Mul tulõ-i vällä kotussõnimmist üldiselt kynõlamine. Tuuperäst laskumi koheki mahaq siist pääliina pilvi seest. Ütlemi näütüses Vahtsõliina kihlkunna Orava valda ja Haan´kastõ. Õkva tulõ miilde rahvalaulurida:
Sääl nuuq oroq olut joosiq,
mäeq mängeq haanikat
Piusaviirse oruq ja pedäjämõtsaq ommaq tõtõst säändse, et ku sinnäq kyndma läät, jäät õkva nigu purju, mineq tiiäq, kas osoonist vai kirivä samblõga voodõrdõt mäekuntõ haan´kast.
Tuu, et Haan´kasõ nimi tulõ haan´kast ehk han´sast ehk puskarist, om muiduki rahvaetümoloogia, vannu kaartõ pääl sais vorm Hainkalse, tuu näütäs nigu inämb haina poolõ. Räpinä puul omgi haan´amaa ja haan´alõ käümä. Ku mõtõlda tuu pääle, midä latsilõ koolin kotussõnimmist kynõlda, sys tulõssi vast kah tuu manu jäiäq, et hulga hainamaid. Nigunii om jo egä viies org sääl Piusa veeren nimitset Viinaorg, tuu tähendäs kotust, kon om viina aetu. Niimuudu latsõq nakkasõ mõtlõma jo inne aru pähätulõkit, et tuu piätki nii olõma, et tii veeren egän viiendän majan om salaviina monopol.
Jah, noidõ Viinaorgõ manuq piässi latsilõ tõtõst ärq märkmä, et näe Nohipalo tii veeren om Mahlamägi ja Kähri tii veeren om tõnõ ja vanast mynõq inemiseq jõivaq mahla kah. Et minke iks tiiq kah keväjist mõtsa kõomahla laskma, tuu asõmõl, et Oravil suuri maiju vahel ringi löperdä ja joodikit vahti.
Ku tuu pääle myni terätsemb küsüs, et mille Oravil ja mitte Oraval, sys saa tuu pääle õkva kittä, et vanast tuu nimi ollgi mitmusõn: Oravaq, a mitmus om alalõ ynnõ käändin: Oravilõ, Oravil, Oravilt. Kiä ommaq periselt keelehuvilidseq, noilõ võit viil vällä pakku, et orrav olõ-i vast muud olnuq ku omadussyna, millega tuud ilusa hannaga eläjäkeist kutsma naati. Ja et Orava paiganimi pruugi eiq sukugi tuu eläjäkese nimest tulnu ollaq. Ora om näide ütine alus, a tuu olõ-i tuu ora, mis üts tulõn ja tõnõ p... Ora tähend´ ojja, nii nigu Orava kandingi om Riihora, algusõn oja, täämbä talu ni külägi nimi. Tuu tüve võissi võru kiräkeelen esiki ellu herätä: Näio kor´as ubinaq oravalõ hammõsiilu.
Läämiq Haan´kaisi manuq tagasi. Tan olõ-i kah ütte küllä, om iks kats´: Mäe- ja Ala-.
Ala-Haan´kasõ rahvalõ miildü-i sukugi, ku näid niisama Haan´kasõs üteldäs. Näil om egä talu jaoss kats´ nimme – üts ammõtmehile ütlemises ja tõnõ hindä jaos pruuki. Ku segädüst piässi tulõma, avitasõq mõisnigu pantu talunumbriq, midä loetas taasperilde saa kolmõst ütsekümne neläni ja mis jo kyikil taa pikä maareformiga pääluu sisse ommaq jäänü.
Nakkami sys pääle: 103 – Härä, 102 – Peedo, 101 – Kolga... Egäst talust om vähämbit kotussit vällä asutõt: Peedolt Kauri Leida maja, Häräst Porgu kotus jne. Nummõr 100 om Tärso talu. Tävveline Vahtsõliina kihlkunna talunimi, muijalpuul ma Tärsot ei olõq trehvänü, a Oravilt Miss´oni tulõ tedä ette. Nummõr 99 om kunagi poolõs jaetu. Nimmi perrä nigu väikene germaani-slaavi MRP, üts om Oti ja tõnõ Jaska. 98 om Muna talu, 97 Pabo – majapidämine, midä olõmangi olõ-i inämb, tedä tulõtas miilde ynnõ Pabolump keset küllä. Sys tulõ 96 – Lõo – mis om vahtsõmb nimi, selle et mäletedäs viil Lõo-nimelist peremiist. 95 om Põiska, kah Hummugu-Võrumaal levinü talunimi, mille tähendüst olõssi huvitav teedäq, ku kiäki uuri viisissi. 94 om Truuga talu. Vat Podruuga tallu külh ei olõq kohanu, esiki Setomaal mitte, kuiki sääl tulõ ette Podruskat mikrotoponüümen.
Naistõsuku om Võrumaa talunimmin ülepää diskrimineerit: Om külh mitmit Poigo ja Vell´o tallõ, üts Vell´o esiki kõrval Mäe-Haan´kasõn, om õigõ hulga Prat´o tallõ üle Hummugu-Võrumaa, om esiki üts Velekese Nursin, a Syss´o tallu tiiä ma ynnõ ütte, tuu om Miss´o lähkün. Om Unu ja Lellä taluq, a ei üttegi Tädi ega Tsõsdõ tallu. Tõsõst külest muiduki om talu kutsminõ naasõ nime perrä võimalik ja Setomaal esiki küländ tavaline, a Setomaa nimmi pääle proovissi täämbä mitte üle libistä, nuuq nõudva umaette kaemist.
Uurimi sys, mis as´aq sääl Ala-Haan´kasõ takan mõtsan ommaq. Kygõpääst ommaq sääl külä umaaaigsõq popsikotussõ, midä paikkonnanimega Kõivsaarõ kutsutas. Edesi tulõ ilmadu suur mõts, kon kah ynnõ saarõq ommaki: Maidasaar, Märssaar, Kitsõsaar, Illossaar. Suurõmba jao saari manuq käü ka saarõalonõ suu: Maidasaarõ suu, Märssaarõ suu. Terävämbäq kundiq ommaq mäki nime all: Savimägi, Tedremägi, Mahlamägi, Petomägi, Ristimägi, Kährimägi. Mäel või kah uma suu ollaq: Kährimäe suu. Sys om viil soid, mille nimi saadu umaette tunnussõst: Vanatiisuu, Vägikivisuu. Kygõ vähämbil soil om piäaigu et standartnõ nimi, nuuq ommaq kyik Tsõõriksuuq.
Vägikivist vägevämbäq ommaq mõisnigu jahimaja – Linnupuutka varõmõq. Vägikivi asukotust mõista-i inämb kiäki mõtsast üles otsi, a Linnupuutkat tiidvä koolilatsõki. Hindästmõista kuulus nii tähtsä kotussõ manuq ka ümbruskonna kygõ suurõmb suu: Linnupuutka suu. Vai om hoobis nii, et tuu hää mar´asuu omgi Linnupuutka nii tähtsäs tennüq?
Viil jaetas tankandin soid värvi perrä. Lakõ puiõlda ja hainulda samblõsuu om Valgõsuu, kuivõmb ja kailuvarsi täüs – Verrevsuu.
Ja lõpus om kuus kvartalit mõtsa, kon üttegi suud ega suurõmbat mäke ei teedäq. Tuud kutsutas Lintepääline. Noist, kiä kutsva, suurõmb jagu muiduki ei tiiäq, kost nimi om saadu. Syski tull´ vällä, et sääl oll´ kunagi haavistikku lindiviisi raotu, nii et mõts vahele lindiviisi kasuma jäi. Lintepäälidsest kurra kätt om Kands. Tuu nimi om naanu uma esisaisvat ellu elämä tuudaigu, ku lindivahje kah mahaq olliq raotu.
Mullõ tunnus, et Võrumaa üte suurõmba mõtsa paiganimmi perrä pulkõs võtmist või võrrõlda tsibipudinide füüsikaga. Rohkõmb, ku sa uurma naatõn nimmi viil tiiät, saat noid jo ette ennusta. Ku om saar, piät löüdümä ka sama nimega suu, ku om mägi, või tuudsamma nimme kanda myni järv, järve nimme jälq suu jne. Vaakumit olõ-i, om Lintepääline.
Evar Saar om sündünü 1969. aastal. Elänü Liinamäel. Opnu Tartu Ülikoolin aokirändüst (87 – 96) ja harrastanuq tuust aost saaniq ka võru kiilt. 1995. aastagast tegelnü Võrumaa kotussõnimmiga, nimmi kor´atõn om läbi käütü 2/3 vanast Võrumaast ja Setomaa Eesti osa. Edimädsen järjekõrran pidä hinnäst põllumehes, a nimmi korjaminõ ni uurminõ om nakanu viimädsel aol tähtsämb olõma. Tege ülikoolin magistritüüd Vahtsõliina ja Räpinä kotussõnimmist, Võru Instituudin Võrumaa kotussõnimeandmõbaasi.