Esimesena kandis Nargen Opera ette Pietro Metastasio libretole kirjutatud "Üksiku saare", mille Haydn on kirjutanud küll paar aastat pärast "Elu kuu peal". PIETRO METASTASIO ehk kodanikunimega Pietro Trapassi (1698–1782) on poeet, keda ülemaailmselt tunnevad muusikud ilmselt paremini kui kirjandusinimesed. Napolis oma libretistikarjääri alustanud Metastasiost sai Viinis aastal 1730 Habsburgide – algul Karl VI ja seejärel Maria Theresia – õukonnapoeet, samuti kujunes temast opera seria, itaalia "tõsise ooperi" libretode põhilooja.
Tema libretodele on oopereid kirjutanud suur osa 18. sajandi tähtsamatest heliloojatest: kui nimetada ainult kõige kuulsamaid, siis peale Haydni on Metastasio tekste kasutanud näiteks Händel, Gluck ja Mozart – kõik eri põlvkondadest mehed. Kaja Irjas väidab Metastasio 300. sünniaasta puhul TeMuKis ilmunud artiklis (1998), et kokku olevat Metastasio tekstidele loodud oopereid üle 800. Erinevalt paljudest teistest libretodele pühendunud literaatidest on Metastasio esindatud ka itaalia kirjandusloo õpikutes ja käsiraamatutes.
Enamasti tõstetakse esile Metastasio teksti kergust ja selgust, tundepuhtust, ehkki tänapäevasele lugejale/kuulajale mõjub ta muidugi dekoratiivse (kui mitte tühja) trafaretikasutajana. Klassitsistlikus vaimus ühtsuse reegleid järgivale opera seria'le on iseloomulik ka moraalitõstev ja kehtiva ilmakorra õigsust kinnitav õnnelik lõpp, mistõttu seda ˛anri nimetati ka opera seria a lieto fine. Nii "Üksiku saare" kui ka ooperi "Elu kuu peal" aariad on da capo-aariad, nii et libretode lugeja võib endale ette kujutada, kuidas teksti korrati.
"Üksik saar" on üles ehitatud väga lihtsalt, selles loos pole opera seria'le iseloomulikku konflikti kohuse ja kire vahel. Loos on kenasti kaks tegelaspaari: kaks keerukamat ja vaevatumat, kaks lihtsamat ja siiramat tegelast, kes lõpuks arusaamatuse lahenedes kõik oma õnne leiavad. Loo näilise naiivsuse ja pateetilisuse varjus saab ehk siiski aimata dekadentlikku peent huumorit. Võimalik, et Silvia oma hirvega lihtsalt kehastab 18. sajandil õhus olnud rikkumata looduse ja süütu "õilsa metslase" idealiseerimist. Aga võimalik, et selles võib näha ka väikest irvet ajastu ideede üle.
"Elu kuu peal" valmis Veneetsia teatrimehel Carlo Goldonil 1750. aastal; selle dramma giocoso kirjutas ta libretoks kohalikule heliloojale Baldassare Galuppile. Hiljem on samale libretole ooperi kirjutanud peale Haydni veel hea hulk heliloojaid; Giovanni Paisiello on kuupealset elu viisistanud lausa kahel korral.
CARLO GOLDONI (1707–1793) oli üliviljakas teatrikirjanik, kes on ainuüksi libretosid kirjutanud 50 ringis. Komöödiaid on tal sadakond ning kogu looming tervikuna ulatub 250 teatritükini. Goldoni on Eestiski tuntud, näiteks esietendus eelmisel aastal Vene Teatris tema "Trahter Mirandolina".
"Elu kuu peal" on tõeline jant, mille kõige löövam külg ongi lihtne mahlakas huumor. Omas "sotsiaalses realismis" kasutab Goldoni igapäevakeelt (mõnedes teostes ka veneetsia dialekti), erinevalt oma kaasaegsest Metastasiost ta poeetilise kõrgstiili poole mitte ei vaatagi. "Elu kuu peal" on klassikaline kelmilugu, mille kaudu malbe moralist Goldoni laseb oma pahelisel (kitsil ja himural!) kangelasel tegelikult paremaks saada. Kuupealse elu allhoovuseks on heatahtlik irvitus tolleaegse teadushuvi üle, samuti apla lootuse üle kuskilt paremat maailma leida. (Iseloomulikult saavad ümberrõivastumistriki kaudu kuu peal valitsejaiks teenijad – see oli sotsiaalseid hierarhiaid pooldava Goldoni jaoks kahtlemata magus nali.)
Need tekstid on lauldavad tõlked, kirjutatud kõigepealt noodi alla ja alles siis arvutisse ümber löödud. Seetõttu näevad nad ehk ka veidi teistmoodi välja kui muud luule- või draamatõlked, kuna tõlkimisel tuli arvesse võtta väga mitmeid parameetreid: lisaks lihtsalt riimimisele ja sisu edastamisele tuli silmas pidada muusika liikumist, rõhke, pause, fraasiloogikat ja lõpuks näiteks ka häälikuid. Kui ma "Üksiku saare" ühes aarias kasutasin sõna "hääbun" nõnda, et silp "hää-" jäi pika noodi peale, oli Helen Lokuta, kes pidi aariat laulma, üsna tõre, ehkki laulis lõpuks hääbumise siiski ära. Järgmises tõlgitud ooperis "Elu kuu peal" sättisin pikkadele nootidele püüdlikult a-d, u-d ja o-d.
Ooperitõlkel on tegelikult Eestis üsna pikk traditsioon (vt ka Ninniku nr. 8, tõlkeklassika saatesõna). Esimene tõlgitud ooper, Konrad Kreutzeri "Öömaja Granadas", esietendus "Estonias" aastal 1908, ja sestpeale on oopereid vahelduva eduga ikka tõlgitud, olgu tõlgete tase milline tahes. Ooperite tõlkimises võib näha teatavat reformistlikku elementi: "maakeelde" panduna saab võõrast ja kaugest teosest justkui igaühele kättesaadav kunst. Ka Nargeni projektide mõte oli tuua (õukondlik) ooper eesti vaatajale tõlke kaudu võimalikult lähedale, lasta eestlasel laval toimuvaga otse suhestuda. Iseäranis nali ja koomika kipuvad võõras keeles kaduma minema – ega itaaliakeelne ooper ole mõni inglisekeelne telesari. Ja ehkki on paratamatu, et sopranite lauldud tekstist läheb osa kaduma, tekib mingi emotsionaalne side teosega ka lihtsalt teadmisest, et see arusaamatu tekst on tegelikult sinu oma keeles. Tõlkeooper on kulukas missioon; muuhulgas tuleb arvestada sedagi, et laulja, kes õpib oma osa ära eesti keeles, ei saa päheõpitut mujal maailmas kasutada.
Maarja Kangro
Haydni lehekülgi
http://www.haydn.dk/
http://www.classicalarchives.com/haydn.html
http://w3.rz-berlin.mpg.de/cmp/haydnj.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Haydn
Haydni ühingud Inglismaal ja Ameerikas
http://haydnsocietyofgb.netfirms.com/
http://www.haydnsocietyofnorthamerica.org/
Metastasio lehekülgi
http://www.metastasio.co.uk/
http://www.recmusic.org/lieder/m/metastasio/
http://www.nndb.com/people/536/000107215/
http://www.hoasm.org/VIIIB/Metastasio.html
http://www.theatrehistory.com/italian/metastasio.html
"Üksik saar" itaalia keeles
http://www.librettidopera.it/isodis/isodis.html
Carlo Goldoni lehekülgi
http://en.wikipedia.org/wiki/Carlo_Goldoni
http://www.imagi-nation.com/moonstruck/clsc93.html
"Elu kuu peal" itaalia keeles
http://www.librettidopera.it/mluna/mluna.html
sisu