EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Asutusenimetuste jms ortograafia
Kronoloogiliselt:
- *Gernet, A. v.
Zum Namen der Dorpater Domkirche. — Sitzungsberichte der
gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1891. Dorpat
1892, lk 93–99.
- *Eesti Kirjanduse Selts paneb
ette Krasnojarski kasarmuid ümber nimetada Laidoneri kasarmuteks
... mitte aga "Lembitu kasarmuteks", nagu 2-se diviisi ülema ettepanek
oli ... Tänavanimede kommisjonis tuleb see asi arutusele.
("Tartu teated.") — Postimees 14.10.1923, nr 274, lk 5.
/Allk: hks./
- Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatus.
Asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste
nimetuste suure ja väikese algustähe reegel. — Eesti Keel 1929, nr 3-4, lk 85–86.
/Vastukaja sellele ESi koosolekul 21.04.1929 vt Eesti Keel 1929, nr
5-6, lk 123. Tutv: Päevaleht 24.01.1929, nr 23, lk 6.
(24.04?)/
- *Saareste, Albert.
Seltside ja asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste
mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegel.
Ettekanne Tartus. — ES 21.04.1929.
/Ilmunud: EK 1929, lk 85–86. Tutv: EK 1929, lk 123./
- *Kliimann, Artur-Tõeleid.
Nimeõigus. Äratrükk ajakirjast Eesti Politsei nr.
2, 1931. Ühiselu, (Tallinn) 1931. 13 lk.
- T(rinkman), E(lmar).
Akad. Emakeele Seltsi juhatuse keelelistest otsustest. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 92–95.
/Sh refereeritud otsuseid: asutiste, organisatsioonide, seaduste jm.
pärisnimede kirjutusviis (vastuseks Harju Maavalitsusele, lähemalt
EK 1929, lk 85 jj); võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest
(EK 1931, lk 108), dr. O. Kalda algatusel ajalehtede, tänavate ja
asutiste pärisnimede tõlkimisest (EK 1932, lk 127); Eesti asulate
üldnimestiku redigeerimistoimkonna tööst: üldpõhimõtted ja seisukohad
üksikute kohanimede asjus (pms Setumaal), uute postiagentuuride
nimetused./
- AES-i juhatus.
Küsimused ja kostused. — Eesti Keel 1932, nr 4, lk 127.
/Vastuseks O. Kalda kirjale "Ärgu tõlgitagu..." nimede -
ajalehtede, ajakirjade, asutiste ja tänavate - tõlkimisest; O. Kallas
soovitab igal juhul hoiduda, AESi juhatus mõnel juhul seda möönab./
- +E(listo), E(lmar).
Koosolek 17. nov. 1935. — Eesti Keel 1936, nr 2, lk 59–62.
/Üliõp Salme Raatma "Tartu kesklinna tänavasiltide keelest" –
sellele järgnenud arutelul ka hotellide jm võõrapärastest nimedest,
perekonnanimede käänamisest jm./
- +Kask, A(rnold).
Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1937, nr 7-8, lk 228–235.
/Sh: 20.04.1935 suur ja väike algustäht asutiste nimetustes lk
228–229, 23.10.1934 ajalooliste sündmuste nimetustes 229, 12.01.1935
Heidelbergi ~ heidelbergi rass 229, 30.05.1935 võõrkohanimedest
ning 1935–1936 Ojumaa ja Neeva nime soovitamisest
231, 08.04.1936 nen-lõpuliste soome pärisnimede käänamisest lk
232. Résumé: Sur les décisions de la Commission pour la Langue
de la Société Littéraire Estonienne, p. 235./
- *Aavik, Johannes.
"Eesti korstnapühkijate selts Rootsis". — Mana 1951, nr 1, lk 43.
/Organisatsioonide nimedest ja nende käänamisest. Vastukaja:
Saareste Mana 1958/2./
- *Matjus, Ülo.
Kuidas nimetada kodulinna teatrit? — Edasi 30.09.1958.
/Teatri "Vanemuise" nimetusest./
- *Heuer, H.
Koolid ja nimed. — Edasi 15.10.1958.
/Araabia või rooma numbri kasutamisest koolide nimedes./
- *Saareste, A(ndrus).
Rootsis Eesti korstnapühkijate Selts? — Mana 1958, nr 2, lk 53.
/Vastuseks J. Aavikule Mana 1951/1./
- *Meriste, Henno.
Kas nimi või ümberjutustus? — Sirp ja Vasar 25.07.1958, lk 7.
/Asutuste ja ettevõtete nimedest. Uuesti avaldatud autori kogumikus
1978 (Sõnamerel seilates), lk 9–11./
- *Heuer, H.
Tartu asutuste ja ettevõtete nimed. — Edasi 13.01.1960.
- +Ariste, Paul.
Ületaotlusest (eriti vadja keeles). — Emakeele Seltsi
aastaraamat VII. Tallinn 1961, lk 3–10.
/Rahvaetümoloogilisest sõnade ja nimede teisenemisest, valest
rõhust (Dvigaatel, Vamboola) jm.
Резюме: Гиперизм (главным образом, в водском языке), с. 10.
Kn: Torma; Saara t (Rap)./
- *Luksep, S.
Kidakeelsuse kindel varjupaik. — Sirp ja Vasar 10.02.1961, lk 2.
/Asutuste ja ettevõtete nimedest./
- *Anti, A.
Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 16.07.1962.
/Asutuste, organisatsioonide ja tänavate nimedest. Vastukaja:
Aas ÕL 30.08.1962./
- *Aas, R.
Nimi pannakse kogu eluks. — Õhtuleht 30.08.1962.
/Vastukaja, vt Anti ÕL 16.07.1962./
- *Villberg, Heino.
Küll on keeruline! — Sirp ja Vasar 30.08.1963.
/Ettevõtete nimetustest./
- *Kapsa- ja keelepirukatest
. — Pärnu Kommunist 17.03.1964.
/Pärnu tänavate ja asutuste vigastest siltidest./
- *Meriste, Henno.
Turmtuld nimelohede pihta! — Sirp ja Vasar 12.06.1964.
/Asutuste nimedest, silplühenditest jm. Uuesti avaldatud autori
kogumikus 1978, lk 25–26./
- *Ebber, Ilmar.
Kas "Pirita" tähendab jõge, kino, kauplust või pesupulbrit. — Sirp ja Vasar 04.09.1964.
/Nimepanekust./
- *Keelelisi kilde
. — Huvitavat raamatukogude tööst. Tallinn
1965, lk 74–75.
/Sh raamatukogude nimede kirjutamisest./
- *Küsimusi – vastuseid
. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 8, lk 492–493.
/Millest tuleb ministeeriumide ja osakondade nimede kirjutamisel
juhinduda?/
- *Meriste, Henno.
Räägime nimelohedest. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
/Asutuste nimede lühendamisest./
- +*Kelder, Ants.
Kas ei saaks lühemalt? — Sirp ja Vasar 12.08.1966, lk 7.
/Asutuste ja õppeainete nimetustest./
- +*Kevad, Jaan.
Nipet-näpet siit ja sealt. — Sirp ja Vasar 21.10.1966, lk 7.
/Sh eesti perekonnanimede käänamisest; kaubandus- ja
teenindusettevõtete nimedest./
- *Vals, H(elju).
Nimi rikub asutust. — Edasi 26.01.1967.
/Tartu tänavate, haiglate ja asutuste nimetustest./
- +*Vals, H(elju).
Taksid takseerivad taksosid. — Edasi 19.08.1967.
/Sh Tartu asutuste nimetustest./
- *Vals, H(elju).
Taliko. — Edasi 01.09.1967.
/Tartu kaupluste nimedest./
- *Sõukand, M(artin).
Suu- ja silmapärasemaks. — Edasi 02.09.1967.
/Tartu asutuste nimedest./
- *Ots, H(eido).
"Bojaarihabemed" maha! — Tehnika ja Tootmine 1967, nr 8, lk 383–384.
/Ettevõtete ja asutuste ülipikkadest nimedest./
- *Kull, R(ein).
Sõnaraamatute sektor soovitab. 2. Kokku- ja lahkukirjutamine
asutusenimedes. — Keel ja Kirjandus 1968, nr 5, lk 296–298.
- +*Järv, J.
Paraaditsevast keelepruugist. Miks lihtsalt, kui keeruliselt
võib. — Sirp ja Vasar 26.01.1968, lk 6.
/Sh asutuste ülipikkadest nimedest./
- +*Meriste, Henno.
Siit nurgast ja sealt nurgast. — Sirp ja Vasar 21.06.1968, lk 6.
/Sh asutuste nimedest./
- *Asi edeneb
. — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
/Asutuste ülipikkade nimede lühendamisest./
- *Leosk, Arvi.
Hädas sildiloominguga. — Sirp ja Vasar 26.07.1968, lk 6.
/Tallinna asutuste nimedest jm./
- *Sammal, Peep.
Saali-epideemiast ja salongi-tõvest. — Sirp ja Vasar 23.08.1968, lk 6.
/Asutuste nimedest./
- *Pabut, Ago.
Kaubandusasutuste nimedest ja ülearustest jutumärkidest. — Sirp ja Vasar 15.11.1968, lk 6.
- *Vals, H(elju).
Nimed nii ja teisiti. — Edasi 10.04.1969; 11.04.1969; 12.04.1969.
/Perekonnanimede käänamisest, asutuste nimetustest jm. Vt ka Arvisto
(Edasi 08.05.1969) ja Meriste (Edasi 04.07.1969)./
- *Arvisto, M.
Keelejutt ehk kas tasub koos kärbsega ka meest maha lüüa? — Edasi 08.05.1969.
/Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli nimetusest. Vastukaja H. Valsi
artiklile Edasi 10.–12.04.1969. Vt ka Meriste (Edasi 04.07.1969)./
- *Meriste, H(enno).
Olgem ise ka mehed! — Edasi 04.07.1969.
/Kõrgema spordimeisterlikkuse kooli nimetusest. Vastukaja M.
Arvistole (Edasi 08.05.1969)./
- *Kaplinski, J(aan).
Miks me ikka nii tõsised oleme. — Edasi 06.07.1969.
/Nimede andmisest kaupadele, kauplustele, tänavatele./
- +*Meriste, H(enno).
Sündinud asju, millest õppust võtta. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 3, lk 178.
/Sh pikkade asutusenimede lühendamisest. Uuesti avaldatud autori
kogumikus 1978, lk 61–62./
- +*Väiteid ja vastuväiteid
. — Sirp ja Vasar 21.02.1969, lk 5.
/Lugejate kirjadest. Sh asutusenimedest./
- *Reede, Arvo.
Miks siseasjade osakond? — Sirp ja Vasar 21.03.1969, lk 5.
/Asutuste nimetustest./
- +*Meriste, H(enno).
Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
/Sh hotelli nimest; võõrpärisnimede ortoeepiast./
- *Saari, H(enn).
Nimede lühendamisest nii ja teisiti. — Sirp ja Vasar 17.10.1969, lk 5.
/Üldnimelistest komponentidest Tallinna tänavanimedes; asutuste ja
riikide suurtähtlühenditest./
- +*Küsimused-vastused
. — Töörahva Lipp 31.05.1969.
/Sh: Kas Randsalu kauplus või kauplus "Randsalu".
Allk: Filo Loog./
- *Nimedest, siltidest ja
jutumärkidest. — Töörahva Lipp 28.06.1969.
/Kaupluste nimedest. Allk: Filo Loog./
- *Uustulnuk
. — Töörahva Lipp 26.07.1969.
/Haapsalu restorani nimest. Allk: Filo Loog./
- +*Teie küsite, meie vastame
. — Sirp ja Vasar 10.04.1970, lk 6.
/Sh jutumärkides asutusenimede käänamisest./
- +*Tähelepanekuid ja arvamusi
. — Sirp ja Vasar 18.12.1970, lk 6.
/Sh Tallinna Polütehnilise Instituudi nimetusest./
- +*Nurmiste, H(eino).
"Trantsport küsimusest", "masinate frakkidest" ja majandite
nimedest. — Töörahva Lipp 28.02.1970.
/Kohalike nõukogude protokollide keelest, jutumärkidest kolhooside
nimede kirjutamisel./
- *Vals, H(elju).
Üks ristimise lugu. — Edasi 31.01.1971.
/TPI nime muutmisest./
- *Jürgenson, Leo.
Polütehnika Instituut ja Polütehniline
Instituut. — Sirp ja Vasar 19.03.1971, lk 5.
- *Kas "nimeline" on alati
tarvilik. — Sirp ja Vasar 24.12.1971, lk 5.
/Isikunime sisaldavatest asutusenimedest./
- +*Vals, H(elju).
Reklaami keelest. — Uut Kaubanduses 1971, nr 4, lk 16–20.
/Sh kaupluste nimedest./
- *Johari, T.
Nomen est omen. — Edasi 14.07.1972.
/Asutusenimedest./
- +*Meriste, Henno.
Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 21.01.1972, lk 12.
/Sh toponüümidest lähtunud kolhooside ja kaevanduste nimedest./
- *Gustavson, Heino.
Raeapteek? Rae apteek? — Sirp ja Vasar 23.03.1973, lk 5.
/Kokkukirjutamisest./
- *(Kull, Rein).
Ühest tülikast puntrast meie õigekirjutuses. — Töörahva Lipp 03.02.1973.
/Suur ja väike algustäht ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide
nimedes. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln
1976), lk 112. Vt ka Nurmiste 1973 (TL)./
- *Nurmiste, H(eino).
Veel kord suurest ja väikesest tähest. — Töörahva Lipp 27.03.1973.
/Vastukaja R. Kullile 1973 (TL). Kärbitult uuesti avaldatud
kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 113./
- +*Saari, Henn.
Algustähe ja jutumärkide reeglistamise alused. — Keel ja Kirjandus 1974, nr 11, lk 649–660.
/Sh asutusenimetustes jm./
- *Meriste, Henno.
Leninlikust komsomolist. — Noorte Hääl 29.11.1974.
/Suur ja väike algustäht asutuste ja organisatsioonide
nimedes. Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk 137–138./
- *Meriste, Henno.
Asutusenimed meditsiinipraktikas ja mujal. — Sirp ja Vasar 31.05.1974, lk 9.
/Pikkadest asutusenimedest ja nende tarvitamisest lühendatult.
Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 1973/74" (Tln 1976),
lk 114–115./
- *Mägi, Maie.
"Jõud", maanoor, suurmeister, dublant. — Spordileht 11.12.1974, lk 2.
/Sh spordiühingu nimetuse käänamisest. Kärbitult uuesti avaldatud
kogumikus "Keelevoos 73/74" (Tln 1976), lk 116./
- *Erelt, Tiiu.
Keelenõuanne Tallinnas. Eeskätt toote- ja asutusenimetuste
ainel. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 9, 10, lk 540–549, 594–601.
/Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977),
lk 62–78./
- *Kasepalu, A(lfred).
Ranna ja merega seotud kolhoosinimedest Eestis. — Abiks Kalurile 1976, nr 4, lk 27–29.
- *Jaanson, Kaido.
Välismaa parteid eesti keeles. — Sirp ja Vasar 30.04.1976, lk 8.
/Parteide nimetuste tõlkimisest./
- *Meriste, Henno.
See kirev maailm. — Sirp ja Vasar 30.07.1976.
/Riikide ja organisatsioonide nimetuste tõlgetest teatmikus "Maailma
poliitilised parteid". Uuesti avaldatud autori kogumikus 1978, lk
153–157./
- *Nurmiste, H(eino).
Miks väiketäht ergastub vahel suurtäheks. — Töörahva Lipp 30.12.1976.
/Asutuste ja ettevõtete nimedes./
- *Sarv, Tiina.
NB! Väikesed algustähed! — Põllumajanduse Akadeemia 23.03.1978.
/Teaduskondade nimetuste kirjutamisest; tähtlühenditest./
- *Koel, Aleksander.
1. keskkool ja kutsekeskkool nr. 1. — Õhtuleht 06.06.1979.
/Asutusenimede kirjutamisest./
- *Taremaa, Kadi.
Asutuste ja ettevõtete nimetuste algustäheortograafia.
Ettekanne koosolekul Tallinnas. — ES 13.05.1986.
- +Veskimägi, Enn.
Sõjaväeüksuste ja -õppeasutuste nimetused.
— Keelesõnumik. Koost. U.
Liivaku. Tallinn 1987, lk 34–51.
/Nimetused vene ja eesti k-s./
- Ehrenbusch, Silvia.
Kooperatiivinimed. — Eesti linnade nimekorrastuse
nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988,) lk 22–25.
- Meri, Mart.
Linnaväline nimekultuur. — Eesti linnade nimekorrastuse
nõupidamine 1. märtsil 1988. (Tallinn 1988.) 5 lk
(irdlisa).
/Maakohanimedest, lähemalt haldusüksuste ja majandite nimedest./
- Tallinna Täitevkomitee.
Teadaanne. — Õhtuleht 31.08.1988, nr 201, lk 3.
/Täitevkomitee korraldus korrastada ettevõtete, asutuste ja
organisatsioonide nimetuste õigekirjutus seoses ENSV ÜN Presiidiumi
14.07.1988 otsusega Tallinna nime vene kirjutusviisi kohta./
- *Juurikas, Jaana.
Ettevõtete nimedest. Kursusetöö.
Juhendaja Sven Maanso. TPÜ, Tallinn
1994. 18 lk. (Nr 5/94.)
- +Erelt, Tiiu.
Algustäheortograafiast ja jutumärkidest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 367–370.
/Emakeele Seltsi keeletoimkonna 14.02.1994 soovitus asutuste.
ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimetuste õigekirjast,
perioodikaväljaannete, autasude, kaupade ja sõidukite nimede
kirjutamisest. Samas P. Päll, Lisakommentaare. Uuesti avaldatud:
Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 14–19./
- +*Päll, Peeter.
Lisakommentaare. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 6, lk 370–372.
/Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovituse juurde. Vt T. Erelt,
Algustäheortograafiast ja jutumärkidest, KjK seals. Uuesti avaldatud:
Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 20–23./
- *Lepik, Helen;
Sõmerik, Kristiina; Õue, Madis.
Firmanimed ajalehetekstis. Õpilasettekanne Kuressaare
II Keskkooli 5. keelepäeval. — ES 08.04.1994.
- ##Mäearu, Sirje.
Uued ajad, uued kombed. — Keelenõuanne soovitab.
(Eesti Keele Sihtasutus,) Tallinn 1996, lk.
/Ebaeestipärasest süntaksist uutes nimedes (Vikman Vara
jms). Varem ilmunud: Hommikuleht 03.12.1994./
- OU:*Peep, Viljar.
Ärinime teooriast ja praktikast. — Juridica 1996, nr 6, lk 269–275.
/Ärinime mõiste ajaloost ja praegusest rakendusest.
Interneti-versiooni on redigeeritud. Vt ka Saari "Termin
nimi..." Õiguskeel 1998./
- *Ilves, M.
Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimede seosed
tegevusalaga. Kursusetöö. Juhendaja
Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 3/97.)
- *Piik, R.
Järvamaa asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimed kui
infokandjad. Kursusetöö. Juhendaja
Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 1997. (Nr 2/97.)
- OU:Saari, Henn.
Termin nimi onomastika ja sätestu ühismaal. — Õiguskeel 1998, nr 2, lk 29–34; 1998, nr 3, lk 4–17.
/Terminid nimi ja nimetus juriidilises ja
lingvistilises kirjanduses. Nime loogikaline ja keeleline mõiste.
Sisu: Tutvugem mõistetega – Termin nimi nüüdses Eesti
sätestus – Mõttevahetuseks äriregistrite talituse juhatajaga –
Keeleseaduse passioon – Täiend, lisand, laiend – Eesti süntaks
sallimata – Kokkuvõte./
- *Alender, Eve.
Eesti ettevõttenimetused XX sajandil: probleeme ja arengujooni
(toitlustus- ja majutusettevõtete näitel).
Seminaritöö. Juhendaja Peeter
Päll. Tartu 1999. 29 lk.
- Alender, Eve.
Eesti ettevõttenimetustest 20. sajandil (toitlustus- ja
majutusettevõtete näitel). Bakalaureusetöö.
Juhendaja Peeter Päll. Tartu 2000.
143 lk. (Eesti keele õppetool. Nr 1322.)
/Koopia EKIs (411). Summary: About the Estonian Company Names
in the 20th Century (Examples of Catering and Accommodation
Enterprises), p. 92–93. Sisu: Sissejuhatus –
Nimeteoreetilist tausta – Ettevõttenimetused eesti õigekeelsusallikais
ja grammatikates – Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimetusi
reguleerivaid õigusakte – Allikatest ja nimematerjalist – Toitlustus-
ja majutusettevõtete nimetuste üldiseloomustus – Eesti ettevõttenimede
ja -nimetuste keelsus – Ettevõttenimede päritolu ehk nimeallikad –
Kokkuvõte – Lühendid – Materjali allikad – Kirjandus –
Lisad./
- OU:+Mereste, Uno.
Seaduskeele- ja nimeteooriast. — Uno Mereste, Oskuskeel ja
seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi.
Eesti Keele Sihtasutus, (Tallinn) 2000, lk 467–526.
/Raamatus ka lk-l 258 tüübist Kotta-luuletaja e
luuletaja Kotta, IV osa "Seaduskeele- ja nimeteooriast":
Nimi ja nimetus ja silmapiiril terenduv nimeseadus.
Viimane avaldatud esmakordselt; püüab ühitada nime loogikalist ja
keelelist käsitust ning annab terminitele nimi, nimetus, üldnimi,
pärisnimi hoopis uue sisu. Sisu: (Nimesid käsitlev osa
alapealkirjaga "Ümberhindavaid mõtisklusi ühest vanast
ortograafiaprobleemist, mis ei ole kaugeltki ainult ortograafia
probleem") Kas viga ei peitu nimeteoorias? – Mida peaks andma
probleemi lahendus – Reeglipärasust varjava segaduse esimene
läbivalgustus – Nimeprobleem keele(teaduse) ja loogika vaatekohast –
Kirjakeele seletussõnaraamatu tolerantsus – Teaduslik grammatika ja
praktiline keelekäsiraamat – Keelelisus ja semiootilisus –
Nimetamisprobleem on olemuselt semiootiline – Kõik täistähenduslikud
sõnad on nimed! – Nime kui sõnaliiki ei ole olemas! – Kas üldnimi on
või ei ole pärisnime vastandmõiste? – Üldnimi on suhteline mõiste
– Pärisnime uus, kitsam päristähendus – Isiku-, looma- ja kohanimed
pärisnimedena – Nimetus - püsikindel täppisnimi – Muude nimetuste
ühisjooni – Mugandpärisnimed – Nimede ainukordsus ja mis sellest
tegelikus elus järeldub – Nimetuse koht nimeterminoloogias –
Okupatsiooniaegne nime ja nimetuse eristamise
rusikareegel – Nimetuste kaks põhitüüpi – Nimetuste ortograafia
arengusuundadest – Erisnime eriproblemaatika – Asutuse nimetuse
sõnastaja meelespea – Nimetus ja ärinimi on kaks eri asja –
Nimekasutuses on palju uut – Sõnaline kaubamärk ei ole ei nimetus
ega firma – Mida seadusandlikult reguleerida? – Semiootiline
onomastika – Uus teooria sobib tegeliku nimekasutusega – Tagasipilk
sellele, mida öelda taheti (Kokkuvõte)./
- *Kallas, Teet.
Nimi ei riku linna? — Postimees 13.12.2000.
/Taevase Rahu pubi nimest jm võõrkeelsetest nimedest
Tallinnas./
- *Vals, Helju.
Nüüd siis hiina koos venega. Taevaluugid ja põrguvärav. — Postimees 22.12.2000, nr 300, lk 21.
/Arvustab SL Õhtulehe 16.12 ülevaadet eesnimepanekust 2000; ka
Taevase Rahu pubi nimest Tallinnas Vabaduse väljakul./
- OU:Kaagjärv, Leo.
Märkus ärinimede kohta. Kiri toimetusele. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 34–35.
/Vigadest ärinimede fikseerimisel./
- OU:Laasi, Helga.
Mõnest põhjusest, miks ärinimed on niisugused, nagu nad
on. Vastuseks L. Kaagjärve kirjale. — Õiguskeel 2000, nr 4, lk 36–39.
/Äriseadustik ja selle puudused ärinimede fikseerimisel./
- Soosaar, Enn.
Toots, ütle üks totter poisslapse nimi. — Eesti Päevaleht 26.01.2001, nr 21, lk 11.
/Veidratest võõrapärasustest eesnimedes, ka sobimatutest
ööklubide, kohvikute ja hotellide nimedest (Bonnie ja Clyde,
Taevase Rahu väljak, St. Barbara)./
- *Coca Cola Plaza...
Pampers House ja Libresse World!? Filmitegijate
pöördumine. — Eesti Päevaleht 22.02.2001.
/Nördimus Tallinna avatava kobarkino nime (Coca-Cola Plaza)
üle. Üleskutse nime boikoteerida. Allk: Ülo Pikkov, Priit Tender, Tõnis
Haavel, Peep Pedmanson, Urmas E. Liiv, Hannes Lintrop, Rene Vilbre, Mikk
Rand, Margit Lillak, Mait Laas./
- *Rahvas ristis Tartu
veekeskuse. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
/Aura Keskuseks (selle originaalse nime pakkus välja neli
tartlast)./
- +*Sikk, Rein.
Tankis elanud keelekaitsja hoiab arvutis Piiblit ja nalju. — Eesti Päevaleht 14.03.2001.
/Sh Tallinna kobarkino nimest (Coca-Cola Plaza) ja selle
tõrjumise võimalustest. Intervjuu keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar
Tomuskiga./
- *Soome, Signe.
Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste
algustäheortograafia ajakirjanduses. Bakalaureusetöö.
Juhendaja Annika Hussar.
TPÜ, Tallinn 2002. Nr 27(02).
- Varjas, Ello.
Äriregistrisse kantud ettevõttenimetuste moodustusmallid
ja õigekeelsus. Bakalaureusetöö.
Juhendaja Eve Alender.
Tartu 2003. 83 lk. (Nr 1395.)
/Summary: On creational patterns and linguistic correctness of business
names in the Commercial Register, lk 52–54.
Sisu: Sissejuhatus – Nimeteoreetilist tausta – Firmade reguleerimine
õigusaktidega – Firmade üldiseloomustus – Moodustusmallide
analüüs: Ainult üldosast koosnevad firmad, Ainult nimest
koosnevad firmad, Üldosast ja nimest koosnevad firmad – Kokkuvõte
– Kirjandus./
- Tänavsuu, Toivo.
Võõrad firmanimed ajavad keele sõlme. — Eesti Päevaleht 05.04.2005.
/Eesti ettevõtted võtavad välismaise omanikkontserni nimesid; Urmas
Sutropi kommentaar./
- Tohvert, Elen.
Tartu ärinimede keelsuse analüüs (1990.–1991. ja
2001.–2005. aastate võrdlus). Bakalaureusetöö.
Juhendaja Peeter Päll.
Tartu 2006. 50 lk. (Nr 1491.)
/Summary: Lingual analysis for company names in Tartu, lk 42.
Sisu: Sissejuhatus – Ärinimi: Ärinime kujunemine, Nimeteoreetilist
tausta, Ärinimede reguleerimine seadustega, Ärinimede keelsus,
Nime tähendus ärimaailmas – Tartu ärinimede keelsuse analüüs:
Omasõna struktuuriga ärinimed, Võõrsõna struktuuriga ärinimed,
Muu struktuuriga ärinimed, Kahe ajavahemiku võrdlus – Kokkuvõte
– Kirjandus – Lisa 1. 1990.–1991. aastal Tartus registreeritud
ärinimed – Lisa 2. 2001.–2005. aastal Tartus registreeritud
ärinimed./