Postimees, 24.04.1914, lk 6
Täitsa asjata on niisugust vana sissejuurdunud sõna kui "uulits" korraga keelest hakata välja ajama. Mis sest, et ta Vene keelest on saadud! Meil on mitu muudki Slaavi laensõna (saabas, raamat, aken), kuid ei või küsimustki tõusta neid keelest välja tõrjuda. Sõna kohta ei ole tähtis, kust ta on saadud, vaid see, kas ta meie keele fonetika kohaselt kõlab. Ja "uulits" ei sõdi milgi kombel Eesti fonetikale vastu. Ainult kõlaliselt inetumaid ja ebaeestilisi sõnu võiks välja heita, ja ka ainult siis kui võimatu nende asemele paremaid panna. Kui aga sõna kõrvaleheitmisega keel ainete differentserimise mõttes kaotab, nagu käesoleval juhtumisel, siis on seesugune purism otse kahjulik ja hukkamõistetav. - Mõned (näit. Fr. Tuglas) soovitavad ja tarvitavad "uulitsa" asemel "tänavat": ka asjata ja tarbetu meie arvates. Mis häda pärast see vahetegemine küla "tänava" ja linna "uulitsa" vahel ära kaotada, kui see kord keeles olemas?
Joh. Aavik.
{Vaadatud Postimees kuni 24. kuni 16. aprillini k.a., ent algset ettepanekut ei leidnud.}