Tallinna Teataja, 27.09.1919 (nr 209), lk 6
M. Martna on sõjakäigu "Sots-s" tänava vastu alganud, mida "Teatajas" nr. 207 keegi anonüüm vahvalt toetab, nimetades neid, kes kirjutavad "tänav" "täiesti iseseisvuseta ja moe järel jooksjateks ajakirjanikkudeks, kirjanikukesteks ja mõneks salmide tagujateks".
Lubage, herra anonüüm suur-kirjanik, et Teile meele tuletan, et Fr. Tuglas juba ammu kirjutas omis novelles "tänav" ja ons Tuglas kirjanikukene, kes jookseb moe järele - just ümberpöördult, mood jookseb seekord kirjaniku järel, s. o. Tuglase ja teiste järel, keda veel keegi pole avalikult "tagujaks" nimetanud.
Keelt ilustavad, puhastavad ja rikastavad kirjanikud ja keelemehed, mitte poliitikamehed, hra seltsimees Martna! Võiksite oma energiat parem kirjutustes tarvitada, mis meile väljaspool kasulikud, poliitika alal. Keele alal satute rappa.
Teie kurjustate, miks me külalt tänava ära võtvat ja nõuate kategooriliselt, et külale jäägu tänav ja linnale uulits ja kutsute meie esivanemad appi - aga kas on Teil kindlustus, et meie esivanemad "uulitsat" tarvitasid? Uulitsa saime venelastelt, kuid linnad ja sellega ka teed, mis linnas olemas, olid meil ammu enne Vene iket. Kui järjekindel olla järjekindel olla, siis ei oleks sakslased "Straße't" ega venelased "улица't" linnades tarvitada võinud, sest need sõnad on võetud ju ka maalt. Eks?
Selle "Nevski prospektiga" olete küll vist meelega eksinud: nii "tänava" kui ka uulitsa kõrval võime väga hästi prospekti tarvitada, üks teist ei sega, ja mis oleks Teil selle vastu, kui meil Tallinnas oleks "iseseisvuse prospekt".
Ma kirjutan igapäev sõna "tänav", saapaid aga, nagu Te seda õnnetult võrdluseks tarvitate, ehk paar korda aastas (ma ei angelda saabastega). Kõnelete veel tänavate sillutamisest. Aga kui tuleb kord aeg, ja ta tuleb, kui külas teid sillutatakse, kas viite siis "uulitsa" maale?
Muidugi on meil palju laenusõnu, kuid iga väljatõrjutud laenusõna puhul on asja rõõmustada.
Maha kõik, mis meile vähegi Vene iket meele tuletab!
Lõpuks veel: "tänaval nurki ei olegi" hüüate vaimurikkalt. "Uulitsal" pole ka nurki, vaid nurgad on majadel ja plankudel.
A. A.
Toimetuse märkus: Nätavasti on A. A. nende hulgast, kellele see puutumata püha, mis Fr. Tuglas "omis novelles" kirjutanud. Meie hindame kirjanikke, aga meie ei ole nende vastu nagu katoliiklased Rooma paavsti vastu, kõike vääramatuks pidades, mis see ütleb ja kudas ütleb. Just nende vastu oli meie märkus sihitud, kes pimedast peast ja iseseisvusetalt autoriteete järele ahvivad. Oleme valmis tähtsamate keelemeeste õnnelikka uuendusi ja tähtsamate kirjanikkude poolt tarvitusele võetud õnnelikka sõnu ja vorme võimalikult kiiresti võidule aitama. Aga pimedast peast ahvimise vastu on igaühe kohus võidelda, ja seda ahvimist leidub kõige enam iseseisvuseta algajate suletarvitajate hulgas.
A. A. ütleb lõpuks isegi tõsise argumendi "tänava" kaitseks ja "uulitsa" vastu välja. Ja see on: "Maha kõik, mis meile vähegi Vene iket meele tuletab!"
Seda oleks ta kohe alguses pidanud ütlema, siis ei oleks Tuglase autoriteetlist toetust tarvis olnud.
A. A. kibedus Vene vastu on arusaadav, ja põhjendatud, rahvusliselt isegi väga ilus. Aga ärgem saagem niisugusteks narrideks kui sakslased ilma sõja algul, kes oma keelt nõnda "puhastasid", et see juba mõistlikumates sakslasteski ainult lõbusat naeru äratas.
Ja veel tuleks väga palju Venest laenatud sõnu oma keelest välja heita, kui A. A. nõu järele tahaksime käia. Samuti peaks meie väga suure hulga Saksa sõnadega tegema, mis aastasadade jooksul meie keelesse sattunud ja seal samasuguse kodaniku-õiguse saanud kui "uulits". Sest Saksa Landeswehriga oli meil sõda ja Saksa ikke all oleme väga kaua äganud.
Noor-Eesti ja "Siuru" mehed on väga palju sõnu Soomest laenanud. Kui nüüd eeldada, et kord Soomega sõda võiks tulla (mis küll võimata on) eks peaks siis kõike Soomest laenatud sõnu välja heitma, kui järjekindlad tahame olla?!
Armas A. A.! Teie vihane hüüe on nii aukartust äratav, aga, oh saatuse irooniat! selles hüüdeski ei ole teie ilma Venest laenatud "ikketa" *) läbi saanud!
*) Ike - иго.