EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Võõrnimede õigekirjutus, transkriptsioon jm. Kuni 1969.

Kuni 1799:

1800--1899:

1. +Könned ommalt maalt . — Tallorahwa postimees 09.05.1858, nr 43, lk 353–358.
   /Uudisterubriigi alguses ("Wörromaalt") lk 353–357 avaldatakse F. R. Kreutzwaldi kiri toimetusele, kus ta kaitseb uut kirjaviisi ning räägib lk 356 ka võõrnimede kirjutamisest./
2. +*Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti. Pernos, R. Jakobi et Komp. kullo ja warraga. Kiwwi peäl trükkitud Tartus L. Höwlingeri jures. 1859.
   /Sisu: 1. Öhto poolne pool kerra. Hommiku poolne pool kerra – 2. Eiropa – 3. Asia – 4. Ahwrika – 5. Amerika – 6. Australia ja Polinesia – 7. Wenne-ma – 8. Läne-merre-Kubbernumangud – 9. Saksa-ma, Sweitsi-ma, Holland ja Belgia – 10. Rootsi-, Norwegi- ja Tani-ma – 11. Suur-Brittania ja Iri-ma – 12. Portugal ja Hispania – Prantsusse-ma – 14. Italia – 15. Türgi-ma, Kreka-ma ja Joni-sared – 16. Palästina ehk Kanaani-ma./
3. +H(urt), J(akob). Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi. Väljaandnud Tartu õpetatud Eesti Selts. (Nr. 5.) Tartus, 1864. Trükitud H. Laakmanni juures. 16 lk.
   /Uue kirjaviisi esimesi tutvustusi eesti keeles. Sh ptk eesti ja võõrnimedest ja nende õigekirjutusest./
4. +Jakobson, C(arl) R(obert). Veikene Geograafia ehk Maade teaduse käsiraamat. Kolmes raamatus. Alama koolide kohta kirja pannud C. R. Jakobson. H. Laakmanni kirjade ja kuluga trükkitud. Tartus 1868. 180 lk.
   /Sh sissejuhatuses pikemalt võõrnimede kirjutamise põhimõttest. Lk 160–180 kohanimede register. Tutv: Yrjö Koskinen, Kirjallinen Kuukauslehti 1869/2./
5. +*Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1877. Viies aastakäik. Tartus 1877.
   /Sh lk 73 15.-16.06.1876 Põltsamaal peetud 10. koosoleku protokollis lause (p 12): "Koolmeister Iung pidas kõnet võõra keelte nimede üle, mes Eestikeeles pruugitavaks saanud, nimelt nende õigest kirjutamise viisist. Ka selle asja poolest saab aastaraamat täielisemat seletust tooma, kui siin praegu võimalik anda."/
6. +Kurrik, J(uhan). Üleüldiselt pruugitav kirjaviis. Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul 25. Märtsil 1886 siginenud heaksarvamised. — Olevik 07.04.1886, nr 15, lk 1. Üles kirjutanud J. Kurrik.
7. +Hermann, Karl August). Võõraste sõnade kirjutamisest Eesti keeles. — Rahva Lõbu-leht 1899, nr 2, 3, 4?, 6, 7, lk 28–31, 60–61, .., 129–130, 146–147.
   /Võõsõnade ja -nimede ortograafiast; pooldab algupärase kirjapildi säilitamist ning võõrtähtede kasutamist./

1900--1909:

1. +Ansomardi. Eesti praeguse kirjakeele, kirjaviisi ja grammatika arvustus. — Rahva Lõbu-leht 1900, lk 306-310, 370–375, 434–438, 499–504, 558–563, 624–630, 694–697. Kirjutanud Ansomardi.
   /Esitab üsna utoopilisi kirjaviisi ja vormistiku parandamise ettepanekuid, mh esitab tähestiku täiendusi võõrsõnade ja -nimede kirjapanekuks/
2. +Einer, H(ans). Eesti keele õpetus koolidele. Kolmas täiendatud trükk. J. Ploompuu raamatukaupluse kuluga, Tallinn 1905. 144 lk.
   /Lisaosas eesti perekonnanimede käänamisest, (võõr)nimede õigekirjutusest. Pooldab erikeelsete nimede säilitamist./
3. *Willmann, Ed. Võerakeelsete sõnade transskriptsion. ("Lugejate ringkonnast.") — Eesti Kirjandus 1906, lk 248–249.
   /Ka võõrnimedest?/
4. +Peterson, E(rnst). Algharjutused Eesti keele õigekirjutuse ja kirjaseadmise õppimiseks. Teine täiendatud trükk. Tallinn 1907. 120 lk.
   /Sh lk 78 lühidalt võõrnimede kirjutamise põhimõttest; pooldab häälduspärast kirjutusviisi./
5. +Riomar, T. Eesti keel kõnes ja kirjas. Katse Eesti kirjawiisi uuel alusel korraldada. Peterburi 1908. 36 lk.
   /Kirjaviisi parandamise utoopiline ettepanek. Lk 31–34 võõrnimede ja -sõnade kirjutusest, pooldab häälduspärasust. Ettepanek kasutada š-d ja ž-d. Algselt ilmunud Postimehes 1904./

1910--1919:

1. +Semper, J(ohannes). Mõnda võõrakeelistest sõnadest Eesti keeles. — Eesti Kirjandus 1912, nr 8, lk 328–342.
   /Võõrsõnade ortograafiast, ka võõrnimedest; kaitseb nende algupärasel kujul kirjutamist. Ka hääldusest./
2. +Eesti kirjakeele reeglid . Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi ja Eesti Kirjanduseseltsi asemikkude ühiste keelekoosolekute otsused. Trükki andnud Joh. V. Veski. E. R.-s. Kirjanduse-haruseltsi toimetused nr. 10. Tallinna Eesti Kirjastuseühisus, Tallinnas, 1912. 15 lk.
   /Sh nimede, eriti eesti perekonnanimede käänamisest, vene nimede kirjutamisest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest./
3. *Aavik, Joh(annes). Võõrakeeliste nimede väljarääkimisest. — Postimees 28.08.1914, nr 195, lk 2.
4. *Põld, H(arald). Kas Lutherus või Luther? — Postimees 17.07.1917, nr 158, lk 1.
   /Allk: H. Põld, Kose õpetaja. Vt ka "Lutheruse" küsimus Pm 27.07.1917./
5. *"Lutheruse" küsimus . — Postimees 27.07.1917, nr 167, lk 1.
   /Vastuseks H. Põllule Pm 17.07.1917. Allk: Võhik J. K. (=J. Kurrik?)/

1920--1929:

1. *Aavik, Joh(annes). Mõned ajakohased keelelised märkused. — Postimees 05.06.1920, nr 94, lk 4.
   /Mitte Latvija, vaid Latvia./
2. *Mitte Rjeshitsa vaid Räisaku. — Päevaleht 02.02.1920, nr 26, lk 1.
   /Läti linna Rēzekne eestikeelsest nimest. Allk: -hgr-./
3. *Aavik, Joh(annes). Väikesed keelelised märkused. — Postimees 09.03.1921, nr 54, lk 5.
   /Läti pärisnimed: mitte Ulmanis, vaid Ulman. Mitte Slovakia, vaid Slovakkia./
4. +Saareste, A(lbert). Tegelikud õigekeelsuse määrused. Eesti Kirjastuse-Ühisus "Postimehe" kirjastus, Tartu 1922. 41 lk.
   /Sh alajaotused: Kohanimed omastavas (24–25) – Eesti sugunimede käänamine (25) – Mitte: "Cypern", vaid: "Küpros" (saksa n-i vältimine, lk 37) – Uulits ja tänav (37). Tutv: Kettunen, Lauri, Eesti Keel 1922/3-4, lk 97–105. Aavik, J., Postimees 06.10–12.10.1922. Jõgever, Jaan, Postimees 06.04.1922. KAH (=K. A. Hindrey), Päevaleht 30.04.1922. M(ägiste), J., Tarapita 1922, lk 159–160. {peale Kettuse pole teada, kas mujal nimeteemat käsitletakse.}/
5. Kettunen, Lauri. Väike algtäht adjektiivselt tarvitatud erisnimedes. — Eesti Keel 1923, nr 2, lk 43–45.
   /Selle põhjal samas ESi juhatuse soovitus 22.04 maa- ja rahvanimede algtähe kohta./
6. OU:Tiitsmaa, A(leksander). Kohanimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1923, nr 4, lk 111–116.
   /Reeglist "kirjuta kohanime nii nagu kohalik rahvas nime hääldab." Sh väliskohanimedest, Eesti kohanimede mitmekeelsusest ja varieeruvusest, asustusnimede aluskäändest, kirja- ja murdekeele vahekorrast. Tutv: Vilberg, G., Loodus 1923, lk 755–756./
7. M(uuk), E(lmar). Vene -ev-, -ov-lõpulised pärisnimed. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 141.
   /Soovitus transkribeerida v-ga, mitte f-iga; naisenimelõppu -eva, -ova mitte tarvitada./
8. M(uuk), E(lmar). Veel kord vene -ev-, -ov-lõpulistest pärisnimedest. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 36.
   /Sootunnuse kajastamisest vene perekonnanimedes, soovitab üksnes maskuliinsel kujul./
9. M(uuk), E(lmar). Kaunas : Kaunase. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 37–38.
   /as-lõpuliste võõrnimede käänamisest./
10. +M(uuk), E(lmar). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused 20.XII 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 179–180.
    /Sh kreeka isikunimede transkribeerimine, vene nimede transkribeerimisest, perekonnanimede käänamisest. Vt ka "Vene sugunimede transkribeerimine..."/
11. Vene sugunimede transkribeerimine eesti keeles. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 182–183.
    /AESi juhatuse ja EKSi keeletoimkonna poolt ühiselt välja töötatud reeglid. Allk: A. E. S. juhatus, Õig.-sõn. redaktsioon, E. K. S. Keeletoimkond./

1930--1939:

1. +*Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XIII (1929). EKS, Tartu 1930. 62 lk.
   /Sh keeletoimkonna otsusest Läti isikunimede -s, -š lõpu kohta./
2. +Poissman, V. E. Ajaleht "Vaba Maa" keelest 1929. a. algul. (I.) — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 18–30.
   /Sh ortograafia (võõr)pärisnimedes lk 20–22; häälikuline külg (Eesti) kohanimedes lk 25–26; Eesti perekonnanimede deklineerimisest lk 28–29, Eesti ja lähedaste kohanimede nominatiivi esindus lk 29. Tutv: T(iitsm)aa, A(leksander), Vaba Maa 01.10. ja 03.10.1930./
3. *Kas Chamberlain või Čembõlein? Mõnd võõrkeelsete nimede hääldamisest. — Kaitse Kodu 1930, lk 574–575.
   /Ettepanek võõrnimesid häälduspäraselt kirjutada./
4. +*Tuttar, H. Piibli käsiraamat. Teine täiendatud väljaanne. H. Tuttar, Pärnu 1931. 192 lk.
   /Lk 116–172 piibli heebrea ja kreeka pärisnimede loend eestikeelsete seletustega./
5. +Ariste, Paul. Rootsi mõjust vanimas eesti kirjakeeles. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 1–11.
   /Sh nn Turu käsikirjas esinevatest Rootsi ja Skandinaavia kohanimede mugandustest lk 11./
6. *Võõrsõnade kirjutamise küsimus . — Olion 1931, lk 35.
   /Lühimärkus ettepaneku kohta kirjutada pikki vokaale võõrsõnades ja -nimedes lähtekeelepäraselt ühekordselt (nt Europa)./
7. +*(Mettus, V.) Ernst Ljubitsch pljus Aljaska. — Postimees 07.08.1931, nr 211, lk 4.
   /Vene mõjust võõrsõnade ja -nimede kirjutamisel. Allk: Filoloog./
8. *Kas Latgallia, Lätgallia või teisiti? — Postimees 07.12.1931, nr 333, lk 4.
9. +Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus. Selgitusi märkide tarvitamise kohta. — Eesti Keel 1932, nr .
   /Sh 1. Apostroof perekonnanimedes (nii eesti kui ka võõrnimedes)./
10. +EKS-i Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 85–86.
    /05.04.1932, sh otsus jätta ära Läti perekonnanimede lõpus olev -s, -š ja -is, v.a need 2silbilised is-lõpulised, mis rahvusvaheliselt tarvitusel, nt Rainis, Jaunis, Lalis./
11. Kettunen, Lauri. Õigekeelsuse ja õigekirjutuse küsimusi. — Eesti Keel 1932, nr 5, lk 155–160.
    /Sh: 2. Suure algustähe tarvitamine rahvaste nimedes 157–158; 3. Soome nen-lõpuga sugunimede deklineerimine. Vt ka Saareste 1932 ja 1933, Veski 1932 ja 1933./
12. +V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Rahvaste nimede kirjutamisest. — Eesti Keel 1932, nr 6, lk 187.
    /Vt Kettunen EK 1932/5. Vt ka Kettunen EK 1933/1./
13. +*(Aavik, Johannes). 20 Euroopa keelt. 20 Euroopa keele hääldamise reeglid eriti pärisnimede ja tsitaatsõnade ning -lausete hääldamiseks. Koostand Joh. Aavik. Istandik, Tartu 1933. 122 lk.
14. Kettunen, Lauri. Need kolm küsimust (-nen'i, -tis, eesti rahvas). — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 25–26.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Saareste ja Veski 1932. Vt ka samad 1933./
15. S(aares)te, A(lbert); V(eski), J(ohannes) V(oldemar). Need kolm vastust... — Eesti Keel 1933, nr 1, lk 26–29.
    /Jätkuks vaidlusele, vt Kettunen 1933./
16. Alto, V. Kas Prantsusmaa, Saksamaa või Prantsuse, Saksa? — Eesti Keel 1934, nr 3, lk 82–84.
    /Omastavalistest maanimedest, soovitab ka maanimesid Prantsuse, Saksa jm. Toimetuse järelmärkusega./
17. Leesment, Leo. Hiina- ja jaapanikeelsete sõnade transkriptsioonist. — Eesti Keel 1934, nr 4, lk 116–118.
    /Eeskätt nimede kirjutamisest./
18. OU:Põld, H(arald). Nimede kirjutusest eesti piibli uues tõlkes. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 13–26.
    /Kirjutusviisi põhimõtted (heebrea, kreeka ja ladina nimed). Vt ka S. Aaslava, H. Masing EK 1935/1,2-3./
19. Aaslava, S. Piibli pärisnimede transkriptsiooni küsimuste lahendustest. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 67–71.
    /29. ja 30.04.1935 koosolekutest, kus osalesid H. Põld, S. Aaslava, H. Masing, J. Veski, J. Mägiste, E. Elisto, P. Haliste jt. Heebrea, kreeka ja ladina nimede edasiandmisest./
20. Aaslava, S. Täienduseks eelmisele. — Eesti Keel 1935, nr 2-3, lk 71–72.
    /Piibli pärisnimede teemal toimunud 03.06 koosoleku ülevaade. Traditsiooniliste isiku- ja kohanimede arutelu./
21. Aaslava, S.; Masing, Hugo. Vastuseks eelmisele. — Eesti Keel 1935, nr 1, lk 26–35.
    /Kaks seisukohavõttu (Aaslava 26–33, Masing 33–35) H. Põllu kirjutise asjus EK samas numbris. Toimetuse järelmärkusega./
22. +*Päll, Eduard. Kas stahanovlane või stahaanovlane? — Edasi (Leningrad) 12.05.1936.
23. Elisto, E(lmar). Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi otsuseid ja seletusi. — Eesti Keel 1936, nr 4, 5, 6, lk 121–127, 151–160, 187–190.
    /Sh perekonna- ja eesnimede teemal lk 127 ning 151–156: nime aluskäändest, muutmise põhjustest, ar-lõpust, liitnimede lõppudest (-ma(a), -ssa(a)r, -so(o), -ro(o), -ver(e), -ni), eesnimede võtmisest perekonnanimeks, nimede soost; kohanimedest lk 156–160 ja 187–190: väliskohanimede omastavalisest kujust ja nimede mugandamisest; pea-lõpulised külanimed Kuusalus, Narva ümbruse, Petseri- ja Võrumaa kohanimed kaartidel, ettepanekud vallanimede kohta, külanimede muutmisest mitmel pool./
24. +Mägiste, J(ulius). Keelelise suurteose puhul. — Eesti Keel 1936, nr 5, lk 134–151.
    /Rets: Johannes Aavik. Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu 1936. Sh perekonnanimede käänamisest ja omadussõnaliselt tarvitatavatest pärisnimedest lk 144, võõrkohanimedest lk 147./
25. +Mjazovszky, A. Ungari keeleharimisliikumisest. — Eesti Keel 1937, nr 4, lk 113–118.
    /Sh vaidlustest võõrnimede teemal lk 116. Résumé: Mouvement de correction de la langue hongroise, p. 118./
26. +Elisto, E(lmar). Erakorraline peakoosolek 7. nov. 1937. Vaidlusi uute evangeeliumitõlgete keele kohta. — Eesti Keel 1937, nr 6, lk 186–194.
    /Sh E. Elisto piiblinimedest, H. Põllu märkusega. Summary: A Debate on the Language of the New Estonian Translation of the Bible, p. 193–194./
27. +Kask, A(rnold). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
    /Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk 228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935 Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest 231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk 232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
28. +Nurm, Ernst. Ülevaade 1056 keskkoolilõpetaja ortograafilisest tasemest. — Eesti Keel 1938, nr 7-8, lk 238–248.
    /Sh vigu Eesti ja võõrkohanimedes lk 240–241, nimetäiendis 242–243, nimede kokku-lahkukirjutamises 245. Résumé: Aperçu sur le niveau des connaissances en orthographe des élèves des écoles moyennes, p. 248./

1940--1949:

1. *Vene nimede õigekirjutus eesti keeles. RKK eesti keele toimkonna esimese töökoosoleku otsused. — Sirp ja Vasar 07.06.1941, lk 4.
   /Vt ka hilisemat ülevaadet E. Roos KjK 1970/11./
2. *Elisto, Elmar. Vene pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. — Nõukogude Õpetaja 04.10.1946.
3. *Aavik, Johannes. Veel kord pärisnimede suurest ja väikesest algustähest. — Kodu Tee (Stockholm) 1947, nr 2, lk 15.
   /Nn käändumatutes omadussõnades?/
4. +*Elisto, Elmar. Eesti keele korraldamisest. — Nõukogude Õpetaja 09.08.1947.
   /Sh võõrnimede senisest suurema mugandamise vajadusest./
5. +*Käis, Johannes. Mida tuleb nõuda kooliraamatuilt nende keele suhtes. — Nõukogude Õpetaja 22.08.1947.
   /Sh võõrnimede reeglipärase kirjutuse kaitseks, vastuseks Elistole 1947, "Eesti keele korraldamisest"./
6. +*Elisto, Elmar. Keelelisi küsimusi. I. Riiklik Kirjastus "Pedagoogiline Kirjastus", Tallinn 1948. 208 lk.
   /Sh vene pärisnimede kirjutusviisist ja selle kujunemisest lk 34–48, s-ist ja z-ist nimedes lk 125–128, võõrkohanimede hääldusest lk 128–132, kohanimede kirjutusest eesti keeles lk 134–140 (häälduspärase kirjutusviisi kaitseks). Kordustrükk 1949. a. Tutv: Remmel, N., Nõukogude Õpetaja 08.04.1949./
7. *Saul, A. Geograafiliste pärisnimede kujust eesti keeles. — Nõukogude Õpetaja 16.07.1948.
8. *Saage, Vello. Võõrnimede ortograafia kujunemisest. Seminaritöö. Tartu 1949. 131 lk. (Eesti k kateeder. Nr 56.)
9. +*Sillaots, Inga. Võõrnimede ja -sõnade transkriptsioonist ning ortograafiast eesti ajalehtedes novembris 1949. Seminaritöö. Tartu 1949. 160 lk. (Nr 245.)
10. *Vinkel, A(arne). Lahendamata küsimusi transkriptsiooni ja sõnavara alal. — Edasi 20.02.1949.
11. *Aben, Karl. Läti isikunimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 09.04.1949, lk 7.

1950--1959:

1. +*Koff, Elli. Eesti võõrsõnade ja võõrnimede ortograafia kujunemisest. Diplomitöö. Tartu 1950. 177 lk. (Nr 298.)
   /Käsikiri hävis ülikooli põlengus 1965./
2. *Kindlam, Magnus. Kohanimede kirjutusviis vajab kiiret lahendamist. — Edasi 30.06.1950.
3. *Horm, V. Geograafiaõpetajad on täbaras olukorras. — Nõukogude Õpetaja 22.12.1950.
   /Segadusest ja ebaühtlusest vene kohanimede transkribeerimise alal./
4. Sõgel, Endel. Eluvõõras ja apoliitiline. — Rahva Hääl 16.05.1950, nr 115.
   /ENSV TA KKI uuest vene kohanimede kirjutamise juhendist. Sh kritiseerib nimekujusid Tula, Sevastopol, Kama jms./
5. *Muudatusi isiku- ja kohanimede transkribeerimise reeglites. — Sirp ja Vasar 28.10.1950, lk 5.
   /ENSV TA KKI diskussioonikoosolekult./
6. *Järv, Ants. Kohanimede transkriptsioon ajakirjanduses. II k töö. Tartu 1951. 74 lk. (Nr 312.)
7. Aben, Karl. Vabanegem fetišeist. — Edasi 02.12.1951, nr 283.
   /Ettepanek häälduspärastada kõik võõrnimed, lähtudes üldrahvalikkuse printsiibist ja toetudes stalinlikele seisukohtadele. Vt ka "Võõrnimede hääldamisest.." E 11.12.1951, "Diskussioonikoosolekud.." E 12.12.1951, "Võõrnimede ortograafiast.." E 21.12.1951 ja 28.12.1951./
8. Võõrnimede hääldamisest ja kirjutamisest. — Edasi 11.12.1951, nr 289.
   /Toimetusele saabunud vastukaja K. Abeni ettepanekule: F. Lõpp, B. Maiste, R. Liias./
9. Diskussioonikoosolekud võõrnimede ortograafia küsimuses. — Edasi 12.12.1951, nr 290.
   /Võõrnimede häälduspärase kirjutusviisi poolt ja vastu. TRÜ ÜTÜ eesti keele ringi koosolekud 7. ja 9. dets-l. Ettekandjad ja sõnavõtjad K. Aben, E. Lepik, J. V. Veski, V. Lehari, V. Ernits, J. Peegel, R. Kull. Pikem referaat. Hilisemat meenutust vt ka V.-L. Kingisepp ESA 43 1999, lk 112./
10. Kindlam, Magnus. Mõningatest transkriptsiooni üksikküsimustest. — Edasi 13.12.1951, nr 291.
    /Võõrnimedes. "Hääldusele lähendatud kirjutusviis" peaks piirduma kohanimedega./
11. +Arutluskoosolek ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis. — Edasi 19.12.1951, nr 296.
    /16.12.1951, sh võõrpärisnimede kirjutamise teemal (vt Aben 1951)./
12. Võõrnimede ortograafiast . — Edasi 21.12.1951, nr 298.
    /Toimetusele saabunud vastukaja: M. Raju, E. Pallo, B. Maiste, O. Keerberg, E. Medvedjev, V. Lehari, A. Järv, R. Kull, K. Aben./
13. Võõrnimede ortograafiast . (Kokkuvõtteid mõttevahetusest meie ajalehes.) — Edasi 28.12.1951, nr 304.
    /Sh teade vastava komisjoni moodustamisest KKI-s./
14. Elisto, Elmar. Kohanimede kirjutamisest. — Nõukogude Õpetaja 06.07.1951, nr 27.
    /Võitleb häälduspäraste kohanimede arvu suurendamise eest. Hilisemat meenutust vt Elisto ESA 22 1977, lk 196./
15. *Nurm, Ernst. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles ja eesti nimede kirjutamisest vene keeles. Ettekanne Tartus. — ES 1952.
16. Elisto, Elmar. Kohanimede reformist. — Nõukogude Õpetaja 09.08.1952, nr 32.
    /Üksiküsimuste vaatlus: h, k, p, t, š ja šš, z ja s, e ja je jne./
17. Elisto, Elmar. Kohanimede reformi edasiarendamisest. — Nõukogude Õpetaja 03.01.1953, nr 1.
    /26.06.1952 TRÜ aulas korraldatud teaduslik konverents Stalini töö "Marksismist keeleteaduses" teise aastapäeva puhul, kus peaküsimusena arutati häälduspärast kirjaviisi. Toob "häälduspäraste kohanimede" näiteid./
18. OU:Aben, Karl. Ladina tähestikuga keeltest pärinevate võõrpärisnimede transkribeerimisest eesti keeles. — Ajaloo-Keeleteaduskonna töid. TRÜ toimetised. Vihik 35. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1954, lk 167–195.
    /Ettepanek kirjutada kõik võõrnimed häälduspärases transkriptsioonis ja selle põhjendusi, vastuarvamuste kriitikat. Резюме: О правописании в эстонском языке иностранных имен собственных из языков с латинским алфавитом./
19. *Juhised eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles ja vene pärisnimede kirjutamise kohta eesti keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими буквами и русских имен собственных эстонскими буквами. Projekt. Tallinn 1954. 28 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
    /Rööptekst vene k-s./
20. +Veski, J(ohannes) V(oldemar). Märkmeid eesti ajalehtede keele kohta. — Emakeele Seltsi aastaraamat I. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955, lk 67–76.
    /Sh vigadest võõrnimedes ja vene sõnaalgulise je edasiandmisel./
21. *Nurmekund, Pent. Hiina nimede kirjutamisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 18.12.1955.
22. +Veski, J(ohannes) V(oldemar). Ortograafilisi ja morfoloogilisi ebakohti eesti kirjakeeles. — Emakeele Seltsi aastaraamat II. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1956, lk 62–73.
    /Sh soovitab nimede Vladivostok, Don, Orjol jms häälduspärast kirjutamist (-kk, -nn, -ll) lk 63. Резюме: О некоторых несообразностях в орфографии и морфологии эстонского литературного языка, с. 70–73./
23. +*Kaalep, Ain. Lähemale vennasrahvaste kultuurilistele traditsioonidele. (Mõtteid tõlke- ja transkriptsiooniküsimustest.) — Edasi 03.07.1956.
24. *Nurmekund, Pent. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi pealinna nimetusest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 13.05.1956.
25. *Zirk, R. Geograafiliste nimede ühtlustamisest. — Sirp ja Vasar 24.02.1956, lk 7.
    /Võõrnimedest??/
26. Vaga, Aleksander. Ühest väikesest õigekeelsuse küsimusest. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 1 (1957), lk 91–93.
    /VÕSi nõudest kasutada kreeka üpsiloni märkimiseks ü-d senise y asemel. Taastada tuleks ka x./
27. Juhised hiina nimede kirjutamiseks eesti keeles. — ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused 6, nr 3/4 (1957), lk 350–354.
    /ESi komisjoni (A. Kask, E. Nurm, P. Nurmekund, E. Varep) poolt välja töötatud ja ESi juhatuse poolt 08.04.1957 kinnitatud kava, mis avaldatakse "mõttevahetuse korras"./
28. *Kaalep, T. Hiina nimede õigekirjutusest eesti keeles. — Tartu Riiklik Ülikool 10.05.1957.
29. *Hints, Elvi. Võõrpärisnimede küsimusi eesti vanemas kirjakeeles. IV k töö. Tartu 1958. 76 lk. (Nr 766.)
    /Olemasolu ei ole kindel./
30. OU:*Nurm, Ernst. Kreeka pärisnimede edasiandmisest eesti keeles. — Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused II. Tallinn 1958, lk 43–52.
    /Põhimõtteline seisukoht tarvitada mitteladina graafikaga keeltest pärinevate nimede transkribeerimisel ainult eesti alfabeedi tähti, kreeka transkriptsiooni kohendus sellele vastavalt. Tutvustus: Saari ja Kaalep KjK 1958/11, lk 702–708. Резюме: О передаче греческих имен собственных на эстонском языке. Referat: Von der Wiedergabe griechischer Eigennamen im Estnischen./
31. *Vaga, Aleksander. Liitsõnaliste pärisnimede kirjutamisest. — Edasi 28.01.1958.
    /Toimetuse märkusega./
32. *Sirk, Ülo. Indoneesia pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. — Edasi 06.05.1958.
33. +Ahven, E(eva). Eesti kirjakeele arenemine aastail 1900–1917. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused IV. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958. 188 lk.
    /Sh võõrnimekirjutuse arengust lk 17, 35-36, 40-41, 82-84./
34. +Nurmekund, Pent. Hiina kirja reformist. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 4-5, lk 313–316.
    /1956. ja 1957. a ladinatähelise kirjaviisi projektid. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 44–50./
35. +Vaga, Aleksander. Mittekäänduva omadussõna mõiste liialdatud rakendamisest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 4/5, lk 290–292.
    /Vastu isikunimeliste täiendite nimetamisele käändumatuteks omadussõnadeks./
36. +Viires, Ants. Hädas suure ja väikese algustähega. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 6, lk 356–360.
    /Käändumatutes omadussõnades./
37. +Uuspõld, Ellen. Mõtteid nn. käändumatute omadussõnade ja nende kirjutusviisi puhul. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 7, lk 422–426.
38. +*Sepamaa, Henrik. Suure ja väikese algustähe küsimusest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 8, lk 496–498.
    /Käändumatutes omadussõnades./
39. +Nurm, Ernst. Käändumatutest omadussõnadest. — Keel ja Kirjandus 1958, nr 10, lk 620–624.
    /Sh nende ajalooline ülevaade./
40. +Isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafiast. (Mõttevahetuse kokkuvõtteks.) — Keel ja Kirjandus 1958, nr 11, lk 689–695.
41. +Ahven, H(eino). Märkmeid kirjakeelse sõnavara ulatusest F. J. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu esimeses trükis. — Emakeele Seltsi aastaraamat IV (1958). Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959, lk 28–47.
    /Wiedemanni sõnaraamatust väljajäänud sõnu, sh 3. Maade ja rahvaste nimed lk 32. Резюме: По поводу полноты словарного состава эстонского лит. языка в I изд. словаря Ф. Видемана, с. 46–47./
42. *Hints, Elvi. Võõrpärisnimede ortograafiast ja käänamisest eesti kirjakeeles. Diplomitöö. (Tartu) 1959. 226 lk. (Nr 805.)
    /Hävinud./
43. +*Koppel, Helvi. Võõrsõnade ja võõrnimede ortograafia C. R. Jakobsoni "Weikeses Geografias". II k töö. Tartu 1959. 53 lk. (Nr 465.)
44. *Peegel, Siiri. Maade ja rahvaste nimed "Koli-ramatu" V jaos. II k töö. Tartu 1959. 32 lk. (Nr 466.)
45. +*Tuhkanen, M. Maade ja rahvaste nimetusi C. R. Jakobsoni "Kooli Lugemise raamatus" ja W. Mickwitzi, W. Schultsi "Koli-ramatus". II k töö. Tartu 1959. 51 lk. (Nr 447.)
46. *Kask, Arnold. Kas "Komsomolskaja Pravda" või "Komsomolskaja pravda". — Edasi 20.03.1959.
47. *Kaalep, Ain. Kreeka pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 26.04.1959.
48. *Nurm, Ernst. Võõrkohanimede õigekeelsusest. Ettekanne Tartus. — ES 17.05.1959.
49. Gustavson, Heino. Kiri ei valeta? — Keel ja Kirjandus 1959, nr 5, lk 308.
    /Eksimusi võõrnimede kirjutamises./
50. +*Veel isiku- ja kohanimeliste täiendite ortograafia teemal. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 6, lk 382–383.
51. Päevakorral kreeka nimede kirjakuju küsimus. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 6, lk 383.
    /26.04 ESi koosolek Tartus: A. Kaalep "Kreeka pärisnimede kirjutamisest eesti keeles", seejärel vaidlused (nimed ladinapäraselt või kreekapäraselt?) ja ESi erikomisjoni moodustamine./
52. Arutati võõrkohanimede kirjutamist. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 7, lk 447.
    /17.05 ESi koosolek Tartus: E. Nurm võõrkohanimede kirjutamisest uues ÕSis, vaidlused sel teemal./
53. Keelelist päevakaja . — Keel ja Kirjandus 1959, nr 8, lk 497.
    /Võõrkohanimede käänamisest, nimedest Aserbaidžaan, Jerevan ja Moka./
54. OU:Nurm, Ernst. Võõrkohanimede ortograafiast. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 9, lk 547–551.
    /Nimed uues ÕSis: vene nimede kirjutamine, häälduspäraste nimede rühmad, tõlkimine/
55. Sepamaa, Henrik. Veel kohanimede õigekirjutusest. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 749–750.
    /Fääri saared./
56. Nurmekund, Pent. Mitte Delhi vaid Dehli. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 12, lk 750.
    /Kohanime õigekirjutusest rubriigis "Veel kohanimede õigekirjutusest"./

1960--1969:

1. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1960, nr 2, lk 107–109.
   /Sh suur ja väike algustäht kohanimedes./
2. *Tael, E(vi). Võõrnimede poolitamisest. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 303.
3. OU:Nurm, Ernst. Soome nimede kahesuguse käänamise puhul. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 5, lk 303–304.
   /Vastuseks A. K. kirjale Pühajärvelt. Pooldab "eestipärast" käänamist, nt Aaltonenile./
4. +Nurm, Ernst. Normimuudatustest ja -täpsustustest "Õigekeelsuse sõnaraamatus". — Keel ja Kirjandus 1960, nr 7, lk 416–424.
   /Sh võõrkohanimede ortograafiast: häälduspäraste nimede rühmad, hiina, vene ja kreeka nimede kirjutamine, käändumatud omadussõnad./
5. *Kaalep, Ain. Hispaania keelt silmas pidades. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 491.
   /Pärisnimede hääldamisest./
6. +*Elisto, Elmar. Kas tegeliku arenemise poolt või vastu? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 690–693.
   /1960. a ÕSi kohanimeortograafia kriitikat; ka eesnimedest./
7. Nurmekund, Pent. Miks kirjutatakse Ho Ši Min? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 11, lk 695.
   /Vietnami nimede kirjutamisest, Ho Ši Min p.o. Ho Chi Minh. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1997, lk 55./
8. *Kindlam, Ester. Kas Aafrika maades või Aafrikamaades? — Keel ja Kirjandus 1960, nr 12, lk 751.
9. *Kindlam, Magnus. Ühest vaieldavast keeleküsimusest. — Sirp ja Vasar 01.07.1960, lk 6.
   /tsaari-Venemaa./
10. +Viires, Paul. "Õigekeelsuse sõnaraamatut" lehitsedes. — Sirp ja Vasar 23.09.1960, nr 39.
    /Sh soovitab nimekujusid Borodinoo, Berezinaa jm./
11. OU:*Kaalep, T.; Nurmekund, Pent. Hiina pärisnimede kirjutamine ladinatähelises kirjaviisis. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 6, lk 351–355.
    /Ajakirjas "Sovetskoje Krajevedenije" avaldatud tabeli tutvustus, näiteid uues kirjaviisis./
12. +*"Keele ja Kirjanduse" ringküsitlusest. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, 2, lk 41–46, 109–115.
    /Uue ÕSi ilmumise puhul, sh kommentaare võõrkohanimede kohta: H. Meriste, H. Sepamaa, A. Kaalep (kreeka, türgi-tatari, hiina jm nimed)./
13. +Veski, Johannes Voldemar. Kreeka ja ladina sõnavara omavahelisest suhtumusest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 1, lk 37–41.
    /Sh kreeka nimede ladinapärase transkriptsiooni põhjendus, vastuseks E. Nurmele, kes pooldab eestipärast transkriptsiooni./
14. +Saari, Henn. Kolm ortogrammi. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 5, lk 310–311.
    /Sh hiina nimede uuest kirjaviisist tulenevalt Jiang-Jieshi – tsjangtsješiilased, mitte jiangjieshiilased ega tšiankaišistid./
15. Nurmekund, Pent. Miks Rabindranath Tagore? — Keel ja Kirjandus 1961, nr 10, lk 629.
    /India nimede originaalkujude edasiandmise kaitseks: Ravindranath (Robindronath) Thakur (Thaakur) jm./
16. +*Jätkame juttu keelest . — Sirp ja Vasar 03.03.1961, lk 3; 31.03.1961, lk 3.
    /Sh J. Oja "Pisut geograafiat" jm./
17. +Nurm, Ernst; Raiet, Erich; Kindlam, Magnus. "Õigekeelsuse sõnaraamatu" arvustuste puhul. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 9, lk 553–565.
    /Sh vastused E. Elistole ja kreeka nimede kirjutusviisi põhjendus, valik uusi võõrkohanimesid. Toimetuse järelsõnaga./
18. *Ojasson, Oskar. Võõrkeelsete pärisnimede kirjutamisest ja deklineerimisest eesti keeles. Ettekanne Tartus. — ES 28.10.1962.
19. +Veski, Johannes Voldemar. Kriitilisi märkmeid "Õigekeelsuse sõnaraamatu" kohta. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 2, lk 89–96.
    /Sh kohanimede kirjutusviisi kriitikat lk 95./
20. OU:Läti nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, 9, lk 468–471, 538–539.
    /ÕSi 1960. a reegli (nimetava lõpp -s, -š, -is ära jätta) arutelu: V. Helde (468–469), P. Ariste (469–471), A. Kaalep (538–539), S. Raģe (539). Keele ja Kirjanduse ringküsitlus. Vt ka Karma 1962./
21. OU:Karma, T(õnu). Mida teha läti nimedega? — Keel ja Kirjandus 1962, nr 9, lk 539–549.
    /s-lõpuliste nimede probleem, läti kirjaviisi ajaloost./
22. *Nurm, Ernst. Eesti ja vene nimede vastastikusest edasiandmisest. — Nõukogude Õpetaja 02.06.1962; 09.06.1962.
23. *Mäetagas, Ed(uard). Nimede moonutamisest. — Sirp ja Vasar 16.02.1962, lk 6.
    /Võõrnimede kirjutamisest kinomaterjalides./
24. OU:Nurmekund, Pent. India ja araabia pärisnimede õigekeelsusest. — Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn 1963, lk 54–62.
    /Nimede otsetranskriptsiooni ettepanekud. Vastukaja: vt Hallap KjK 1965/1. Резюме: Правописание индийских и арабских имен собственных, с. 62./
25. +*Minimus, Leo. Kus kümned keele nimel koos olid. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 1, lk 48–51.
    /Ajakirjanike Liidu keelekoosolekute kohta. Sh põgusalt vajadusest anda pro forma VÕKi poolt ladinatäheliste nimede kirjutamise üldreeglid. (L. M. = Henn Saari.)/
26. *Raiet, E(rich). Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 512.
    /Läti isikunimede õigekirjutusest./
27. *Häda võõraste nimedega. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 10, lk 627–628.
28. *Kuningas, Oskar. Kuidas kirjutada moldaavia pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 17.05.1963.
    /Vt ka Kurtna SV 1963./
29. *Kurtna, Aleksander. Veel kord moldaavia koha- ja pärisnimede edasiandmisest. — Sirp ja Vasar 13.12.1963.
    /Vt Kuningas SV 1963./
30. *Ojasson, O(skar). Võõrpärisnimede kirjutamisest ja deklineerimisest eesti keeles. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 52–56.
    /Pooldab üldiselt häälduspärasemaid kirjapilte. Don-tüüpi nimede käänamisraskused./
31. *Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 105.
    /Otsus tunnistada kehtetuks läti isikunimede kirjutamist reeglistav juhis ÕS 1960-s (lk 856)./
32. *Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 22.11.1964.
33. *Kaalep, Ain. Jean Paul Marat' nimi eestlaste suus. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 3, lk 173.
    /Toimetuse järelmärkusega./
34. +*Minimus, Leo. Järelehüüd fantasmidega. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 619–621.
    /Tegevuse lõpetanud VÕKi probleemidest, sh läti s-i küsimusest./
35. *Liivak, Gerhard. Liihtenštein ja teised. — Sirp ja Vasar 14.02.1964.
    /Kohanimede õigekeelsusest./
36. *Elisto, Elmar. Keelekaja. — Õhtuleht 13.11.1964.
    /Kreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni koosolekult./
37. +*Hallap, V(almen). Poleemilist, julget, kapitaalset, sekka ka vähem meeldivat. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 1, lk 57–58.
    /Emakeele Seltsi aastaraamatust 1963. Sh käsitleb ka P. Nurmekunna artiklit India ja araabia pärisnimedest./
38. OU:Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 3, lk 165–170.
    /Reeglite ajalugu ja üksikküsimusi: omadussõnalised kohanimed, tänavad, nimetuletised jm./
39. +*Mastop, E. Pisikesi nurinaid. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 5, lk 305.
    /Sh nime Kljutševskaja sopka kasutamisest./
40. OU:*Nurm, Ernst. Atlas ja Atlant. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 369.
    /Ookeani nime tarvitamisest./
41. *Kaalep, A(in). Kuue luuletaja nimest: Abai; Džambul; Nazim Hikmet; Frederico Garcia Lorca; Raúl González Tunón; Johannes R. Becher. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 11, lk 688.
    /Võõrnimede alfabeetilisest järjestamisest./
42. *Nurm, Ernst. Veel kord vene nimede kirjutamisest. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
    /Vastukaja Elistole ja Ojassonile SV 23.04.1965. Toimetuse järelmärkusega./
43. *Vint, Heldur. Šolohhovi kodukoha nimi. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
    /Vjošenskaja./
44. *Elisto, Elmar. Mõni sõna kohanimede tõlkimisest. — Sirp ja Vasar 09.07.1965.
45. *Havi, Toomas. Uusi riike ja troonipärijaid. — Sirp ja Vasar 03.09.1965.
    /Keelevigadest./
46. *Elisto, Elmar; Ojasson, Oskar. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
    /Vt ka Nurm SV 18.06.1965./
47. OU:Kurtna, A(leksander). Uuskreeka nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 51.
    /Vajadusest selliste reeglite järele, uuskreeka nimede eripärast./
48. +*Vals, H(elju). Keelelise toimetaja märkmikust: ega asemel ja; Miks mitte sõita Doni-äärsesse Rostovisse? — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, lk 52.
49. +*Masing, V(iktor). Tülikas toataim. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 2, lk 122.
    /Alpikanni õigekirjutusest./
50. +*Vabariikliku õigekeelsuskomisjoni otsuseid. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 3, lk 178.
    /Sh jäi lahtiseks kreeka pärisnimede transkribeerimise reeglistik./
51. *Leesment, Leo. Sun Jatseni nime kirjutusviisist. — Tartu Riiklik Ülikool 02.12.1966.
52. *Saari, Henn. Nimede ortograafia korraldamise praegune seis. Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 27.02.1967.
53. *Hint, Mati. Põhimõttelisi vastuväiteid võõrpärisnimede ortograafia reeglitele. Ettekanne Tallinnas ja Tartus. — ES 27.02.1967; 12.03.1967.
54. OU:Kaalep, Ain. Türgi-tatari ja tadžiki nimede eesti transliteratsiooni katse. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 5, lk 275–280.
    /Kirgiisi, kasahhi, turkmeeni, aserbaidžaani, usbeki ja tadžiki nimede transkribeerimise reegleid./
55. OU:Ussisoo, Uno. Gruusia nimede kirjutamine eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 6, lk 350–355.
    /Transkribeerimissoovitused. Lisaks pikem gruusia perekonna- ja eesnimede loetelu./
56. *Küsimusi – vastuseid . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 8, lk 501–502.
    /lane-liiteliste sõnade tuletamine kohanimede tüvevokaali säilitamisega ja ilma: grusiinlane, gruusialane või grusiin. Redigeeritult uuesti avaldatud E. Kindlami autorikogumikus 1976, lk 164–167./
57. OU:Raģe, Silvija. Võõrnimede kirjutamise juhised lätlastele. Ühe autori mõtteid. — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 632–637.
    /Läti k-s ilmunud juhistest 11 keele (sh eesti) nimede kirjutusviisi kohta, nende lühike kirjeldus. Toimetuse järelsõna: NL rahvaste nimede kirjutamise probleemist./
58. *Toimetuselt . — Keel ja Kirjandus 1967, nr 10, lk 636–637.
    /Nõukogude rahvaste pärisnimede transkribeerimise kohta./
59. Kaalep, Ain. Kuidas kirjutada Kesk-Aasia rahvaste nimesid. — Sirp ja Vasar 17.02.1967, nr 7, lk 6.
    /Vajadusest uues ENEs kasutada nimede otsetranskriptsiooni./
60. Ojasson, Oskar. Kuidas käänata soome pärisnimesid? — Sirp ja Vasar 14.04.1967, nr 15, lk 7.
    /Vastuolust ajakirjanduses ja ilukirjanduses kasutatava vahel. Toimetuse märkusega./
61. *Elisto, Elmar. Soome nimede käänamisest. — Sirp ja Vasar 02.06.1967, lk 6.
62. TRÜ eesti keele kateedri koosolek võõrpärisnimede ortograafia küsimuses. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
    /07.07.1967, toetati otsetransliteratsiooni./
63. Vennasrahvaste pärisnimede translitereerimine ja ENE. — Sirp ja Vasar 14.07.1967, nr 28, lk 6.
    /Toimetusele saabunud vastukajad (vt Kleis ja Raudtits 1967)./
64. *Meri, Lennart. Ajutised põhimõtted? — Sirp ja Vasar 04.08.1967, lk 4, 8.
    /Võõrnimede translitereerimisest ENEs./
65. Meriste, Henno. Ka sellest seisukohast. — Sirp ja Vasar 18.08.1967, nr 33, lk 3.
    /Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, reservatsioonidega. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 41–45 (koos vahekommentaariga). Vt ka Kross SV 01.09.1967./
66. Kross, Jaan. Last, not least: laast, mitte liist. — Sirp ja Vasar 01.09.1967, nr 35, lk 5.
    /O- ja V-põhimõttest vennasrahvaste nimede kirjutamisel (otse või vene keele kaudu), toetab O-põhimõtet. Vastukaja H. Meristele SV 18.08.1967. Uuesti avaldatud 1976 (Vahelugemised II)./
67. Entsüklopeedia peatoimetuse koosolek. — Sirp ja Vasar 15.09.1967, nr 37, lk 6.
    /Vennasrahvaste nimede kirjutamisest, G. Naan: 1965. a otsust ei muudeta./
68. *Ühe mõttevahetuse lõpetuseks . — Sirp ja Vasar 13.10.1967, lk 7.
    /Võõrnimede translitereerimisest ENE-s. Sõnavõttudest koosolekul: H. Meriste, A. Vallikivi, A. Kaalep, H. Vals, R. Kull, L. Hiedel, U. Ussisoo, O. Jõgi, H. Õiglane, H. Niit, H. Saari, E. Raiet, K. Uibo./
69. *Rajamets, H(arald). Segadus kohanimedega. — Sirp ja Vasar 20.10.1967, lk 6.
    /Võõr-??/
70. Kleis, Richard; Raudtits, Ludmilla. Vennasrahvaste nimedest ENE-s. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
    /Otsetranslitereerimise praktilisest võimatusest ENE-s. Vastuseks J. Krossi jt kirjale SV samas numbris./
71. Hiedel, Edvin; Hiedel, Lembe. Küsimusi ENE peatoimetusele ehk pärisnimede translitereerimise probleemi ENE-s ei saa pidada lahendatuks! — Sirp ja Vasar 30.06.1967, nr 26, lk 6.
    /Pooldavad rahvuslike nimekujude kasutamist. Vt Kleis ja Raudtits 1967/
72. Kross, Jaan; Laht, Uno; Merilaas, Kersti; Niit, Ellen; Sang, August. "Sirbi ja Vasara" toimetusele. — Sirp ja Vasar 23.06.1967, nr 25, lk 5.
    /Pooldavad A. Kaalepi seisukohti./
73. +*Hint, Mati. Ortoeepia normeerimise probleeme. — Keel ja struktuur. 2. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu 1968, lk 1–123.
    /Sh võõrnimede hääldusest?? Резюме: Проблемы нормирования орфоэпии./
74. +Kaalep, Ain. Nipmeid-näpmeid. — Emakeele Seltsi aastaraamat 13 (1967). Eesti Raamat, Tallinn 1968, lk 225–227.
    /Sh alajaotus: Preventiivselt keralalase vastu (liite häirivast kasutamisest la-lõpulistes nimedes; asemele sobiksid ehk guatemalteek, venetsolaan jms. Резюме: Некоторые языковые предложения, с. 227./
75. +Tauli, Valter. Keelekorralduse alused. Eesti Raamat, Stockholm 1968. 218 lk.
    /Sh: Transliteratsioon (167–169, sh vene nimedest eesti tekstis)./
76. +*Meriste, Henno. Sõnad ja nimed. — Edasi 14.05.1968.
    /Sh raskustest korrektse võõrnime kindlakstegemisel ajakirjanduses. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 39–41./
77. *Nurmekund, Pent. Navoii?! — Edasi 08.12.1968.
    /Usbeki nime õigekirjast. Vt ka Kaalep (Edasi 14.12.1968)./
78. *Kaalep, A(in). Jah, Navoii! — Edasi 14.12.1968.
    /Usbeki nime õigekirjast. Vastukaja P. Nurmekunnale (Edasi 08.12.1968). Vt ka "Kas Navoii või Navoi?" (Edasi 04.02.1969)./
79. OU:Hint, Mati. Võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirja vaieldavused. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, 2, lk 32–41, 88–90.
    /Võõrnimede üldreegli erandirühmade subjektiivsusest ja liigsest häälduspärastamisest, nimetuletiste ortograafiast, nn käändumatutest omadussõnadest. Vt ka Alvre, Jaanits jt, Karelson, Nurm, Veski ja Vääri, Viires, Viitso KjK 1968 ning Erelt jt, Hint KjK 1969./
80. +Ariste, Paul. Eestit tšehhi leksikonis. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 1, lk 53–54.
    /Sh tõstab esile nimede esitamist originaalkeeles ning toetab mõtet kasutada ka meil Kesk-Aasia jm rahvaste nimesid algkeelepäraselt./
81. OU:Nurm, Ernst. Austagem kirjakeele traditsioone. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 3, lk 178–183.
    /Võõrnimede senise kirjutusviisi põhjenduseks, vastuseks Hindile 1968/1,2./
82. +Karelson, Rudolf. Kas jälle käändumatu omadussõna? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 290–293.
    /Liigse häälduspärastamise vastu, sh kohanimedes Šlesvig-Holstein, Missuuri jms. Vt Hint KjK 1968/1,2./
83. OU:*Alvre, Paul. Arvestagem hääldamist ja kirjaviisi traditsioone. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 6, lk 365–369.
    /Võõrnimede kodunemise kaitseks. Vastukaja M. Hindile KjK 1968/1,2./
84. +Viires, Paul. Kuidas toimida? — Keel ja Kirjandus 1968, nr 7, lk 420–422.
    /Võõrnimekirjutuse erandite paratamatusest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
85. OU:Viitso, Tiit-Rein. Mis on vaieldavat võõrpärisnimede ja nende tuletiste õigekirjutuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 9, lk 558–561.
    /Võõrnimede ja käändumatute omadussõnade põhjendamatust ja vigasest häälduspärastamisest. Vt Hint KjK 1968/1,2./
86. *Mihkelsoo, A. Kas Mehhiko või Mexiko? — Sirp ja Vasar 11.10.1968, lk 4.
87. OU:Veski, Johannes Voldemar; Vääri, Eduard. Jätkuks vaidlusele võõrpärisnimedest. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 4, lk 227–228.
    /Vt Hint 1968/1,2./
88. *Jaanits, L(embit); Lõugas, V(ello); Viires, A(nts). Keel olgu kultuuri ja teaduse internatsionaalsete sidemete teenistuses. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 11, lk 674–676.
    /Võõrnimede ja nende tuletiste ortograafiast. Vt Hint KjK 1968/1,2./
89. *Kas Navoii või Navoi? Poleemika lõpetamiseks. — Edasi 04.02.1969.
    /Usbeki nime kirjutamisest./
90. +*Saari, H(enn). Väike keelekiri "Edasile". — Edasi 13.09.1969.
    /Sh välisriikide nimedest./
91. *Saari, Henn. Kaja ja vastukaja. — Edasi 02.12.1969.
    /Tšehhi ~ Tšehhimaa ~ Tšehhia?/
92. OU:+Hint, Mati. Võõrpärisnimetuletiste kirjaviisi mõttevahetuse strateegiast ja taktikast. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 40–47.
    /Nimede ja nende tuletiste lähteortograafia säilitamise kaitseks. Mõttevahetuse algus: vt Hint KjK 1968/1,2./
93. OU:Pall, V(aldek). Üks rahvusvaheline tõsiasi. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 106–107.
    /1967. a Genfi kohanimekonverentsist ja selle soovitustest./
94. OU:Saari, Henn. Uus Haack ja meie. Koos ohkega Eesti NSV uue kaardi ees. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 686–690.
    /Haacki maailmaatlase võõrnimede kirjutusest ja nimekirjutuse põhimõtetest üldse; 1969. a Eesti kaardi vigastest läti nimedest./
95. +*Kaalep, Ain. Esto-arabica. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sõnade algebra ja Gibraltar rõhust. Toimetuse märkusega./
96. +*Meriste, H(enno). Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sh hotelli nimest; võõrpärisnimede ortoeepiast./
97. +*Kirjaridu . — Sirp ja Vasar 25.07.1969, lk 5.
    /Sh võõrpärisnimede ortograafiast./
98. *Ojakäär, V(alter). Et umbrohtu vähem oleks. — Sirp ja Vasar 10.10.1969, lk 3.
    /Vigadest võõrpärisnimede kirjutamisel ajakirjanduses. Vt ka Meriste SV 31.10.1969./
99. *Saari, H(enn). Nimede lühendamisest nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 17.10.1969, lk 5.
    /Üldnimelistest komponentidest Tallinna tänavanimedes; asutuste ja riikide suurtähtlühenditest./
100. *Meriste, Henno. Õigetest nimedest ja infopuudusest. — Sirp ja Vasar 31.10.1969, lk 4.
     /Vigadest võõrpärisnimede kirjutamisel ajakirjanduses. Vastukaja V. Ojakäärule SV 10.10.1969./
101. *Elisto, Elmar; Kull, Rein. Apostroof võõrnimede käänamisel. — Nõukogude Õpetaja 01.11.1969.
102. OU:Erelt, M(ati); Kaplinski, J(aan); Rätsep, H(uno); Uuspõld, E(llen); Õim, H(aldur). Lähtugem keeleteoreetilistest seisukohtadest! — Keel ja Kirjandus 1969, nr 2, lk 105–106.
     /Võõrnimede kirjutusviisist, M. Hindi seisukohtade toetuseks. Vt Hint KjK 1968/1,2./