EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Läti nimed

Kronoloogiliselt:

1. +*Valk ajalooliselt . — Rajalane 23.10.1919, nr 97, lk 1.
   /Loetleb Läti piiri äärseid eestipäraseid kohanimesid./
2. *Aavik, Joh(annes). Mõned ajakohased keelelised märkused. — Postimees 05.06.1920, nr 94, lk 4.
   /Mitte Latvija, vaid Latvia./
3. *Mitte Rjeshitsa vaid Räisaku. — Päevaleht 02.02.1920, nr 26, lk 1.
   /Läti linna Rēzekne eestikeelsest nimest. Allk: -hgr-./
4. *Ipiku–Ööpiku vald. — Vaba Maa 12.01.1920, nr 8, lk 2.
   /Seletus, et Ipiku mõis (sks Oepick) e Ipiķi varasema Ööpiku talu järgi nime saanud. Allk: Ööpikud./
5. *Aavik, Joh(annes). Väikesed keelelised märkused. — Postimees 09.03.1921, nr 54, lk 5.
   /Läti pärisnimed: mitte Ulmanis, vaid Ulman. Mitte Slovakia, vaid Slovakkia./
6. +*Voolaine, Paulopriit. Koiva maarahvas. — Album M. J. Eiseni 70. sünnipäevaks. Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi kirjastus, Tartu 1927, lk 164–174.
   /Sh leivu külade nimed eesti ja läti k-s, pikem kohanimede loend lk 172. Hilisemaid meenutusi käikudest leivude juurde (ka nimedest) vt Voolaine ESA 25 1981, lk 99–106./
7. +*Eesti Kirjanduse Seltsi Aastaraamat XIII (1929). EKS, Tartu 1930. 62 lk.
   /Sh keeletoimkonna otsusest Läti isikunimede -s, -š lõpu kohta./
8. +Ariste, P(aul). Lisateateid koiva ja lutsi maarahva uurimisloost. — Eesti Keel 1930, nr 1-2, lk 47.
   /Sh J. Missinši käsikirjast, kus tähelepanu pööratud eesti kohanimedele./
9. (Aruma)a, (P.) Mõnede Läti kohanimede läänemeresoomelisest algupärast. — Eesti Keel 1931, nr 1, lk 40.
   /Refereerib J. Endzelin'i toimetamisel ilmunud Läti kohanimede I osa, kus eitatakse K. Būga esitatud Cēsise ja Tukumsi läänemeresoomelist algupära. Allk: -a./
10. Akad(eemilise) Emakeele Seltsi juhatus. Võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 108.
    /A. Saareste, J. Mägiste, J. V. Veski, P. Ariste, E. Nurm, A. Kask, E. Trinkman-Elisto: neid nimesid tuleb käänata üldreeglite kohaselt. Ära jätta vene -a jm sootunnused, ka läti s-i eriseisund ei tule arvesse; nimesid kasutada rahvusvahelise uususe põhjal./
11. *Kas Latgallia, Lätgallia või teisiti? — Postimees 07.12.1931, nr 333, lk 4.
12. +EKS-i Keeletoimkonna otsuseid. — Eesti Keel 1932, nr 3, lk 85–86.
    /05.04.1932, sh otsus jätta ära Läti perekonnanimede lõpus olev -s, -š ja -is, v.a need 2silbilised is-lõpulised, mis rahvusvaheliselt tarvitusel, nt Rainis, Jaunis, Lalis./
13. *Aben, Karl. Läti isikunimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 09.04.1949, lk 7.
14. OU:Läti nimede kirjutamisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1962, nr 8, 9, lk 468–471, 538–539.
    /ÕSi 1960. a reegli (nimetava lõpp -s, -š, -is ära jätta) arutelu: V. Helde (468–469), P. Ariste (469–471), A. Kaalep (538–539), S. Raģe (539). Keele ja Kirjanduse ringküsitlus. Vt ka Karma 1962./
15. OU:Karma, T(õnu). Mida teha läti nimedega? — Keel ja Kirjandus 1962, nr 9, lk 539–549.
    /s-lõpuliste nimede probleem, läti kirjaviisi ajaloost./
16. *Raiet, E(rich). Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 8, lk 512.
    /Läti isikunimede õigekirjutusest./
17. *Vabariiklikus õigekeelsuse komisjonis. — Kirjakeel. Tallinn 1964, lk 105.
    /Otsus tunnistada kehtetuks läti isikunimede kirjutamist reeglistav juhis ÕS 1960-s (lk 856)./
18. +*Minimus, Leo. Järelehüüd fantasmidega. — Keel ja Kirjandus 1964, nr 10, lk 619–621.
    /Tegevuse lõpetanud VÕKi probleemidest, sh läti s-i küsimusest./
19. *Ancītis, Krišjān; Jansons, Aleksandr. Mõnest muinas-Läti kohanimest. — Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXII. Tallinn 1967, lk 302–311.
    /Резюме: О некоторых топонимах древней Латвии. Referat: Einige alt-lettische Ortsnamen./
20. *Sihver, R(iina). Nimi pole edvistamiseks. — Edasi 03.12.1968.
    /Nimedele pühendatud keelepäevalt Tartus. Ettekanded: E. Roos "Eesti muistsete isikunimede leksikaalne alus", D. Zemzare "Läti ja eesti nimede vastastikused seosed", E. Rajandi "Sissevaateid tänapäeva nimepruuki" jt./
21. *Dambe, Vallija. Läti antiikse päritoluga antroponüümika. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
22. *Zemzare, Daina. Läti ja eesti nimede vastastikused seosed. Ettekanne Tartu keelepäeval. — ES 01.12.1968.
23. OU:Saari, Henn. Uus Haack ja meie. Koos ohkega Eesti NSV uue kaardi ees. — Keel ja Kirjandus 1969, nr 11, lk 686–690.
    /Haacki maailmaatlase võõrnimede kirjutusest ja nimekirjutuse põhimõtetest üldse; 1969. a Eesti kaardi vigastest läti nimedest./
24. OU:Zemzare, Daina. Mõnedest läti ja eesti eesnimedest. — Emakeele Seltsi aastaraamat 16. Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 143–146.
    /Резюме: О некоторых латышских и эстонских личных именах, с. 146. In: Agris; Aina; Aivar; Ilmar; Imanta; Kaupo./
25. OU:*Ariste, Paul. Luigamaa der setukesischen Volkslieder. — Baltistica VII/2. Mintis, Vilnius 1971, lk 183–184.
    /Seostab Luigamaa Lätis asuva Gulbenega./
26. +*Mida asjust arvatakse . — Sirp ja Vasar 23.02.1973, lk 12.
    /Sh läti nimede kirjutamisest, sõnaühendist Tallinna linn, Saaremaa linna Kingissepa õigest kujust. Lugejate arvamusi./
27. *Heinapuu, Andres. Leedu ja läti kunstnike nimedest. — Edasi 20.11.1977.
    /Eesti keeles./
28. *Vaba, Lembit. Kogumik kohanimeuurimise päevaprobleemidest Lätis. — Keel ja Kirjandus 1981, nr 11, lk 700–701.
    /Rets: Latvijas PSR toponīmikas un ģeogrāfijas terminoloģijas jautājumi./
29. Saari, Henn. Ühe filoloogi elust. Tõnu Karma 60. — Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30 (1984). Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 214–218.
    /Sh refereerib tema seisukohti eesti- ja lätikeelsete naabrusnimede kohta lk 217./
30. *Ariste, Paul. Nimeuurimus Lätimaalt. — Keel ja Kirjandus 1987, nr 9, lk 571–572.
    /Rets: B. Laumane. Zvejvietu nosaukumi Latvijas PSR piekrastē./
31. *Päll, Peeter. Eestikeelsed naabrusnimed Lätis. Ettekanne Riia keelepäeval. — ES 12.03.1989.
    /Tutv: Meri, Mart, KjK 1989/12./
32. +Vaba, Lembit. Kuues rahvusvaheline baltistide kongress. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 4, lk 252–254.
    /Sh refereeritud nimeteemalisi ettekandeid: Laimute Balode Väina lisajõgede nimedest, Ojārs Bušs an-, en-, in-ühendeist Läti jõenimedes, Vallija Dambe oikonüümide ainsusest ja mitmusest, Dzintra Hirša kurši ala maastikusõnadest, Simas Karaliūnas "Aestid ja nende nimi"./
33. Vaba, Lembit. Fennougristlik rännak läti nimekogumiku lehekülgedel. — Keel ja Kirjandus 1992, nr 9, lk 573–575.
    /Rets: Onomastica Lettica. Zinātne, Rīga 1990. 303 lk./
34. +Tõnisson, Evald. Henriku kroonika uuest lätikeelsest väljaandest. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 9, lk 566–571.
    /Rets: Indriķa hronika. Zinātne, Rīga 1993. 453 lk + ill. Sh isiku- ja kohanimede tõlkimisest selles./
35. *Boiko, Kersti. Mõnede läänemeresoome kohanimede levikuareaalid Lätis. Ettekanne Emakeele Seltsi, TÜ ja Võru Instituudi ühiskonverentsil Kütiorus. — ES 29.11.1996.
36. Boiko, Kersti. Mõned läänemeresoome kohanimede areaalid Lätis. — Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ / Läänemeresoome lõunapiir / Itämerensuomen eteläraja. Võro Instituudi toimõtiseq 1. Võro 1997, lk 20–31.
    /Põhja-Kuramaa, leivu, Lutsi, Bauska, kesk-Vidzeme (Rauna jm). Kokkuv: lk 30–31. Kokkovõtõq: Mynõq õdagumeresoomõ kotussõnimmi ettetulõgiväläq Lätin, lk 155./
37. +Vaba, Lembit. Eesti-läti kakskeelsusest Valgas. Vaade ajalukku. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 535–541.
    /Summary: On the Estonian-Latvian Bilingualism in Valga. A Historical View, p. 592. Kn: Valga./
38. Balode, Laimute. Hüdronüümid XVI-XVII sajandi Läti kaartidel. — Keel ja Kirjandus 1999, nr 8, lk 568–571.
39. OU:Vaba, Lembit. Tähelepanekuid läti nimedest eesti perekonnanimistus. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 267–291.
    /Balti päritoluga nimedest Eesti perekonnanimistus 1995. a andmekogu põhjal, ka läti perekonnanimede, sh selle sootunnuste kujunemisest./
40. OU:Vaba, Lembit. "Hellad" nimed. Ühest lätitaustalisest perekonnanimetüübist. — Emakeele Seltsi aastaraamat 49. Peatoimetaja Mati Erelt. Tegevtoimetaja Maria-Maren Sepper Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn 2004, lk 50–81.
    /Läti deminutiivsete järelliidete -iņ-, -īt-, -ul- ja -el- kajastustest Eesti perekonnanimistus. Summary: "Fond" names. On a type of family names with a Latvian background, lk 82./