Tallinna Teataja, 31.12.1919 (nr 286), lk 6
Juba mõne aasta eest hakkasid mõned "uulitsa" asemel "tänavat" tarvitama. Nüüd viimasel ajal on "tänav" jõudnud "uulitsa" peaaegu sootumaks välja tõrjuda, eriti just meie ametlikus ja ametnikkude keeles. Aga ka ajalehtedes ja isegi nende kuulutustes ei näe enam muud kui "tänav" ja ikka ainult "tänav". "Uulits" näib saanud surnud sõnaks. Kas peab ta seks jääma?
Mis põhjus sundis "uulitsa" kõrvale heitma ja ta asemele "tänava" võtma? Ja kas see põhjus ka õige ja mõistlik on?
Ma ei tea, kellele esimeseks seesugune mõte pähe tuli "uulitsa" vastaseks ja hävitajaks hakata, igatahes oli siin arvatavasti põhjuseks see tähelepanek, et "uulits" on Vene laensõna.
Aga õigupoolest mis sellest? See asjaolu, et miski sõna on laensõna, ja olgugi koguni Vene keelest, ei tarvitse vähematki ta tarvituskõlvulisust vähendada. Peaasi on siin, et võõras laensõna oleks laenaja keele jumeline või selleks muutunud ja keelele omaseks harjunud. Ja seda on igatahes "uulits": ts-lõpulisi kahesilbilisi sõnu on meil olemas. Pealegi on "uulits" minu subjektiivse tundmuse järele suursugusema kõlaga kui "tänav" ja seepärast kohasem linna omi tähendama.
"Uulitsat" sellepärast põlata, et ta Vene keelest on, kas teate, mis see on? See on naiivne purism, s. o. lapselik, naiivne püüe keelt kõigist võõrast algupära olevaist sõnadest puhastada, sellepärast ainult et need teatakse võõrad olevat. Sõnad, mille võõrast algupära ei tunta, laseb naiivne purist kõiges rahus keeles edasi elada. Nii kahtlemata leiab naiivne purist sõna "pekker" hirmsa olevat, sest ta oskab Saksa keelt ja teab, et see sealt pärit, kuna tal aga Rootsi keelest saadud "pagari" vastu midagi ei ole, sest et ta Rootsi keelt ei tunne ja "pagarit" vahest päris Eesti sõnaks peab.
Sellega ei ole öeldud, et me siin "pekkerit" soovitaksime. Selleks ei ole ühtki põhjust, sest et "pagar" samas tähenduses juba olemas ja et "pagarit" eesõigustab kauaaegne kirjakeele traditsioon. Kui meil "pagarit" ei oleks, võiks "pekker" väga hästi ta aset täita.
"Uulitsa" ja "tänava" vahekord aga on ühe asjaolu läbi veel veidi isesugune: nad ei ole oma tähenduselt mitte täiesti identilised, s. o. ühesugused: "tänav" käib küla, "uulits" linna kohta. Seda keeles ammust ajast olevat vahetegemist korraga kaotada, tähendaks keelt asjata vaesemaks teha.
Aga "uulitsas" ärritab mitmeid ikkagi ta Vene algupära. See aga on naiivne purism, nagu seletasime. Järjekindlad olles peaksid nad siis ka kõiki muid Vene laensõnu põlgama, nagu "aken, saabas, rist, raamat", ja püüdma neid keelest kõrvaldada.
Vahest on mõnede kohta mõjunud see tähelepanek, et Soome keeles "uulitsat" ei ole. Seal on "uulitsa" asemel "katu". Kuid me ei tarvitse soomlasi vähematki nende "katu" pärast kahetseda ega nende ees oma "uulitsa" pärast häbeneda. Sest soomlaste "katu" pole ka oma, vaid on laensõna, küll mitte Vene, vaid Rootsi keelest.
Järelikult ei ole ühtki mõistlikku põhjust (peale naiivse purismi, mis mõistlik ei ole) "uulitsat" kõrvale heita ja selle asemele "tänavat" võtta.
Kokku võttes on järgmised asjaolud selle "uuenduse" vastu:
Tahaksime seepärast loota, et see "tänava"-narrus pea jäetaks (muidugi ühes "tänavaakendega", "tänavalehtedega", "tänavapoistega" jne.) ja linna "tänavast" kõneldes jälle endine ilus "uulits" tarvitusele võetaks.
Märkus. Palutakse kõik muudki Eesti lehed see kirjutus ära trükkida.