EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Eestivene kohanimed

Kronoloogiliselt:

1. *Трусманъ, Ю. Полуверцы Псково-Печерского края. — Живая Старина. 1890, lk 31–62.
2. *Трусманъ, Ю. Русскіе элементы въ Эстляндіи въ XIII-XV вв. — Временникъ Эстляндской губерніи, кн. I, 1893 годъ. Ревель, 1894, lk 55–85.
3. *Трусманъ, Ю. А. Этимологія мѣстныхъ названій Псковскаго уѣзда. Ревель 1897.
   /Pihkvamaa, sh Setumaa kohanimede loend etümoloogiliste katsetega. Tutv: Schlüter, W., SbGEG (1897) 1898, lk 169./
4. +*Liiv, O. Vene asustusest Alutagusel kuni XVIII sajandi esimese veerandini. Koos asustuse, tulunduselu ja usulise seisundi vaatluskatsega päämiselt Rootsi ajal. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused / Academicae Societatis Historicae Scripta et Opuscula 5. Estonia. K/Ü "Loodus", Tartu 1928 (1929). 128 lk.
   /Referat: Die russische Siedlung in Allentaken bis zum ersten Viertel des 18. Jahrhunderts. Tutv: Schulbach, A., Venelased Alutagusel - Vaba Maa 31.05.1929, nr 123. Sepp, H., Uus teos asustamisajaloo alalt - Ajalooline Ajakiri 1929, lk 52–55./
5. OU:*Альтин, Л. Э. Некоторые топонимические наименования на острове Пийриссааре. — Труды по русской и славянской филологии 4. Ученые записки ТГУ, вып. 104. Тарту 1961, lk 272–276.
6. +*Murel, V(irma). Vene asustusest Peipsi läänerannikul XVII sajandil. — Geograafia-alaseid töid. TRÜ toimetised. Vihik 128. Tartu 1962, lk 142–149.
7. *Альтин, Л. Э. О топонимике острова Пийриссааре. — Прибалтийская межвузовская диалектологическая конференция по изучению русских говоров. Вильнюс 1962, lk 7.
   /Teesid./
8. OU:Pall, Valdek. Vene elemente Põhja-Tartumaa toponüümikas. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 147–172.
   /Резюме: Русские элементы в топонимии северной части бывшего уезда Тартумаа, с. 171–172. Kn: Jaska; Jurka; Kalada ots; Kargaja; Kiisli; Kirtsi; Kokora; Kriiva; Kudina; Kusma; Omedu; Prossa; Pupastvere; Puustuse t; Saburi; Särgla; Tiheda; Vadi; Vilina./
9. OU:Simm, Jaak. Märkmeid Setumaa endise Satseri valla külanimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 173–177.
   /Резюме: Заметки о сетуских топонимах на территории бывшей Зачеренской волости, с. 177. Kn: Issadi; Kolossova; Kotelnika; Pitsina; Saabolda; Saatse (Satserinna); Sorokina; Zahhodõ (Sahhodi); Tsütski; Vedernika./
10. OU:Simm, Jaak. Slaavi geograafilisi termineid Setumaa kohanimedena. — Emakeele Seltsi aastaraamat 17. Eesti Raamat, Tallinn 1971, lk 169–172.
    /Slaavi päritolu terminnimedest. Резюме: Славянские географические термины в топонимии Сетумаа, с. 172. Kn: Korski; Lobotka; Lädina; Peresnika; Ostrova; Selise; Tobrova./
11. OU:*Simm, Jaak. Piirissaare nimed. — Keel ja Kirjandus 1971, nr 6, lk 352–357.
12. OU:Simm, Jaak. Mõningaid märkmeid Setumaa mikrotoponüümidest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Eesti Raamat, Tallinn 1972, lk 151–157.
    /Ka vene eesnimede mugandamisest setudel, ametlikest ja rahvalikest talunimedest; kohanimede mikrosüsteemidest (ühes asulas). Резюме: Некоторые заметки о сетуских микротопонимах, с. 157. Kn: Tsistigu soo./
13. OU:*Simm, Jaak. Vene looduslikke termineid kohanimedes. — Eesti Loodus 1972, nr 8, lk 478–479.
    /Резюме: Явления природы в русских названиях местности. Summary: Russian Nature Terms in Placenames./
14. OU:*Simm, J(aak). Vene elemente Võnnu asulanimedes. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 21, nr 3 (1972), lk 287–299.
    /Резюме: Некоторые русские элементы в названиях выннуских поселений. Referat: Einige russische Elemente in den Ortsnamen der Umgegend von Võnnu./
15. OU:*Simm, Jaak. Tõlkelisi külanimesid Setumaalt. — Centum. Valgus, Tallinn 1974, lk 251–254.
16. OU:*Simm, Jaak. Millest jutustavad meie kohanimed. 7. Vene päritolu kohanimed. — Horisont 1975, nr 4, lk 25.
17. OU:*Симм, Яак. Русские элементы в эстонской топонимики. — Исследование финно-угорских языков и литератур в их взаимосвязях с языками и литературами народов СССР. Тезисы докладов Всесоюзного научного совещания финно-угроведов. Ужгород 1977, lk 66.
    /Teesid./
18. OU:Päll, Peeter. Muukeelsed kohanimed Eestis. — Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk 340–347.
19. *Mõrd, Natalja. Mitteametlikud kohanimed Tallinna venelaste kasutuses. Seminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 5(03).
20. *Mõrd, Natalja. Tallinna mitteametlikud kohanimed vene kooliõpilaste kasutuses. Diplomitöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2005. Nr 23(05).
21. Lõhmus, Alo. Kalurid Punastelt Kaljudelt. — Eesti Ekspress 08.09.2005, lk A26.
    /"Miks Kallaste ei tohi kasutada ajaloolist rööpnime Krasnõje Gorõ, kui Lääne-Eestis on kümnetel küladel säilinud rootsikeelsed paralleelnimed?" Usutlus Leonti Kromonovi jt-ga./
22. Kohler, Vilja. Kallastele vene nime taotlemine luhtus. — Tartu Postimees 31.08.2005, lk 3.
    /Regionaalminister ei rahuldanud Kallaste linnavolikogu taotlust saada linna rööpnimeks Krasnõje Gorõ. Uudis./
23. OU:Päll, Peeter. Minority place names in Estonia. — Proceedings of the International Conference on Minority Names/Indigenous Names and Multilingual Areas Geonames 2005. Ljouwert/Leeuwarden, Frisia, the Netherlands, April 14–16, 2005. Edited by Karel Gildemacher, Ferjan Ormeling and Arjen Versloot, produced by Utrecht University Faculty of Geosciences - Geomedia. Dutch and German-speaking Division UNGEGN 2006, lk 38–42.
    /Saksa, vene ja rootsi kohanimedest, suhtumisest neisse läbi aegade, nimede normimise raskustest./