ONOMASTIKA TERMINEID
---
- aadressikoht ee;
address unit en --
väikekoht, nagu tänav, väljak või muu liiklusrajatis (käik,
sild jms), mille nime kasutatakse aadressis (KNS § 4 lg 1 p 4).
Aadressikoha nimi vt tänavanimi
- aferees ee;
alguskadu ee par; aphaeresis en; apheresis en par;
Vrd: lühend(vorm) --
nime lühenemine alguskaoga, nt Helene > Leena; Johannes >
Hannes
- ainunimemall ee --
isikunimetusmall, mille puhul inimese täielik nimi koosneb vaid
ühte alaliiki kuuluvatest isikunimedest. Nt eesnimi üksi
(eesti muinasnimed), hüüdnimi üksi (orjadel Vana-Roomas) ***
PP: Kas seda vahet on võimalik teha, millal eesnimi, millal hüüdnimi?
"Eesnime" termin muutub mõttekaks alles siis, kui on nimi, mille "ette"
ta saab käia
- ainunimi ee --
ainunimemallile omane isikunimi
- algnimi ee;
põhinimi ee par;
Vrd: "õpetatud nimevorm"; lähtenimi --
eesnime algne, põhivorm, millest on lähtunud kõik muud
nimeteisendid (arendvormid, lühendvormid), nt Karl > Lota,
Karoline, Charlote, Karla, Kalle
- alguskadu ee par > aferees ee
- alusnimi ee par > lähtenimi ee
- ametlik kohanimi ee;
official place name en --
nimi, mis määratud vastavalt kohanimeseadusele või on määratud
muude kehtivate (või määramise ajal kehtinud) õigusaktide kohaselt
(KNS § 3)
- antroponomastika ee;
antroponüümika ee par; isikunimeteadus ee par;
antroponüümia ee ebas --
nimeteaduse haru, mis keskendub isikunimedele e
antroponüümidele
- antroponüüm ee par {kr ánthropos 'inimene'} > isikunimi ee
- antroponüümia ee ebas > antroponomastika ee
- antroponüümia ee par > isikunimistu ee
- antroponüümika ee par > antroponomastika ee
- antroponüümika ee ebas > isikunimistu ee
- apokoop ee;
lõpukadu ee par; apocope en;
Vrd: lühend(vorm) --
nime lühenemine lõpukaoga, nt Johannes > Johan
- arendvorm ee --
eesnime teisend, mis saadud liite lisamisel, nt Mari > Marika;
Augustus > Augustinus > Augustinianus
- artefakti nimi ee par > kultuurnimi ee
- asjanimi ee;
krematonüüm ee par {kr chrêma(tos) 'asi, ese'};
ktematonüüm ee vig;
pragmonüüm ee par {kr prâgma 'tegu; amet; sündmus; asi; suhtumine'} --
kauba, eseme või toote nimi, laiemas mõttes ka nt kaubamärgi nimi,
sõiduvahendi nimi, aumärginimi
- astionüüm ee hrv {kr asteîos 'linlik, pealinlik, kultuurne'} > linnanimi ee
- astronüüm ee par {kr ástron 'täht'} > taevakehanimi ee
- astrotoponüüm ee par > taevakeha-kohanimi ee
- asustusnimi ee;
oikonüüm ee {kr oîkos 'kodu, elumaja; tuba; loss; tempel'};
Vrd: külanimi; linnanimi --
asula, st linna, alevi, küla, talu vms nimi
- atribuut ee;
(nime) täiendosa ee par; specific part (of a name) en;
määriteosa fi --
(grammatiliselt) kohanime täiendosa, mis individualiseerib nime;
sisuliselt sama mis teises käsituses nimetuum ja
hargtäiend
- aumärginimi ee;
faleronüüm ee par {kr fálaron 'metallkaunistus'} --
ordeni, medali vms nimi
- deminutiiv(nimi) ee par > hellitusnimi ee par
- demononüüm ee par {kr daímon 'jumal, jumalus, vaim'} > vaimunimi ee
- denotaat ee par > nimeobjekt ee
- determinant ee;
põhisõna ee par; determinative part (of a name) en;
perusosa fi --
(grammatiliselt) kohanime põhiosa, mis näitab koha liiki, sisuliselt
sama mis liigisõna
- diakriitik ee par > diakriitiline märk ee
- diakriitiline märk ee;
diakriitik ee par; diacritical mark en; diacritic en par --
tähe peale, alla, sisse, kõrvale pandud või alustähest läbi tõmmatud
lisamärk, mis muudab alustähe tähendust; näiteks akuut (´,
a-tähe peal á), graavis (`) jm. Diakriitikute näiteid
ja nimetusi vt eraldi tabelist
- dromonüüm ee par {kr drómos 'jooks, marss; teerada; võitlus; jalgtee; vahemaa'} > teenimi ee
- eelisnimestik ee --
eelisnimedest esinemissageduse järjekorras koostatud nimestik
- eelisnimi ee;
moenimi ee par; laiatarbenimi ee par --
teatud aasta(i)l nimepanekul üldiselt soositud eesnimi
- eesnimi ee;
ristinimi ee par {kristlastel}; first name en; given name en par;
Christian name en par {kristlastel}; praenomen la --
isiku enda nimi ühist perekonnanime kandvate isikute
eristamiseks; lapsele sündides antav mittepärandatav
individuaalnimi. Eestis ja paljudes Euroopa riikides
kasutatakse perekonnanime ees, Ungaris, Hiinas, Jaapanis,
Koreas jm aga perekonnanime järel. Roomlastel praenomen, nt
Caius Iulius Caesar. Vt ka soolisuse järgi eristatavad
mehenimi, naisenimi, kahesooline nimi, meesvaste, naisvaste;
esinemissageduse järgi eelisnimi, unikaalnimi;
päritolu ja struktuuri järgi kanooniline nimi, lähtenimi, põhinimi,
lühendvorm, arendvorm; kaksiknimi
- eestipärane nimi ee --
eestikeelne või eesti keele struktuurile vastav nimi. Eestipärasteks
nimedeks loetakse omanimed, laennimed ja sellised
tehisnimed, mis vastavad eesti keele häälikustruktuurile. Kõik
muud on võõrapärased nimed
- eksonüüm ee;
väliskeelne nimi ee par; exonym en;
conventional name en par {kasutatakse eeskätt ingliskeelsete nimede kohta};
Vrd: endonüüm {vastandmõiste} --
traditsiooniline (ebareeglipärane) väliskohanimi; mingis keeles
kasutatav nimi objekti kohta väljaspool maa-ala, kus seda keelt
tunnustatakse ametikeelena; eestikeelsed eksonüümid on nt Berliin
(Berlin), Viin (Wien), Riia (Rīga), ingliskeelsed
eksonüümid Brittany (Bretagne), Leghorn (Livorno),
saksakeelsed eksonüümid Stettin (Szczecin), Prag
(Praha) jne
- elusolendinimi ee;
name of a living creature? en;
A: isikunimi; loomanimi; mütoloogiline nimi;
Vrd: elutu asja nimi {teine põhiliik} --
üks nimede kahest põhiliigist; päriselt olevale või kujuteldavale
elusolendile kuuluv nimi. Lähem liigitus nimekandjate põhjal
- elutu asja nimi ee;
A: kohanimi; kosmosnimi; asjanimi; aumärginimi;
Vrd: elusolendi nimi {teine põhiliik} --
üks nimede kahest põhiliigist
- emakeelne nimi ee par > omanimi ee
- emanimi ee;
matronüüm ee par {lad mater 'ema'};
metronüüm ee hrv {kr méter 'ema'};
metronym en --
isikule ema järgi antud (mittepärandatav) nimi, nt Eesti
vanemates dokumentides (Juhan Annepoeg?) või rahvasuus
(Liisa Juhan, Taťo Visśo). Tänapäeval
säilinud perekonnanimedeks kivistunult (sm Kaisanmatti)
- endonüüm ee;
sisekeelne nimi ee par; endonym en;
Vrd: eksonüüm {vastandmõiste} --
kohalik nimi, vastaval keelealal kohapeal kasutatav nimi
- ennisvorm ee --
nime aluseks olevad sõnad või muud nimed
- faleronüüm ee par {kr fálaron 'metallkaunistus'} > aumärginimi ee
- firma ee par > ärinimi ee
- gelonüüm ee vig > soonimi ee
- geneeriline termin ee van ebas > liigisõna ee
- geograafiline nimi ee ebas > kohanimi ee
- haldusnimi ee;
horonüüm ee par {kr chóra 'maa-ala; vahemaa; koht; piirkond, maa; küla(piirkond)'} --
haldusüksuse, riigi, provintsi vms nimi
- hargtäiend ee;
qualifying attribute en --
kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse.
Tüüpilisi hargtäiendeid on nt Vana- (vrd Vana- ja
Uue-Võidu, Vana- ja Uus-Kastiilia), Suur(e)-
(Suur- ja Väike-Karja, Suur-Belt ja Väike-Belt);
ka suurmate kohtade nimesid võib kasutada hargtäiendina (vrd
Suurtüki ja Hiiu-Suurtüki tn Tallinnas, Kolga-Aabla
ja Kiiu-Aabla Harjumaal, väliskohanimed Läti Valga,
Transilvaania Alpid). Numbrite määramine hargtäiendiks (nt 1.
Kullamaa k, 2. Kullamaa k jne) ei ole enam seaduse kohaselt
lubatud (KNS § 17 lg 4)
- hellitusnimi ee par;
meelitusnimi ee par;
deminutiiv(nimi) ee par; diminutive name en; kallistusnimi ee van {Oskar Kallas} --
hellitava varjundiga liik isiku hüüdnimesid, mis on tavaliselt
mõne eesnime tuletis või teisend, vormiliseks tunnuseks tihti
vähendusliited, nt Margit > Margitike; Teet > Teedu; Mihkel > Miku;
Juhan v Johannes > Juku, Juss; vene Mihhail > Miša;
inglise William > Bill
- helonüüm ee par {kr hélos 'soine ala, soo'} > soonimi ee
- hodonüüm ee par {kr hodós 'tee, rada, maantee'} > tänavanimi ee
- horonüüm ee par {kr chóra 'maa-ala; vahemaa; koht; piirkond, maa; küla(piirkond)'} > haldusnimi ee
- hübriidnimi ee;
värdnimi ee par; segakeelne nimi ee par;
Vrd: omanimi; võõrkeelne nimi; tehisnimi; laennimi; võõrnimi --
eri keelte elemente (tüvesid, liiteid, lõppe, tähti) sisaldav nimi,
nt Võsuberg, Ööbikov, Õnnely /Ka nimena tarvitatav loomuliku
keele elementide ning tehiselementide segu on hübriidnimi/ ?(PP)
- hüdronüüm ee par {kr hýdor (hydro-) 'vesi'} > vetenimi ee
- hüpokoris(tiku)m ee;
hypocorism en --
nime lühenemine meelevaldselt, nt Johannes > Juss, Nicolaus >
Nisse
- hüüdnimi ee;
nickname en; alias en par;
Vrd: lisanimi --
isiku mitteametlik individuaalnimi, mida kasutatakse pms suulises
pruugis ilma muid nimesid (nt eesnime) lisamata. Võib olla neutraalne,
austav, iseloomustav, hellitav, halvustav, pilkav jne; vt ka
hellitusnimi, pilkenimi, sõimunimi
- individuaalnimi ee;
A: lisanimi; salanimi; varjunimi; teknonüüm; tektonüüm;
Vrd: rühmanimi --
isikunimi, mis kuulub põhimõtteliselt ainult ühele isikule; tüüpilisim
individuaalnimi on eesnimi // KH: rühmaliikmete eristamiseks
tarvitatav mittepäritav individuaalne inimesnimi
- inimesnimi ee par > isikunimi ee
- isanimi ee;
patronüüm ee par {kr patér 'isa'}; patronym en;
Vrd: vanaisanimi --
isikule isa järgi antud isikunimeosis. Tarvitusel mitmenimemalli
puhul järeltulijatele ühiselt kuuluva, kuid mittepärandatava
nimeosisena. Võib sisaldada liidet (nt vene Александр
Сергеевич Пушкин) või järglast märkivat
sõna (taani Søren Sørensen Søndergaard, islandi
Gunnar Benediktsson, Vigdis Finnbogadóttir). Eestis praegu
suulises pruugis, eriti maal (Jaagu Mann),
perekonnanimede-eelsel ajal ka üldisemalt
(Kõrtsi Jaagu Mart, Mardi Ants, Aksle
Klaos). Paljud perekonnanimed on patronüümset päritolu
(Siimpoeg, Tõnisson, Hansen)
- isikunimesüsteem? ee par > isikunime(tus)mall ee
- isikunimeteadus ee par > antroponomastika ee
- isikunime(tus)mall ee;
isikunimesüsteem? ee par --
ühe keele- (kultuuri-)ruumi jaoks tüüpiline viis eri isikunime liike
ühe isiku nimeks ühendada. Eristatakse ainu- ja mitmenimemalli (vt need)
- isikunimi ee;
antroponüüm ee par {kr ánthropos 'inimene'};
inimesnimi ee par;
personal name en; anthroponym en par;
Vrd: antroponüümia --
inimese nimi, esineb individuaalnimena (eesnimi, lisanimi
vm), rühmanimena (perekonnanimi, sugukonnanimi jm) vms.
Ühelt poolt hõlmab nimetatud alaliike (eesnimi, sugukonnanimi jm on
liik isikunimesid), teiselt poolt tähistab nende alaliikide kooslust
(vt isikunimetusmall)
- isikunimistu ee;
antroponüümia ee par; antroponüümika ee ebas --
isikunimede kogum, mida uuritakse v vaadeldakse
- jumalusnimi ee;
teonüüm ee par {kr theós 'jumal'} --
jumala vms nimi
- jõenimi ee;
potamonüüm ee par {kr potamós 'jõgi'};
river name en --
liik vetenimesid; jõe, oja, kanali, kraavi vms nimi
- järvenimi ee;
limnonüüm ee par {kr límne 'järv'};
lake name en --
liik vetenimesid
- kaasnimi ee;
Vrd: tavanimi; hüüdnimi --
mitmiknime dokumentides esinev, kuid tegelikult mittekasutatav
liige (nt Anna on kirikirjades Anna Marie Rosalie)
- kahekordne eesnimi ee;
double (hyphened) first name en --
perekonnaseaduse mõttes sidekriipsuga ühendatud kaksiknimi
(Anna-Liisa, Enn-Arno jts)
- kahesooline nimi ee;
unisex name en --
eesnimi, mida samal kujul võidakse panna nii mehele kui ka
naisele, nt Aasa, Maria, Virgo
- kaksiknimi ee;
double first name en;
Vrd: mitmiknimi --
kaheliikmeline ees- või perekonnanimi ühel isikul, neid võidakse ühendada
sidekriipsuga (Anna-Liisa, Lauk-Tamm) või jätta lahku (Karl
Aleksander); perekonnaseadus nimetab sidekriipsulist kaksiknime
kahekordseks eesnimeks (§ 46 lg 4: "Lapsel võib olla mitte enam kui kolm
eesnime või üks kahekordne eesnimi"). Kahest või mitmest nimest üks
võib olla tavanimi, teine kaasnimi
- kalendrinimi ee;
kanooniline nimi ee par; canonical name en --
pühakute järgi pandav eesnimi, sageli seotud mingi
kindla kalendripäevaga
- kallistusnimi ee van {Oskar Kallas} > hellitusnimi ee par
- kanooniline nimi ee par > kalendrinimi ee
- kiri ee;
kirjasüsteem ee par; script en; writing system en par --
ühisest põhitähestikust lähtuvate keeletähestike kogusumma; kirjadest
eristatakse alfabeetilisi e tähtkirju (ladina, kreeka, kirillitsa),
süllaabilisi e silpkirju (amhari, jaapani kana, devanaagari)
ja logo- e ideograafilisi e mõistekirju (jaapani kanji, hiina);
ladina kirja kasutavad keeled võtavad muukeelsed ladinatähelised nimed
omakeelsesse teksti enamasti üle muutmata kujul
- kirjasüsteem ee par > kiri ee
- kohanime keelsus ee;
language of a place name en --
osutab, miskeelseks tuleb kohanime pidada. Eestikeelsele kohanimele
on omased kindlad tunnused, nt võõrtähtede (c, q, w, x, y) ja
enamasti ka võõrsõnatähtede (f, š, z, ž) puudumine, asustusnimede
omastavaline kuju (Vanamõisa, mitte Vanamõis) jm.
Kohanimeseaduse alusel on antud "Kohanimede eestikeelsuse
kindlakstegemise kord"
- kohanimeliide ee par > topoformant ee
- kohanimeloend ee;
gazetteer en --
kohanimesid ja nendega seotud informatsiooni (rööpnimed, asukoht jne)
sisaldav väljaanne
- kohanime muutmine ee;
changing a place name en --
selline kohanime määramine, kus senise (ametliku) nime asemele
pannakse uus nimi (KNS § 2 lg 2 p 2)
- kohanime määramine ee;
establishment of a place name en {kohanimeseaduse tõlkes};
approval of a place name en par {levinum vaste} --
kohanime ametlikult paneva organi poolt 1) olemasoleva (rahvapärase)
kohanime ametlik kinnistamine, 2) nimeta kohale nime panek,
3) kohanime muutmine (sh parandamine), 4) kohanime tühistamine
(ametlikust nimekirjast kustutamine, nt hävinud kohtade puhul)
(KNS § 2 lg 2)
- kohanimenõukogu ee;
place names board en --
Vabariigi Valitsuse komisjon, mis tegutseb siseministri valitsemisalas
Eesti riikliku kohanimekorralduse suunamiseks; annab ka arvamusi
mitmesuguste kohanimemääramiste puhul ja aitab lahendada nimevaidlusi
- kohanime täiskuju ee;
full form of a place name en --
hõlmab nimetuuma ja liigisõna, samuti hargtäiendit
(vt need)
- kohanimi ee;
toponüüm ee par {kr tópos 'koht'};
geograafiline nimi ee ebas; geographical name en;
place name en par {vahel tähistab kitsamalt asustusnime};
toponym en par;
A: asustusnimi; linnakohanimi; teenimi; haldusnimi; vetenimi; mäenimi;
mikrotoponüüm; makrotoponüüm; mesotoponüüm --
kohale kinnistunud või kinnistatav nimi Vt ka ametlik
kohanimi, mitteametlik kohanime. Nime struktuur - vt kohanime
täiskuju.
- kohanimistu ee;
toponüümia ee par; toponüümika ee ebas --
kohanimede kogum, mida uuritakse v vaadeldakse
- koht ee;
place en;
Vrd: aadressikoht; väikekoht --
looduslik või inimtekkene geograafiline objekt (KNS § 2 lg 1)
- kolmiknimi ee --
kolmeliikmeline ees- või perekonnanimi (Johann Adolf Hermann;
Arendi Elita von Wolsky)
- komonüüm ee par {kr kóme 'maa-asula'} > külanimi ee
- konversioon ee;
tähestikuvahetus ee par {nimekirjutuses}; conversion en --
nime ümberkirjutamine mõnes muus tähestikus; täpsusastme järgi
eristatakse transkriptsiooni ja transliteratsiooni
- koopanimi ee;
speleonüüm ee par {kr spélaion 'koobas'};
Vrd: mäenimi --
liik pinnavorminimesid
- kosmonüüm ee par {kr kósmos 'korrastatus; sobivus; korraldus; maailm(akord)'} > kosmosnimi ee
- kosmosnimi ee;
kosmonüüm ee par {kr kósmos 'korrastatus; sobivus; korraldus; maailm(akord)'};
Vrd: taevakehanimi; taevakeha-kohanimi --
Maa-välise koha nimi
- krematonüüm ee par {kr chrêma(tos) 'asi, ese'} > asjanimi ee
- krüptonüüm ee par {kr chrýptos 'salajane, varjatud'} > salanimi ee
- ktematonüüm ee vig > asjanimi ee
- kultuurnimi ee;
artefakti nimi ee par; name of an artificial feature en;
Kulturname de;
Vrd: loodusnimi --
inimtekkest objekti (asulat, teed, tiiki, kaevandust jne) tähistav
kohanimi; siia arvatakse ka maaviljelusobjektid (põllud)?
- Kuu-kohanimi ee;
selenonüüm ee par {kr seléne 'kuu'}; selenonym en --
Kuul asuva koha nimi
- külanimi ee;
komonüüm ee par {kr kóme 'maa-asula'} --
liik asustusnimesid, maa-asula nimi
- laennimi ee;
Vrd: omanimi; võõrnimi; tsitaatnimi --
sihtkeele süsteemiga täiesti kohanenud võõrkeelest pärit nimi, mis ei
sisalda võõraks peetavaid strutkuurijooni, nt Mari < Maria,
Jaan < Johannes
- laiatarbenimi ee par > eelisnimi ee
- latinisatsioon ee;
romanization en;
Vrd: konversioon --
mitteladinatähelise keele sõnade või nimede ümberkirjutamine ladina
kirja
- ligatuur ee;
liittäht ee par; ligature en --
mitmest tähest graafiliselt kokkukujundatud täht, nt æ
(a+e)
- liigisõna ee;
geneeriline termin ee van ebas; generic term en --
kohanime osa, mis näitab nimetatava koha liiki (tänav, tee,
saar, jõgi, linn jne); on mõnel juhul nimetuumaga
kokkukirjutatav (Munamägi). Sisuliselt sama mis
determinant
- liignimi ee par > perekonnanimi ee
- liittäht ee par > ligatuur ee
- limnonüüm ee par {kr límne 'järv'} > järvenimi ee
- linnakohanimi ee;
urbonüüm ee par {lad urbs 'linn'};
urbanonüüm ee hrv --
linnas asuva koha (tänava, pargi vms) nimi
- linnanimi ee;
polisonüüm ee par {kr pólis 'linn'};
astionüüm ee hrv {kr asteîos 'linlik, pealinlik, kultuurne'};
town name en --
liik asustusnimesid, linnalise asula (linna, alevi) nimi
- lisanimi ee;
cognomen en,la;
Vrd: hüüdnimi --
isiku üldjuhul individuaalnimi, mille ta saab lisaks
eesnimele, et eristada teda teistest samanimelistest. Ei ole
tavaliselt ametlik ega päritav (päritav ametlik lisanimi vt
perekonnanimi). Lisanimeks võib olla kohanimi, ametinimetus vm.
Lisanimesid on kandnud varasemad valitsejad (Ivan Groznõi,
Peeter Suur). Roomlastel cognomen, nt Caius Iulius
Caesar
- loodusnimi ee;
name of a natural feature en; Flurname??? de --
looduseset, loodusliku tekkega objekti tähistav kohanimi
- loomanimi ee;
zoonüüm ee par {kr zô¸on 'elusolend, loom'} --
muudele elusolenditele, pms koduloomadele pandav nimi
- lõpukadu ee par > apokoop ee
- lähtenimi ee;
alusnimi ee par; source name? en;
Vrd: algnimi --
nime lähtevorm, millest on vahetult saadud uus nimeteisend
(arendvorm, lühendvorm), nt Charl(es) > Charlotte. Nimeahela
puhul on kõige esmane lähtenimi algnimi
- lühend(vorm) ee;
abbreviated form? en;
A: apokoop; aferees; sünkoop; hüpokorism --
eesnime teisend, mis saadud nime lühendamise teel
- makrotoponüüm ee;
suurkohanimi ee par; macrotoponym;
Vrd: mesotoponüüm --
suurt objekti (mandrit, merd, ookeani, mäestikku jms) tähistav kohanimi;
on tekkinud pms mitte rahvasuus, vaid maateaduslike kirjelduste jms
kaudu. Teises käsituses mikrotoponüümi vastandmõiste, st kõik
muud kohanimed
- matronüüm ee par {lad mater 'ema'} > emanimi ee
- meelitusnimi ee par > hellitusnimi ee par
- meesvaste ee;
vennasnimi ee hrv; male variant (of a name) en --
naisenimest tuletatud mehenimi, nt Eva > Evo
- mehenimi ee;
male (first) name en;
Vrd: kahesooline nimi --
mehele pandav eesnimi
- merenimi ee;
pelagonüüm ee par {kr pélagos 'meri'} --
liik vetenimesid, mere, ookeani vms nimi
- mesotoponüüm ee;
päriskohanimi ee par --
harva kasutatav nimetus kohanimede põhihulga kohta (st välja arvatud
mikro- ja makrotoponüümid). Teises käsituses jagatakse toponüümid
mikro- ja makrotoponüümideks, mesotoponüümi terminit ei tunta
- metronüüm ee hrv {kr méter 'ema'} > emanimi ee
- mikrotoponüüm ee;
pisikohanimi ee par; väikekohanimi ee par;
microtoponym en --
väikest objekti tähistav kohanimi, mille kasutajaskond on tav piiratud
ja mis seetõttu on küllaltki ebapüsiv. Mikrotoponüümide apellatiivne
tähendus on sageli kergesti leitav (Rannakraav, Sookaelamets,
Pikamaamägi jms)
- mitmenimemall ee --
isikunimetusmall, mille puhul inimese täielik nimi koosneb eri
alaliikidesse kuuluvatest isikunimedest, nt Eestis ja suures osas
Euroopast eesnimi + perekonnanimi, Islandil eesnimi + isanimi, Venemaal
eesnimi + isanimi + perekonnanime
- mitmiknimi ee --
mitmeliikmeline ees- või perekonnanimi. Liikmed võivad olla kas
lahku kirjutatud, ühendatud sidekriipsuga või nimepartikliga (Karl
Martin, Annemai-Edamarianne, Lauk-Saaremäe, Samson von
Himmelstierna). Mitmiknime tavalisimad alaliigid on kaksiknimi
ja kolmiknimi; vastand üksiknimi. Mitmiknime liikmetest
üks või mitu võivad olla tavanimed, ülejäänu kaasnimed
(nt dokumendis oleva nimekuju Adalbert Gerhard Eginhard Lancelot
Kurt von zur Ferne de Bébourg kandja esineb tavaliselt -
mitteametlikus kontekstis - nimega Gerhard zur Ferne, kus
Gerhard on tema tavaeesnimi ja zur Ferne tavaperekonnanimi;
ülejäänu on kaasnimed). Ka mitmiknime kõik liikmed tervikuna võivad
olla tavanimeks, st nime tarvitatakse alati täielikult (Anna-Liisa,
Karl Eerik jms)
- mitteametlik kohanimi ee;
unofficial place name en --
nimi, mida pole ükski organ ega ametiisik määranud; sellise nime
kaardile kandmine toimub kohaliku omavalitsuse ja kohanimenõukogu
seisukohti arvestades (KNS § 22)
- moenimi ee par > eelisnimi ee
- mäenimi ee;
oronüüm ee par {kr óros 'mägi, kõrgendik'};
oronym en; hypsometric feature?, name of a en par --
mäe, künka ja muu pinnavormi nimi, laiemas mõttes ka saare jms
nimi
- mütoloogiline nimi ee;
mütonüüm ee par {kr mŷthos 'kõne, sõna; nõuanne'};
A: jumalusnimi; vaimunimi --
väljamõeldud olendi nimi
- mütonüüm ee par {kr mŷthos 'kõne, sõna; nõuanne'} > mütoloogiline nimi ee
- naisenimi ee;
female (first) name en;
Vrd: kahesooline nimi --
naisele pandav eesnimi
- naisvaste ee;
sõsarnimi ee hrv; female variant (of a name) en --
mehenimest tuletatud naisenimi, nt Robert > Roberta, Jakobus >
Jakobine, Eugen > Eugenia
- nimeahel ee --
ühest nimest järjestikku tuletatud nimede moodustamisahel
- nime häälduskuju ee;
sound structure of a name en --
nime foneetiline (häälduslik, häälikuline) kuju; kõiki hääldusseiku
(peenendust, väldet jne) ei ole tavaks nime kirjakujus
kajastada ning mõnd tunnust (nt murdelist vokaalharmooniat) saab
edasi anda mitmeti
- nimekandja ee;
Vrd: nimeobjekt --
(antud) nimega elusolend
- nime kirjakuju ee;
nime kirjapilt ee par; spelling of a name en --
nime graafiline kuju, st tähtede ja diakriitiliste märkide abil
kirjapandu; kirjakuju lähtub nime häälduskujust, ent võtab arvesse
ka traditsiooni, kirjakeele ühtsuse nõudeid jm
- nimekobar ee;
nimepesa ee par; pesye fi --
üksteisega seotult, enamasti ühest lähtenimest tekkinud nimede kogum
- nimekohustus ee;
naming obligation en --
hõlmab objekte, millel peab olema ametlik kohanimi; nimesid
võib määrata ka muudele kohtadele (KNS § 4)
- nimemoodustus ee --
nime tekitamise viis: ülevõtt, tuletamine, liitmine, tehislik
nimemoodustus, kombineeritud nimemoodustus. Ülevõtu e konversiooni
puhul saab uueks nimeks olemasolev keelend (sh tehiskeeled, olemasolev
nimi), nt Tallinn (linn) > Tallinn (ööklubi), sepp
> Sepp. Täieliku ülevõtu (müüri peal > Müüripeal) kõrval
on ka mittetäielikku ülevõttu, nt Munguka (talu) > Munk).
Tuletamine (saar + -ste > Saareste, Mari + -ka > Marika) ning
liitmine (salu + järv > Salujärv, Anne + poeg > Annepoeg) on
nimemoodustuses tüüpilisimad. Tehislikus nimemoodustuses saadakse
nimi häälikuid vabalt kombineerides (võõrkeelne Sauer > Rause).
Kombineeritud moodustus sisaldab eri viise, nt Raugo+ -en + tamm >
Raukentam
- nimeobjekt ee;
denotaat ee par; nimetusalis ee hrv; tähend ee hrv;
denotate en --
nimetatav; objekt, mis kannab (antud) nime. Elusolendi puhul võib
rääkida nimekandjast, elutu asja puhul nimetusesemest
- nimepartikkel ee --
isikunimes esinev algselt grammatiline osis, mis näitas kuuluvust;
tüüpiline aadlike nimedele, nt de, von jms
- nimepesa ee par > nimekobar ee
- nimeteadus ee;
onomastika ee par; nimeõpetus ee par; onomastics en --
keeleteaduse haru, mis uurib nimesid, nende struktuuri, kujunemist,
süsteemi, kasutamist jne; kaks põhiharu vt antroponomastika ja
toponomastika
- nimeteaduslik usaldusasutus ee;
office of onomastic expertise en --
Vabariigi Valitsuse poolt määratav ja usaldatavalt pädev teadus- või
haridusasutus, kus on nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajaid
ja mille ülesandeks on anda nimeküsimustes eksperdihinnanguid
- nimeteisend ee;
teisend ee par; variant name en --
nime lühend- või arendvorm
- nimetus ee;
designation? en;
Vrd: nimi --
mis tahes kindlat üksikobjekti tähistav keeleväljend. Erinevalt nimest
võib objekti tähistada ka kirjeldades, st suhtluse seisukohalt vahel
ebaotstarbekalt, mitteökonoomselt, rohkesti tunnuseid lisades. Vrd
"karvane haukuv neljajalgne, kes sai kosmosesse", ökonoomsem "kosmosekoer
Laika" ja nimi Laika
- nimetusalis ee hrv > nimeobjekt ee
- nimetusalis ee par > nimetusese ee
- nimetusese ee;
nimetusalis ee par --
(antud) nimega elutu asi
- nimetuum ee;
core of a name en --
"puhas nimi", hõlmamata hargtäiendit ja liigisõna
(KNS § 15 lg 4). Nt nimes Suur-Karja tn on nimetuumaks
"Karja"
- (nime) täiendosa ee par > atribuut ee
- nimeõpetus ee par > nimeteadus ee
- nimi ee;
name en --
nomineeriv keelend, mis ökonoomsel viisil, atributatsiooni vältides,
eristab ühe isendi tema tülikalt sarnaste liigikaaslaste seast; liik
nimetusi. (Nimi loogikas on mis tahes objekti tähistav
keeleväljend, vrd nimetus.) Nimeobjektide järgi jaguneb elusolendite
nimedeks ja elutute asjade nimedeks. Keelsuse põhjal
eristuvad emakeelsed, võõrkeelsed, hübriid- ja tehisnimed,
struktuurivõõruse põhjal oma-, laen-, võõr- ja
tsitaatnimed, sageduse järgi unikaal- ka
laiatarbenimed. Vt ka nimemoodustus
- oikonüüm ee {kr oîkos 'kodu, elumaja; tuba; loss; tempel'} > asustusnimi ee
- omaladina ee;
national romanization en --
vastava rahva või riigi enda poolt kehtestatud latinisatsioon;
omaladinaga maad on nt Bulgaaria, Hiina ja Kreeka. Omaladinal on
eeldusi saada ühtseks rahvusvaheliseks latinisatsiooniks
- omanimi ee;
emakeelne nimi ee par;
Vrd: võõrkeelne nimi; hübriidnimi; tehisnimi; laennimi; võõrnimi; tsitaatnimi --
ainult omakeelseid elemente (tüvesid, liiteid, lõppe) sisaldav nimi,
millel pole võõraks peetavaid struktuurijooni, nt Salujärv, Saluste
Allikalt. Emakeelsetest elementidest, kuid võõrapäraste
struktuurijoontega nime loetakse tehisnimeks
- onomastika ee par > nimeteadus ee
- oronüüm ee par {kr óros 'mägi, kõrgendik'} > mäenimi ee
- ortograafia ee par > õigekiri ee
- paponüüm ee par {kr páppos 'vanaisa, vaarisa'} > vanaisanimi ee
- patronüüm ee par {kr patér 'isa'} > isanimi ee
- pelagonüüm ee par {kr pélagos 'meri'} > merenimi ee
- perekonnanimi ee;
liignimi ee par; priinimi ee par {eriti seoses 19. saj alguse nimepanekuga eestlastele pärast pärisorjusest vabastamist};
sugunimi ee van; perenimi ee ebas; vahmiil ee van;
väärnimi ee van; surname en; family name en par --
ametlik päritav lisanimi (rühmanimi), isikunime osis.
Tarvitusel mitmenimemalli puhul, antakse edasi perekondlikku liini pidi
(vanemailt lastele), erinevalt nt sugukonnanimest. Tavaliselt
asetseb eesnime järel, harva ees. Eestis pandi perekonnanimed
talupoegadele ajavahemikus 1823--1835
- perenimi ee ebas > perekonnanimi ee
- pilkenimi ee;
byname en --
pilkava varjundiga hüüdnimi
- pisikohanimi ee par > mikrotoponüüm ee
- polisonüüm ee par {kr pólis 'linn'} > linnanimi ee
- potamonüüm ee par {kr potamós 'jõgi'} > jõenimi ee
- pragmonüüm ee par {kr prâgma 'tegu; amet; sündmus; asi; suhtumine'} > asjanimi ee
- praktiline transkriptsioon ee par > transkriptsioon ee
- priinimi ee par {eriti seoses 19. saj alguse nimepanekuga eestlastele pärast pärisorjusest vabastamist} > perekonnanimi ee
- pseudonüüm ee par {kr pseûdos 'vale; viga'} > varjunimi ee
- põhinimi ee par > algnimi ee
- põhinimi ee;
principal name en --
koha ainus ametlik nimi või nimi, mille kõrvale on erandjuhtudel
ametlikult määratud rööpnimi (KNS § 16 lg 1-2)
- põhisõna ee par > determinant ee
- põlisvõõrkeel ee;
indigenous non-Estonian name en --
muu keel peale eesti keele, mida mingis kohas on pikaaegselt kuni
27. septembrini 1939 kasutatud (pärast seda kuupäeva algas Nõukogude
sõjaväebaaside rajamisega seoses ulatuslikum maa-alade tühjendamine,
ümberasustamine jm protsessid, mis muutsid ajalooliselt väljakujunenud
asustuspilti) (KNS § 14 lg 2, § 16 lg 3)
- päriskohanimi ee par > mesotoponüüm ee
- päritav nimi ee par > rühmanimi ee
- pühendusnimi ee;
commemorative name en --
mingi isiku mälestuseks v austuseks määratud kohanimi, mis sisaldab
eesnime(sid) ja perekonnanime (Karl August Hermanni tänav)
või tema täielikku varjunime (A. H. Tammsaare tee) (KNS § 17 lg
3)
- rahvusvaheline nimi ee --
paljudes keeltes enam-vähem samal kujul pruugitav eesnimi
(Anna, Kevin) ***
PP: kuidas nimetada nimesid, millest on keeliti variante: Peeter,
Pierre, Pjotr, Peter, Pekka jne?
- ristinimi ee par {kristlastel} > eesnimi ee
- rööpnimi ee;
alternative name en; parallel name en par --
erandjuhtudel määratav kohanimi, mida võib seatud korra kohaselt
ametlikus kontekstis kasutada põhinime kõrval ja asemel.
Tüüpilisimad rööpnimed on vähemusrahvuste muukeelsed kohanimed või
ametlike loodusnimede kõrval kasutatavad (eestikeelsed) rööpnimed
- rühmanimi ee;
päritav nimi ee par; group name en;
Vrd: individuaalnimi --
nimi, mida inimesed kannavad rühmiti, nt perekonnanimi,
sugukonnanimi
- salanimi ee;
krüptonüüm ee par {kr chrýptos 'salajane, varjatud'};
cryptonym en --
liik individuaalnimesid, mis saadud nt šifreerimise teel
(Osnap < Panso, Onu Thal < Uno Laht jms)
- samanimelisus ee;
use of identical names en --
olukord, kus vähemalt kaks nime on täiskujul samased
- segakeelne nimi ee par > hübriidnimi ee
- selenonüüm ee par {kr seléne 'kuu'} > Kuu-kohanimi ee
- sisekeelne nimi ee par > endonüüm ee
- soonimi ee;
helonüüm ee par {kr hélos 'soine ala, soo'};
gelonüüm ee vig; helonym en --
liik vetenimesid; soo, raba vms nimi
- speleonüüm ee par {kr spélaion 'koobas'} > koopanimi ee
- sugukonnanimi ee;
nomen en,la --
isiku rühmanimi, mida ta kannab kuuluvuse tõttu ühesse või
teise inimrühma (hõimu, suguharusse), on erinevalt perekonnanimest
laiem ja ürgsem; roomlastel nomen gentile, nt Claudius, Tullius
Iulius
- sugunimi ee van > perekonnanimi ee
- suurkohanimi ee par > makrotoponüüm ee
- sõimunimi ee --
halvustava varjundiga hüüdnimi
- sõsarnimi ee hrv > naisvaste ee
- sünkoop ee;
syncope en --
nime lühenemine sisekaoga, nt Nikolaus > Niklas
- zoonüüm ee par {kr zô¸on 'elusolend, loom'} > loomanimi ee
- taevakeha-kohanimi ee;
astrotoponüüm ee par; astro-toponym en --
taevakehal paikneva koha nimi, nt Kuu-kohanimi
- taevakehanimi ee;
astronüüm ee par {kr ástron 'täht'} --
taevakeha (tähe, planeedi vms) nimi
- tavanimi ee;
usual name? en --
mitmiknime see osa, mida isik tavaliselt kasutab nimena, nt
Anna Rosalie asemel Anna. Mõnes riigis joonitakse alla,
nt Asta-Elisabeth, Konrad Michael)
- tavaümberkirjutus ee par {nimekirjutuses} > transkriptsioon ee
- teenimi ee;
dromonüüm ee par {kr drómos 'jooks, marss; teerada; võitlus; jalgtee; vahemaa'};
Vrd: tänavanimi --
tee, maantee jms nimi
- tehisnimi ee;
Vrd: omanimi; võõrkeelne nimi; hübriidnimi; laennimi; võõrnimi --
tehiselemente (tehistüvesid, -liiteid, -lõppe) sisaldav nimi,
nt Kanver. Võib koos loomuliku keele elementidega
moodustada hübriidnime
- teisend ee par > nimeteisend ee
- teknonüüm ee {kr téknon 'sündinu, (kellegi) laps'} --
isiku individuaalnimi, mis saadud isa, vanaisa, vaarisa jne
järgi (araablastel nasab?, nt ibn Muh¸ammad)
- tektonüüm ee {kr tékton 'puutöötegija; käsitööline; kavandaja, autor'} --
isiku individuaalnimi, mis saadud poja järgi (araablastel
kunya?, nt Abu-l-Hasan
- teonüüm ee par {kr theós 'jumal'} > jumalusnimi ee
- terminnimi ee;
Terminus de; term name? en; название-термин ru --
1) liik kohanimesid, kus kohta tähistatakse üksnes geograafilise
terminiga (nt Järv, Linn, Nõmm vms); 2) apellatiiv, mida kasutatakse
isikunime funktsioonis (nt Ema, Isa, Taat, Memm ühe perekonna laste
jaoks)
- topoformant ee;
kohanimeliide ee par --
kohanimes eristatav liide või liitesarnane osis, nt -la, -vere vms
- toponomastika ee;
toponüümika ee par; toponüümia ee ebas --
nimeteaduse haru, mis keskendub kohanimedele e
toponüümidele
- toponüüm ee par {kr tópos 'koht'} > kohanimi ee
- toponüümia ee par > kohanimistu ee
- toponüümia ee ebas > toponomastika ee
- toponüümika ee ebas > kohanimistu ee
- toponüümika ee par > toponomastika ee
- transkriptsioon ee;
tavaümberkirjutus ee par {nimekirjutuses};
praktiline transkriptsioon ee par; transcription en;
Vrd: transliteratsioon --
lähtenime edasiandmine sihtkeele tähestiku abil, arvestades ka
hääldust; transkribeeritud nimest ei ole sageli võimalik eksitusteta
taastada nime lähtekuju
- transliteratsioon ee;
ümbertähtimine ee par; transliteration en;
Vrd: transkriptsioon --
lähtenime täht-täheline edasiandmine sihtkeele kirjasüsteemi märkide
abil; translitereeritud nime järgi saab täpselt taastada lähtenime
kirjapildi
- tsitaatnimi ee --
sihtkeele süsteemiga kohanemata võõrkeelne nimi, mida
kasutatakse algkeelepärasel kujul
- tähend ee hrv > nimeobjekt ee
- tähestikuvahetus ee par {nimekirjutuses} > konversioon ee
- tähetabel ee;
character table en --
reeglistik ühes kirjas (nt vene, ukraina jne kirillitsas) esitatud
nimede ülekandmiseks teise (nt ladina) kirja; reeglistik on esitatav
tabelina, kus lähtekirja üksiktähtedele on vastama pandud tulemkirja
vastavad tähed (nt а = a, б = b, в = v jne). Nime ümberkirjutamisel
eristatakse transliteratsiooni ja transkriptsiooni
- tänavanimi ee;
hodonüüm ee par {kr hodós 'tee, rada, maantee'};
Vrd: teenimi --
tänava, väljaku vm aadressikoha nimi
- unikaalnimi ee --
haruldane nimi, (mingis koosluses) üks kord esinev nimi
- urbanonüüm ee hrv > linnakohanimi ee
- urbonüüm ee par {lad urbs 'linn'} > linnakohanimi ee
- uunikuminimetus ee --
ainuliste objektide (nt päike, maakera) nimetus. Ei ole
nimed keelelises mõttes, kuigi loogikas peetakse nimedeks ka
niisuguseid nimetusi
- vahmiil ee van > perekonnanimi ee
- vaimunimi ee;
demononüüm ee par {kr daímon 'jumal, jumalus, vaim'} --
müütilise olendi nimi
- valenimi ee par > varjunimi ee
- vanaisanimi ee;
paponüüm ee par {kr páppos 'vanaisa, vaarisa'};
paponym en --
isikule vanaisa järgi pandud isikunimeosis, nt Matsi Jaagu Peeter,
Eesti vanemates dokumentides Ado Mardi Jaak. Kasutatakse
ka termineid papo-patronüüm (vaarisanimi) jne
- varjunimi ee;
valenimi ee par; pseudonüüm ee par {kr pseûdos 'vale; viga'};
pseudonym en --
isiku individuaalnimi, mis ei ole ametlik, ent kasutusel nt
kirjaniku- või kunstnikunimena. Tav inimese enda valitud nimi
- vennasnimi ee hrv > meesvaste ee
- vetenimi ee;
hüdronüüm ee par {kr hýdor (hydro-) 'vesi'};
hydronym en;
A: jõenimi; järvenimi; merenimi; soonimi --
veekogu vms nimi
- võõrkeelne nimi ee;
Vrd: omanimi; hübriidnimi; tehisnimi; laennimi --
võõrkeelest ülevõetud või äratuntavalt võõrkeelsetest
elementidest (tüvedest, liidetest, lõppudest) koosnev nimi, millel
võib, aga ei pruugi olla võõraks peetavaid struktuurijooni, nt
Schmidt, Plotnik, Gretchen, Kettunen, Aivars, Toivo
- võõrnimi ee --
sihtkeele süsteemiga teatud määral kohanenud, ent tajutavalt
võõrapärane nimi, millel on vastavaid struktuurijooni:
1) võõrsõnatähed f, š, z, ž (nt Fränk,
Rudolf, Anžeelika); 2) g, b, d nime algul, nt Brita,
Guido, Gertrud; 3) järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk
järgsilbil, nt Adeele, Marleen, Marii
- väikekohanimi ee par > mikrotoponüüm ee
- väikekoht ee;
small place en; minor place en par;
Vrd: aadressikoht --
üldjuhul ühe omavalitsusüksuse piiresse jääv objekt, nt tänav,
liiklusrajatis, ühissõidukipeatus, haljasala, kalmistu vm, mille nime
määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses (KNS § 5 lg 3)
- väliskeelne nimi ee par > eksonüüm ee
- värdnimi ee par > hübriidnimi ee
- väärnimi ee van > perekonnanimi ee
- õigekiri ee;
ortograafia ee par; orthography en --
keele üldkasutatav kirjaviis, kus kehtivad õigekirjanormid; viimases
mõttes vastandub õigekiri n-ö vigasele kirjutusviisile. Õigekirja
konkreetne avaldumismoodus keele, s.o viis, kuidas üht või teist
häälikut või hääldusseika kirjapildis edasi anda, on kirjaviis.
Eesti keele puhul eristatakse nt vana kirjaviisi ja 1870. aastatel
võidule pääsenud uut kirjaviisi
- "õpetatud nimevorm" ee;
learned name form? en;
Vrd: lähtenimi --
eesnime alusvorm, nime (teaduslik) originaalkuju, nt
Johannes < hbr J(eh)ochanan
- ärinimi ee;
firma ee par; company name en; corporate name en par --
asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetus (äriseadustikus)
- üksiknimi ee --
üheliikmeline ees- või perekonnanimi (liht- või liitnimi,
tuletis, tehisnimi), nt Mai, Maili, Annemai; Saar, Saareste,
Saaremäe, Kanver, Rause
- ümbertähtimine ee par > transliteratsioon ee