Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
|
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007 |
|||||||||||||||
SISSEJUHATUS ORTOGRAAFIA MORFOLOOGIA SÕNAMOODUSTUS SÜNTAKS
| SÜNTAKSLAUSE MOODUSTAJATE EHITUSFraasNimisõnafraasMäärustäiendMäärustäiendid on harilikult määruse vormis ja määruse tähendusega, nt kiri sõpradelt, kõik viimseni, tööstaaž õpetajana. Määrustäiend paikneb alati põhja järel. Erinevalt nominalisatsiooni sõlttäienditest ei ole vaadeldavate määrustäiendite vorm tingitud nende nimisõnalise põhja tähendusest. Mõnikord seletub täiendi vorm juurde mõeldava verbi rektsiooniga, nt kiri sõpradelt – kiri, mis on saadud sõpradelt. Täiendi järelasend ei ole eesti keelele kuigi omane ja muudab lause kohmakaks. Seetõttu, kui määrustäiendil on samatähenduslik vaste omastavas käändes eestäiendi kujul, siis tuleks eelistada viimast. Eriti kiputakse liialdama seest- ja alaleütlevas ning saavas käändes järeltäiendi kasutamisega.
Määrustäiendi asendamisel genitiivatribuudiga tuleks siiski jälgida, et see ei põhjustaks arusaamisraskusi. Nii ei ole näiteks nimetust Eesti instituut Soomes mõtet asendada nimetusega Eesti Soome instituut, sest nii muutuks selge segaseks. Võimalik on küll nii Eesti Vabariigi Helsingi suursaatkond kui ka Eesti Vabariigi suursaatkond Helsingis. Esimest tuleks eelistada juhul, kui nimetus toimib täiendina, nt Eesti Vabariigi Helsingi suursaatkonna töötajad. Märkus. Määrustäiendi kasutamise võimalus oleneb sellestki, kas seda kasutada väljaspool lauset või lauses. Näiteks kaubasildil on päris kohane lisada kauba üldnimetusele otstarve või adressaat määrustäiendina, sest nii tuleb kõige olulisem info hästi esile, nt šampoon kuivadele juustele, määre soolatüügaste kuivatamiseks, imerohi saja haiguse vastu jne. Kui aga kasutada määrustäiendiga ühendeid lauses, muutub lause kohmakaks. Seetõttu ei öelda Pesin oma juukseid šampooniga kuivadele juustele, vaid .. kuivade juuste šampooniga; mitte Määrisin soolatüükaid määrdega soolatüügaste kuivatamiseks, vaid Määrisin soolatüükaid nende kuivatamise määrdega. |