Vaba Maa, 14.01.1920 (nr 10), lk 2
Selle pealkirja all kirjutab Joh. Aavik "Tallinna Teatajas" ja jõuab otsusele, et peaks "uulits" tarvitama, aga mitte "tänav". Huvitav, et kõige agaram keeleuuendaja ise uuenduse vastu hakkab kõnelema, mis nii ruttu ja imekiiresti läbi läks. Ja ometi võime seda üheks õnnelikumaks uuenduseks nimetada.
Joh. Aavik nimetab seda purismiks, et "uulits" ära heideti sellepärast, et ta Vene keelest on ja "tänav" asemele võeti. Purismist ei võiks siin juttu olla. Ehk kui purismist rääkida, kas ei ole see samuti purism, kui Joh. Aavik hakkab nüüd veel nõnda hilja "tänava" vastu võitlema. Kas ehk see ka natuke naiivne pole?
Mis siis õigustab "tänavat" rohkem kui "uulitsat"? Kas mitte just see, et meie nüüd igal pool "oma" tahaksime näha? Kas ei õigusta ka see juba "tänavat", et ta nii ruttu ja imekiiresti läbi läks. Selle uuenduse juures ei kahelnud keegi silmapilkugi. Kui meil on Eestis nüüd omad linnad ja omad külad, miks ei peaks siis meil omad "tänavad" olema.
Joh. Aavik küsib, et ei tea, kellele see mõte kõige esmalt pähe tuli, et "uulitsat" kõrvale heita ja "tänavat" asemele võtta. See ei olnud aga nii lihtne, ega tulnud nii juhusliselt. Juba paar kolm aastat tagasi võis siin ja seal kirjanduses "uulitsa" asemel "tänavat" märgata. Kui ma ei eksi, tarvitas kirjanik Tammsaare kõige esmalt "uulitsa" asemel "tänav". Niisama tegi seda ka F. Tuglas. Ja et nüüd igal pool "tänav" tarvitusel, näib nii loomulik olevat ja on tunne, kuidas võisimegi nii kaua "uulitsat" tarvitada, kui meil "tänav" olemas.
Ja nüüd Aaviku asjaolud, mis uuenduse vastu on. - 1) Uulitsat õigustab keele põline traditsioon. Vaat' see see asi ongi, et ka keeles, nagu mujalgi ei tohiks põline traditsioon niisuguseks suuruseks saada, mis edenemist takistaks. Aga kui on mõni viga või õnnetu sõna traditsiooniliseks saanud, nagu seda "uulitski" on, mis siis teha? Siit järgneb, et traditsioon ei õigusta veel igat asja, mis on, et see ka peaks jääma. Ka keeles ei peaks rohkem surnukehi sallitama, kui mujal. Keel allub samuti edenemisseadustele, nagu kõik muu, ja kas ei seisa keeleuuendus selles, et vormid ja sõnad, mis pole otstarbekohased ja on vananenud, peavad kaduma ja uued otstarbekohasemad nende asemele astuma. See on ju Joh. Aaviku enese järele nii. Miks siis siin teistsugust seisukohta võtta.
2) "Uulitsa" ja "tänava" vahel olla teatav vahe. Jah, see näib nii olevat. Aga ligemalt vaadates ei ole ometigi nii. Teame ju, et külast on saanud alev ja alevist linn ja lõppude lõpuks on linna tänav oluliselt seesama, mis küla tänavgi. Ja vahet võib väga ilusasti teha, kui tahetakse, kui öeldakse küla tänav ja linna tänav.
3) "Uulits" olla kõlavam kui "tänav". Noh siin vist küll palju vaielda ei maksa, kumb ilusam. Igatahes üks põhjus oli, et "tänav" nii ruttu läbi läks, et ta ilusam ja kõlavam. Aga see on ju maitse asi ja maitseid on palju.
Imelik on siin see asjaolu, et Joh. Aavik on ju suur "u" hääliku vastane, mis inetult kõlada, aga sõnas "uulits" on koguni kaks "u".
4) Aavik peab "tänava" tarvitusele võtmist naiivseks purismiks. See ei ole purism. Rahvas viis selle uuenduse just nagu loomusunnil läbi.
Ei peaks enam mingit juttu "uulitsa" uuesti tarvitusele võtmisest olema, kui meil on "oma tänav" niihäasti omas linnas kui omas külas ja omal maal.
J. Roos.