 2004/3, lk 230./
69. OU:Karaliūnas, Simas. Aestii ja Eesti. — Keel ja Kirjandus 2003, nr 6, lk 401–416.
    /Aestii varaseimad mainingud ja nende tõlgendused. Ka muudest Läänemere piirkonna kohanimedest (Semba, Häme jt). Peab võimalikuks, et Ida-Balti piirkonna hõimunimed lähtusid sageli maad (nurme, põldu) märkivatest sõnadest ning aistide nime saab seostada Ida-Balti hõimudega, kes pidasid end (oma) maa rahvaks./
70. +Tamm, Marek. "Oma" ja "võõras" keskaja kultuuris. Ida-Baltikumi kirjeldus Bartholomaeus Anglicuse entüklopeedias De proprietatibus rerum (u 1245). — Keel ja Kirjandus 2003, nr 9, lk 648–673.
    /Sh kohanime Vironia päritolust; Livonia, Revalia jt./
71. +*Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Koostanud Mari-Ann Remmel. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu 2004. 275 lk.
    /Tutv: Eevi Ross, KjK 2006/3, lk 243–246; Ülo Tedre, KjK 2006/3, lk 246–248./
72. *Jaakson, Kadri. Mitteametlikud kohanimed kooliõpilaste kasutuses Sindis ja selle lähiümbruses. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 21(04).
73. OU:Kallasmaa, Marja. Abro-, Abru-, Abruka ja Abrak. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 83–86.
    /Lähtuvad kas isikunimest või seostuvad apellatiiviga abrikas 'mäda maakoht; madal, vesine koht (heinamaal), soos'. Summary: Abro-, Abru-, Abruka and Abrak, lk 87./
74. OU:*Kallasmaa, Marja. Läänemaa ja kohanimed. — Läänemaa muuseumi toimetised VIII. Läänemaa Muuseum, Haapsalu 2004, lk 69–77.
75. +Mantila, Harri. Viron murteiden ja paikannimien oppikirja. — Lähivertailuja 14. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3.–4. toukokuuta 2003. Toimittaneet Helena Sulkala ja Heli Laanekask. Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja / Publication of the Department of Finnish, Saami and Logopedics. Nro 23. Oulun yliopisto 2004, lk 27–34.
    /Rets: Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn 2002./
76. +Saari, Henn. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. 956 lk. (Eesti Keele Instituut.)
    /Sh nimeteemalised saated: Selgitust riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, lk 132–135) – Jätkub selgitus riigi- ja pealinnanimede asjus (1978, 147–150) – Ajutiste nimekujude põhimõte (1979, 150–154) – Eesti eesnimed (1980, 193–196) – Jälle eesti eesnimed (1980, 197–199) – Suvejuttu perekonnanimedest (1981, 220–223) – Jutujätk eesti perekonnanimedest (1981, 224–227) – Üks vanamoodi joon eesti perekonnanimedes (1982, 266–269) – Eesnime eluõiguse eest (1983, 269–273) – Jürisoni Jüri Askoldi laeva peal (1984, 311–315) – Mis on lahti väliskohanimedega? (1985, 352–356) – Nimed ja nende ennistamine (1986, 438–442) – Üks nimi, eesti nimi (1987, 442–446) – Nimekorralduse vahemõtteid (1987, 459–463) – Vabastatud Paul-Eerik (1987, 463–467) – Keeleseadusest nimeseaduseni (1989, 543–547) – Eesnimeuurimise sangareid (1990, 596–599) – Eestlaste ingliskeelsed vene nimed (1991, 604–608) – Tuhat ilusat osaühingu nime (1991, 613–617) – Kuhu kuulub eestlase nimi? (1991, 622–626) – Kuidas Eesti oma nime saanud (1991, 626–631) – Kolm vene elanikkonnaga valda (1991, 640–645) – Vormsilt ja Ingerist (1992, 681–685) – Firmaseaduse mälestuseks (1993, 694–698) – Perekonnaseadus ja eesnimed (1994, 730–734) – Inimese nimi seaduse kütkes (1995, 742–745) – Rõugutark ja rahastaja (1995, 750–754) – Nüüdisprobleeme [firmad] (1995, 754–759) – Suvi pole keeletu [mh võõrnimed] (1995, 759–763) – Saaremaa ei ole sajajalgne (1996, 784–788) – Priinimed (1996, 788–792) – Eestlasele eesti nimi (1996, 792–797) – Keeleseadus sai järelkasvu [kohanimeseadus] (1997, 812–816) – Rebanese perekond [käänamisest] (1999, 893–897) – Kolumbus Krisostoomus [isikunimeseadus] (1999, 898–902) – Suveks sületäis sõnu [sh Moo, marts] (1999, 902–906). Tutv: Kasik, Reet, KjK 2006/4, lk 329–331./
77. OU:Sutrop, Urmas. Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 88–95.
    /Üksküla kui rahvaetümoloogia. Ykes – arvat. isikunimi patronüümse sufiksiga, cola – koole või saar. Summary: Ykescola ~ Ykescole attested in the Chronicle of Henry of Livonia and Üksküla (Uexküll). To Tõnu Karma on his 80th birthday, lk 96./
78. +Suutari, Toni. (Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll & Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed [Die estnischen Dialekte und Ortsnamen.] Hg. Tiit Hennoste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 320 S.) — Finnisch-Ugrische Forschungen. Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde. Band 58, Heft 1–3. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2004, lk 447–448.
    /Rets./
79. Suutari, Toni. 'Kopf' in finnischen, estnischen und saamischen Ortsnamen. — Finnisch-Ugrische Forschungen. Zeitschrift für finnisch-ugrische Sprach- und Volkskunde. Band 58, Heft 1–3. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki 2004, lk 235–295.
    /pää-, pea- oaivi-osisega kohanimede päritolu ja levik soome, eesti ja saami keelealal./
80. OU:Tarvel, Enn. Idrisi und Reval. — Aus der Geschichte Alt-Livlands. Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Bernhart Jänig, Klaus Militzer (Hg.). Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Band 12. LIT Verlag, Münster 2004, lk 1–9.
    /Idrisi qlwry või qlwny ja selle tõlgendused läbi aegade. Ükski pakutud seletus ei ole usutav. Nime seostamine Kolõvaniga oli soositud Nõukogude ajal, sest see sobis ideoloogiliselt./
81. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2004. Nr 18(04).
82. *Bušs, Ojārs. valk- Läti kohanimedes. Ettekanne Helmi Neetari 70. sünnipäeva koosolekul Tallinnas. — ES 30.01.2004.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper jt, KjK 2004/7, lk 555–556. Kn: Valga./
83. *Sutrop, Urmas. Ykescola ~ Ykeskole ja Üksküla. — ES 04.05.2004. — Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2004/10, lk 798–799./
84. OU:*Faster, Mariko. Laenulisi maastikusõnu Võru- ja Setumaa kohanimedes. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 23–32.
85. OU:*Saar, Evar. Karula mäenimede süsteemist. — Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Toimetanud Helen Koks ja Mariko Faster. Tartu 2004, lk 11–22.
86. +Metslang, Helle; Viikberg, Jüri; Oja, Vilja; Hausenberg, Anu-Reet; Liiv, Suliko; Vare, Silvi; Koit, Mare; Meister, Einar. Rakenduslingvistika konverents. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 9, lk 712–716.
    /25.–26.03.2004 Tallinnas. Sh ettekannetest: Marja Kallasmaa eesti kohanimede liigitusest. Vt ka Kallasmaa 2005 "Eesti kohanimede..."/
87. OU:Tarvel, Enn. Kuressaare ja Pöide. — Keel ja Kirjandus 2004, nr 10, lk 778–780.
    /Kuressaare vöis oma nime saada vapilinnu järgi, mis meenutab kas kurge või kotkast (sks Arensburg). Pöide võiks tuleneda sõnast põõs 'paas, kalju', olles vormilt mitmuslik, nii nagu Paide./
88. +(Kallasmaa, Marja). Kanepis kanepit pole.. — Maaleht 19.08.2004(30).
    /Kommentaar artikli "Saarlased tahavad hakata kanepit kasvatama" juurde (autorid Merike Pitk, Anneli Sihvart, Heino Laiapea)./
89. +Pärli, Ülle. Kohanimi korrastaja ja mälu kandjana. Külamaastiku süvenev anonüümistumine on paratamatu. — Sirp 01.10.2004, lk 5.
    /Kadrina valla Lokusoo küla kohanimedest./
90. *Jaakson, Kadri. Mitteametlikud kohanimed kooliõpilaste kasutuses Sindis ja selle lähiümbruses. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 1(05).
91. Kallasmaa, Marja. Estonian Place Names and the Name System. — XXII Congresso Internazionale di Scienze Onomastiche. Pisa 28 agosto – 4 settembre 2005. Riassunti / Abstracts / Zusammenfassungen / Résumés. Dipartimento di linguistica "T. Bolelli". Dipartimento di studi italianistici, Università di Pisa, Pisa 2005, lk 68.
92. OU:Kallasmaa, Marja. Estonian Settlement Names. — Onomastica Uralica 3. Settlement Names in the Uralian Languages. Edited by Sándor Maticsák. Debrecen–Helsinki 2005, lk 17–33.
93. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal. Bakalaureusetöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 2(05).
94. *Vesiaid, Marit. Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ning 2004. aastal. Ettekanne ESi üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 13.06.2005.
    /Tutv: Maria-Maren Sepper, KjK 2005/9, lk 769–770./
95. OU:Faster, Mariko. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistritöö. Juhendaja professor Karl Pajusalu. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, eesti keele ajaloo ja murrete õppetool, Tartu 2005. 144 lk.
    /Summary: Generics of Võrumaa and Setumaa place names, lk 142–143. Sisu: Sissejuhatus – Determinanditeooriat – Võru- ja Setumaa kohanimede determinantide analüüs – Kokkuvõte – Kirjandus – Lühendid./
96. OU:Kallasmaa, Marja. Eesti kohanimede liigitamisest. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 2, lk 136–140.
    /Kultuurnimed - loodusnimed, determinandiga ja determinandita nimed, liht- ja liitnimed, nimede rahvaetümoloogia teke, kohanimekooslused. Referat: Zur Einteilung estnischer Ortsnamen, lk 168./
97. +Sepper, Maria-Maren. Emakeele Seltsis. — Keel ja Kirjandus 2005, nr 9, lk 769–770.
    /ESi üliõpilaskonverents 13.06.2006. Sh Marit Vesiaid, "Kohanimed Pöide valla idaosas Saaremaal 1933. ja 2004. aastal"./
98. Eidemiller, Rainer. Paide linna nimed. — Paide Linnaleht 14.12.2005(10), lk 6–8.
    /Weißenstein, Paide, Albus lapis, Bialy Kamen, Belyj Gorod jt nimed läbi aegade./
99. +*Sepp, Lembi. Elanikud linna all: nimekooslus ja kohapärimus. Linnaaluste küla Rapla kihelkonnas. — Linna-alused (= Pro Folkloristica XIII). Tartu 2006, lk 151–171.
    /Kn: Linnaaluste; Keava./
100. Tarvel, Enn. Veel kord eesti -vere kohanimedest. — Haridus 2006, nr 3-4, lk 44–45.
     /Oletab, et vere-nimed võivad kajastada pärisnime ja asulat tähistava sõna kombinatsiooni, skandinaavia keeltes on ver või vær, mis märgivad kalastuskohta vms (indoeuroopa *uer)./
101. OU:Kallasmaa, Marja. Nime piiril. Niidaniidiaaäär. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 61–63.
     /Pärisnime ja üldnime piirist kohanimede näitel./
102. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Konverents "Mitmekeelsus ja keelevahetus läänemeresoome piirkonnas". — Keel ja Kirjandus 2006, nr 1, lk 80–82.
     /Võru Instituudi läänemeresoometeemaline konverents 20.–22.11.2005 Põlvas. Sh nimeteemalised ettekanded: Kristi Salve vepslaste koha- ja isikunimedest, Nikolai Kirsanov "Ingerimaa läänemeresoome-idaslaavi mitmekeelsus ja tagasilaenud", Marje Joalaid Novgorodimaa Äänise viiendiku keelevahetusest, Ante Aikio "Rahvaetümoloogia tähendus nimede päritolu uurimisel: Soome lapi päritolu nimed"./
103. OU:Pae, Taavi; Remmel, Mari-Ann. Eesti etnonüümid, võrdnimed ja piirkonnanimed. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 177–190.
     /Mikroetnonüümid ja piirkonnanimed pms Wiedemanni põhjal, sekka ka uuemat nimetarvitust (nt Luitemaa). Kn: Eesti; Junnumaa; Mehka; Mulgi; Setu./
104. +Ross, Eevi. Lugeja uitmõtisklusi hõlmamatu üle. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 243–246.
     /Rets: Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus. Tartu 2004./
105. +Tedre, Ülo. Jutt on see kooruke... — Keel ja Kirjandus 2006, nr 3, lk 246–248.
     /Järvamaa kohapärimuse raamatust "Arad veed ja salateed" (2004)./
106. +Kasik, Reet. Tekstitoimetaja töölaualt. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 4, lk 329–331.
     /Rets: Henn Saari. Keelehääling. Eesti Raadio "Keeleminutid" 1975–1999. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2004. Sh nimeteemadest./
107. Meindok, Harry. Al-Idrisi Tallinna arabesk. — Keel ja Kirjandus 2006, nr 7, lk 586–588.
     /Oletus, et Al-Idrisi qlwry taga ei peitu mitte Kolõvan/Kalevan, vaid Tallinna vanem kuju Talilinn (Taliuin, Taliuri). Tallinna seletamine Taanilinnana ei olevat usutav./
108. +Rätsep, Huno. Kust need loomad nimed said? — Oma Keel 2006, nr 2, lk 13–27.
     /Sh lk 15 ka loomanimetustest muistsetes Eesti kohanimedes./
109. OU:Reimaa, Vallo. Teekond alu-rahva mõttemaailma (Alutaguse vanad kohanimed). Jõhvi Muuseumi Seltsi toimetised. IV. Jõhvi 2007. 216 lk.
     /Sisu: Sissejuhatus – Muistse hõimu jälgedes – Rukkijumal ja kosehaldjas – Vepsa müüdi jälg Virumaa südames – Jõvi-ussist ja õ-tähest – Kalevipoja jalad Püha allika mäel – Hiis - muistne kultusepaik – Hingeloom – Nimes peitus vägi, võim ja kaitse – Õigus, kohus ja sakuraha – Kuidas anda külale nime? – Külanimed põlluharimise algusajast – Käbinite nime päritolust ja sellega seonduvast – Alguses oli sõna (kokkuvõtte asemel). Kn: Ahtme; Aidu; Alutaguse; Askælæ; Edise; Ereda; Erra; Illuka; Joala; Jõhvi; Jõuga; Järve; Kahula; Kaidma; Kalina; Kohtla; Kose; Kukruse; Kuremäe; Kõrvetaguse; Käva; Lähtepea; Lüganuse; Maidla; Martsa; Mehide; Mäetaguse; Mägara; Narva; Odrise; Ontika; Paate; Peeri; Purtse; Puru; Pühajõgi; Pühtitsa; Rakvere; Rannu; Raudi; Revinu; Rugodiv; Saka; Sala; Sirgala; Sompa; Sõrumaa; Tammiku; Tarvanpea; Tärivere; Udria; Varja; Virumaa; Voorepere; Võrnu./
110. *Alas, Marit. Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal. Ettekanne ESi üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 26.09.2007.
111. *Ilves, K. Place-names about life by the sea – an archaeological perspective on the Estonian Swedish landscape. — Folklore 2007, nr 34, lk 89–104.
112. OU:*Saar, Evar. Võrumaa erinevatest nimesüsteemidest. — Õdagumeresoomõ kodo. Läänemeresoome kodu. Toim. Helen Koks ja Jan Rahman. Võro 2007, lk 87–106.
113. +Hallik, Tiina; Klaus, Väino. Konverents "Läänemeresoome kodu". — Keel ja Kirjandus 2007, nr 1, lk 78–80.
     /Võru Instituudi läänemeresoome konverents, sh nimeteemaliste ettekannete lähem tutvustus: Evar Saar "Võromaa eri külli nimesüsteemest", Nikolai Kirsanov Lääne-Ingerimaa venekeelsetes kohanimedes esineva ы päritolust, Janne Saarikivi "Läänemeresoome kristluse-eelsete isikunimede uurimisest", Marje Joalaid "Kelle kodu siin enne oli?"/
114. OU:Kallasmaa, Marja. Mida teha vere-nimedega? — Keel ja Kirjandus 2007, nr 6, lk 449–462.
     /vere-nimede varasematest seletustest; -vere esi- ja järelkomponendina. Võimalikud tõlgendused ja edasist uurimist vajavad hüpoteesid. Summary: What to Do with Vere-Initial Names? lk 511–512./
115. OU:Ernits, Enn. Taas vere-lõpulistest kohanimedest. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 11, lk 907–915.
     /Varasematest tõlgendustest. Seostest sõnaga вервь, Vene ver-algulistest kohanimedest, mari wer; -vere võimalikud tähendused 'äär', 'mets' või 'kallas'; nimede vanusest. Summary: Once More On -vere-Final Place Names, lk 936. Kn: Värati./
116. +Hussar, Annika; Kilgi, Annika. Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 12, lk 1008–1009.
     /Sh: Marit Alas Saaremaa Pöide valla kohanimedes toimunud muutustest 1787. ja 1933. aasta ning tänapäeva materjali põhjal./
117. Rätsep, Huno. Kui kaua me oleme olnud eestlased? — Oma Keel 2007, nr 1, lk 5–15.
     /Sh nimede Eesti(maa), Russ (Rootsi) päritolust, nimetusest maarahvas jm./
118. *Pesti, Olavi. Kuressaare tänavanimed muutuvas ajas (1). — Oma Saar 16.11.2007.
     /26. oktoobril kohanimepäeval esitatud ettekande tekst./
119. *Pesti, Olavi. Kuressaare tänavanimed muutuvas ajas (2). — Oma Saar 23.11.2007.
     /26. oktoobril kohanimepäeval esitatud ettekande tekst./
120. *Vahter, Tauno. Kuidas linnad endale nime said. — Täheke 2007, nr 1, lk 17.
     /Riikide pealinnade nimeseletusi./
121. Alas, Marit. The Changing of Place Names in Pöide Parish, Saaremaa, Estonia. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 16.
122. Faster, Mariko. Contractions in Balto-Finnic Place Names. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 26–27.
123. OU:Kallasmaa, Marja. Mitmetisus Eesti läänesaarte kohanimede seletamisel. — Emakeele Seltsi aastaraamat. 53. Tallinn 2008, lk 38–46.
     /Summary: Pluralism in the place name etymologies of West-Estonian islands, lk 47./
124. Päll, Peeter. Historical Multilingualism of Street Names in Estonia. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 47.
125. +Pärli, Ülle. Toponüümid kui küla sotsiaalse korrastuse ja mälu märgid. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 55–64.
     /Kadrina Lokusoo ~ Lokosoo küla näide; talu- ja isikunimede seosed ja muutused./
126. +Rõõmussaar, Mariliis. Vere-lõpuliste kohanimede paiknemine ja seosed maastikukomponentidega. Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias. Juhendaja Raivo Aunap. Tartu 2008. 61 lk. (Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond. Geograafia osakond.)
     /Sisu: Sissejuhatus – Vere-lõpuliste kohanimede uurimine: Kohanime mõiste ja liigitamine, Levinumad topoformandid Eestis, Levinumad teooriad vere-lõpuliste kohanimede päritolu kohta – Andmed ja metoodika: Metoodika, Töös kasutatud andmed ja tarkvara – Tulemused: Üldised paigutusnäitajad, Maakattetüüpide jaotus, Muldade paiknemine vere-lõpuliste kohanimede suhtes, Pinnamood ja -kate, Vere-lõpulistele kohanimedele sobilike alade leidmine – Arutelu – Kokkuvõte – Tänuavaldused – Kasutatud kirjandus. Summary: Location of the place-names with vere-affix and their connection with landscape components, lk 50–51./
127. Saar, Evar. Die meistgebrauchten Wege der Ortsnamengebung in Võrumaa, Estland. — 23rd International Congress of Onomastic Sciences. York University / Université York, Toronto, Canada, August 17–22, 2008. Congress Guide / Guide du congrès / Kongressführer. Toronto 2008, lk 52.
128. OU:Saar, Evar. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 22. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2008. 238 lk + CD.
     /Sisu: Sissejuhatus: Uurimuse eesmärk, Töö ülesehitus ja materjal, Sünkroonilise kohanimeuurimise kujunemine, Nimede struktuuri puudutavad mõisted – Võrumaa kui kohanimekeskkond: Ajaloolise Võrumaa alade loetelu ja kihelkondade pindala, Asustuse kujunemise ja kohanimesüsteemi seosed, Isikunimede mitmekesisus, Loodus nimetekke suunajana, Asustuse struktuur 20. saj alguses – Nime saanud kohad ja nimede apellatiivsed põhiosad: Andmebaasi teave nimeobjektidest, Kõige levinumad apellatiivsed põhiosad, Kesksete liigisõnade osakaal eriliigiliste kohtade nimedes – Kõige levinumad täiendosad: Täiendosade loendamise ja rühmitamise põhimõtetest, Ruumisuhteid väljendavad täiendosad, Adjektiivsed täiendosad, Loodusterminid ja pinnasesõnad täiendosadena, Kultuurmaastikuterminid ja artefaktid, Taimenimestik ja maastik taimeliigi järgi täiendosades, Metsloomad ja metsloomanimetustest isikunimed täiendosades, Koduloomad ja koduloomanimetustest isikunimed täiendosades, Eesnimed ja muud isikunimed, Inimese apellatiivsed nimetused, Inimkultuuri esemed ja ained, Inimese hingeline ümbrus, Kohanimed, analoogilised siirdnimed ja vastavad liitapellatiivid, Käsitletud atribuutide statistika – Kõige harilikumad nimed ja nimemallide levikud – Lokaalsed nimesüsteemid – Kokkuvõte – Kirjandus. Referat: Die Analyse der Toponymie von Võrumaa nach den häufigsten Namengliedern und das Namensystem der traditionellen Gemeinschaft, lk 214–221. Tutv: Kallasmaa, Marja, KjK 2009/3, lk 233–236./
129. Toporov, Vladimir. Teoreetilise toponomastika valdkonnast. — Nimetamise strateegiatest eesti kultuuris. Toimetajad Ülle Pärli, Eva Lepik. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2008, lk 274–289.
     /Pärisnimede, sh kohanimede olemusest, nende roll tekstis. Originaal ilmunud 1962 ajakirjas Voprossõ Jazõkoznanija. Vt ka Pärli saatesõna samas./
130. +Pae, Taavi. Miks Ugala on Viljandis. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 11, lk 879–884.
     /Ugala ~ Ugandi nimevariantidest ja etümoloogiast, Kuhlbarsi seletusest Ugala nimele, Ugandi piiridest, Viljandi teatri nime saamisloost./
131. OU:Kallasmaa, Marja. Soome kohanimeraamat. — Keel ja Kirjandus 2008, nr 12, lk 996–999.
     /Rets: Suomalainen paikannimikirja. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 146. (Helsinki 2007.)/
132. *Alas, Marit. Kohanime muutumine kui nimekasutaja vajadus. — Oma Keel 2008, nr 1.
133. OU:*Kallasmaa, Marja. Kohanimedest. — Järvamaa. Loodus. Aeg. Inimene Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2009, lk 285–290.
134. +##*Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri. Eesti murded ja kohanimed 2., täiendatud trükk. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009. 320 lk.
135. OU:Päll, Peeter. Historical Multilingualism of Street Names in Estonia. — Names in Multilingual, Multi-Cultural and Multi-Ethnic Contact. Proceedings of the 23rd International Congress of Onomastic Sciences. August 17–22. York University, Toronto, Canada. Edited by Wolfgang Ahrens, Sheila Embleton, André Lapierre. York University, Toronto, Canada 2009, lk 790–794.
136. *Päll, Peeter. Mitmekeelsus Eesti nimedes. Ettekanne XLII Veski päeval Tartus. — ES 26.07.2009.
     /Tutv: Hussar, Annika, KjK 2009/12, lk 961–963./
137. *Tärk, Tiina. Kiili valla talunimed. Ettekanne üliõpilaskonverentsil Tallinnas. — ES 25.09.2009.
     /Tutv: Kilgi, Annika, KjK 2010/1, lk 73–75./
138. OU:*Saar, Evar. Die häufigsten Namenelemente der Toponymie von Võrumaa im südestnischen Sprachgebiet. — Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja. Ed. by J. Ylikoski. Suomalais-ugrilainen seura 2009, lk 145–189.
139. +Kilgi, Annika; Viikberg, Jüri; Vaiksoo, Jaanus. Tallinna Ülikooli uusi magistreid. — Keel ja Kirjandus .
     /Sh: Marit Alas "Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal" 2008./
140. OU:Kallasmaa, Marja. Samm edasi kohanimede uurimise teel. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 3, lk 233–236.
     /Rets: Evar Saar. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 22. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2008. 237 lk + CD/
141. +Iva, Triin. Seminar "Lõunaeestlased Lätis". — Keel ja Kirjandus 2009, nr 4, lk 314–315.
     /12. dets 2008 Tartus. Sh nimeteemalised ettekanded: Peeter Päll "Siirdkohanimed keelesaartel?", Evar Saar "Vana-Laitsna võrokõisi kotussõnimmist"./
142. OU:Saar, Evar. Võru nime päritolust. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 7, lk 535–540.
     /Nimi on kas tulenenud oja nimest (seotud *võra ~ võre ~ võro tüvega) või järvenime *Vērojärvi sekundaarnimi. Vt ka Ernits 2009. Summary: On the Origin of the Name Võru, lk 540. Kn: Verijärv./
143. OU:+Ernits, Enn. Võro ja onomatopoeetilis-deskriptiivne vVr-tüvi. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 11, lk 856–862.
     /Pakub E. Saarele (2009) seletusena lisaks deskriptiivset vVr-tüve, mis esineb ka balti ja slaavi keeltes. Ka Virumaa nimi võiks olla sama päritolu. Summary: Võro and the Onomatopoetical Descriptive Stem vVr, lk 862./
144. OU:*Kallasmaa, Marja. Suomalainen paikannimikirja. [Jyväskylä 2007] (Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 146). 592 S. — Linguistica Uralica 2009(XLV), nr 1, lk 54–56.
     /Rets./
145. OU:*Faster, Mariko. Place Name Elements ura and ora in South Estonian. — Linguistica Uralica 2009(XLV), nr 4, lk 299–306.
146. OU:Kallasmaa, Marja; Päll, Peeter. Pudemeid Liber Census Daniaest. — Keel ja Kirjandus 2009, nr 8–9, lk 573–582.
     /valta-osist sisaldavad kohanimed ning Rapla kihelkonna kohanimed Taani hindamise raamatus. Summary: Miscellanea from Liber Census Daniae, lk 581–582. Kn: Jägala; Kasu; Kirivalla; Oore; Rahula; Raikküla; Rannamõisa; Valtu./