EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Haapsalu kohanimed

Kronoloogiliselt:

1. OU:Russwurm, C(arl). Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö. I–II. Reval 1855. 254 + 424 lk.
   /Sh kohanimede käsitelu I osas: Ruhnu lk 50, Saaremaa (Ösel) lk 59–62, Sõrve 65, Kihnu 68, Manilaid 68, Karuse 70, Pivarootsi 70, Saastna 71, Ridala 72, Ungru (Linden) 73, Vilkla 74, Tanska 75, Haapsalu 75, Kassari 77 (jt Hiiumaa kn-d), Hiiumaa (Dagö) 78, Kärdla 84, Kõrgessaare 86, Kõpu (Dagerort) 87, Reigi 90 (jt külad), Vormsi 99–100 (jm kn-d), Noarootsi 111 (sh külad), Egeland 122 (sh külad), Osmussaar 132–133, Pakri (Rågö) 141 jm, Vihterpalu 143, Naissaar 152, Prangli 154, Tallinn (Reval) 107 (Rälby all), Virumaa 157. Samas osas ka hulgaliselt muid rootsi (mikro)toponüüme, eriti loodusnimesid. II osas lk 10–11 talunimedest, 11–12 perekonnanimedest, 12–14 eesnimedest. Sisu: I. Topographie und Geschichte: Einleitung, Natürliche Verhältnisse, Historisches, Specielle Topographie und Geschichte (Runö; Oesel, Schworbe; Livland und Kurland; Süd-Wiek, Röthel, Hapsal; Dagö, Kertell, Röicks; Worms, Magnushof, Söderby; Nuckö, Egeland, Odinsholm; Harrien, Rogö, Wichterpal, Nargö, Reval; Jerwen; Wierland; Ingermannland, Narwa, St. Petersburg; Altschwedendorf bei Berislaw) – Urkunden – II. Ethnographische Verhältnisse: Körperliche Beschaffenheit – Wohnungen, Dörfer, Namen ... Sprache, Glossar, Sprachproben – Register. Tutv: Pabst, Das Inland 1855, lk 529./
2. +*(Keussler, A. v.) Die Nationalität der Urbewohner des Baltenlandes. — Dorpater Zeitung 29.11.1918, nr 231, lk 1.
   /G. von Sableri kohanimeuuringute tutvustus. Allk: ak. Tutv: EFAA 1918, lk 12–13. Kn: Aestii; Narva; Pärnu; Haapsalu; Tartu./
3. +*Vasmer, M(ax). ((T. E. Karsten. Die Germanen. Eine Einführung in die Geschichte ihrer Sprache und Kultur. Berlin 1928.)) — Zeitschrift für slavische Philologie 7 (1930), lk 279–282.
   /Polemiseerib Karsteniga teemal, kas G. von Sableri väited vanagermaani kohanimede esinemine Baltikumis ja Peipsist ida pool (Pihkva, Narva, Pärnu, Haapsalu) on tõesed./
4. +*Küsimused-vastused . — Töörahva Lipp 31.05.1969.
   /Sh: Kas Randsalu kauplus või kauplus "Randsalu". Allk: Filo Loog./
5. *Nimedest, siltidest ja jutumärkidest. — Töörahva Lipp 28.06.1969.
   /Kaupluste nimedest. Allk: Filo Loog./
6. *Uustulnuk . — Töörahva Lipp 26.07.1969.
   /Haapsalu restorani nimest. Allk: Filo Loog./
7. *Allikmaa, Ilmar. Haapsalu linna nimest. — Töörahva Lipp 13.08.1974; 15.08.1974; 17.08.1974; 20.08.1974.
   /Nime päritolust./
8. Jaago, Kalev. Kultuuri järjepidevusele mõeldes. — Töörahva Lipp 23.09.1986, nr 112, lk 3.
   /Haapsalu tänavate ajaloost. Toim. märkusega./
9. Nelik, Viktor. Nimede hoidmisest. — Töörahva Lipp 16.10.1986, nr 122, lk 3.
   /Tänavanimede taastamisest Haapsalus./
10. Padu, Tõnis. Kastininalt üle Viieristi ja Rootsituru Koplipealsele. — Töörahva Lipp 13.11.1986, nr 133, lk 3; 09.12.1986, nr 144, lk 3.
    /Haapsalu tänavate ajaloost./
11. Pilk aastate taha. — Töörahva Lipp 26.12.1987, nr 152, lk 3.
    /Rubriigis "Koduloolane" avaldatud ülevaade tänavanimede teemal: R. Tamm, Ühest lahendamata küsimusest. Asendame ebasobivad tänavate nimed uutega (lühendatult ajalehest Läänlane 20.06.1950); Küsimus lahendati nii (1950) – Haapsalu TK otsus 23.06.1950; Tänavanimede ennistamine (1987) – väljavõte Haapsalu RSN otsusest 18.12.1987./