EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Võõrnimede hääldus

Kronoloogiliselt:

  1. +Semper, J(ohannes). Mõnda võõrakeelistest sõnadest Eesti keeles. — Eesti Kirjandus 1912, nr 8, lk 328–342.
    /Võõrsõnade ortograafiast, ka võõrnimedest; kaitseb nende algupärasel kujul kirjutamist. Ka hääldusest./
  2. *Aavik, Joh(annes). Võõrakeeliste nimede väljarääkimisest. — Postimees 28.08.1914, nr 195, lk 2.
  3. *Kas Chamberlain või Čembõlein? Mõnd võõrkeelsete nimede hääldamisest. — Kaitse Kodu 1930, lk 574–575.
    /Ettepanek võõrnimesid häälduspäraselt kirjutada./
  4. +*(Aavik, Johannes). 20 Euroopa keelt. 20 Euroopa keele hääldamise reeglid eriti pärisnimede ja tsitaatsõnade ning -lausete hääldamiseks. Koostand Joh. Aavik. Istandik, Tartu 1933. 122 lk.
  5. +Ariste, Paul. Rõhutunde lõdvenemine eesti keeles. — Eesti Keel ja Kirjandus 1941, nr 5/6, lk 376–380.
    /Sh eesti nimede vigasest hääldusest: Vare'se, Tallinna tänavanimed Vambola (-boo-) ja Imanta (-ma'n-)./
  6. +*Elisto, Elmar. Keelelisi küsimusi. I. Riiklik Kirjastus "Pedagoogiline Kirjastus", Tallinn 1948. 208 lk.
    /Sh vene pärisnimede kirjutusviisist ja selle kujunemisest lk 34–48, s-ist ja z-ist nimedes lk 125–128, võõrkohanimede hääldusest lk 128–132, kohanimede kirjutusest eesti keeles lk 134–140 (häälduspärase kirjutusviisi kaitseks). Kordustrükk 1949. a. Tutv: Remmel, N., Nõukogude Õpetaja 08.04.1949./
  7. *Kaalep, Ain. Hispaania keelt silmas pidades. — Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 491.
    /Pärisnimede hääldamisest./
  8. *Kaalep, Ain. Jean Paul Marat' nimi eestlaste suus. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 3, lk 173.
    /Toimetuse järelmärkusega./
  9. +*Hint, Mati. Ortoeepia normeerimise probleeme. — Keel ja struktuur. 2. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu 1968, lk 1–123.
    /Sh võõrnimede hääldusest?? Резюме: Проблемы нормирования орфоэпии./
  10. +*Kaalep, Ain. Esto-arabica. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sõnade algebra ja Gibraltar rõhust. Toimetuse märkusega./
  11. +*Meriste, H(enno). Pudemeid keelevakast. — Sirp ja Vasar 20.06.1969, lk 6.
    /Sh hotelli nimest; võõrpärisnimede ortoeepiast./
  12. *Hint, Mati. Tallinna nime ortoeepilise normi küsimus. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 15.02.1970.
  13. +*Emakeele Seltsis. ÕS-i muresid . — Keel ja Kirjandus 1971, nr 7, lk 445–446.
    /25.04.1971 ESi ettekandekoosolek Tartus ÕSi uusväljaande õigekeelsusprobleemidest, sh R. Kull puudutas võõrnimede hääldamist ja ortograafiat, T. Erelt "Suur ja väike algustäht kohanimelistes omadussõnades"./
  14. *Sepamaa, Henrik. Tšehhi nimede kirjutamisest ja hääldamisest. — Sirp ja Vasar 21.05.1971, lk 6.
  15. +*Kull, R(ein). Vastused Suure-Jaani eesti keele õpetajate kirjale. — Nõukogude Õpetaja 22.04.1972.
    /Adjektiivsete liitüksuste kokkukirjutamisest, võõrpärisnimede ortoeepiast. Vt ka V. Roost SV 1972./
  16. *Meriste, Henno. Keeleveergude kirjakastist. — Sirp ja Vasar 24.08.1973, lk 4.
    /Sh nimede Toomas, Urmas käänamisest, nime Marat hääldamisest, astronautide Harriot ja Lusma nimede õigest kujust./
  17. +*Reageeringuid kirjapandule . — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
    /Sh võõrnimede ortograafiast ja ortoeepiast./
  18. *Ussisoo, Uno. Floriida, Sahaara, Panaama. — Sirp ja Vasar 19.12.1975, lk 5.
    /Võõrnimede kirjutamisest ja ebaeestipärase rõhu levimisest neis. Katkend uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 50./
  19. *Jugapuu, Mart. Keelepudrutused. — Tartu Riiklik Ülikool 07.02.1975; 14.03.1975.
    /Nimede Kreutzwald, Parrot, Neumann jt ortoeepiast. Kärbitult uuesti avaldatud (Mart Kadastiku nime all) kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 86–87./
  20. *Vaga, Voldemar. Veel Tartu Ülikooli esimesest rektorist G. F. Parrotist. — Tartu Riiklik Ülikool 25.04.1975.
    /Vt M. Jugapuu "TRÜ" 14.03.1975. Nime päritolust ja hääldamisest. Katke uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 87. Vt ka Nurmekund "TRÜ" 13.06.1975./
  21. *Nurmekund, Pent. Häda selle Parrotiga! — Tartu Riiklik Ülikool 13.06.1975.
    /Nime päritolust ja hääldamisest; vt V. Vaga "TRÜ" 25.04.1975. Katke uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88. Vt ka V. Vaga "TRÜ" 27.06.1975./
  22. *Vaga, Voldemar. Vastuseks Pent Nurmekunnale. — Tartu Riiklik Ülikool 27.06.1975.
    /G. F. Parroti nime hääldamisest, vt P. Nurmekund "TRÜ" 13.06.1975. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88. Vt ka P. Nurmekund "TRÜ" 05.09.1975./
  23. *Nurmekund, Pent. Ühe vastuse ümber. — Tartu Riiklik Ülikool 05.09.1975.
    /Parroti hääldusest, vt V. Vaga "TRÜ" 27.06.1975. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 88–89. Täielikult avaldatud ka autori kogumikus 1997, lk 83–85./
  24. +Kindlam, Ester. Meie igapäevane keel. Tema hoolet ja seadet. Valgus, Tallinn 1976. 236 lk.
    /Keelehooldeartiklite kogumik. Sisaldab koondatult ja redigeeritult varasemate artiklite materjale, sh nimedest: Suurest ja väikesest algustähest pärisnimelistes täiendites (92–99) – Igavene linn ja Tulpide maa (piltlikest nimedest, lk 102) – Eesti perekonnanimede käänamisest (118–137) – Kui nime lõpus on -ak, -ek, -ik, -uk või -ng (137–140) – Eesti nimed soomlase suus ja soome nimed eestlase suus (140–143) – Vaikivast kokkuleppest: lugesin Blokki, sõitsin Vladivostokki (143–145) – Lea, T(h)ea ja Dorothea (144–145) – Millal apostroof on tarvilik ja millal tarbetu? (eesti perekonnanimedes, võõrpärisnimedes jm, 145–160) – Õigekeelsuslase pilguga mööda Tallinna (160–164) – Põgus selgitus lane-sõnade tuletamiseks kohanimedest (164–167) – Kuidas võõrnimesid hääldada? (167–169.)/
  25. +*Keeleveergude kirjakastist . — Sirp ja Vasar 19.11.1976, lk 5.
    /Sh võõrnimede hääldamisest./
  26. +*Väiteid, vastuväiteid, arvamusi. — Sirp ja Vasar 24.12.1976, lk 7.
    /Sh võõrnimede hääldamisest./
  27. +Viires, Paul. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 227–228.
    /Sh võõrnimede hääldusest./
  28. +Liivaku, Uno. Tähelepanekuid Eesti Televisiooni keelekasutusest. — Keel ja Kirjandus 1998, nr 10, lk 680–690.
    /Sh võõrnimede väärhääldusest lk 684–686./
  29. +*Kraut, Einar; Liivaste, E.; Tarvo, A. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Koolibri, Tallinn 1998.
    /Sh võõrnimedest ja nende hääldusest lk 28–29, 40–42, 63–64./
  30. Päll, Peeter. Kohanimevalimik. Teiskeelsete nimede hääldamise juhiseid. — Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ja Tiiu Erelt. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999, lk 971–1020, 1021–1034.
  31. OU:Päll, Peeter. Võõrnimede hääldus. — Keel ja Kirjandus 2000, nr 10, lk 737–738.
    /Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Uuesti avaldatud: Kirjakeele teataja II. Tartu 2000, lk 122–124./
  32. *Kraut, Einar. Hääldusõppe probleeme ja võimalusi. Ettekanne kõnekoosolekul Tallinnas. — ES 10.05.2001.
    /Ka võõrnimede hääldamisest./
  33. OU:Päll, Peeter. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
    /Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine. Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195. Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed – Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine – Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid – Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk 1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./