Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
|
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
SISSEJUHATUS ORTOGRAAFIA MORFOLOOGIA SÕNAMOODUSTUS SÜNTAKS
| SÜNTAKSLAUSE MOODUSTAJATE EHITUSOsalauseOsalausete alistusKui rindlause koosneb samaväärsetest osalausetest, sarnanedes sisuliselt pigem lausete ühendi kui ühe lausega, siis põimlause on selgelt üks lause, kuid niisugune, mille üks või mitu liiget on lausekujulise ehitusega, s.o kõrvallause(d). Kõrvallauset seob pealausega alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb tema algul, ning kõrvallause asesõnaline vaste pealauses:
Vaste saab tihtipeale pealausest välja jätta, nagu eelmiseski näites. Mõnikord on aga vaste olemasolu pealauses hädavajalik, nt Ei aita siin muu, kui tuleb hoolega pihta hakata. Juba see, et ta midagi ei teadnud, tundus mulle kummalisena. Kõrvallause esineb koos oma vastega (või kui pealauses vaste puudub, siis ilma selleta) põimlause mingi lauseliikmena. Näiteks ülalesitatud lauses Ma kuulsin seda, et sa käisid reisimas on ühend seda, et sa käisid reisimas tervikuna sihitis, vastates küsimusele mida? Selle järgi, mis lauseliikmena kõrvallause põimlauses esineb, on olemas alljärgnevad kõrvallause liigid.
|