Üleüldiselt pruugitaw kirjawiis

Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul 25. Märtsil 1886 siginenud heaksarwamised. Üles kirjutanud J. Kurrik.
Olevik, 07.04.1886, nr 15, lk 1


[- - -]

§ 5.

[- - -]
9) Eesti Wene Saksa ja kõigi maade ja rahwaste nimesid tuleb kui genitiwisid suure algustähega kirjutada; neist sünnitatud omadussõnad ja tegusõnad (eestistama, kõige eestim jne) ja sõna saks, kui ta isandat tähendab, weikese algustähega.

[- - -]

11) Wõõraste sõnade ja nimede kirjutamise kohta oli ja on raske üleüldist seadust teha. Täieste Eestikeeli wäljarääkimise järele ei wõi neid kõiki mitte kirjutada, ja täieste wõõra kirjawiisi järele ka mitte. Pealegi langewad need sõnad ja nimed mitmesse seltsi. a) Täieste Eesti sõnadeks saanud on näituseks: tahwel krihwel kihwt konwerents kontsert kubermang wiisika -- sellepärast kirjutame nendes f asemel hw, umbhealelise järel w, c ja g asemel k, z (c) asemel ts. -- b) Piiblis olewad nimed jäägu umbhealeliste poolest muutmata, s. o. nõnda kui nad Eesti keelses piiblis on, kuid pikk lausaheal esimeses silbis tuleb kahe tähega kirjutada, näituseks: Taawet Mooses Luukas. -- d) Historialised inimeste nimed jäägu nõnda, kuidas neid teaduslistes kirjades kirjutatakse, nende wäljaütlemist tähendatagu, kus tarwis, klambrite wahel, näituseks: Newton (njutn). -- e) Kohtade nimed kirjutame enamaste Eesti kirjawiisi järele ja räägime Eesti rõhuga, s. o. esimest silpi rõhtudes, näituseks: Ahwrika Amerika Aasia Taanimaa Berlin Paris.

12) Ladina trükikirja (Antiqua) kohta soowiti, et seda ikka enam ja enam hakataks pruukima.

[- - -]


Need punktid räägiti Eesti Kirjameeste Seltsis 8 tunni wältusel kõik järgimööda läbi. Neid ette tuues lisasin igakord juurde, mis nende kohta endistes läbirääkimistes ja ajalehtedes ja minu kätte tulnud kirjades oli arwatud. Siin on mull selle asja kohta weel ütelda, et eesseiswad arwamised weel mitte otsani walminud otsused ei ole, sest "hea asi nõuab aega" ja "aegamööda asjad käiwad." Suwel saada, nagu teada olen saanud, mõned kirikuõpetajad Uue Testamendi kirjawiisi pärast nõuupidamisele Tartusse kokku tulema, nende hulgas ka õpetaja Kallas Walgast ja Dr. Hurt Peterburist. Eesti Kirjameeste Seltsi lähem koosolek peetakse 17. Juunil; siis saab ka Dr. Weske Tartus olema. Loota on, et siis kirjawiis saab walmima ja ühendus algama. Seniks aga palun mulle selle asja kohast materjaali ikka edasi lahkeste kätte saata.

Kooliõpetaja J. Kurrik
Tartus.


(Vastukaja: "Mõtted üleüldise kirjawiisi kohta." Kirjutanud Mag. A. Nooli. -- Olevik 19.05.1886, nr 21, lk 1; 27.05.1886, nr 22, lk 1. Nr 21:)

[- - -]

11. Eesti keeli piibel ärgu olgu meile nimede kirjutuses mitte mõõdu puuks, kõige wähemalt umbhäälikute kirjutuses. Loota on, et piibel (testament) uuel kirjawiisil ilmub, et säälgi nimede kirjutamist enam algukeele järele toimetatakse. Sellepärast ei wõi meie praeguse piibli kirjawiisi pääle waadata, waid peame nimesid nõnda kirjutama, kudas nad algukeele järele kõige õigemad on.

[- - -]