SÜNTAKSLAUSE EHITUSÖeldisÖeldise grammatilised kategooriad. TegumoodOllakse/oldi + tud-kesksõnaNagu öeldud, saab (seisundi)passiivi omakorda umbisikustada, kuna tud-kesksõna on lähedane öeldistäitele. Vahel saab niisuguse tud-kesksõna asendada nud-kesksõnaga (kui seegi väljendab seisundit) või ka muu seisundisõnaga, vahel mitte.
Nad on üllatatud (üllatunud, üllatuses). |
Ollakse üllatatud (üllatunud, üllatuses). |
Nad olid etendusest vaimustatud (vaimustunud, vaimustuses). |
Oldi etendusest vaimustatud (vaimustunud, vaimustuses). |
Nad on sunnitud lahkuma. |
Ollakse sunnitud lahkuma. |
Nad olid varem hõivatud vaid ehitustöödega. |
Oldi varem hõivatud vaid ehitustöödega. |
Umbisikulisust ei topeldata. Kui lauses on sihitis alles, siis tud-kesksõna on selgelt umbisikulise verbivormi osa ja täiendav olema-verbi umbisikustamine (nagu seda vahel esineb) ei ole korrektne.
Väär | Õige
|
---|
Seda oldi räägitud. | Seda oli räägitud.
| Neid torusid oldi varem kasutatud vaid Lasnamäel. | Neid torusid oli varem kasutatud vaid Lasnamäel.
| Pakk oldi viidud sinna. | Pakk oli viidud sinna.
|
Sihitutest verbidest passiivi moodustada ei saa, seega ei saa ka õigeks pidada vorme ollakse/oldi + -tud. Võimalikud on ainult umbisikulise tegumoe vormid. Liitaegades kannab umbisikulise tegumoe tunnust harilikult küll kesksõna, nt on/oli harjutud, kuid kasutatakse ka vorme, kus see tunnus on hoopis olema-verbil, nt ollakse/oldi harjunud.
Väär | Õige
|
---|
Ollakse/oldi õigeks ajaks kohale jõutud. | On/oli õigeks ajaks kohale jõutud. | Ollakse/oldi õigeks ajaks kohale jõudnud.
| Oldi harjutud seda panema üleärritatud närvisüsteemi süüks. | Oli harjutud seda panema üleärritatud närvisüsteemi süüks. | Oldi harjunud seda panema üleärritatud närvisüsteemi süüks.
|
|