EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

LEKSIKOLOOGIA

SÕNAVARA

Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad

Need sõnad on tuntud paljudes maailma või vähemalt ühe kultuuriareaali keeltes. Seepärast nimetatakse neid rahvusvahelisteks sõnadeks ja eesti keelde on neid vahendanud ennekõike saksa, vene ja inglise keel.

Räägitakse palju, kui kasulikud on niisugused ühtemoodi sõnad. Olgem aga siiski ettevaatlikud: pahatihti langeb sõna väliskuju küll kokku, aga tähendus on keeliti eksitavalt erinev. Nt abiturient tähendab meil ‘keskkooli viimase klassi õpilane’, aga vene keeles ‘kõrgkooli vm õppeasutusse astuja, kellel keskkool juba seljataga’. Dekoratsioon tähendab eesti keeles ‘1. vaateakende, ruumide vm kaunistus ning kujundus; 2. teatris: lavakujundus või selle osa’; prantsuse samakujulisel sõnal décoration on lisaks sellele veel tähendus ‘aumärk, orden’. Inglise control on ‘juhtimine; reguleerimine; võim; enesevalitsemine’ ja lõpuks ka ‘kontroll’. Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol, USAs gas või gasoline ja Prantsusmaal essence. Kui aga peaks huvitama petrool (ehk petrooleum), siis tuleb Inglismaal küsida paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal pétrole. Rahvusvahelistena ei ole kasutatavad isegi suuremad arvsõnad (kõrgemate järguühikute nimetused), sest biljon on Venemaal, Prantsusmaal, USAs 10⁹, aga Suurbritannias, Saksamaal 10¹², triljon vastavalt 10 ¹² ja 10¹⁸.

Kõige harilikumad meie kultuuriareaali rahvusvahelise leksika lähtekeeled on olnud vanakreeka ja ladina keel. Vanakreekast pärinevad nt apteek, ingel, kips, kirik, orel, paragrahv, piibel, piiskop, prohvet. Tänapäeva sõnaloome seisukohalt on olulisem, et sealt on pärit hulk aktiivseid morfeeme (tüvesid, eesliiteid ehk prefikseid, pooleesliiteid ehk prefiksoide, järelliiteid ehk sufikseid, pooljärelliiteid ehk sufiksoide). Järgnevalt näiteid vanakreeka prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide kohta:

a-, täishääliku ees an- (väljendab eitust, millegi puudumist) a/moraalne, a/poliitiline, an/onüümne

aero- (aēr ‘õhk’) aero/foto, aero/sool

agro- (agros ‘põld’) agro/noomia, agro/keemia, agro/tehniline

anti-, täishääliku ees ant- (anti ‘vastu-, vastas-, vastand-’) anti/biootikum, anti/friis, anti/staatik, anti/paatne, ant/onüüm, ant/agonistlik

astro- (astron ‘täht’) astro/noom, astro/füüsika, astro/ühik

auto- (autos ‘ise’) auto/gramm, auto/didakt, auto/kraatlik

biblio- (biblion ‘raamat’) biblio/graafia, biblio/fiil, biblio/kirje

bio- (bios ‘elu’) bio/loogia, bio/mass, bio/rütm, bio/sfäär

deka- (deka ‘kümme’) deka/liiter, dek/aad

demo- (dēmos ‘rahvas’) demo/graafia, demo/kraat

di- (dis ‘kaks korda’) di/lemma, di/oksiid

dia- (dia ‘läbi, laiali, lahku’) dia/positiiv, dia/meeter

disko- (diskos ‘ketas’) disko/teek, disko/rütm

-droom (dromos ‘jooks’) auto/droom, velo/droom, kordo/droom

düs- (dys-, väljendab häiret, riket, raskust, puudulikkust) düs/graafia, düs/pepsia, düs/troofia

epi- (epi ‘juures, peal, pärast, üle, vastu, järel’) epi/goon, epi/loog, epi/tsenter, epi/teel

etno- (ethnos ‘rahvas’) etno/graafia, etno/lingvistika

eu- (eu- ‘hea, ilus, meeldiv’) eu/foonia, eu/femism, eu/stress

filo-, fil- (phile ‘armastan’) filo/kartia, filo/soofia, fil/harmoonia

-fiil esto/fiil, biblio/fiil

-fiilia esto/fiilia, biblio/fiilia

fono- (phōnē ‘häälik, heli’) fono/teek, fono/loogia, fono/lukk

-fon tele/fon, magneto/fon, ksülo/fon

-foonia kako/foonia, stereo/foonia, kvadro/foonia

geo- (gē ‘maa’) geo/graafia, geo/füüsika, geo/poliitiline

-graaf (graphō ‘kirjutan’) kardio/graaf, karto/graaf

-graafia bio/graafia, orto/graafia

grafo- (vt üle-eelm) grafo/loogia, grafo/maan, grafo/projektor

-gramm (gramma ‘kirjutis’) auto/gramm, fono/gramm, kardio/gramm

heksa- (hex ‘kuus’) heksa/eeder, heksa/gonaalne, heksa/meeter

hekto- (hekaton ‘sada’) hekto/graaf, hekto/liiter

helio- (hēlios ‘päike’) helio/teraapia, helio/tsentriline

hepta- (hepta ‘seitse’) hepta/goon, hepta/meeter

hetero- (heteros ‘teine, muu’) hetero/geenne, hetero/seksuaalne

homo- (homos ‘sama, võrdne’) homo/foonia, hom/onüüm, homo/seksuaalne

hüdro- (hydōr ‘vesi’) hüdro/loogia, hüdro/energia, hüdro/turbiin

hügro- (hygros ‘niiske’) hügro/meeter, hügro/skoopiline

hüper- (hyper ‘üle, liig’) hüper/toonia, hüper/vitaminoos, hüper/trofeeruma

hüpo- (hypo ‘alla, all’) hüpo/toonia, hüpo/vitaminoos, hüpo/teek

kilo- (chilioi ‘tuhat’) kilo/meeter, kilo/gramm

kosmo- (kosmos ‘maailm’) kosmo/naut, kosmo/poliit, kosmo/visioon

-kraat (väljendab isikut, vt järgm) parto/kraat, pluto/kraat

-kraatia (kratos ‘võim’) demo/kraatia, tehno/kraatia

krono- (chronos ‘aeg’) krono/loogia, krono/meeter

kseno- (xenos ‘võõras’) kseno/foobia, kseno/gaamia

logo- (logos ‘sõna’) logo/peedia, logo/tüüp

-loog (väljendab isikut, vt järgm) bio/loog, geo/loog, teo/loog

-loogia (logos ‘sõna’) astro/loogia, filo/loogia, psühho/loogia

makro- (makros ‘pikk, suur’) makro/kosmos, makro/majandus, makro/organism

-meeter (metron ‘mõõt’) baro/meeter, takso/meeter, senti/meeter

-meetria (metreō ‘mõõdan’) geo/meetria, tele/meetria

mega- (megas ‘suur’) mega/herts, mega/tonn, mega/fon

melo- (melos ‘laul, viis’) melo/draama, melo/maan

meta-, täishääliku ees met- (meta- ‘järel, vahel, koos, ümber’) meta/keel, meta/morfoos, meta/tees, meta/foor, met/onüümia

metro- (metron ‘mõõt’) metro/loogia, metro/noom

mikro- (mikros ‘väike’) mikro/floora, mikro/skoop, mikro/protsessor

mnemo- (mnemos ‘mälu’) mnemo/tehnika, mnemo/turniir

mono- (monos ‘ainus’) mono/graafia, mon/okkel, mono/heli

narko- (narkē ‘kangestus’) narko/maan, narko/maffia, narko/äri

nekro- (nekros ‘surnud’) nekro/loog, nekro/foobia

neo- (neos ‘uus’) neo/realism, neo/liitikum, neo/nats

-noom (väljendab isikut, vt järgm) agro/noom, astro/noom

-noomia (nomos ‘tava, seadus’) ergo/noomia, gastro/noomia

para- (para ‘kõrval, juures, vastu; väär’) para/doks, para/meeter, para/noia, para/psühholoogia, para/tüüfus

pato- (pathos ‘kannatus’) pato/loogia, pato/anatoom

penta- (pente ‘viis’) penta/loogia, penta/goon

peri- (peri ‘ümber, lähedal, juures’) peri/fraas, peri/gee, peri/skoop

pneumo- (pneuma ‘õhk’) pneumo/vasar, pneumo/transport

polü- (poly ‘palju’) polü/foonia, polü/glott, polü/graafia

pseudo- (pseudēs ‘vale’) pseud/onüüm, pseudo/sein, pseudo/teadus

psühho- (psychē ‘hing’) psühho/analüüs, psühho/farmakon, psühho/loogia, psühho/trauma

seismo- (seismos ‘maavärisemine’) seismo/loogia, seismo/jaam

-skoop (skopeō ‘vaatan’) mikro/skoop, tele/skoop

-skoopia (väljendab ala, vt eelm) gastro/skoopia, horo/skoopia

stereo- (stereos ‘ruumiline’) stereo/meetria, stereo/fooniline, stereo/plaat

sün-, süm-, sül- (syn- ‘koos-, kaas-, ühis-’) sün/kroonne, sün/onüüm, süm/bioos, süm/foonia, süm/meetria, sül/logism

-teek (thēkē ‘hoidla, kast’) karto/teek, disko/teek

tehno- (technē ‘kunst, meisterlikkus’) tehno/talitus, tehno/võrgud, tehno/loogia

tele- (tēle ‘kaugele, kaugel’) tele/gramm, tele/paatia, tele/viisor

termo- (thermos ‘soe’) termo/meeter, termo/staat, termo/karp

tetra- (tettares ‘neli’) tetra/loogia, tetra/pakend

tri- (tri- ‘kolm-, kolmik-’) tri/loogia, tri/ennaal

öko- (oikos ‘maja, elamu’) öko/loogia, öko/süsteem, öko/kriis

Ladina päritolu vanad kaudlaenud on eesti keeles altar, kabel, kantsel, kohver, korter, materjal, meister, mood, müür, noot, oksjon, plaan, protsent, punkt, tempel, tohter, vigur, vorm, vundament jt. Ning ladina keelgi on paljude aktiivsete prefiksite, prefiksoidide ja sufiksoidide läte:

akva- (aqua ‘vesi’) akva/arium, akve/dukt, akva/langist

audio- (audio ‘kuulen, kuulan’) audio/visuaalne, audio/meeter

bi- (bis ‘kaks korda’) bi/seksuaalne, bi/noom

de-, täishääliku ees des- (väljendab eemaldamist, eraldamist, vastupidiseks muutmist) de/gaseerima, de/mobiliseerima, de/gradeerima, des/armeerima, des/odorant, des/orienteerima

detsi- (decem ‘kümme’, märgib kümnendikku) detsi/liiter, detsi/meeter

dis-, ka di- (dis- ‘lahku, vastu, eba-’) dis/harmoonia, dis/kvalifitseerima, dis/proportsioon, di/elektrik

eks- (ex ‘välja, ära, -st; endine, pärast’) eks/matrikuleerima, eks/liibris, eks/port, eks/president

ekvi- (aequus ‘võrdne’) ekvi/valentne, ekvi/libristika

in-, ka il-, im-, ir- (‘sisse, sees; mitte-, eba-’) il/legaalne, im/migrant, in/variantne, ir/ratsionaalne

infra- (infra- ‘all’) infra/heli, infra/punane, infra/struktuur

inter- (inter- ‘vahel, hulgas’) inter/natsionaalne, inter/meedium, inter/lingvistika

ko-, kol-, kom-, kon- (cum ‘koos-, kaas-, ühis-’) ko/eksistents, kol/lektiiv, kom/mutaator, kon/spiratsioon

kontra-, kontr- (contra ‘vastu, vastane, vastas-’) kontra/diktoorne, kontr/revolutsioon, kontra/mutter

kvadro- (quattuor ‘neli’) kvadro/foonia, kvadro/salvestus

maksi- (maximus ‘suurim’) maksi/mantel, maksi/mood

manu- (manus ‘käsi’) manu/faktuur, manu/skript

milli- (mille ‘tuhat’, märgib tuhandikku) milli/meeter, milli/gramm

mini- (minimus ‘vähim’) mini/arvuti, mini/golf, mini/seelik

multi- (multus ‘palju, mitu’) multi/miljonär, multi/tsüklon

-plaan (plānum ‘pind’) bi/plaan, delta/plaan

post- (post ‘pärast’) post/modernism, post/skriptum

pre- (prae ‘enne-, ette-, esi-, eel-’) pre/sident, pre/tsedent

pro- (pro ‘ees-, eel-, eest-; abi-, ase-’) pro/tsent, pro/seminar, pro/noomen, pro/rektor

radio- (radio ‘kiirgan’) radio/aktiivne, radio/meeter

re- (re- ‘taas, uuesti, tagasi’) re/konstrueerima, re/noveerima, re/animatsioon

retro- (retro ‘tagasi, tagurpidi’) retro/spektiivne, retro/film

senti- (centum ‘sada’, märgib sajandikku) senti/meeter, senti/liiter

sub- (sub- ‘lähis-; alam-, all-, ala-’) sub/troopiline, sub/ordinatsioon, sub/produkt, sub/kultuur, sub/tiiter

super- (super- ‘üle-, peal-, ülem-, üli-’) super/intendent, super/latiiv, super/staar

trans- (trans- ‘üle, läbi, taga’) trans/formeerima, trans/litereerima, trans/portöör, trans/alpiinne

-tsiid (caedo ‘tapan’) geno/tsiid, herbi/tsiid, insekti/tsiid

ultra- (ultra ‘peale, pärast; üle’) ultra/violetne, ultra/heli, ultra/parempoolne

uni- (ūnus ‘üks’) uni/fitseerima, uni/polaarne

video- (video ‘vaatan, näen’) video/kaamera, video/salvestus

Kreeka, ladina jm võõrjärelliited ehk võõrsufiksid vt SM 43.

Põhjalikum võõrkomponentide loetelu on Ülle Viksi „Väikeses vormisõnastikus” Tallinn, 1992.

Osa neist kreeka ja ladina morfeemidest võivad eesti keeles esineda ka iseseisvate sõnadena, nt auto, dia, disko, homo, mini, retro, stereo, super, teek, ultra, video, dokk (argikeeles ‘dokumentaalfilm või -sari’). Mõnel juhul saab rääkida uue morfeemi tekkest, nt aku (ld verb accumulo koosneb osistest ad + cumulo), info (ld verb informo koosneb osistest in + formo), kopter (heliko + pter, mis koosneb kr osistest helix + pteron).

Sõna, mille osad pärinevad eri keeltest, on hübriidsõna. Nt bio/relv (kr + ee), disko/õhtu (kr + ee), fono/lukk (kr + ee), hüdro/turbiin (kr + ld), kemo/kindel (kr ja ld + ee), kemo/laser (kr ja ld + ingl), eks/abikaasa (ld + ee), mono/etendus (kr + ee), tehno/keskus (kr + ee). Kunagi keeleteadlased taunisid selliseid segaverelisi sõnu, kus võõrprefiksoid on liidetud omatüve ette. Tänapäeva risti-rästi suhtlevas maailmas on need aga sagedased ja loomulikud.

Võimatu on aga võõrsufiksi või -sufiksoidi liitmine omatüve järele. Nt on väärad sõnad arvutiseerima, rühmoid, veaskoop (vrd defektoskoop).