EESTI ONOMASTIKA BIBLIOGRAAFIA.
Temaatiline loend.
Vene nimed eesti tekstis

Kronoloogiliselt:

1. +Eesti kirjakeele reeglid . Eestimaa Rahvahariduse-seltsi Kirjanduse-haruseltsi ja Eesti Kirjanduseseltsi asemikkude ühiste keelekoosolekute otsused. Trükki andnud Joh. V. Veski. E. R.-s. Kirjanduse-haruseltsi toimetused nr. 10. Tallinna Eesti Kirjastuseühisus, Tallinnas, 1912. 15 lk.
   /Sh nimede, eriti eesti perekonnanimede käänamisest, vene nimede kirjutamisest, võõrnimede kirjutamise põhimõtetest./
2. M(uuk), E(lmar). Vene -ev-, -ov-lõpulised pärisnimed. — Eesti Keel 1925, nr 5-6, lk 141.
   /Soovitus transkribeerida v-ga, mitte f-iga; naisenimelõppu -eva, -ova mitte tarvitada./
3. M(uuk), E(lmar). Veel kord vene -ev-, -ov-lõpulistest pärisnimedest. — Eesti Keel 1926, nr 1-2, lk 36.
   /Sootunnuse kajastamisest vene perekonnanimedes, soovitab üksnes maskuliinsel kujul./
4. +M(uuk), E(lmar). Eesti Kirjanduse Seltsi Keeletoimkonna otsused 20.XII 1926. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 179–180.
   /Sh kreeka isikunimede transkribeerimine, vene nimede transkribeerimisest, perekonnanimede käänamisest. Vt ka "Vene sugunimede transkribeerimine..."/
5. Vene sugunimede transkribeerimine eesti keeles. — Eesti Keel 1926, nr 7-8, lk 182–183.
   /AESi juhatuse ja EKSi keeletoimkonna poolt ühiselt välja töötatud reeglid. Allk: A. E. S. juhatus, Õig.-sõn. redaktsioon, E. K. S. Keeletoimkond./
6. Akad(eemilise) Emakeele Seltsi juhatus. Võõra algupäraga perekonnanimede õigekeelsusest. — Eesti Keel 1931, nr 3-4, lk 108.
   /A. Saareste, J. Mägiste, J. V. Veski, P. Ariste, E. Nurm, A. Kask, E. Trinkman-Elisto: neid nimesid tuleb käänata üldreeglite kohaselt. Ära jätta vene -a jm sootunnused, ka läti s-i eriseisund ei tule arvesse; nimesid kasutada rahvusvahelise uususe põhjal./
7. +*Päll, Eduard. Kas stahanovlane või stahaanovlane? — Edasi (Leningrad) 12.05.1936.
8. *Vene nimede õigekirjutus eesti keeles. RKK eesti keele toimkonna esimese töökoosoleku otsused. — Sirp ja Vasar 07.06.1941, lk 4.
   /Vt ka hilisemat ülevaadet E. Roos KjK 1970/11./
9. *Elisto, Elmar. Vene pärisnimede kirjutamisest eesti keeles. — Nõukogude Õpetaja 04.10.1946.
10. +*Elisto, Elmar. Keelelisi küsimusi. I. Riiklik Kirjastus "Pedagoogiline Kirjastus", Tallinn 1948. 208 lk.
    /Sh vene pärisnimede kirjutusviisist ja selle kujunemisest lk 34–48, s-ist ja z-ist nimedes lk 125–128, võõrkohanimede hääldusest lk 128–132, kohanimede kirjutusest eesti keeles lk 134–140 (häälduspärase kirjutusviisi kaitseks). Kordustrükk 1949. a. Tutv: Remmel, N., Nõukogude Õpetaja 08.04.1949./
11. *Vinkel, A(arne). Lahendamata küsimusi transkriptsiooni ja sõnavara alal. — Edasi 20.02.1949.
12. *Viidalepp, Richard. Kuidas kirjutada eesti nimesid vene keeles ja vene nimesid eesti keeles. — Edasi 03.11.1950.
    /ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi diskussioonikoosolekult./
13. *Horm, V. Geograafiaõpetajad on täbaras olukorras. — Nõukogude Õpetaja 22.12.1950.
    /Segadusest ja ebaühtlusest vene kohanimede transkribeerimise alal./
14. Sõgel, Endel. Eluvõõras ja apoliitiline. — Rahva Hääl 16.05.1950, nr 115.
    /ENSV TA KKI uuest vene kohanimede kirjutamise juhendist. Sh kritiseerib nimekujusid Tula, Sevastopol, Kama jms./
15. *Nurm, Ernst. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles ja eesti nimede kirjutamisest vene keeles. Ettekanne Tartus. — ES 1952.
16. *Juhised eesti pärisnimede kirjutamise kohta vene keeles ja vene pärisnimede kirjutamise kohta eesti keeles. Правила передачи эстонских имен собственных русскими буквами и русских имен собственных эстонскими буквами. Projekt. Tallinn 1954. 28 lk. (ENSV TA. Keele ja Kirjanduse Instituut.)
    /Rööptekst vene k-s./
17. *Kask, Arnold. Kas "Komsomolskaja Pravda" või "Komsomolskaja pravda". — Edasi 20.03.1959.
18. OU:Nurm, Ernst. Võõrkohanimede ortograafiast. — Keel ja Kirjandus 1959, nr 9, lk 547–551.
    /Nimed uues ÕSis: vene nimede kirjutamine, häälduspäraste nimede rühmad, tõlkimine/
19. +Nurm, Ernst. Normimuudatustest ja -täpsustustest "Õigekeelsuse sõnaraamatus". — Keel ja Kirjandus 1960, nr 7, lk 416–424.
    /Sh võõrkohanimede ortograafiast: häälduspäraste nimede rühmad, hiina, vene ja kreeka nimede kirjutamine, käändumatud omadussõnad./
20. +Viires, Paul. "Õigekeelsuse sõnaraamatut" lehitsedes. — Sirp ja Vasar 23.09.1960, nr 39.
    /Sh soovitab nimekujusid Borodinoo, Berezinaa jm./
21. *Nurm, Ernst. Eesti ja vene nimede vastastikusest edasiandmisest. — Nõukogude Õpetaja 02.06.1962; 09.06.1962.
22. *Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. Ettekanne koosolekul Tartus. — ES 22.11.1964.
23. OU:Nurm, Ernst. Vene nimede edasiandmisest eesti keeles. — Keel ja Kirjandus 1965, nr 3, lk 165–170.
    /Reeglite ajalugu ja üksikküsimusi: omadussõnalised kohanimed, tänavad, nimetuletised jm./
24. *Nurm, Ernst. Veel kord vene nimede kirjutamisest. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
    /Vastukaja Elistole ja Ojassonile SV 23.04.1965. Toimetuse järelmärkusega./
25. *Vint, Heldur. Šolohhovi kodukoha nimi. — Sirp ja Vasar 18.06.1965.
    /Vjošenskaja./
26. *Elisto, Elmar; Ojasson, Oskar. Vene nimede kirjutamisest eesti keeles. — Sirp ja Vasar 23.04.1965.
    /Vt ka Nurm SV 18.06.1965./
27. +Tauli, Valter. Keelekorralduse alused. Eesti Raamat, Stockholm 1968. 218 lk.
    /Sh: Transliteratsioon (167–169, sh vene nimedest eesti tekstis)./
28. +Roos, Eduard. Eesti keele toimkonna tegevus 1941. a. — Keel ja Kirjandus 1970, nr 11, lk 686–697.
    /Riikliku Kirjastuskeskuse juurde 1941. a asutatud toimkond; sh refereerib arutlusi 09.05.1941 ja 04.06.1941 vene nimede transkribeerimise teemal. Teisi muljeid vt ka Elisto ESA 222 1977, lk 196–197./
29. *Meriste, Henno. Õige on Alehhin. — Sirp ja Vasar 01.11.1974, lk 5.
    /Vene maletaja perekonnanime õigest kirjapildist./
30. OU:Leosk, Arvi. Ikka veel Aleksandrist. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427.
    /Ettepanek lugeda Aleksander eesti-vene ühiseks eesnimeks nagu Niina, Tiit jt. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 89. Vt ka Saari KjK 1975/7./
31. OU:Saari, Henn. Nimeerandeid vähemale. — Keel ja Kirjandus 1975, nr 7, lk 427–429.
    /Võõrnimeerandite kärpimisest, nimede kirjapildi tähtsusest, ajaloolistest eesnimeeranditest Aleksander (Puškin), Leo (Tolstoi), Peeter Tšaikovski. Vt Leosk KjK 1975/7. Kärbitult uuesti avaldatud kogumikus "Keelevoos 75" (Tln 1977), lk 90–92./
32. +*Elisto, Elmar. Keelelisi küsimusi. II. Õigest keelest, tervest meelest. Eesti Raamat, Tallinn 1976. 187 lk.
    /Artiklite kogumik. Sh: Vene nimede kirjutamisest eesti keeles (1965), kohanimede tõlkimisest (1965), soome nimede käänamisest (1967)./
33. *Palm, A(ugust). Hädas linnanimega. — Sirp ja Vasar 04.06.1976, lk 13.
    /Puškini linna nime kirjutamisest./
34. +Elisto, Elmar. Keelelisest tööst kirjastustes 1945–1950. — Emakeele Seltsi aastaraamat 22 (1976). Eesti Raamat, Tallinn 1977, lk 191–198.
    /Sh eesti nimede vene keeles kirjutamise reeglite sünnist 1946–1947 (lk 194–195) ja võõrnimeteemalistest vaidlustest J. Käisiga ning vene-eesti tabelist lk 196–197./
35. +Viitso, Tiit-Rein. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 5, lk 296–299.
    /Sh võõrnimede hääldusest, vene ja kreeka nimede kirjutamisest./
36. +Kindlam, Ester. Õigekeelsussõnaraamat 1976. ("Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus.) — Keel ja Kirjandus 1978, nr 7, lk 423–428.
    /Sh vene nimede transkriptsiooni ebajärjekindlusest (-ija/-ia)./
37. *Joasoon, Harald. Vene omadussõnakujuliste pärisnimede vahendamisest. — Sirp ja Vasar 03.08.1982, lk 4.
38. Päll, Peeter. Kommentaar. — Reede 26.01.1990, nr 4, lk 13.
    /Ain Ulmre samas ilmunud artikli kommentaar, sh pikemalt vene nimede kirjutamisest, nende rahvusvahelisest latinisatsioonist koos tabeliga./
39. *Пялль, Пеэтер. Как написать русские имена и фамилии латинскими буквами. — Выбор 26.01.1993, lk 7.
40. OU:Erelt, Tiiu; Jõgi, Olev; Kaalep, Ain; Laast, Artur; Rajamets, Harald; Saari, Henn; Seppel, Ly; Udam, Haljand; Ussisoo, Uno. Nimekirjutusraamat. Valgus, Tallinn 1993. 304 lk.
    /Sisu: Kirjutaja eelmärkus, Sissejuhatus (H. Saari) – Raamatu kasutajale – Lühendid – 1. osa: Vene, ukraina, valgevene ja gruusia (reeglid, eesnimesid, perekonnanimesid, kohanimesid jm) – 2. osa: Armeenia, aserbaidžaani, kasahhi, kirgiisi, tadžiki, turkmeeni ja usbeki (reeglid)./
41. Päll, Peeter. Juri Tšukin alias Jouri Chokin. — Eesti Sõnumid 22.07.1995, lk 7.
    /Vene isikunimekirjutuse probleemid./
42. OU:Päll, Peeter. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 1999. 632 lk.
    /Sisu: Saateks – Nimekirjutuse põhimõisteid – Kasutusjuhiseid – Lühendid – Allikad – Sõnastik (29–402) – Võõrkeelsed nimeviited – Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised – Lühikesi kirjutus- ja hääldusjuhiseid – Sõnaseletusi. Tutv: Butkus, Vytautas, Gimtoji kalba 2001/3, lk 23–24./
43. OU:Päll, Peeter. Consequences of the coexistence of different writing systems in the example of Estonia. — Utanlandske namn i Norden. Rapport frå NORNAs tjuesjette symposium i Oslo 28.-30. mai 1997. NORNA-rapporter 68. NORNA-Förlaget, Uppsala 1999 (de facto 2000), lk 171–180.
    /Eesti nimedest vene tekstis ja vastupidi. Kahe kirjutussüsteemi koosmõju areng./
44. OU:Vene-eesti ja eesti-vene ümberkirjutusreeglid. — Kirjakeele teataja II. 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts, (Tartu) 2000, lk 106–114.
    /Alajaotused: Tähetabel vene nimede transkribeerimiseks Eesti dokumentides (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 23.11.1995 soovitus); Tähetabel vene kirillitsas kirjutatud nimede translitereerimiseks ladina tähestikku; Eesti-vene tähetabel (Emakeele Seltsi keeletoimkonna 08.04.1998 soovitus). Varem ilmunud ka teistes väljaannetes, sh vene-eesti tabelid Vabariigi Valitsuse 25.03.1998 määrusena nr 66 "Võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RT I, 1998, 31/32, 427) ja eesti-vene tabel haridusministri 18.05.1998 määrusena nr 6 "Kohanimede ümberkirjutusreeglite kehtestamine" (RTL 1998, 177/178, 683). Viimasega tühistati haridusministri varasem määrus vene-eesti tabelite kohta (08.02.1996 nr 5 "Ümberkirjutusreeglite kehtestamine", RTL 1996, 40, 259), mida asendab valitsuse eespool nimetatud määrus./
45. *Basmanova, Olga. Slaavipäraste isikunimede ümberkirjutusviisid eesti keeles ja vene-eesti transkriptsiooni põhimõtted. Seminaritöö. Juhendaja Elle Sõrmus. TPÜ, Tallinn 2001. 26 lk + 2 lisa. (Nr 31/01.)
46. Päll, Peeter. Peterburi nimi vajab selgitust. — Oma Keel 2002, nr 1, lk 47–49.
    /Peterburi nime päritolust ja eesti keeles kasutatavast kujust./
47. OU:*Mõistlik, Piret. Vene isikunime latiniseerimise õiguslikust regulatsioonist Eestis. — Juridica 2004, nr 4, lk 272–279.
48. *Meema, August. Eesti keele küsimusi. — Postimees 18.08.2004.
    /Miks on Tomski oblastis Aleksandrovskoje rajoon, kui kõik kohapealsed eestlased ütlesid "Aleksandrovski rajoon"? Vt ka A. Kasikovi vastust 28.08.2004./
49. *Kasikov, Aarne. Eesti keelel on omad reeglid. — Postimees 28.08.2004.
    /Vastuseks August Meema kirjale 18.08 Postimehes, Aleksandrovskoje rajooni nimest./
50. OU:Päll, Peeter. Võõrnimed eestikeelses tekstis. Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis. 15. Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2005. 198 lk.
    /Võõrnimede kirjutamise põhimõtted ja nende kujunemine. Summary: Foreign names in Estonian texts, lk 193–195. Sisu: Sissejuhatus – Üldist võõrnimedest – Reeglipärased võõrnimed – Ümberkirjutussüsteemid – Kokkuleppelised võõrnimed – Võõrnimede sobitamine – Võõrnimekorraldus – Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine – Väliskohanimede andmebaasi mudel – Kokkuvõte – Lühendid – Kirjandus. Tutv: Kurs, Ott, Akadeemia 2005/8, lk 1800–1804; Kerge, Krista, KjK 2005/12, lk 1014–1019./