Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
- Sissejuhatus
- LAUSE EHITUS
- LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS
- SÜ 97
- Fraas
Nimisõnafraas
SÜ 98 - Fraas
Nimisõnafraas
Omadussõnaline täiend
SÜ 99 - Fraas
Nimisõnafraas
Omadussõnaline täiend
SÜ 100 - Fraas
Nimisõnafraas
Nimisõnaline täiend omastavas käändes
SÜ 101 - Fraas
Nimisõnafraas
Määrustäiend
SÜ 102 - Fraas
Nimisõnafraas
Täiendi täiendi asukoht
SÜ 103 - Fraas
Nimisõnafraas
Täiendite järjestus
SÜ 104 - Fraas
Nimisõnafraas
Täiendite rinnastus
SÜ 105 - Fraas
Nimisõnafraas
Lisand
SÜ 106 - Fraas
Nimisõnafraas
Lisand
SÜ 107 - Fraas
Nimisõnafraas
Lisand
Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa
Liigisõna eeslisandina
SÜ 108 - Fraas
Nimisõnafraas
Lisand
Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa
Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina
SÜ 109 - Fraas
Nimisõnafraas
Lisand
Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid
SÜ 110 - Fraas
Nimisõnafraas
Lisand
Koma kasutusest mitme eeslisandi puhul
SÜ 111 - Fraas
Nimisõnafraas
Lisand
Lisanditaoliste määruste vahemärgistusest
SÜ 112 - Fraas
Hulgafraas ja hulgasõnad
SÜ 113 - Fraas
Hulgafraas ja hulgasõnad
Hulgafraasi ja nimisõnafraasi vahekord
SÜ 114 - Fraas
Hulgafraas ja hulgasõnad
Hulgasõna laiend seestütlevas käändes
SÜ 115 - Fraas
Hulgafraas ja hulgasõnad
Erisuguseid hulgasõnu
SÜ 116 - Fraas
Hulgafraas ja hulgasõnad
Hulgasõna määralaiendid
SÜ 117 - Fraas
Muid fraasitüüpe
SÜ 118 - Osalause
SÜ 119 - Osalause
Osalausete rinnastus
SÜ 120 - Osalause
Osalausete rinnastus
Rindlause kirjavahemärgid
SÜ 121 - Osalause
Osalausete alistus
SÜ 122 - Osalause
Osalausete alistus
Relatiivlause
SÜ 123 - Osalause
Osalausete alistus
Relatiivlause
SÜ 124 - Osalause
Osalausete alistus
Relatiivlause
SÜ 125 - Osalause
Osalausete alistus
Põimlause kirjavahemärgid
SÜ 126 - Osalause
Osalausete alistus
Kõrvallause referaadina
SÜ 127 - Osalause
Osalausete alistus
Otsekõne kirjavahemärgid
Referaat
SÜ 128 - Osalause
Liitsed liitlaused
SÜ 129 - Osalause
Kiillause
SÜ 130 - Osalause
Kiillause
SÜ 131 - Osalause
Kiillause
SÜ 132 - Osalause
Kiillause
Kiillause kirjavahemärgid
SÜ 133 - Lauselühendid
SÜ 134 - Lauselühendid
Määruslike lauselühendite kasutamisest
SÜ 135 - Lauselühendid
Kesksõnalühendeist
SÜ 136 - Lauselühendid
Lauselühendite kirjavahemärgid
SÜ 137 - Nominalisatsioon
SÜ 138
- Kirjandust süntaksi kohta
SÜNTAKS
LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS
Lauselühendid
Osalause on üks sündmust väljendava moodustaja tüüpe. Teine, lühem ja ajalooliselt vanem, on lauselühend. Lauselühend on aluse ja öeldiseta moodustaja, mille peasõnaks on käändeline verbivorm, nt Seda kuuldes läks ta tuju paremaks. Jõudnud koju, otsustasin natuke puhata. Nii nagu lause võib erijuhul koosneda ainult öeldisest, võib ka lauselühendiks olla ilma laienditeta käändeline verbivorm, nt Süües kasvab isu. Käändeline verbivorm lauselühendi peasõnana (või lauselühendi endana) näitab ise moodustaja süntaktilist funktsiooni, vajamata selleks vaste ja sidendi abi.
Lauselühendi eriliigiks on verbita lauselühend, mis on saadud olema-verbi väljajätmisega lausest, nt Poiss läks, kepp käes / vile huulil / seljakott üle õla / süda kerge / pea püsti / jalad puhanud / juuksed kammitud / hõlmad lehvimas.
Nii nagu osalaused võivad ka lauselühendid esineda aluse, sihitise, öeldistäite, määruse ja täiendina.
|
Lühendi liik |
Peasõna vorm |
Näide |
|---|---|---|
|
aluslühend |
da-tegevusnimi |
Vaikida tähendab nõus olla. |
|
sihitislühend |
da-tegevusnimi vat-vorm |
Jaan kavatses kinno minna. Kuulsin õues karjutavat. |
|
öeldistäidelühend
|
da-tegevusnimi v-kesksõna tav-kesksõna nud-kesksõna tud-kesksõna mata-vorm |
Tema soov oli karjääri teha. Reklaam peab olema lööv. See puuvili on söödav. Isa on tööst väsinud. Mees oli juhtunust ärritatud. Ta on söömata. |
|
määruslühend
|
da-tegevusnimi vat-vorm ma-tegevusnime vormid: ma-vorm mas-vorm mast-vorm maks-vorm
mata-vorm
des-vorm nud-kesksõna
tud-kesksõna
v-kesksõna tav-kesksõna verbita lühend |
Tigu kõlbab süüa. Nägin teda venda ootavat.
Aino läks baari kohvi jooma. Aino käis baaris kohvi joomas. Aino tuli baarist kohvi joomast. Ants tahtis tõusta, rõhutamaks sellega, et ta lahkub. Jätsin avaldusele alla kirjutamata. Kära tekitamata ronisid mehed narile. Seda nähes läksid tal jalad nõrgaks. Kõrge mäe otsa jõudnud, vaatame huviga ringi. Siin veetis ta seltskonnast kõrvale tõmbununa siiski sisukaid päevi. Üksi koju jäetud, oli poiss algul kurb. Kaaslastest mahajäetuna kõmpis poiss nukralt kodu poole. Daam näib kergesti ärrituvana. Daam tundub kergesti haavatavana. Mees läks metsa, kirves käes. |
|
Täiendlühend |
||
|
Omadussõnaline |
v-kesksõna tav-kesksõna nud-kesksõna
tud-kesksõna
mata-vorm |
Põgenev loom tormas metsa poole. Tagaaetav loom tormas metsa poole. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. Koertest ehmatatud loom tormas metsa poole. Poisi pesemata käed pahandasid õpetajat. |
|
määrus- või sihitistäiend |
mis tahes käändeline verbivorm
|
Lootus karjääri teha ei täitunud. Meid ootab ees matkama minek. Sõber oli tulnud minu söömas oleku ajal. Selgitamast keeldumine tähendab mahasalgamist. Lamades lugemine rikub silmi. |