EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

Kirjandust süntaksi kohta

M. Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tartu, 2006.

M. Erelt, Eesti adjektiivisüntaks. Tallinn: Valgus, 1986.

M. Erelt, Arvuühildumisest tänapäeva eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus 2000, 3, lk 180-189.

M. Erelt, H. Metslang, Oma või võõras? (“Muutuv keel”). – Keel ja Kirjandus 1998, 10, lk 657-668.

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.

K. Kerge, Eesti süntaks võõrkeeleõppe praktikule. Käsiraamat. Tallinn: TEA, 2000.

K. Kont, Käändsõnaline objekt läänemeresoome keeltes. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused IX. Tallinn, 1963.

H. Metslang, Küsilause eesti keeles. Tallinn: Valgus, 1981.

H. Metslang, Eesti hüüdlausest afektiivse süntaksi taustal. - Keel ja Kirjandus 1990, 10, lk 598-606.

H. Metslang, Kas eesti keeles on olemas progressiiv? - Keel ja Kirjandus 1993, 7, lk 326-334, 8, lk 410-417, 9, lk 470-476.

H. Metslang, Eesti ja soome - futuurumita keeled? - Keel ja Kirjandus 1994, 9, lk 534-547, 10, lk 603-616.

K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann, Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause. Tallinn: Valgus, 1974.

P. Nemvalts, Aluse sisu ja vorm. Alusfraasi käändevaheldus tänapäeva eesti kirjakeeles. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000.

H. Rajandi, Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. Eesti Keele Instituudi toimetised 3. Tallinn, 1999.

H. Rajandi, H. Metslang, Määramata ja määratud objekt. Tallinn: Valgus, 1979.

N. Remmel, Sõnajärjestus eesti keeles. Deskriptiivne käsitlus. - Eesti keele süntaksi küsimusi. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 216-389.

H. Rätsep, Eesti keele lihtlausete tüübid. Tallinn: Valgus, 1978.

J. Sang, Eitus eesti keeles. Tallinn: Valgus, 1983.

V. Tauli, Eesti grammatika II. Lauseõpetus. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen, 1980.

E. Uuspõld, Määrusliku des-, mata-, nud- (~ nuna-), ja tud- (~ tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus. – Keele modelleerimise probleeme I. Tartu, 1966, lk l4-196.

E. Uuspõld, Absoluutkonstruktsiooni struktuur eesti keeles. – Keel ja struktuur 3. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1970, lk 22-43.

E. Uuspõld, maks-vorm ja teised finaaladverbiaalid. – Keel ja Kirjandus 1980, 12, lk 729-736.

E. Uuspõld, Modaalsusest ja modaalsest predikaadist eesti keeles. - Keel ja Kirjandus 1989, 8, lk 468-477.

J. Valgma, Aluse ja öeldise kongruentsist eesti kirjakeeles. - Eesti keele süntaksi küsimusi. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 390-425.