Sirp ja Vasar 29.01.1988 (5), lk 13
Toetan Uno Ussisoo ettepanekut 13. novembri SVs. Ta on puudutanud olulisimat punkti eesti nimede transkribeerimisel vene keelde. Praegused reeglid vajaksid minu meelest ka muus osas revideerimist (häirib nt. erand Отепя; ää, öö, üü, ee edastamine). Omakeelsete nimede kaitsmine moonutuste eest teistes keeltes kuulub samuti keeleökoloogilisse mõtteviisi.
Et Eesti pealinna nimi on võõrkeelses tekstis tihti ära nuditud, selles oleme süüdi ka muudel põhjustel peale passiivsuse üleliidulisel tasandil oma asja eest väljas olla. Näiteks saadavad meie asutused välismaale mõnikordki pelgalt oma venekeelsed nimed ja aadressid. Tulemusena võib meile saabuvatelt saadetistelt leida: INSTITUTU... AKADEMIY NAUK ESTONSKOY SSR, TALLIN. Selle peale me nagu ei tulekski, et iga meie institutsiooni nime võime võõrkeelses tekstis kirjutada eestikeelsena, rääkimata aadressist: mitte Sõpruse Avenue, vaid Sõpruse pst, mitte Nunne Street vaid Nunne [tänav] 12; täiesti lubatav ingliskeelses tekstis on nt. Tartu Riiklik Ülikool. See on praegu rahvusvaheliselt tunnustatud seisukoht. Me pingutame tõlkimisega tihtilugu üle.
Mäletan koolipõlvest üht kõrgkoolis inglise keelt tudeerivat praktikanti, kes kirjutas tahvlile nuditud Tallinna. Meie imestuse peale kostis ta, et õppejõud nõudvat sedamoodi (oli 1972. aasta). Olen väliskirjavahetuses kogenud: ühe-enniline variant on ladinatähelises maailmas mõnelpool juba niivõrd kinnistunud, et isegi vaatamata korrektsele tagasiaadressile kirjutatakse valesti (Soomest!). Prantsuse keeles oleks õige nimekuju ka häälduse pärast oluline.
Lisaksin U. Ussisoo infole seda, et Таллинн-variandil eksisteerivad soliidses eas pretsedendid 30. aastate Eesti venekeelses kirjasõnas. Samuti olen neid näinud 40. ja 50. aastate vahetusel siin ilmunud venekeelseis trükistes.
UNO SCHULTZ
Järelmärkus.
Nähtavasti on põhjust Tallinna kirjutamist ja muid nimeedastusprobleeme lähemal ajal vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis eraldi arutada. Siinkohal märkigem vaid, et praegused transkribeerimisreeglid võimaldavadki transkribeerida vene Таллин kujul Tallin. Siiski on meie venekeelsete perioodikaväljaannete "Таллин" ja "Вечерний Таллин" puhul Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsioonis kokku lepitud kirjutada need ladinatäheliselt "Vetšerni Tallinn" ja "Tallinn" kujul. Tallinna puhul on probleemi tuum ikkagi selles, kuidas saavutada venekeelne kuju Таллинн. Kui see on juba olemas, kaovad ka transkribeerimisraskused (jääb ühene Таллинн > Tallinn).