VVS tüübid

Sissejuhatus

VVS-i tüübitabel esitab esitab iga VVS-i tüübi kohta järgmised andmed:

1. VVS-tüübi iseloomustus, mis koosneb kolmest osast:

  1. tüvi: kõik tüvevariandid (vt tüvekoodid) ning lõpu- ja sisemuutuste olemasolu;
  2. formatiivid: tähtsamate põhivormide (vt vormikoodid) formatiivivariandid;
  3. tüübikirjeldus: iga põhivormi (vt vormikoodid) jaoks tema tüvevariant ja formatiivivariant.

2. Tüübivastavused kõigis teistes allikates koos eristavate tunnustega (kui ühele VVS-tüübile vastab mitu tüüpi teises allikas).



VVS: 01 vallatu

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - a0r (i>e[i)
  lõpumuutus ei
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
01 a0[] a0[] a0[t]   a0[te] a0|a0r[id] a0|a0r[i]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
01 kõrge  
ÕS'99
  
08 ohutu a0-tüvi: lõpus {aeuo}, pl p: a0[id]
09 väeti a0-tüvi: lõpus i, pl p: a0r[id]
ÕS'76
  
01 osuti a0-tüvi: 3+ silpi & lõpus i, pl p: a0r[id]
02 ohutu a0-tüvi: 3+ silpi & lõpus {aeuo}, pl p: a0[id]
08 kõrge a0-tüvi: 2 silpi & lõpus {aeuo}, pl p: a0[id]
09 veski a0-tüvi: 2 silpi & lõpus i, pl p: a0r[id]
Peebo
  
04 aasta-õpik a0-tüvi: 3+ silpi
04 aasta a0-tüvi: 2 silpi

VVS: 02 õpik

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - b0r (i>e[i)
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVSsg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
02 a0[] b0[] b0[t]   b0[te] b0|b0r[id] b0|b0r[i]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
02 lapsik  
00 ¤ köömen, paras, tuhat, valmis, kurat
++00 ¤ üks+ainsam, üks+ainumas
ÕS'99
  
08 õpik, kindel LM, b0-tüvi: lõpus {aeu}, pl p: a0[id]
09 redel, number LM, b0-tüvi: lõpus i, pl p: a0r[id]
11 raudne, primaarne LM: Cne > Cse, pl p: a0[id]
++00 ¤ üks+ainsam, üks+ainumas
ÕS'76
 N={lmnrv}, L={lr}
03 lapsik LM: 0 > {aeu}, a0-tüvi: 2+ silpi, pl p: a0[id]
04 album LM: 0 > i, a0-tüvi: 2+ silpi, pl p: a0r[id]
05 tore LM: 0 > da
07 seitsmes LM: s > nda
10 jõukas LM: s > 0
11 tähtis/kuulus LM: Vs > sa, Cne > Csa
12 kindel LM: VN > Na
13 ankur LM: ur > ru
14 number LM: eL > Li, pl p: a0r[id]
15 aus LM: 0 > {aeu}, a0-tüvi: 1 silp, pl p: a0[id]
16 loend LM: 0 > i, a0-tüvi: 1 silp, pl p: a0r[id]
17 vaikne LM: Cne > Cse
00 ¤ köömen, paras, tuhat, valmis, kurat
++00 ¤ üks+ainsam, üks+ainumas
Peebo
  
04 aasta-number LM: VC > CV
04 aasta-raudne LM: Cne > Cse, Cne > Csa
04 aasta-õpik b0-tüvi: 3+ silpi
04 aasta b0-tüvi: 2 silpi

VVS: 02&08 õpik&tütar

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

02 sg n: III välde
08 sg n: II välde

tüübikirjeldused:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
02 a0[] b0[] b0[t]   b0[te] b0|b0r[id] b0|b0r[i]
&08 an[] bt[] an[t]   an[de] bt[id] bt[i]

¤ korsten, vastel


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
02 lapsik  
ÕS'99
  
08&38 kindel&aken  
ÕS'76
  
12 kindel  
Peebo
  
04 aasta-number  

VVS: 03 vaher

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   an - bt - btr (i>e[i)
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
03 an[] bt[] bt[t]   bt[te] bt|btr[id] bt|btr[i]

¤ aher, vaher, manner, tanner


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
17 ergas_1    
ÕS'99
    
09 number LM: er > ri, pl p: a0r[id] ¤ manner, tanner
36 tõrges LM: er > ra, pl p: a0[id] ¤ aher, vaher
ÕS'76
    
12 kindel LM: er > ra, pl p: a0[id] ¤ aher, vaher
14 number LM: er > ri, pl p: a0r[id] ¤ manner, tanner
Peebo
    
04 aasta-number    

VVS: 03~05 tõrges (vaher~liige)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   an - bt
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
03 an[] bt[] bt[t]   bt[te] bt[id] bt[i]
~05 ~an[t]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
17~18 ergas_1~ergas_2  
++00 ¤ üks+ainus
ÕS'99
  
35 armas LM: as > sa
36 tõrges LM: {eiu}s > sa
++00 ¤ üks+ainus
ÕS'76
  
11 tähtis/kuulus  
++00 ¤ üks+ainus
Peebo
  
07 hoolas  

VVS: 04 ase

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
04 a0[] b0[] a0[t]   b0[te] b0[id] b0[i]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
03 ase  
ÕS'99
  
10 ase  
ÕS'76
  
06 ase  
Peebo
  
04 habe  

VVS: 05 liige

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   an - bt
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
05 an[] bt[] an[t]   bt[te] bt[id] bt[i]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
18 ergas_2  
00 ¤ kohus
++00 ¤ pool+teist, pool+teist+kümmend; +teist, +teist+kümmend, +kümmend
ÕS'99
  
32 pääse, ranne  
35 armas ¤ kohus
++45 # ¤ pool+teist, pool+teist+kümmend
++46 viis+teist[+kümmend] ¤ +teist, +teist+kümmend
++47 viis+kümmend ¤ +kümmend
ÕS'76
  
39 liige/seitse 
00 ¤ kohus
++00 ¤ pool+teist, pool+teist+kümmend; +teist, +teist+kümmend, +kümmend
Peebo
  
07 liige  
07 hammas ¤ kohus

VVS: 06 mõte

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   an - at
  lõpumuutus ei
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
06 an[] at[] an[t]   an[te] at[id] at[i]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
19 saade  
ÕS'99
  
31 mõte, hinne  
ÕS'76
 K={kpt}, G={gbd}
27 mõte SM: K > KK
28 saade SM: G > K
29 kolle SM: laadimuutused
30 aine SM: ainult välde
00 ¤ loe
Peebo
  
07 mõte  

06&01 mõte&vallatu
06 sg n: II välde
01 sg n: III välde

tüübikirjeldused:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
06 an[] at[] an[t]   an[te] at[id] at[i]
&01 a0[] a0[] a0[t]   a0[te] a0[id] a0[i]

¤ ahne, ihne, kaine, kiire, kärme, terve, tiine
¤ saanu, keenu, teinu, viinu, käinu, läinu, näinu, võinu, olnu, tulnu, joonu, loonu, poonu, toonu, surnu, jäänu, löönu, söönu, müünu


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
19 saade  
ÕS'99
  
31&08 mõte&ohutu  
ÕS'76
  
30 aine  
Peebo
  
07&04 mõte&aasta  

VVS: 07 hammas

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   an - bt - btr (i>e[i)
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
07 an[] bt[] an[t]   an[te] bt|btr[id] bt|btr[i]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
20 puhas  
ÕS'99
  
33 ratas, kallas LM, bt-tüvi: lõpus {aeu}, pl p: bt[id]
34 rukis LM, bt-tüvi: lõpus i, pl p: btr[id]
ÕS'76
 K={kpt}, G={gbd}
31 ratas SM: K > KK
32 vilgas SM: G > K
33 teivas/kinnas SM: laadimuutused
34 võõras SM: ainult välde
Peebo
  
07 hammas  

VVS: 07~05 kallis (hammas~liige)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   an - bt - btr (i>e[i)
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
07 an[] bt[] an[t]   an[te] btr[id] btr[i]
~05 ~bt[te]

¤ kallis, kaunis


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
20~18 puhas~ergas_2  
ÕS'99
  
34 rukis  
ÕS'76
  
34 võõras  
Peebo
  
07 hammas  

VVS: 08 tütar

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   an - bt
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p t
  pl g de
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
08 an[] bt[] an[t]   an[de] bt[id] bt[i]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
21 sammal  
ÕS'99
 L={lr}, R={lrn}
37 küünal LM: aL > La, el > le
38 aken LM: eR > Ra, ar > re
ÕS'76
 L={lr}, R={lrn}
35 küünal LM: aL > La
36 aken LM: eR > Ra
37 kannel LM: el > le
38 tütar LM: ar > re
Peebo
  
07 tütar  

VVS: 09 katus

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
09 a0[] b0[] a0[t]   a0[te] b0[id] b0[i]

a0-tüvi: 1 silp & lõpus s / 2 silpi & I/II välde & lõpus s


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
04 soolane  
00 ¤ omas, vennas, ões, kälis, nõos, juus
ÕS'99
  
13 tehas  
ÕS'76
  
20 teos b0-tüvi: 2 silpi & III välde
21 tehas b0-tüvi: 3 silpi & I/II välde
00 ¤ omas, vennas, ões, kälis, nõos, juus
Peebo
  
05 soolane-vaene b0-tüvi: 2 silpi & III välde
05 soolane b0-tüvi: 3 silpi & I/II välde

VVS: 10 soolane

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - c0
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  pl g te
  pl p id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
10 a0[] b0[] c0[t]   c0[te] b0[id] b0[i]

a0-tüvi: 2 silpi & III välde & lõpus ne / 3 silpi & I/II välde & lõpus ne


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
04 soolane 
++00 ¤ see+samane, see+samune, too+samane, too+samune; see+sinane
ÕS'99
  
13 soolane  
++41+13 #+soolane ¤ see+samane, see+samune, too+samane, too+samune
++00 ¤ see+sinane
ÕS'76
  
18 vaene b0-tüvi: 2 silpi & III välde
19 soolane b0-tüvi: 3 silpi & I/II välde
++00 ¤ see+samane, see+samune, too+samane, too+samune; see+sinane
Peebo
  
05 soolane-vaene b0-tüvi: 2 silpi & III välde
05 soolane b0-tüvi: 3 silpi & I/II välde

VVS: 10?12 vastastikune (soolane?oluline)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - c0 ? b0v
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt se
  pl g te
  pl p id ? -V{i}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
10 a0[] b0[] c0[t]   c0[te] b0[id] b0[i]
?12 ?c0[se] ?b0v[] ?b0v[]

a0-tüvi: 5+ silpi & lõpus ne / 4 silpi & III välde & lõpus ne
(¤ asfaldine, kompvekine, reastikune, samblikune)


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
04 soolane  
ÕS'99
  
13~12 # b0-tüvi: 4 silpi & III välde
14 põletikuneb0-tüvi: 5+ silpi
ÕS'76
  
19) soolane  
Peebo
  
05 soolane-vastastikune  

VVS: 11 harjutus

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - b0v
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt se
  pl g te
  pl p -V{i}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
11 a0[] b0[] a0[t] a0[se] a0[te] b0v[] b0v[]

a0-tüvi: 3 silpi & lõpus s


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
05 oluline  
ÕS'99
  
12 peegeldus  
ÕS'76
  
26 harjutus  
Peebo
  
05 tööline-rahvalikkus a0-tüvi: 3 silpi & lõpus lisus / matus
05 oluline a0-tüvi: 3 silpi (v.a lisus / matus)

VVS: 11?09 mõistetavus (harjutus?katus)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - b0v
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt se
  pl g te
  pl p -V{i} ? id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
11 a0[] b0[] a0[t] a0[se] a0[te] b0v[] b0v[]
?09 ? ?b0[id] ?b0[i]

a0-tüvi: 4+ silpi & lõpus s


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
05 oluline  
ÕS'99
  
15 mõistetavus  
ÕS'76
  
26) harjutus  
Peebo
  
05 tööline-rahvalikkus a0-tüvi: 4+ silpi & lõpus lisus / matus
05 soolane-vastastikune a0-tüvi: 4+ silpi (v.a lisus / matus)

VVS: 11~09 raskus (harjutus~katus)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - b0v
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt se
  pl g te
  pl p -V{i} ~ id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
11 a0[] b0[] a0[t] a0[se] a0[te] b0v[] b0v[]
~09 ~ ~b0[id] ~b0[i]

a0-tüvi: 2 silpi & III välde & lõpus s


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
05 oluline  
ÕS'99
  
12~13 üldine  
ÕS'76
  
25) raskus  
Peebo
  
05 tööline-rahvalikkus a0-tüvi: 3+ silpi (kogu sõnas) & lõpus ikkus
05 tööline a0-tüvi: 2 silpi & III välde

VVS: 12 oluline

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - c0 - b0v
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt se
  pl g te
  pl p -V{i}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
12 a0[] b0[] c0[t] c0[se] c0[te] b0v[] b0v[]

a0-tüvi: 4 silpi & lõpus ne / 3 silpi & lõpus ke


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
05 oluline  
00 ¤ teineteise, üksteise
++00 ¤ üks+ainuke(ne), üks+ainumane
ÕS'99
  
12 oluline  
45 # ¤ poolteist (poolteise)
++00 ¤ üks+ainuke(ne), üks+ainumane
ÕS'76
  
22 teine ¤ teine, naine, poolteist
24 oluline  
00 ¤ teineteise, üksteise
++00 ¤ üks+ainuke(ne), üks+ainumane
Peebo
  
05 oluline  

VVS: 12?10 tööline (oluline?soolane)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - c0 - b0v
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt se
  pl g te
  pl p -V{i} ? id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
12 a0[] b0[] c0[t] c0[se] c0[te] b0v[] b0v[]
?10 ? ?b0[id] ?b0[i]

a0-tüvi: 3 silpi & III välde & lõpus line/lane/mine/kene / 2 silpi & III välde & lõpus ke


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
05 oluline  
00 ¤ äike, päike, väike, äikene, päikene, väikene
ÕS'99
  
12~13 üldine  
12 oluline ¤ äike, päike, väike, äikene, päikene, väikene
ÕS'76
  
23) üldine  
00 ¤ äike, päike, väike, äikene, päikene, väikene
Peebo
  
05 tööline  

VVS: 12~10 üldine (oluline~soolane)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - c0 - b0v
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt se
  pl g te
  pl p -V{i} ~ id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
12 a0[] b0[] c0[t] c0[se] c0[te] b0v[] b0v[]
~10 ~ ~b0[id] ~b0[i]

a0-tüvi: 3 silpi & III välde & lõpus ne


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
05 oluline  
ÕS'99
  
12~13 üldine  
ÕS'76
  
23) üldine  
Peebo
  
05 tööline  

VVS: 13 suur

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - an - bn - bnv
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt de
  pl g te
  pl p i

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
13 at[] bn[] at[t] at[de] an[te] at[i] bnv[]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
35 uus  
++00 ¤ teine+pool
ÕS'99
  
30 suur  
ÕS'76
  
83 suur  
00 ¤ leem, mees
++00 ¤ teine+pool
Peebo
  
06 keel  
06 # ¤ mees

VVS: 14 uus

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - an - bn - ct - cn
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt de
  pl g te
  pl p i

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg psg adt pl g pl p Rpl
14 at[] bn[] ct[t] ct[de] cn[te] at[i] an[i]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
35 uus  
00 ¤ voos; laps, uks
++00 ¤ vaene+laps
ÕS'99
  
27 uus SM: s > 0
28 vars SM: rs > rr
29 kaas SM: s > ne
30 suur ¤ laps, uks
++30 +suur ¤ vaene+laps
ÕS'76
  
84 uus SM: s > 0
85 vars SM: rs > rr
86 kaas SM: s > ne
00 ¤ voos; laps, uks
++00 ¤ vaene+laps
Peebo
  
06 uus SM: s > 0
06 uus-vars SM: rs > rr
06 uus-küüs SM: s > ne
06 # ¤ laps, uks; vaenelaps

VVS: 15 käsi

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - bn - ct - cn
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p tt
  sg adt tte
  pl g te
  pl p  

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
15 at[] bn[] ct[tt] ct[tte] cn[te] at[] at[]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
36 käsi  
ÕS'99
  
26 käsi  
ÕS'76
  
87 käsi  
Peebo
  
06 käsi  

VVS: 16 kõne

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - a0g
  lõpumuutus ei
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p t
  sg adt  
  pl g de
  pl p sid

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
16 a0[] a0[] a0[t] a0g[] a0[de] a0[sid]  

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
06 tubli  
ÕS'99
  
07 ratsu, kere  
ÕS'76
  
40 kõne a0-tüvi: 2 silpi & I välde
41 tubli a0-tüvi: 2+ silpi & II välde
42 lauljanna a0-tüvi: 3+ silpi & lõpus nna
Peebo
  
03 tubli a0-tüvi: 2+ silpi & II välde
03 tubli-kõne a0-tüvi: 2 silpi & I välde
03 tubli-lauljanna a0-tüvi: 3+ silpi & lõpus nna

VVS: 16&01 kõne&vallatu

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

16 sg n: II välde
01 sg n: III välde

tüübikirjeldused:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
16 a0[] a0[] a0[t] a0g[] a0[de] a0[sid]  
&01 a0[] a0[] a0[t]   a0[te] a0[id] a0[i]

¤ aula, kirju


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
06 tubli ¤ aula
06&01 tubli&kõrge ¤ kirju
ÕS'99
  
07&08 ratsu&ohutu  
ÕS'76
  
41 tubli ¤ aula
41&08 tubli&kõrge ¤ kirju
Peebo
  
03 tubli ¤ aula
03&04 tubli&aasta ¤ kirju

VVS: 17 saba

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - a0g
  lõpumuutus ei
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p  
  sg adt  
  pl g de
  pl p sid ~ -V{ieu}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
17 a0[] a0[] a0[] a0g[] a0[de] a0[sid]~a0v[] a0v[]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
07 kõva pl p: a0[sid]~a0v[-u]  
08 pesa pl p: a0[sid]~a0v[-i]  
09 kivi pl p: a0[sid]~a0v[-e] ¤ kivi, huvi, kruvi, muna
11 vilu pl p: a0[sid]  
++00 ¤ see+sama, too+sama, üks+sama  
ÕS'99
    
03 pesa, saba, arutelu    
++41+03 #+pesa ¤ see+sama, too+sama  
++00 ¤ üks+sama  
ÕS'76
 G={bdg}, H={C, v.a G}  
44 vilu pl p: a0[sid], a0-tüvi: lõpus HV  
45 udu pl p: a0[sid], a0-tüvi: lõpus GV  
46 kõva pl p: a0[sid]~a0v[-u], a0-tüvi: lõpus Ha  
47 saba pl p: a0[sid]~a0v[-u], a0-tüvi: lõpus Ga  
48 pesa pl p: a0[sid]~a0v[-i]  
++00 ¤ see+sama, too+sama, üks+sama  
Peebo
    
02 pesa    

VVS: 17~16 mini (saba~kõne)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0
  lõpumuutus ei
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p ~ t
  sg adt  
  pl g de
  pl p sid

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
17 a0[] a0[] a0[]   a0[de] a0[sid]  
~16 ~a0[t]

¤ rubla, vedru, kahju
¤ iga
¤ midi, vadi, -vugi, logo
¤ hula, ikebana, mini, -mari, jüri, harakiri, origami, homo, sumo, skiso, poro, jojo, memo, ksero, polo, demo, dino


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
06 tubli sg p: a0[t] ¤ rubla, vedru, kahju
11 vilu sg p: a0[]  
00 ¤ iga  
ÕS'99
    
03 pesa, saba, arutelu sg p: a0[]  
07 ratsu sg p: a0[t] ¤ rubla, vedru, kahju
ÕS'76
    
41 tubli sg p: a0[t] ¤ rubla, vedru, kahju
44 vilu sg p: a0[]  
45 udu sg p: a0[] ¤ midi, vadi, -vugi, logo
00 ¤ iga  
Peebo
    
02 pesa    
03 tubli ¤ rubla, vedru, kahju  

VVS: 18 sõda

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - an - atg - atv - anv
  lõpumuutus ei
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p  
  sg adt  
  pl g de
  pl p sid ~ -V{ieu}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
18 at[] an[] at[] atg[] at[de] at[sid]~atv[] anv[]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
25 tuba pl p: at[sid]~atv[-e]
26 rida pl p: at[sid]~atv[-u]
28 vagu pl p: at[sid]
ÕS'99
  
16 rida, sõda  
ÕS'76
  
50 rida/sõda pl p: at[sid]~atv[-u]
51 tuba pl p: at[sid]~atv[-e]
52 jõgi/vagu pl p: at[sid]
53 õde/madu pl p: at[sid], adt: --
Peebo
  
06 rida  

VVS: 19 seminar

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - b0v
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p  
  sg adt  
  pl g de
  pl p -V{e}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
19 a0[] b0[] b0[] b0[] b0[de] b0v[] b0v[]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
10 seminar  
ÕS'99
  
06 seminar  
ÕS'76
  
49 muuseum  
Peebo
  
02 pesa-seminar  

VVS: 19&02 seminar&õpik

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

19 sg n: 3 silpi, vokaalide vahel silbipiir
02 sg n: 2 silpi, i/e hääldub nagu j

tüübikirjeldused:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
19 a0[] b0[] b0[] b0[] b0[de] b0v[] b0v[]
&02 a0[] b0[] b0[t]   b0[te] b0r[id] b0r[i]

a0-tüve lõpus -eum, -ium, -ia{lnr}, -io{lnr}


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
10 seminar  
ÕS'99
  
06~09 akvaarium  
ÕS'76
  
49) muuseum  
Peebo
  
02 akvaarium  

VVS: 20 nimi

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 - b0g
  lõpumuutus jah
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p | *d
  sg adt  
  pl g de
  pl p sid

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
20 a0[] b0[] b0[] / *[d] b0g[] b0[de] b0[sid]  

* lühenenud tüvi


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
12 tüvi sg p: b0[]  
13 tuli sg p: *[d] ¤ tuli, lumi, uni, mõni, meri, veri
00 ¤ kusi  
ÕS'99
    
04 suvi sg p: b0[]  
05 tuli sg p: *[d] ¤ tuli, lumi, uni, mõni, meri, veri; kusi
ÕS'76
    
43 nimi    
00 ¤ kusi  
Peebo
    
02 pesa-nimi    

VVS: 21 jõgi

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - bn - btg
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p  
  sg adt  
  pl g de
  pl p sid

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
21 at[] bn[] bt[] btg[] bt[de] bt[sid] 

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
29 jõgi  
++00 ¤ pool+teist+sada; +sada
ÕS'99
  
17 jõgi  
++45 # ¤ pool+teist+sada
++48 viis+sada ¤ +sada
ÕS'76
  
52 jõgi/vagu  
++00 ¤ pool+teist+sada; +sada
Peebo
  
06 rida  

VVS: 22 sepp

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - bt - bn - btv - bnv
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p  
  sg adt  
  pl g de
  pl p sid ~ -V{ieu}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
22 at[] bn[] bt[] bt[] bt[de] bt[sid]~btv[] bnv[]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
22 kurt pl p: bt[sid]~btv[-e]
23 kurb pl p: bt[sid]~btv[-i]
24 tark pl p: bt[sid]~btv[-u]
27 õu pl p: bt[sid] ¤ sau-a, pau, sau-e, ladrakai; põu, kõu, õu
00 ¤ üks, kaks, igaüks
++00 ¤ viimne+päev
ÕS'99
  
20 paks, forell, kabinet at-tüvi: lõpus C, bn-tüvi: 2+ silpi, pl p: bt[sid]~btv[-e]
21 külm, täht at-tüvi: lõpus C, bn-tüvi: 2+ silpi, pl p: bt[sid]~btv[-i]
22 õrn, leib at-tüvi: lõpus C, bn-tüvi: 2+ silpi, pl p: bt[sid]~btv[-u]
23 sai at-tüvi: lõpus V
24 pood at-tüvi: lõpus C, bn-tüvi: 1 silp
44 # ¤ üks, kaks, igaüks
++00 ¤ viimne+päev
ÕS'76
 Q={kptfš}, K={kpt}, G={gbd}
54 hind/nahk SM: laadimuutused, bn-tüvi: 2 silpi, LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-u]
55 vend SM: laadimuutused, bn-tüvi: 2 silpi, LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-i]
56 kuusk SM: laadimuutused, bn-tüvi: 2 silpi, LM: 0 > e
57 tund/jaht SM: laadimuutused, bn-tüvi: 2 silpi, LM: 0 > i
58 järsk SM: laadimuutused, bn-tüvi: 2 silpi, LM: 0 > u
59 vakk SM: QQ > Q, LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-u]
60 sepp SM: QQ > Q, LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-i]
61 kukk SM: QQ > Q, LM: 0 > e
62 kott SM: QQ > Q, LM: 0 > i
63 jutt SM: QQ > Q, LM: 0 > u
64 tark SM: K > G, LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-u]
65 ränk SM: K > G, LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-i]
66 luik SM: K > G, LM: 0 > e
67 vaat SM: K > G, LM: 0 > i
68 kimp SM: K > G, LM: 0 > u
69 õrn SM: ainult välde, LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-u]
70 külm SM: ainult välde, LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-i]
71 järv SM: ainult välde, LM: 0 > e
72 hall SM: ainult välde, LM: 0 > i, lühike vokaal
73 toon SM: ainult välde, LM: 0 > i, pikk vokaal
74 paks SM: ainult välde, LM: 0 > u
75 värss SM: ss > s
76 pood/hoog SM: laadimuutused, bn-tüvi: 1 silp
00 ¤ haug; üks, kaks, igaüks
++00 ¤ viimne+päev
Peebo
  
06 jõud at-tüvi: 1 silp, bn-tüvi: 1 silp
06 sepp at-tüvi: 1 silp, bn-tüvi: 2 silpi
06 sepp-kontsert at-tüvi: 2 silpi (kogu sõna) & 2 III välde

VVS: 23?22 hein (hein?sepp)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at ? an - bt - bn - btv - bnv
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p  
  sg adt  
  pl g te ? de
  pl p sid ~ -V{ieu}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
23 at[] bn[] bt[] bt[] an[te] bt[sid]~btv[] bnv[]
?22 ?bt[de]

¤ kael, nael, pael, nõel, sõel, hein, sein, kaun, õun, kaer, ais, vits, saks (btv[-u])
¤ koer, oks, ots (btv[-i])
¤ püks; poiss (btv[-e])


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
30~22 kael~kurtpl p: bt[sid]~btv[-e]
30~23 kael~kurb pl p: bt[sid]~btv[-i]
30~24 kael~tark pl p: bt[sid]~btv[-u]
ÕS'99
  
25 hein, vits  
ÕS'76
  
69 õrn LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-u]
70 külm LM: 0 > a, pl p: bt[sid]~btv[-i]
72 hall LM: 0 > i, SM: ainult välde
75 värss LM: 0 > i, SM: ss > s
Peebo
  
06 sepp  

VVS: 24 padi

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   an - bt - bn - btv - bnv
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p  
  sg adt  
  pl g de
  pl p sid ~ -V{ieu}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
24 an[] bn[] bt[] bt[] bt[de] bt[sid]~btv[] bnv[]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
32 nõder pl p: bt[sid]~btv[-u]
33 tühi pl p: bt[sid]~btv[-e]
34 oder pl p: bt[sid]~btv[-i]
23 kurb ¤ põli, tali, tõri
24 tark ¤ saajad
00 ¤ õlu, rohi, rehi, ruhi
ÕS'99
  
18 nali, sõber  
07 ratsu ¤ õlu
20 paks ¤ rohi
21 täht ¤ rehi, ruhi
ÕS'76
  
77 padi/nali an-tüvi: lõpus V, pl p: bt[sid]~btv[-u]
78 tühi an-tüvi: lõpus V, pl p: bt[sid]~btv[-e]
79 sõber an-tüvi: lõpus C, pl p: bt[sid]~btv[-u]
80 oder an-tüvi: lõpus C, pl p: bt[sid]~btv[-i]
81 puder an-tüvi: lõpus C, pl p: bt[sid]~btv[-e]
58 järsk ¤ rohi
71 järv ¤ põli, tali, tõri
00 ¤ rehi, ruhi; saajad; õlu
Peebo
  
06 sõber an-tüvi: lõpus C
06 sõber-padi an-tüvi: lõpus V
06 sepp ¤ rohi, põli, tali, tõri, rehi, ruhi; saajad
06 # ¤ õlu

VVS: 25 õnnelik

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - bt - bn - btv - bnv
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  sg p  
  sg adt  
  pl g -V{e} ~ de
  pl p sid ~ -V{e}

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
25 at[] bn[] bt[] bt[] bnv[]~bt[de] btv[]~bt[sid] bnv[]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
31 õnnelik  
ÕS'99
  
19 õnnelik  
ÕS'76
  
82 õnnelik  
Peebo
  
06 lugemik at-tüvi: 3+ silpi
06 lugemik-ohtlik at-tüvi: 2 silpi (kogu sõna) & 2 III välde

VVS: 25&02 õnnelik&õpik

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

25 sg n: 2 x III välde
02 sg n: II välde

tüübikirjeldused:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
25 at[] bn[] bt[] bt[] bnv[]~bt[de] btv[]~bt[sid] bnv[]
&02 a0[] b0[] b0[t]   b0[te] b0|b0r[id] b0|b0r[i]

¤ ümbrik, politseinik, kolhoosnik, sovhoosnik


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
31 õnnelik  
ÕS'99
  
19&08 õnnelik&õpik  
ÕS'76
  
82&03 õnnelik&lapsik  
Peebo
  
06&04 lugemik&õpik  

VVS: 26 idee

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - a0r (VV>V[id)
  lõpumuutus ei
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  sg p d
  pl g de
  pl p sid ~ id

tüübikirjeldus:

VVS sg n sg g sg p sg adt pl g pl p Rpl
26 a0[] a0[] a0[d]   a0[de] a0[sid]~a0r[id] a0r[i]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
14 pai pl p: a0[sid] ¤ hea, pea
15 idee pl p: a0[sid] ~ a0r[id]  
16 luu pl p: a0r[id] ¤ maa, soo, kuu, luu, muu, puu, truu, suu, öö, töö, vöö
ÕS'99
    
01 koi, partii pl p: a0[sid]  
02 luu, trofee pl p: a0[sid] ~ a0r[id] ¤ hea, pea
ÕS'76
    
88 luu pl p: a0r[id] ¤ maa, soo, kuu, luu, muu, puu, truu, suu, öö, töö, vöö
89 idee pl p: a0[sid] ~ a0r[id]  
90 koi pl p: a0[sid] ¤ hea, pea
Peebo
   
01 idee at-tüvi: lõpus ee (võõrsõnad)  
01 koi at-tüvi: lõpus VV  
01 puu ¤ maa, soo, kuu, luu, muu, puu, truu, suu, öö, töö, vöö  

VVS: 00

tähised, allikad

¤ kõik
¤ mina, ma, sina, sa, tema, ta
¤ ise, enda, enese, iseenda, iseenese
¤ see, too
¤ kes, mis
¤ keegi, kumbki, miski, ükski


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
00  
ÕS'99
  
21 külm,täht ¤ kõik
39 # ¤ mina, ma, sina, sa, tema, ta
40 # ¤ ise, enda, enese, iseenda, iseenese
41 # ¤ see, too
42 # ¤ kes, mis
43 # ¤ keegi, kumbki, miski, ükski
ÕS'76
  
00  
Peebo
  
00  
06 sepp ¤ kõik

VVS: 27 elama

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0
  lõpumuutus ei
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  S s
  DA da
  GE ge
  TUD tud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
27 a0[ma]
a0[da]		 a0[mata]
a0[ge]		 a0[v]
a0[b]		 a0[s]
a0[me]		 a0[sin]
a0[tud]		 a0[sime]
a0[takse]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
37 kirjutama  
42 võima ¤ muuma, määma
ÕS'99
  
50 elama, ihalema, treima a0-tüvi: 2 silpi & I/II välde;
a0-tüvi: 3+ silpi & lõpus mitte ta/da;
¤ treima, kaema, täima
51 muutuma a0-tüvi: 2+ silpi & III välde
52 kirjutama a0-tüvi: 3+ silpi & lõpus ta/da
ÕS'76
  
91 kirjutama a0-tüvi: 3+ silpi
92 muutuma a0-tüvi: 2+ silpi & III välde
94 valama a0-tüvi: 2 silpi & I/II välde
115 võima ¤ treima, kaema, täima; muuma, määma
Peebo
  
01 võima ¤ muu, mää
01 võima-treima ¤ trei, kae, täi
02 elama-asuma a0-tüvi: 2 silpi & I välde
02 elama-siblima a0-tüvi: 2 silpi & II välde
02 elama-muutuma

a0-tüvi: 2+ silpi & III välde
02 elama-kirjutama a0-tüvi: 3 silpi
02 elama-esitlema a0-tüvi: 3 silpi & lõpus Cle
02 elama-näitlikustama a0-tüvi: 4+ silpi

VVS: 28 leppima

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - an
  lõpumuutus ei
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  S s
  DA da
  GE ge
  TUD tud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
28 at[ma]
at[da]		 at[mata]
at[ge]		 at[v]
an[b]		 at[s]
an[me]		 at[sin]
an[tud]		 at[sime]
an[takse]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
43 õppima  
00 ¤ nägema, tegema; pidama (pidi)
ÕS'99
  
55 õppima SM: mitte-laadimuutused
56 sündima SM: laadimuutused, an-tüvi: 2 silpi
57 lugema SM: laadimuutused, an-tüvi: 1 silp
66 nägema ¤ nägema, tegema
ÕS'76
 Q={kptfš}, K={kpt}, G={gbd}
104 õppima SM: QQ > Q
105 liikuma SM: K > G
106 veerima SM: ainult välde
107 sündima/pühkima SM: laadimuutused, an-tüvi: 2 silpi
108 lugema SM: laadimuutused, an-tüvi: 1 silp
00 ¤ nägema, tegema; pidama (pidi)
Peebo
  
03 õppima-rääkima SM: mitte-laadimuutused
03 õppima-lugema SM: laadimuutused

VVS: 28~27 tekkima (leppima~elama)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - an ~ a0
  lõpumuutus ei
  sisemuutus jah ~ ei
formatiivid:    
  S s
  DA da
  GE ge
  TUD tud

tüübikirjeldus:

VVS MA

DA

 MATA
GE		 V
B		S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
28 at[ma]
at[da]		 at[mata]
at[ge]		 at[v]
an[b]		 at[s]
an[me]		 at[sin]
an[tud]		 at[sime]
an[takse]
~27 ~a0[ma]
~a0[da]		 ~a0[mata]
~a0[ge]		 ~a0[v]
~a0[b]		 ~a0[s]
~a0[me]		 ~a0[sin]
~a0[tud]		 ~a0[sime]
~a0[takse]

¤ vettima, süttima, hukkuma, rappuma, vappuma, võppuma; lehtima (ÕS'76: 92)
¤ settima, lekkima, lõppema (ÕS'76: 104)
¤ tekkima, sattuma (ÕS'76: 104~92)
¤ kaikuma (ÕS'76: 105)
¤ küündima; sulgema, sulgima, soiguma (ÕS'76: 107)
¤ hälbima, pürgima (ÕS'76: 107~92)
¤ pügama (ÕS'76: 108~94)


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
43~37 õppima~kirjutama    
ÕS'99
    
55~51 õppima~muutuma SM: mitte-laadimuutused ~ ei  
56~51 sündima~muutuma SM: laadimuutused ~ ei  
57~50 lugema~elamaSM: laadimuutused ~ ei ¤ pügama
ÕS'76
 Q={kptfš}, K={kpt}, G={gbd}  
92) muutuma SM: ei  
104) õppima SM: QQ > Q  
104~92 õppima~muutuma SM: QQ > Q ~ ei  
105) liikuma SM: K > G  
107) sündima/pühkima SM: laadimuutused  
107~92 sündima~muutuma SM: laadimuutused ~ ei  
108~94 lugema~valama

SM: laadimuutused ~ ei

¤ pügama
Peebo
    
03~02 õppima~elama    

VVS: 29 hüppama

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - an
  lõpumuutus ei
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  S s
  DA ta
  GE ke
  TUD tud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
29 at[ma]
an[ta]		 at[mata]
an[ke]		 at[v]
at[b]		 at[s]
at[me]		 at[sin]
an[tud]		 at[sime]
an[takse]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
48 tõmbama  
ÕS'99
  
67 hüppama SM: mitte-laadimuutused
68 tõmbama SM: laadimuutused
ÕS'76
 Q={kptfš}, K={kpt}, G={gbd}
100 hüppama SM: QQ > Q
101 tõukama SM: K > G
102 kuulama SM: ainult välde
103 tõmbama/raiskama SM: laadimuutused
Peebo
  
04 hakkama-aitama SM: mitte-laadimuutused
04 hakkama-lendama SM: laadimuutused

VVS: 29~27 laastama (hüppama~elama)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:  at - an ~ a0
  lõpumuutus ei
  sisemuutus jah ~ ei
formatiivid:    
  S s
  DA ta ~ da
  GE ke ~ ge
  TUD tud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
29 at[ma]
an[ta]		 at[mata]
an[ke]		 at[v]
at[b]		 at[s]
at[me]		 at[sin]
an[tud]		at[sime]
an[takse]
~27 ~a0[ma] ~a0[da] ~a0[mata] ~a0[ge] ~a0[v] ~a0[b] ~a0[s] ~a0[me] ~a0[sin] ~a0[tud] ~a0[sime] ~a0[takse]

¤ saastama, laastama; öördama


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
   
48~37 tõmbama~kirjutama    
ÕS'99
    
67~51 hüppama~muutuma SM: mitte-laadimuutused ¤ saastama, laastama
68~51 tõmbama~muutuma SM: laadimuutused ¤ öördama
ÕS'76
    
102 kuulama SM: ainult välde ¤ saastama, laastama
103 tõmbama/raiskama SM: laadimuutused ¤ öördama
Peebo
    
04 hakkama-aitama SM: mitte-laadimuutused  
04 hakkama-lendama SM: laadimuutused  

VVS: 30 riidlema

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - bn
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  S s
  DA da
  GE ge
  TUD dud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
30 at[ma]
bn[da]		 at[mata]
bn[ge]		 at[v]
at[b]		 at[s]
at[me]		 at[sin]
bn[dud]		 at[sime]
bn[dakse]
Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
49 võitlema  
ÕS'99
  
69 õmblema  
ÕS'76
 K={kpt}, G={gbd}
96 hüplema SM: ainult välde, at-tüves: lühivokaal K
97 võitlema SM: K > G
98 pöörlema SM: ainult välde, at-tüves: mitte lühivokaal K
99 vaidlema SM: laadimuutused
96~99 hüplema~vaidlema ¤ mõtlema, ütlema
Peebo
  
04 õmblema-vestlema SM: mitte-laadimuutused
04 õmblema-vaidlema SM: laadimuutused

VVS: 31~27 kõnelema (rabelema~elama)

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   a0 - b0 ~ a0
  lõpumuutus jah ~ ei
  sisemuutus ei
formatiivid:    
  S s
  DA da
  GE ge
  TUD dud ~ tud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
31 a0[ma]
b0[da]		 a0[mata]
b0[ge]		 a0[v]
a0[b]		 a0[s]
a0[me]		 a0[sin]
b0[dud]		a0[sime]
b0[dakse]
~27  
~a0[da]		  
~a0[ge]		      
~a0[tud]		  
~a0[takse]

a0-tüvi: 3 silpi, lõpus ele (v.a Kele) K{=kpt}


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
38~37 kõnelema~kirjutama  
ÕS'99
  
53~50 tegelema~ihalema  
ÕS'76
  
93) kõnelema  
Peebo
  
02 tegelema  

VVS: 32 seisma

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - bn
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  V ev
  S is
  DA ta
  GE ke
  TUD tud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
32 at[ma]
at[ta]		 at[mata]
at[ke]		 at[ev]
bn[b]		 at[is]
bn[me]		 at[in]
at[tud]		 at[ime]
at[takse]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
45 tõusma  
00 ¤ jooksma
ÕS'99
  
62 tõusma  
ÕS'76
  
114 tõusma  
00 ¤ jooksma
Peebo
  
03 seisma  

VVS: 33 naerma

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - bn
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  V ev
  S is
  DA da
  GE ge
  TUD dud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
33 at[ma]
at[da]		 at[mata]
at[ge]		 at[ev]
bn[b]		 at[is]
bn[me]		 at[sin]
at[dud]		 at[sime]
at[dakse]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
44 laulma  
ÕS'99
  
61 laulma  
ÕS'76
  
113 laulma  
Peebo
  
03 laulma  

VVS: 34 saatma

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - bn - cn
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  V ev
  S is
  DA a
  GE ke
  TUD tud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
34 at[ma]
at[a]		 at[mata]
at[ke]		 at[ev]
bn[b]		 at[is]
bn[me]		 at[sin]
cn[tud]		 at[sime]
cn[takse]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
46 püüdma cn-tüvi: 1 silp
47 petma cn-tüvi: 2 silpi
00 ¤ mõskma, laskma, puskma, käskma
ÕS'99
  
58 saatma cn-tüvi: 2 silpi
63 murdma cn-tüvi: 1 silp
64 mõskma ¤ mõskma, laskma
00 ¤ puskma, käskma
ÕS'76
  
109 petma cn-tüvi: 2 silpi, SM: ainult välde
110 saatma cn-tüvi: 2 silpi, SM: t > d, t > 0
111 andma cn-tüvi: 1 silp, SM: nd > nn, rd > rr
112 püüdma cn-tüvi: 1 silp, SM: d > 0
00 ¤ mõskma, laskma, puskma, käskma
Peebo
  
03 saatma at-tüve lõpus t / p
03 murdma at-tüve lõpus d
03 seisma ¤ mõskma, laskma, puskma, käskma

VVS: 35 nutma

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - bn - ct - cn
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  V ev
  S is
  DA a
  GE ke
  TUD tud

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
35 at[ma]
ct[a]		 at[mata]
at[ke]		 ct[ev]
bn[b]		 ct[is]
bn[me]		 at[sin]
cn[tud]		 at[sime]
cn[takse]

at-tüves: lühivokaal K


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
47 petma    
ÕS'99
    
59 petma cn-tüvi: 2 silpi  
60 jätma cn-tüvi: 1 silp ¤ katma, matma, võtma, jätma, kütma
ÕS'76
    
109 petma    
Peebo
    
03 saatma    

VVS: 36 tulema

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   an - bt - bn - ct - cn
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  S i
  DA a
  GE ge
  TUD dud
  TAKSE akse

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
36 an[ma]
ct[a]		 an[mata]
bn[ge]		 an[v]
an[b]		 bn[i]
an[me]		 bn[in]
bt[dud]		 bn[ime]
cn[akse]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
39 tulema ¤ tulema, olema, panema, minema, surema  
00 ¤ pesema, kusema  
ÕS'99
    
54 tulema inf: ct[a] ¤ tulema, olema, panema, minema, surema
65 pesema inf: ct[ta] ¤ pesema, kusema
ÕS'76
    
00 ¤ tulema, olema, panema, minema, surema; pesema, kusema  
Peebo
    
02 tulema    

VVS: 36&27 tulema&elama

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

36 sg n: lõpus Kelema K{=kt}
27 sg n: lõpus Klema  

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
36 an[ma]
ct[a]		 an[mata]
bn[ge]		 an[v]
an[b]		 bn[i]
an[me]		 bn[in]
bt[dud]		 bn[ime]
cn[akse]
&27 a0[ma]
a0[da]		 a0[mata]
a0[ge]		 a0[v]
a0[b]		 a0[s]
a0[me]		 a0[sin]
a0[tud]		 a0[sime]
a0[takse]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
  
39&37 tulema&kirjutama  
ÕS'99
  
54&50 esitelema&esitlema  
ÕS'76
  
95 esit(e)lema  
Peebo
  
02 tulema-käsitelema  

VVS: 37 võima

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - an
  lõpumuutus ei
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  S s
  DA da
  GE ge
  TUD dud
  TAKSE dakse

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
37 at[ma]
at[da]		 an[mata]
an[ge]		 at[v]
at[b]		 at[s] / *t[i]
an[me]		 an[sin] / *t[in]
at[dud]		 an[sime] / *n[ime]
at[dakse]

* lühenenud tüvi


Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
42 võima ipf: at[s] ¤ keema, leema, võima; naima, näima
00 ipf: *t[i] ¤ saama, jääma
ÕS'99
    
49 # SM: jah, ips: at[dud] ¤ keema, leema, võima; saama, jääma
50 treima SM: ei, ips: a0[dud](~0[tud]) ¤ naima, näima
ÕS'76
    
115 võima ¤ keema, leema, võima; saama, jääma; naima, näima; laama  
Peebo
    
01 võima ipf: at[s] ¤ keema, leema, võima; naima, näima
01 võima-saama ipf: *t[i] ¤ saama, jääma

VVS: 38 sööma

tüvekoodid, vormikoodid, tüübistik, tähised, allikad

tüvi:   at - an - bt - bn - ct - cn
  lõpumuutus jah
  sisemuutus jah
formatiivid:    
  S i
  DA a
  GE ge
  TUD dud
  TAKSE akse

tüübikirjeldus:

VVS MA
DA		 MATA
GE		 V
B		 S
ME		 SIN
TUD		 SIME
TAKSE
38 at[ma]
bt[a]		 an[mata]
an[ge]		 at[v]
at[b]		 ct[i] / at[s]
an[me]		 ct[in] / an[sin]
at[dud]		 cn[ime] / an[sime]
bn[akse]

Tüübivastavused:
Erinevused:
EKSS
    
40 võima ipf: ct[i] ¤ jooma, looma, tooma, lööma, sööma; pooma
41 viima ipf: at[s] ¤ viima, käima, müüma
ÕS'99
    
49 # ¤ jooma, looma, pooma, tooma, lööma, sööma;
viima, käima, müüma		  
ÕS'76
    
115 võima ¤ jooma, looma, pooma, tooma, lööma, sööma;
viima, käima, müüma		  
Peebo
    
01 võima-käima ipf: at[s] ¤ viima, käima, müüma, pooma
01 võima-tooma ipf: ct[i] ¤ jooma, looma, tooma, lööma, sööma