EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Kohanimekorraldus. Üldist.

Kronoloogiliselt:

1. *"Рижск. Вѣстникъ" kiidab Läti lehe "Deenas Lapa" ettepanekut heaks, et Saksakeelsed kohtade nimed nüid Läti, ja Eesti jaoskonnas Eesti keele nimed saaksivad... ("Eestimaalt.") — Sakala 08.11.1886, nr 45, lk 2.
2. *Eesti kohanimedest . — Olevik 26.01.1887, nr 5, lk 1.
   /Vene keeles võetakse tarvitusele kohanimed Eestis eestikeelseina./
3. *Sõna "Liivimaa" . ("Mõndasugust.") — Saarlase Lisa 1887, nr 9, lk 2.
   /Nimevariantidest./
4. *Saksa nimed Eestlaste maal. — Virmaline 03.01.1887, nr 1, lk 2.
5. *Liivimaa kubernatori härra tuttava ringkirjade järele on meie vallavalitsustele kohuseks tehtud ... Venekeelseis kirjades tutvad Eestikeelsed nimed Venekeeles tarvitada. ("Kodumaalt. Riiast.") — Virmaline 21.04.1887, nr 17, lk 3.
6. *Tallinnas saada lähematel päevadel Th. Jakobsoni raamatukaupluse kirjastusena ... "Juhataja" ilmuma, milles kõik Eestimaa mõisad Venekeeles üles on tähendatud. ("Kirjandus. Seltsielu. Segasõnumid.") — Olevik 12.02.1890, nr 7, lk 313.
7. *Meie nimi . — Postimees 05.10.1917, nr 227, lk 3.
   /Eesti - Эстія, mitte Эстляндія ega Эстонія. Allk: Eestlane Venemaal./
8. *"Estonia", not "Esthonia" . — Estonian Review 12.08.1919, nr 2, lk 3.
9. *Viro või Eesti? — Tallinna Teataja 28.09.1920, nr 219, lk 3.
   /Refereeritakse H. Ojansuu seisukohti./
10. *Kas "Viro" või "Eesti"? — Vaba Maa 12.11.1920, nr 259, lk 1.
    /H. Ojansuu ja L. Kettuse poleemikast Helsingin Sanomates; L. Kettunen eelistab "Eestit"./
11. *Seeberg-Elverfeld(t), E. Eesti, Estien oder Estland? — Dorpater Nachrichten 01.02.1921, nr 21, lk 1.
    /Soovitab saksa k-s viimast./
12. *M(artna), M(ihkel). Eesti vabariigi nimi. — Sotsialdemokraat 15.02.1921, nr 37, lk 2.
    /Ettepanek prantsuse jm keeltes kasutada vormi Eesti, mitte Estonie vms./
13. *Eestlasele Eesti nimi . — Põhja Kodu 28.11.1922, nr 139, lk 2.
    /Eesti kohanimedest võõrkeelses tekstis: kas eesti- või saksapäraselt? Allk: M./
14. +*Quasimodo. Mõned traditsioonid. — Tarapita 1922, nr 3, vg. 81–83.
    /Sh Eesti nimest jm kohanimedest. Rahvusvahelisse suhtlusse soovitab Estonia (vg. 83). Allk: Quasimodo (=Fr. Tuglas)./
15. *Aavik, Johannes. Nimi "Eesti". — Tarapita 1922, nr 7, vg 209–210.
    /Nimedest Eesti ja Estonia. Ettepanek leida hoopis uus nimi./
16. *Tallinn – Reval – Revel . — Eesti 24.01.1923, nr 2, lk 2–3.
    /Täienduseks J. Luigale VM 12.01.1923: sobib üksnes Tallinn./
17. *Tallinn oder Reval? — Revaler Bote 17.01.1923, nr 13; Dorpater Nachrichten 19.01.1923, nr 15, lk 6; 27.07.1923, nr 94, lk 3.
    /Juhan Luiga Vabas Maas 12.01.1923 ilmunud artikli referaat./
18. *L(uiga), J(uhan). Tegeliku keele uuendusnõuded. Tallinn, Reval, Rewel. — Vaba Maa 12.01.1923, nr 9, lk 5.
    /1. Kasutusel nii Tallinn kui ka Reval. 2. Estonia või Estia? 3. Uulitsast-tänavast. Vastukaja vt "Tallinn oder Reval" Revaler Bote 1923./
19. *L(uiga), J(uhan). Järelmärkus. — Vaba Maa 09.02.1923, nr 33, lk 4.
    /J. Trusmani artiklile Tallinna nime kohta samas numbris./
20. Eesti kohanimede õigekirjast . — Eesti Keel 1924, nr 1, lk 28–29.
    /Eesti Kirjanduse Seltsi ja Emakeele Seltsi poolt moodustatud komisjoni (M. J. Eisen, Alb. Saareste, Joh. W. Veski, A. Tiitsmaa) vastus Haridusministeeriumi küsimusele selle kohta, kuidas Eesti kohanimesid võõrkeeltes kirjutada. Soovitab kõiki eestikeelsel kujul, vajaduse korral lisada mõnele sulgudes "traditsiooniline võõrkeelne nimetus". Lisatud lühike nimestik./
21. *Kas "Estonia" või "Esthonia" . — Postimees 22.01.1924, nr 21, lk 5.
    /Eesti riigi nime erinevast kirjaviisist ingliskeelses kirjasõnas. Välisministeerium on saanud selle küsimuse kohta pikema ülevaate Eesti saadikult Londonis dr. Oskar Kallaselt. Soovitatakse vormi "Estonia". Ka Tartu Ülikooli professorid toetavad seda Londoni saatkonna seisukohta./
22. *Kohanimede küsimus . ("Päevauudised.") — Postimees 26.01.1924, nr 25, lk 1.
    /"Haridusministeerium on otsustanud Eesti kirjanduse seltsile ette panna lahendada küsimus, missugused ametlised kohanimed võtta tarvitustele võõrastes keeltes (Inglise ja Prantsuse keeles), nimelt kas neid Eesti või Saksa keelest võtta, või tuleks iga koha nime kohta eraldi otsustada. Ühtlasi otsustas haridusministeerium Eesti kirjanduse seltsi paluda kokku seada Eesti tähtsamate kohtade nimekiri Eesti ja võõrastes keeltes..." Sõnum./
23. *Kuidas Eesti kohanimesid võõras keeles kirjutada. Eritoimkonna seisukohad ja otsused. ("Tartu teated.") — Postimees 02.05.1924, nr 117, lk 3.
    /"Eesti saadik Londonis Dr. O. Kallas on riigisekretäri palunud seletust anda, kuidas Eesti kohanimesid võõrastest keeltes kirjutada. Sekretärilt läks küsimus edasi haridusministeeriumi, kes selle omalt poolt Eesti Kirjanduse Seltsile ja Akadeemilisele Emakeele Seltsile edasi andis lahendada. Mõlemad seltsid määrasid küsimuse lahendamiseks eritoimkonna ... on toimkond ühel häälel otsustanud, et Eesti kohanimed tulevad võõrastes keeltes nii kirjutada, kuidas nad Eesti keeltes kuulduvad." Pikem sõnum koos näidetega./
24. *"Tallinn" ametlikult Ameerikas tarvitusele võetud. — Postimees 04.01.1925, nr 3, lk 2.
    /"Washingtonist teatatakse, et Ameerika valitsus otsustanud on ametlikult Eesti pealinna nimetusena Tallinnat tarvitada endise Reval asemel." (Kogu tekst.)/
25. *Spiteful. Kuidas on "Tartu" ladina keeli? — Päevaleht 09.08.1925, nr 212, lk 6.
26. *Venemaa uus geograafia . Uued nimetused. Revolutsiooni tegelaste austamine. — Päevaleht 29.09.1925, nr 263, lk 4.
    /Kohtade ümbernimetamisest./
27. *Käsukirjaga 12. novembrist s. a. nr. 100 siseministeeriumile on avaldatud teadmiseks Vabariigi Valitsuse otsus 10. novembrist s. a. (prot. nr. 111, p. III): Ette kirjutada Eesti Vabariigi ametiasutustele tarvitada kirjavahetuses "Eesti" nimetuse inglise-, itaalia-, hispaania ja portugaaliakeelseks transkriptsiooniks - "Estonia", saksa-, rootsi-, norra-, taani- ja hollandikeelseks transkriptsiooniks - "Estland". ("Ametlik osa.") — Eesti Politseileht 20.11.1926, nr 47, lk 705–706.
    /Kogu tekst./
28. *Kas Viro või Eesti? — Kaitse Kodu 1929, lk 1464–1465.
    /Olly ja L. Kettuse "Hakkapeliitta" väitluse (1929, lk 1580, 1699–1700) kokkuvõte./
29. *M(ä)g(iste), J(ulius). Eesti või Viro. — Päevaleht 08.01.1929, nr 7, lk 4.
    /Soome ajakirjanduse poleemikast./
30. *Eesti kohtadel Eestikeelsed nimed. — Päevaleht 20.10.1929, nr 284, lk 2.
    /Saksa rööpnimede asemele soovitakse eestikeelseid: mitte Reval, vaid Tallinn jne./
31. *Eesti või Viro? — Vaba Maa 30.05.1929, nr 122, lk 3.
    /Soome ajakirjanduse poleemikast./
32. *Tunkelo, E. A. Maannimistä Viro ja Vironmaa. — Virittäjä 33 (1929), lk 103–125.
    /Selgitab nimede tähendusi ürikute andmeil. Tutv: Vaba Maa 06.06.1929, nr 128, lk 7./
33. *Kettunen, L(auri). Eesti ja Viro. — Virittäjä 33 (1929), lk 274–279.
    /Vastuväiteks Tunkelole; eelistab Eestit./
34. *Tunkelo, E. A. Jatkoa keskusteluun nimistä Viro ja Eesti. — Virittäjä 33 (1929), lk 279–295.
35. *Tartu (Dorpat) . — Baltische Blätter (Berlin) 13 (1930), lk 593 jj.
    /Kaitseb saksa nimede kasutamist Eestis./
36. *Kask, A(rnold). (E. A. Tunkelo. Maannimistä Viro ja Vironmaa. Eripainos Virittäjän n:oista 4–5 v. 1929.) — Eesti Kirjandus 1930, lk 94.
    /Rets./
37. *'Viro' või 'Eesti'? — Nool 03.05.1930, nr 23, lk 9.
    /Selleteemalisest vaidlusest Soomes./
38. *Dorpat ja Tartu . — Postimees 22.05.1930, nr 137, lk 4.
    /Eesti kohanimede saksa vastete pikaldane käibelt kadumine. Allk: -i-./
39. Vasar, Juh(an). Eesti kohanimede tarvitamisest võõrkeelsetes tekstides. — Eesti Keel 1931, nr 6, lk 179–183.
    /Põhjendab eestikeelsete kohanimede kasutamise õigsust, ent möönab saksa- ja rootsikeelseid nimesid ajaloost kõneldes. Vt ka Treumuth ja Liiv 1932./
40. *Kettunen, Lauri. "Viro" ja "Eesti" Soomes. — Eesti Kirjandus 1931, lk 659–668.
41. *"Eesti" või "Viro"? Mida soomes sellest arvatakse. — Vaba Maa 08.04.1931, nr 81, lk 7.
    /Ajalehe Sisä-Suomi põhjal./
42. Treumuth, N.; Liiv, O. Kohanimede tarvitamisest Keskarhiivi Toimetiste esimeses vihus ("Polonica"). — Eesti Keel 1932, nr 1-2, lk 44–45.
    /Vastuseks J. Vasarale (EK 1931), põhjendades eestikeelsete nimede tarvitust./
43. Nurm, E(rnst). Deklineerimise üksikküsimusi. — Emakeele Seltsi aastaraamat III. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1957, lk 36–48.
    /Sh se-lõpuliste kohanimede osastavast vormist lk 41, perekonnanimede, sh soome nimede käänamisest lk 41–42, võõrnimede käänamisest lk 43–44. Резюме: О спорных вопросах склонения, с. 46–48./
44. *Aunma, Enel. Kohanimede käänamine eesti keeles. IV k töö. Tartu 1966. 41 lk. (Nr 1020.)
45. *Jaani, Ago. Kuidas nimetada Peipsit vene keeles? — Eesti Loodus 1973, nr 12, lk 765.
    /Резюме: О русском названий Псковско-Чудского озера. Summary: The Proper Russian Name for Lake Peipsi./
46. *Егорова, Т. П. Прикладное значение топонимических исследований в Скандинавии. — Прикладная топонимика. Москва 1983, lk 83–91.
    /Sh eesti ja soome k-st./
47. Jagomägi, Priit. Kohanimede kaardistamise juhend. — Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VII teaduskonverentsi teesid. Tallinn 1987, lk 81–82
48. +Tasa, Esko. Uued nimed, uued abimajandid. Ebapraktiline ettepanek. — Edasi 11.11.1988, nr 258, lk 5.
    /"Herilase" naljanurgas avaldatud ettepanek mitte nimetada isikunimedega linnu, kolhoose jne, vaid looduslikke objekte: K. Vaino nimeline raba jms./
49. *Aavekukk, Ulvi; Aasa, Ave. Kohanimede efektiivsusest (murdepraktika põhjal). Ettekanne Tallinnas. — ES 18.05.1988.
50. OU:*Päll, Peeter. Maintenance of place names in Estonia. — XVIIth International Congress of Onomastic Sciences. Abstracts. Helsinki 1990, lk 106.
51. OU:Päll, Peeter. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. I-II. — Keel ja Kirjandus 1993, nr 5, 8, lk 264–276, 457–467.
    /ÜRO kohanimekonverentsidest ja nendel arutatust, Balti koostööst; ÜRO resolutsioonide tõlkeid./
52. Päll, Peeter. Report of the Baltic Division. — United Nations Group of Experts on Geographical Names. Eighteenth Session, Geneva, 12-23 August 1996. Working Paper No. 50. Geneva, 1996. 10 lk.
53. OU:Liivaku, Uno. Eesti ja Eestimaa. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 2, lk 73–75.
    /Nimede ajaloost ja kasutusest. Referat: Eesti und Eestimaa, S. 144./
54. *Koppel, Mart-Enn. Tallinna Ülikool kõlab nagu Tartu kilud ehk Värska vesi voolab Tartust. Kohanimede kasutamisest Eesti kaubamärkides. — Postimees 16.09.1996.
55. OU:*Päll, Peeter. Kohanimekorraldus meil ja mujal. — Õiguskeel 1996, nr 5, lk 40–45.
    /Internetis on ilmunud täiendatud versioon (Kohanimeseadus ja selle eesmärgid)./
56. OU:Kohanimenõukogu koduleht. Tallinn 1997–.
    /Siseministeeriumi juures tegutseva nõukogu uudised ja materjalid: kohanimeseadus jm õigusaktid, koosolekute protokollid, asustusnimede reformi ülevaade ja ametlikud nimistud, ülevaade rahvusvahelisest koostööst (Balti jaotis) jm. Mõned artiklid ka eraldi viidatud./
57. *Helleland, Botolv. Norra kohanimeseaduse rakendamisega seotud probleeme. — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn 03.12.1997).
    /ÜRO kohanimeekspertide rühma 18. istungil Genfis 1996 esitatud ingliskeelse ettekande tõlge./
58. *Пялль, Пеэтер. О стандартизации географических названий в Эстонии (1994–1996 г.). — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn 1997).
    /Balti jaotise aruande Eesti osa tõlge vene keelde./
59. OU:Kohanimeseadus . Vastu võetud 11. detsembril 1996. — Riigi Teataja I 1997, nr 1, art 3.
    /Hilisemate muudatustega. Interneti-versioon kohanimenõukogu kodulehelt./
60. Päll, Peeter. Report of the Baltic Division. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.6. 2 lk.
61. Päll, Peeter. Report of Estonia. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names, New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.3. 5 lk.
62. Päll, Peeter. Homepage of the Place Names Board of Estonia. — Seventh United Nations Conference on the Standardization of Geographical Names. New York, 13-22 January 1998. Document E/CONF.91/L.5. 1 lk.
63. *Kukrus, Ants. Aktuaalset geograafiliste tähiste õiguskaitsest. — Eesti Majanduse Teataja 1999, nr 4, lk 13–15.
    /Vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele./
64. OU:Päll, Peeter. Do conventional Romanization Systems create Exonyms? — Second International Symposium on Geographical Names GeoNames 2000. Frankfurt am Main, 28–30 March 2000. Compiled by Jörn Sievers with the assistance of Thaddäus Schneider. Edited by the Ständiger Ausschuss für geographische Namen (StAGN). Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 19. Verlag des Bundesamtes für Kartografie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2000, lk 137–140.
    /Eksonüümide piiritlemine mitteladinatäheliste keelte nimede puhul. Ilmunud de facto 2001./
65. *Päll, Peeter. Milleks ÜRO kohanimeeksperdid? Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas ja Tartus. — ES 29.02.2000, 10.03.2000.
66. Päll, Peeter. Информация о XX сессии UNGEGN в Нью-Йорке (янв. 2000 г.). — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
67. Päll, Peeter. Do conventional romanization systems create exonyms? Abstract. Second International Symposium on Geographical Names, GeoNames 2000. Frankfurt am Main, Germany. 28 - 30 March 2000.
    /Teesid. Täistekst ilmus samal aastal kogumikus./
68. *Seestrand, Liivi. Geograafilise tähise kaitse. — Keskkonnatehnika 2000, nr 2, lk 36.
    /Riigikogus 15.12.1999 vastu võetud seadusest (RT I 1999, 102, 907)./
69. Sepp, Elvi; Pikner, Tarmo; Päll, Peeter; Laasi, Helga. О деятельности Совета по географическим названиям Эстонии и опыте внедрения Закона о географических названий. — Kohanimenõukogu koduleht. (Tallinn) 2000.
70. OU:Päll, Peeter. Estonian Place Names Act: Linguistic Emphasis in Legislation. — A World of Names. Essays in honour of Dr Peter E Raper, Chairman of the United Nations Group of Experts on Geographical Names and President of the Names Society of Southern Africa. Edited by Lucie A Möller and J U Jacobs. Nomina Africana Vol. 15 (2001) numbers 1 & 2, lk 121–125.
71. Keeleteadlane sõdib Estlandi vastu. — Delfi 19.11.2001.
    /ETA usutlus P. Pälliga. Vt E.-N. Kross 2001, E. Soosaar 2001./
72. Kross, Eerik-Niiles. Estland, Estland über alles. — Eesti Päevaleht 12.11.2001.
    /Ettepanek võtta Eesti nimena inglise jm keeltes kasutusele Estland, mitte ladinapärane Estonia. Ka nende nimede ajaloost. Vt ka "Keelemees sõdib..."2001, E. Soosaar "Estland..." 2001./
73. OU:Saar, Evar. Wiedergeburt der autentischen Ortsnamendarstellung in Südestland. — Actas do XX congresso internacional de ciencias onomàsticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullón Agrelo. Biblioteca Filolóxica Galega. Instituto da lingua Galega. Fundación Pedro Barrié de la Maza, A Coruña 2002, lk 535–541.
74. *Hindrikus, Doris. Kohanimede õigekirjast. Õpilasettekanne Viljandi Maagümnaasiumi VII keelepäeval. — ES 02.04.2002.
75. Päll, Peeter. Legal status of names. — Training Course on Toponymy. Enschede, Frankfurt am Main, Berlin. 11 August – 6 September 2002. Compiled and edited by Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe and Jörn Sievers Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 28. Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2003, lk 91–94.
    /De facto ilmunud 2004. Varem avaldatud paljundusena väljaandes "DGSD-UNGEGN training course in toponymy, Enschede/Frankfurt am Main, August 10-24, 2002. Lecture notes vol. 1. Prepared by Helen Kerfoot, Richard Knippers, Ferjan Ormeling, Peeter Päll, Tjeerd Tichelaar and edited by Ferjan Ormeling, convenor of the UNGEGN Working Group on Training Courses in Toponymy. Utrecht University, July 2002", lk 75–79./
76. Päll, Peeter. Script transformation systems. — Training Course on Toponymy. Enschede, Frankfurt am Main, Berlin. 11 August – 6 September 2002. Compiled and edited by Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe and Jörn Sievers Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 28. Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2003, lk 131–138.
    /De facto ilmunud 2004. Varem avaldatud paljundusena väljaandes "DGSD-UNGEGN training course in toponymy, Enschede/Frankfurt am Main, August 10-24, 2002. Lecture notes vol. 1. Prepared by Helen Kerfoot, Richard Knippers, Ferjan Ormeling, Peeter Päll, Tjeerd Tichelaar and edited by Ferjan Ormeling, convenor of the UNGEGN Working Group on Training Courses in Toponymy. Utrecht University, July 2002", lk 112–117./
77. OU:Päll, Peeter. Standardization of Estonian-Swedish toponyms. — Namn och språk i när och fjärran. Hyllningsskrift till Marianne Blomqvist den 24 september 2002. Meddelanden från Institutionen för nordiska språk och nordisk litteratur vid Helsingfors universitet utgivna genom Mirja Saari. Redigerad av Ann-Marie Ivars under medverkan av Pirkko Lilius, Anne-Marie Londen och Mirja Saari. Helsingfors 2003, lk 25–34.
78. *Vares, Viivika. Rahvusvaheline nimekorraldus ja Eesti. Proseminaritöö. Juhendaja Annika Hussar. TPÜ, Tallinn 2003. Nr 3(03).
79. Kalamees, Kai. Uus kord ristib künkad ja ojad ametlike nimedega. — Eesti Päevaleht 06.11.2003.
    /5. nov Riigikogus vastuvõetud uuest kohanimeseadusest. Usutletavad: Jaan Õunapuu, Peeter Päll, Leida Lepik, Trivimi Velliste, Kaarel Tarand./
80. Grünberg, Anne. Valitsuskoalitsioon asub karmistama kohanimede määramist. — Postimees 14.04.2003.
    /Uuest kohanimeseaduse eelnõust, intervj: Elvi Sepp./
81. +*Hännile, Urmas. Eesti Vabariik lõpeb põhitänavatega. — Pärnu Postimees 14.03.2003.
    /Mh tänavanimesiltidest./
82. OU:Päll, Peeter. Minority place names in Estonia. — Proceedings of the International Conference on Minority Names/Indigenous Names and Multilingual Areas Geonames 2005. Ljouwert/Leeuwarden, Frisia, the Netherlands, April 14–16, 2005. Edited by Karel Gildemacher, Ferjan Ormeling and Arjen Versloot, produced by Utrecht University Faculty of Geosciences - Geomedia. Dutch and German-speaking Division UNGEGN 2006, lk 38–42.
    /Saksa, vene ja rootsi kohanimedest, suhtumisest neisse läbi aegade, nimede normimise raskustest./
83. *Päll, Peeter. Проблемы упорядочения топонимики и антропонимики в Эстонии. — Kalbos kultūra 79 (2006), lk 118–123.
    /Eesti isiku- ja kohanimekorraldusest./
84. +Hint, Mati. Brotze väljaande filoloogilisi probleeme. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 5, lk 405–412.
    /Johann Christoph Brotze "Estonica" (Tallinn 2006) retsensioon. Sh paljudest nimeprobleemidest: baltisaksa kohanimede, eriti tänavanimede tõlkimisest eesti keelde. Koostajail oli raskusi nimedega Nyenskans ja Ninigal (jõenimena)./
85. +Faster, Mariko. Üts suur raamat. — Keel ja Kirjandus 2007, nr 9, lk 754–756.
    /Rets: Kuiss vanal Võromaal eleti. Valimik murdekorrespondentide murdetekste VI. Tallinn 2005. 771 lk. Sh ebajärjekindlast kohanimepruugist./
86. Päll, Peeter. The Place-Names Board of Estonia. — Geographische Namen – Vielfalt und Norm. 40 Jahre institutionalisierte Ortsnamenforschung und -standardisierung in Österreich. 65. Geburtstag von Isolde Hausner. Herausgegeben von Hubert Bergmann, Peter Jordan. Praesens, Wien 2010, lk 83–92.
87. +Ehala, Martin; Grünthal, Riho; Iva, Sulev; Metslang, Helle; Rannut, Mart; Zabrodskaja, Anastassia; Tamm, Anne; Viikberg, Jüri. XII rahvusvaheline vähemuskeelte konverents. — Keel ja Kirjandus 2010, nr 1, lk 64–70.
    /28.–30. mail 2009 Tartus ja Võrus, sh Evar Saar "Kuidas taastada võrukeelsed kohanimed"./