Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKOLOOGIA

LEKSIKAALSED SUHTED

Sõnade jagamisel nendevaheliste leksikaalsete suhete järgi olgu aluseks järgmine kaksikjaotus:

  1. sama või lähedane tähendus – erinev vorm

    1. sünonüümid nuga ja väits

    2. antonüümid hea ja halb

    3. hüponüümia roos (hüponüüm) ja lill (hüperonüüm)

    4. meronüümia esmaspäev (meronüüm) ja nädal (holonüüm)

  2. sama või lähedane vorm – erinev tähendus

    1. homonüümid sulg (sule) ja sulg (sulu)

    2. paronüümid õhkama ja õhkima


Sünonüümid

Sünonüümid on kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne; julge, kartmatu, südi, söakas, vapper ja vahva.

See määratlus ja need näited käivad leksikaalsete sünonüümide kohta. Peale selle on veel grammatilised sünonüümid, s.o leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid. Nt kibedamaitselised, kibeda maitsega ja maitselt ~ maitse poolest kibedad; nahataoline ja nahkjas.

Sünonüümne tähendab ‘kujult erinev, kuid tähenduse või funktsiooni poolest sarnane või lähedane’. Sünonüümsed saavad olla:

  1. üksiksõnad ja püsiühendid – annavad leksikaalseid sünonüüme, nt Mari abiellus, astus abiellu, sõlmis abielu, läks mehele, sai mehele, heitis Jüriga paari, astus Jüriga altari ette, tegi Jüriga pulmad, registreeris Jüriga ära, pani Jüriga leivad ühte kappi, hakkas Jüriga ühist eluvankrit vedama, lõi Jüriga ühise kodu, sai tanu alla, sai Jüri naiseks, kinkis Jürile oma käe ja südame;

  2. tuletus- ja muutemorfeemid – annavad morfoloogilisi sünonüüme, nt määrsõnaliited -sti ja -lt viisi väljendajaina, mitmuse de- ja i-tunnus;

  3. lausetarindid – annavad süntaktilisi sünonüüme, nt Tulin võimlasse, et näidata ~ .. näitama ~ .. näitamaks treenerile oma oskusi. Kui kevad tuleb, ~ kevade tulles ~ kevade tulekul ostan endale uue kübara. Nägin last, kes nuttis ~ nutvat last.

b) ja c) annavad grammatilisi sünonüüme, siinses osas käsitleme leksikaalseid sünonüüme a).

Sünonüümia on sõnade, püsiühendite, morfeemide või lausetarindite tähenduslik või funktsionaalne sarnasus või lähedus, sünonüümidevaheline suhe. Nt sõnade torm, maru ja raju vahel, bürokraatliku stiili lause Siin on kaevetööde teostamine keelatud ja neutraalstiili lause Siin ei tohi kaevata vahel valitseb sünonüümia.

Sünonüümika märgib: a) sünonüüme käsitlevat leksikoloogia osa, b) ühe keele sünonüümide kogumit, nt eesti keele sünonüümika.

Sünonüümkond on sünonüümirida, mille liikmed väljendavad ühte ja sama põhitähendust, kuid erinevad tähendusvarjundi, stiilivärvingu ning kontekstisobivuse poolest. Nt pale, nägu, silmnägu, lõust, sihverplaat; sööb ära, pistab kinni, pistab pintslisse, paneb nahka, keerab kinni, keerab keresse. Sünonüümkonnas on üks dominant ehk peasõna, mis on kõige harilikum ja stiililt neutraalne, markeerimata, sobib erisugustesse kontekstidesse. Teised sõnad on stiilivärvinguga, markeeritud, alates kõrgstiilist ning lõpetades argikeele ja slängiga, sobivad üksnes kindlasse konteksti. Sünonüümkonnad on lahtised read, st neid saab alati täiendada.

Võib eristada ideograafilisi sünonüüme, s.o üksteisest tähendusvarjundi poolest erinevaid sünonüüme (nt jõuk ja kamp), ning stiilisünonüüme, s.o üksteisest eri stiilidesse kuulumise poolest erinevaid sünonüüme (nt ekskrement, roe, väljaheide, sitt ja kaka; voodus, viljakandev, saagirohke ja kõrgesaagiline; ühikas ja ühiselamu).

Täiesti võrdsetel sõnadel poleks keeles mõtet, mingi erinevus peab neil olema. Kõige suurema läheduse näiteks tuuakse tavaliselt oma- ja võõrsõna paarid, nt lastearst ja pediaater, läbimõõt ja diameeter, omastav ja genitiiv, konstateerima ja nentima või sedastama. Täissünonüümid ongi kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest samased sõnad, mida saab üksteisega asendada mis tahes kontekstis, nt veel maikelluke ja piibeleht, ligidal ja lähedal, tasapisi ja pisitasa, kolmapäev ja kesknädal. Osasünonüümide puhul hõlmab tähenduslik sarnasus või lähedus ainult osa tähendusest. Nt sõnal kõva on „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” järgi 14 tähendust, sõnal kange 7, aga ainult kolmes neist on kõva ja kange sünonüümid: a) ‘kehajõult tugev’ (Poisid katsusid jõudu: kumb on kangem = kõvem); b) ‘väga tugev, suur’ (Jalga lõi kange = kõva valu); c) ‘millegi poolest silmatorkav või väljapaistev, tubli, hakkaja’ (kange = kõva töömees, kõnemees, jahimees). Aga ‘tugevatoimeline’ on küll kange, aga mitte kõva: kange kohv ei ole kõva kohv. Seevastu on tähenduses ‘range, karm, vali’ võimalik kõva, aga mitte kange: kõva käsk või kõva peapesu ei ole kange käsk või kange peapesu.

Peale selle on olemas veel kontekstuaalsed sünonüümid, s.o ühes kindlas kontekstis või kõneolukorras kasutatavad võrdtähenduslikud sõnad või väljendid. Nt kui üks kirjutis käsitleb terrasiitkrohvi tegemist, siis saab selles peale termini terrasiitkrohv kasutada võrdtähenduslikuna ka sõna krohv, kuigi väljaspool seda konteksti tähistab krohv laiemat mõistet kui tema liik terrasiitkrohv. Jaan Kross, meie tuntuim ajaloolise romaani viljeleja, „Keisri hullu” autor, „Söerikastajaga” eesti kirjandusse astunu väljendavad kõik ühtsama isikut. Kontekstuaalseid sünonüüme oleks siiski täpsem nimetada kontekstuaalseteks variantideks ehk teisenditeks.

Viimase näitega oleme tegelikult jõudnud juba perifraasini ehk ümberütluseni. Nii nimetatakse stiiliõpetuses mitmesõnalist väljendit ühe sõna asemel, nt ma käsin sul minna (= mine!), kas te ei võiks istuda (= võtke istet, istuge!), maailma vanima elukutse pidaja (= prostituut), Emajõe Ateena (= Tartu), tõusva päikese maa (= Jaapan).

Sünonüümid mitmekesistavad ja rikastavad keeletarvitust. Eriline osa on neil olnud eesti regivärsside kordus- ja parallelismisüsteemis. Juhan Peegel on kogunud regivärsside asendussünonüüme. Suurim sünonüümkond tema materjali hulgas on neiu üle 800 sünonüümiga. Võtame siinkohal näitena esitamiseks lühema rea, mille dominant on perenaine: linnukene, ninnikene, rõõmukene, võti; adranaine, kardpõll, koduema, koduustav, naeruskoer (halvustav), petiskoer (halv), kuldkett, kuldking, kärnakäpp (halv), läti ratta rummukene (halv), maadenaine, majanaine, maja taba, mesimari, nastasrind, peerupütt (halv), peperkook, perepealik, pöörakael (halv), pöörakaru (halv), põrgulind (halv), lairätt, linarätt, uhmerpakk (halv), vesiritsik (halv); askleajaja, jootja, karjalatse kaeja, kikulõikaja, korrakandja, koti valmispanija, laia laua katja, laualaaditaja, leiva lahtilõikaja, orjaotsija, pattapanija, pika hoole pidaja, pätsiürgaja, roakeetja, saosaaja, suure soola maitsja, söögiseadja, söötja, töötegija, vee pattapanija, väeväänaja.

Eesti kirjakeele sünonüüme on kahes sõnastikus: Asta Õimu „Sünonüümisõnastik” Tallinn, 1991, teine trükk 2007, ja Paul Saagpaku „Sünonüümisõnastik” Maarjamaa kirjastus, 1992. Murdesünonüüme saab juurde vaadata Andrus Saareste „Eesti keele mõistelisest sõnaraamatust” Stockholm, 1958–1968, indeks: Uppsala, 1979. Eesti poeetilise sünonüümika rikkusi näitab Juhan Peegli „Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides” I–V Tallinn, 1982–1992; teine trükk 2004.


Tabusõnad ja eufemismid

Tabu ehk sõnakeeld tähendab seda, et on mingi põhjus, nt kartus, uskumus, sündsus, mille pärast mingit sõna ei tohi kasutada. Tabusõna ehk keeldsõna ongi see sõna, mida tuleb vältida ja mille asemel peab ütlema kuidagi teisiti. Nt susi kui ohtlikku looma tähistav sõna oli tabusõna (Kui sutt kõneldas, ongi esi varsti karjan). Selle asemel tuli öelda kaudselt: aiatagune, hallivatimees, halljalg, hallsaks, irvhammas, kriimsilm, kuusikuätt, lepikulell, metsakoll, metsakutsa, metsavaht, pajuvanamees, pajuvasikas, põõsatagune, kõrvekutsikas, pühajürikutsikas, vilunina, sorusaba, võsavillem jne. Nii tuli kasutusele ka alamsaksa laen hunt. Nime ja nimetamise ürgvana maagiline tähendus ulatub muinasusundi algpõhjani. Ka sõna karu asendajaid on eesti keeles rohkesti. Tõenäoliselt on aga karu-sõnagi kunagi peitnud mingit tabusõna (kas ott?), tähendanud ehk algselt ‘karedakarvalist’, siis saanud liiga sagedaks ja ise kardetavaks sõnaks, mille asemel oli tarvis kasutada muud. Puskariajamine on keelatud olnud ja parem on sõna puskargi vältida ning öelda lepikuliisu, lepikulinda, metsakohin, kodukootud jms.

Seesuguseid keelu või põlguse alla sattunud sõnu asendavad (kas peitvad või pehmendavad) sõnad või väljendid on eufemismid ehk peitesõnad. Minevikus kasutati eufemisme rohkesti küttimisel ja kalastamisel, et mitte peletada saaklooma. Eufemistlikud on ka edusoov jahi- või kalamehele kivi kotti! ning uuemaaegsed samalaadsed nael kummi! autojuhile ja head (läbi)põrumist! eksamile minevale õppurile. Surma ei ole tihtipeale tahtmist suhu võtta tänapäevalgi, parem rääkida haiguse letaalsest kulust, inimese kadumisest, siitilmast lahkumisest, manalasse varisemisest, manalateele astumisest, eluotsast, viimsest tunnist, viimsele unele või igavesele puhkusele või igavestele rohumaadele või looja karja minekust, teise ilma rändamisest.

Sündsus ja head kombed on nõudnud varjatud kehaosade nimetuste ning suguakti kirjeldavate sõnade vältimist või nende asemele viisakamate otsimist. Nt perse asemel pee, nimetamata koht, pehme koht, tagumik, taguots, tagument, tagumentum (võõrliide oma tüve küljes on eesti keeles haruldane!), patarei, kannikad, ahter, istumine, istmik, lastekeelsed pepu, tussu. Ei ole juhus seegi, et menstruatsiooni ehk kuupuhastuse sünonüüme on Saareste sõnaraamatus terve veerg. Seal hulgas ei ole veel aga tänapäeva tavalist peitesõna pahad päevad. Püsivaimalt on anatoomia ja füsioloogia vallas sobinud ladinakeelsed sõnad.

Kui peitesõna on keeldsõnast halvema värvinguga, siis võib teda nimetada düsfemismiks, nt sõna suri asemel ajas koivad, päkad, sõrad, varbad või käpad sirgu, viskas vedru või tossu välja, pani kõrvad pea alla, kolis teise ilma, läks mullatoidule.

Peitmiseks kasutatakse mitmesuguseid keelelisi vahendeid:

  1. perifraas ehk ümberütlus, s.o mitmesõnaline väljend või kaudu kirjeldav liitsõna: joodiku asemel alkoholilembene mees (või naine); purjus asemel ebakaine, ebakaines olekus, alkoholijoobes, kaaluta olekus; prostituutide asemel kompleksivabad tüdrukud, sekstöötajad, müüdava armastuse preestrinnad; kukkus asemel võttis maaga kontakti; korvpallur sõimas kohtuniku läbi asemel korvpallur kasutas kohtuniku suhtes verbaalseid mõjutusvahendeid;

  2. üldisem või ebamäärasem sõna täpse otseütleva asemel: on rase asemel kannab, on sedapsi või perifraasid ootab peenikest peret, on käima peal, on palli alla neelanud; WC asemel kus keiser jala käib, hea koht; laiskuse asemel viitsimatus;

  3. võõrsõna omasõna asemel: peenis, ekskremendid;

  4. lühendis: ell, p... või pee;

  5. moonutis: slängisõnad pelts, pelta, peller (< peldik), kemps, kemmer, kemmergiine (< kemmerg).

Kuigi maailm on suuresti muutunud ning inimese sõltuvus loodusest vähenenud, hirm loodusnähtuste ja loomade ees väiksem, kasvatus ja kombed vabamad, ei kao eufemismid ka nüüdismaailmast kuhugi. Ametinimetustega kui isikute märkijatega on seotud nimetuse kandja sotsiaalne prestiiž. Seetõttu ei saa nimetuseks panna küülikutapja, vaid pigem küülikutöötleja, mitte sibi, vaid assenisaator, mitte nülgija, vaid taksidermist. Ülepakkumised on aga olnud lüpsja asemel eufemismid lüpsitehnik ja lüpsioperaator, katlakütja asemel katlamaja operaator, pagari asemel poolautomaatse saiatootmisliini operaator, tõstukijuhi asemel logistikatöötaja-tõstukijuht, uksehoidja või portjee asemel (ööklubi) uksemänedžer. Eufemisme on poliitikas: konstruktiivne lähenemine (hrl tähenduseta), konkreetse Rootsi esindaja asemel ebamäärane ühe Skandinaavia riigi esindaja, vaesuspiiri asemel toimetulekupiir; majanduses: raha või summade asemel vahendid, hindade tõstmise asemel hindade korrigeerimine; pedagoogikas: kooli poolelijätjad asemel kontingendi kadu. Nõukogude ajal tuli Niguliste kiriku asemel öelda muuseum-kontserdisaal. 1945. a Saksamaalt Venemaale veetud trofeekunsti nimetavad venelased sõjatingimustes ladustatud kunstiks.

Pensionärist või vanurist või vanainimesest rääkides peetakse neutraalseks öelda seenior. Nt Hinnatundlikele seenioridele oli soe jõulukuu igati taskut mööda (= Vaesemad vanainimesed / vaesed pensionärid tulid tänu soojale detsembrile oma rahaga välja).

On arusaadav, et välditakse sõnu vigased, sandid, invaliidid ja on kasutusele võetud puuetega inimesed, vaegurid, erivajadustega inimesed. On loodud hulk uusi termineid: mitte nürikuulja või poolkurt, vaid vaegkuulja, kuulmispuudega inimene, nürmik; mitte nõrgalt nägija või poolpime, vaid vaegnägija, nägemispuudega inimene, nörbik; mitte kokutaja, pudistaja vms, vaid üldisemalt kõnehälvik, logopaat.


Antonüümid

Antonüümid ehk vastandsõnad on ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. Nt mees ja naine väljendavad mõiste ‘inimene, homo sapiens’ soo tunnuse poolest vastandlikke alammõisteid. Veel näiteid: abielus – vallaline, rääkima – vaikima, ostma – müüma, alistama – alistuma, lõpp – algus, jah – ei, hästi – halvasti, rohkem – vähem. Antonüümid pole seega sugugi sõnad, mis on tähenduselt teineteisest võimalikult erinevad. Nt sõnadel riigikogu ja küülik, kalkun ja tango tähenduslik ühisosa puudub ning nad ei ole antonüümid.

Antonüümne tähendab ‘tähenduselt vastandlik’, nt sündima ja surema on antonüümsed sõnad.

Antonüümia on tähenduste vastandlikkus, täpsemalt: vastandussuhe ühe semantilise tunnusjoone, ühe tähenduskomponendi alusel. Tegelikult polegi antonüümia mitte erinevuse, vaid sarnasuse mõõt nagu sünonüümiagi. Nt sõnade ilus ja inetu vahel valitseb antonüümia, nende mõlemaga mõõdetakse ilu määra.

Antonüümid aitavad paremini esile tuua sõnade tähendusi. Näiteks sõnal paks on vastandite kaudu väljendades kolm tähendust: a) paks (ja õhuke) paber, b) paks (ja peenike) tüdruk, c) paks ja (vedel) supp. Ka sõnal madal on neid vähemalt kolm: a) madal (ja kõrge) tara, b) madal ja (sügav) jõgi, c) madal (ja üllas) kirg.

Peale üksiksõnade võivad antonüümsed olla ka sõnade püsiühendid, nt tööle võtma – töölt vabastama, (mootor) läks käima – suri välja, kokku panema – lahti võtma, liikuma – paigal püsima, vastu võtma – ära saatma.

Vastandava kaksikjaotuse abil saab maailm inimesele arusaadavamaks. Kahe vastandliku pooluse vahel võib seejuures olla keskmist väljendavaid sõnu, nt kuum – kuumavõitu – soe – soojavõitu – leige – leigevõitu – jahedavõitu – jahe – külmavõitu – külm. Temperatuuriastmik läheb jõnksukaupa antonüümilt kuum üle teisele antonüümile külm. Loogikalise loomuse poolest võibki eristada kaht leksikaalse vastanduse tüüpi:

  1. kontraarsed (vastupidised) vastandused, mida väljendavad nt omadussõnad kallis – odav, häbelik – häbitu, mugav – ebamugav, varane – hiline, helepruun – tumepruun, valgurikas – valguvaene; need antonüümid on nagu kaks otspunkti astmikul, kus on veel vaheastmed;

  2. kontradiktoorsed (vasturääkivad) vastandused, kus üks liige välistab teise ehk ühe jaatusest tuleneb teise eitus, nt surelik – surematu, rase – mitterase, alaline – ajutine, tõde – vale, sirge – kõver, meelega – kogemata; vaheastmeid ei ole.


Antonüümid

Eesti keeles saab vastandust väljendada nii tähenduselt vastandlike tüvedega kui ka liidete ja muutevormidega. Nii saab antonüümide moodustamiseks kasutada prefiksit eba- ja prefiksoidi mitte-, nt huvitav – ebahuvitav, ametlik – mitteametlik, õnn – ebaõnn, vastavus – mittevastavus. Iga eba- siiski antonüümi moodustaja ei ole: eesliitel eba- on peale eitava tähenduse veel tähendus ‘pseudo-, kvaasi-, peagu nagu’, nt ebausk ei ole usu ja ebajasmiin jasmiini antonüüm (vt ka SM 26).

On loodud isegi protsessi pöördkulgemist (vastassuunalist kulgemist) näitav tehisprefiksoid sürd- täitmaks muude keelte poolt osutatud lünka: sks ent-, ingl un-, vn раз-, nt sich entladen, unload, разгружаться, eesti sürdlaaduma (aku sürdlaadus). Paraku leiab meie keel alati muid keeleomasemaid väljendusvõimalusi (aku tühjenes, läks tühjaks, jooksis tühjaks) ega vaja tegelikult sürd-prefiksoidi abi.

Ka prefiksoidist mitte- on muud keelelised vahendid tihtipeale paremad: mittekortsuv → kortsumatu, mittevõrreldav → võrreldamatu, mitteesitamine → esitamata jätmine, mitteilmumine → ilmumata jätmine, mittetäitmine → täitmata jätmine, mittekoosseisuline töötaja → koosseisuväline töötaja, mittekülmakindel → külmaõrn, külmatundlik, mittekonditsiooniline → alanõudeline, mitteemakeelne → võõrkeelne.

Arvestada võiks sedagi, et tüvelt erinev antonüüm on järsem ja tugevam kui osisega eba- või mitte- markeeritu: kaine ja purjus (vrd ebakaine), küps ja toores (vrd ebaküps), puhas ja must (vrd mittepuhas), eestlane ja muulane (vrd mitte-eestlane).

Universaalsemaid eitava antonüümi markeerijaid on liide -tu (ka liitsufiksid -matu, -tus, -matus), nt tavaline – tavatu, õnnelik – õnnetu, õnn – õnnetus, kogenud – kogenematu, korvatav – korvamatu, surelikkus – surematus. Sage on seejuures liidete -kas ja -tu, -kus ja -tus vastandus: andekas – andetu, varakas – varatu, vaimukus – vaimutus, sõnakus – sõnatus. Huvitav paar on arvukas ja arvutu (ka arvukus ja arvutus) – vormilise markeeringu poolest antonüümsed, kuid semantiliselt mitte. Rohkust osutav astmik oleks vähesed – rohked ehk arvukad – arvutud, kus viimane liige vastu ootusi suurendab hulka veelgi.

Liitsõna järelosadest vastanduvad sageli -rikas, -rohke ja -vaene, -kehv: vitamiinirikas – vitamiinivaene, ideerohke – ideekehv, toidurikas – toidukehv; eesosadest tugeva- ja nõrga-, kõrge- ja madala-, pika- ja lühi-, suure- ja väikese-, ala- ja üle-: tugevatoimeline – nõrgatoimeline, kõrgetasemeline – madalatasemeline, pikaealine – lühiealine, suuremõõtmeline – väikesemõõtmeline, alatoitlus – ületoitlus.

Vormivastandustest on kõige harilikum käändsõnade kaasaütleva ja ilmaütleva käände vastandamine: hobusega ja hobuseta (mees), ideedega ja ideedeta (teadlased), ning pöördsõnade tud- või nud- kesksõna ja mata-vormi vastandamine: relvastatud – relvastamata, õpetatud – õpetamata, keedetud – keetmata, toimunud – toimumata, söönud – söömata. mata- ja matu-vormid on tihti samatähenduslikud: kogenemata – kogenematu, ettenägemata – ettenägematu. Kus nad tähenduselt lahknevad, seal märgib -mata millegi puudumist, ärajäämist, kuna -matu tähistab võimatust: kirjeldatud – kirjeldamata ja kirjeldatav – kirjeldamatu, tabatud – tabamata ja tabatav – tabamatu (vt ka SM 34).

Võõrsõnadest antonüümipaaride moodustamisel on tihti kasutatud võõreesliiteid ja -pooleesliiteid, täpsemalt: moodustus ei ole toimunud eesti keeles, vaid sõnad on seesugusel valmiskujul üle võetud teistest keeltest. Nt import – eksport (ehk eesti sissevedu – väljavedu), harmoonia – disharmoonia, moraalne – amoraalne (ehk eesti vahenditega ebamoraalne, moraalitu, kõlblusetu), legaalne – illegaalne, konformist – nonkonformist, koloniseerima – dekoloniseerima, sümpaatia – antipaatia, eustress – düstress. Eesti omatüvedele võõrprefikseid liituda ei saa, nt eesliidetega a- ja in- ei saa moodustada sõnu akangelane, inhingamine jms. Küll aga saab omatüvede ette liita võõrprefiksoide ehk -pooleesliiteid, nt kangelane – antikangelane, osake – antiosake, miniseelik – maksiseelik, mikromaailm – makromaailm pooleesliite kohta vt SM 4).

Antonüüme kasutab kõnekujund antitees ehk vastandus, mis maailma keerukuse ja vastuolulisuse näitamiseks kõrvutab vastandlikud mõisted. Nt on see levinud võtteid vanasõnades: Vana teatud, uus teadmata. Tõsi tõuseb, vale vajub. Tark taganes, ull jätä-äi kunagi umma jonni.

Küll kujundid olemata mõjuvad väljenduslikult tugevalt ka sidekriipsuga paaristatud antonüümid: must-valge ainekäsitlus, ajakirjanike ostetavus-müüdavus, kõik me oleme kaotajad-leidjad.

Ja lõpuks mainigem sedagi, et on olemas sõnu, millel on kaks vastandlikku ehk antonüümset tähendust. Nt tegusõnad nahastama ‘1. (midagi) nahaga varustama; 2. (milleltki) nahka maha võtma, nülgima’, kiletama ‘1. kilega katma; 2. kilet eemaldama’. Kokku langevad paljud eitust väljendavad tu-omadussõnadest saadud ning ta-liitelistest tegusõnadest tuletatud nimisõnad, nt pilvitus ‘1. pilvitu olek; 2. pilves olek (< pilvitama), pilvisus’. Kokkulangemisi on ka tu-omadussõnade mitmuse nimetavas ja tegusõnade tud-kesksõnas: värvitud huuled on ‘1. ilma värvita (< värvitu); 2. värviga kaetud (< värvima)’; plaanitud toimingud on ‘1. ilma plaanita (< plaanitu); 2. plaanitsetud (< plaanima)’; litsentsitud terviseasutused on ‘1. ilma litsentsita (< litsentsitu); 2. litsentsiga (< litsentsima)’.

Sõna pidune on varem tähendanud ‘kantud, tarvitatud’, nüüd hakanud üha rohkem võrdsustuma ‘pidulikuga’ – nii et poolpidused riided vanas mõttes on kehvavõitu, uues aga peagu peorõivad. Sõnal hull ei ole „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus” (I köite 3. vihik, 1991) antud kaheksa tähenduse hulgas ühtki positiivset, kuid praeguse reklaamikeele hullud hinnad ei tähenda enam kallidust, vaid soome keele mõjul vastupidi odavust, millega ostjaid ligi meelitada.

Mõned kahe vastandliku tähendusega tegusõnad märgivad tegelikult üht ja sama vastastikust tegevust, kuid vaadelduna selle tegevuse eri osaliste aspektist: laenama, üürima ja rentima – kõik kolm nii kelleltki kui ka kellelegi. Kahe eri verbi kasutamine on siiski tavalisem, nt ostma – müüma, andma – võtma.


Hüponüümia

Hüponüümiaga tähistatakse tähenduste vahel valitsevaid soo-liigi suhteid. Alammõiste sõna on oma ülemmõiste suhtes hüponüüm, ülemmõiste sõna on oma alammõiste suhtes hüperonüüm. Hierarhias ülalpool on väga suuremahulised üldised mõisted, allapoole eristustunnuste hulk kasvab ja mõiste maht väheneb.

Sama sõna saab olla nii hüponüüm (vesi vedeliku suhtes) kui ka hüperonüüm (vesi allikavee suhtes).

Maailma liigendamine oskuskeeles ja üldkeeles võib olla erinev, sest oskuskeel väljendab maailma täpset teaduslikku tunnetust, üldkeel aga tervet mõistust, argiarusaamu. Vrd nt lauseid Räim on heeringa kääbusalamliik. Räim on Läänemere kala. – Esimene lause väljendab zooloogilise süsteemi tundmist, teine igapäevateadmist.


Meronüümia

Meronüümiaga tähistatakse tähenduste vahel valitsevaid osa-terviku suhteid. Tervikut väljendav sõna on osade suhtes holonüüm, osa väljendav sõna on terviku suhtes meronüüm.

Nädal on holonüüm ja nädalapäevade nimetused on meronüümid. Suu on holonüüm ja suu osade nimetused huuled, keel, hambad, suulagi, kurk jne on meronüümid.

Nii hüponüümia kui ka meronüümia väljendavad hierarhiasuhteid. Vahe on selles, et meronüümia puhul alluva sõna tähendus ei sisaldu allutava sõna tähenduses samal viisil kui hüponüümia puhul: allikavesi on küll vesi, vesi on vedelik ja vedelik on aine, aga huuled ei ole suu ega teisipäev ei ole nädal.


Homonüümid

Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad.

Sõna samakujulised taga on õieti kolm võimalust:

  1. sama hääldus- ja kirjakuju, nt tint ‘kala’ ja tint ‘kirjutusvedelik’,

  2. sama häälduskuju,

  3. sama kirjakuju.

Sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnu (b) nimetatakse homofoonideks, nt baar ja paar, hais ja ais, hale ja ale, meiereis ja meie reis, koolibrid ja koolipriid (lapsed).

Sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (c) nimetatakse homograafideks, nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi), nutt (nutu) ja palataliseeritud nutt (nuti), looma (sõna loom II-välteline omastav) ja looma (sõna loom III-välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi).

Homonüümne tähendab ‘samakujuline, aga eritähenduslik’, nt puur ‘linnu või looma elupaik’ ja puur ‘puurimisriist’ on homonüümsed sõnad, nimetav (see) puu ja omastav (selle) puu on homonüümsed vormid.

Homonüümia on samakujulisus, aga eritähenduslikkus, homonüümidevaheline suhe, nt sõnade aas ‘silmus’ ja aas ‘rohumaa’ vahel valitseb homonüümia.

Homonüümika märgib: a) homonüüme käsitlevat leksikoloogia osa, b) ühe keele homonüümide kogumit, nt eesti keele homonüümika.

Ilma lingvistiliste teadmisteta on vahel raske eristada homonüüme ja polüseemilisi sõnu. Tuleb arvestada, et homonüümid on täiesti erineva tähendusega sõnad. Nende kujugi võib olla kunagi olnud erinev, aga keele ajaloolise arengu käigus samastunud, nt kakk I ‘leiva- või saiapätsike’ ja kakk II ‘lind’. Võivad olla eri keeltest pärit laenud, aga eesti keeles homonüümidena kokku saanud, nt juura I ‘õigusteadus’ < ld jūra ‘õigused’ ja juura II ‘üks geoloogilisi ajastuid’ < Jura mäestiku järgi Šveitsis; kross I ‘rahaühik’ < sks Groschen ja kross II ‘murdmaajooks või -sõit’ < ingl cross-country race. Matt I ‘tuhm, läiketa’ on meile tulnud araabia keelest saksa keele vahendusel, matt II ‘mahumõõt’ on keskalamsaksa laen, matt III ‘vaibataoline ese’ on saksa keele vahendatud ladina sõna, matt IV ‘kaotusseis malemängus’ on levinud keelest keelde nähtavasti järgmiselt: ar ® hisp ® pr ® sks ® ee. Kokkulangevusi võivad anda ka sama päritolu laenud: keskalamsaksa keele sõnad bleck ja plecke on eesti keeles muganenud homonüümideks plekk I ‘õhuke metall’ ja plekk II ‘laik’, sedasama päritolu tol ja tolle aga homonüümideks toll I ‘pikkusmõõt’ ja toll II ‘tollimaks, -kontroll ja -asutus’.

Polüseemilistel ehk mitmetähenduslikel sõnadel on aga üks tähendus põhiline ja teised sellega seotud. Nt linnusulg ja kirjutussulg ei ole homonüümid, vaid sulg (sule) on algselt märkinud linnusulge, mis hiljem sai kirjutusvahendiks. Kuigi kirjutusvahendi kuju ja materjal muutusid, jäi nimetus ikka samaks ning sõnal sulg on kaks teineteisega seotud tähendust. Sulg (sule) ja sulg (sulu) on aga homograafid. Seanina on mitmetähenduslik sõna, homonüüme siin ei ole: tal on otsene tähendus ‘seakärss’ ning sellest ülekantud tähendused ‘vannasader’ ja ‘kiilukujuline lahingukord’.


Homonüümid

Homonüümidest rääkides peetakse ennekõike silmas sõnavormide homonüümiat. Homonüümseid sõnavorme on kahte liiki: a) sama lekseemi (eri) vormid (paradigmasisesed homonüümid), nt lekseemi pesa ainsuse nimetava, omastava ja osastava vorm, ja b) eri lekseemide (samad või eri) vormid (paradigmavälised homonüümid), nt nimisõna mure ja omadussõna mure nimetava vorm või alasi mitmuse nimetava ja ala mitmuse osastava vorm alasid.

Eesti keeles on eriti rohkesti just paradigmasiseseid homonüüme. ÕS 1976-s on neid Ülle Viksi loendusandmetel u 57 000 paari (või kol-mikut). Seejuures on verbil neli täielikku regulaarset homonüümisarja:

  • kindla kv lihtmin ains 2. ja mitm 3. p – sina / nemad sündisid, elasid, surid

  • tingiva kv ol ains 2. ja mitm 3. p – sina / nemad sünniksid, elaksid, sureksid

  • tingiva kv sünteetilise täismin ains 2. ja mitm 3. p – sina / nemad sündinuksid, elanuksid, surnuksid

  • käskiva kv ol ains 2. p ja kindla kv ol eitusvormid – sina sünni, ela, sure / ei sünni, ela, sure (erand: mine / ei lähe)

Käändsõnadel langevad regulaarselt ühte:

  • ains nim ja om tüüpides koi, idee, ratsu, aasta

  • ains nim, om, os tüüpides ema, pesa

  • ains nim ja os tüüpides pada, sõda

  • ains om ja os nimi-tüübis (nime)

  • ains om, os ja lüh sisseütl seminar-tüübis (seminari)

  • ains os ja lüh sisseütl tüüpides siil, õnnelik, koer, nali (siili, õnnelikku, koera, nalja)

  • ains os ja mitm nim tüüpides koi, idee (koid, ideed)

  • ains nim ja seesütl redel-tüübi s-lõpulistes sõnades (see / selles purjekas)

Eri lekseemide kokkulangevaid vorme on ÕSis u 20 700. Seejuures eri lekseemide samu vorme on 9700 paari (või kolmikut).

Käändsõnadel on kõige harilikum ühtelangemine eri sõnade

  • ainsuse nimetavas:

    arm (armi ja armu)silm (silma ja silmu)

    ehe (eheda ja ehte)sina (sina ja sinu)

    hang (hangu ja hange)sool (soola ja soole)

    ind (inna ja innu)sopp (sopa ja sopi)

    koor (koore ja koori)sõim (sõime ja sõimu)

    lakk (laka ja laki)tamm (tamme ja tammi)

    maks (maksa ja maksu)tapp (tapi, tapa ja tapu)

    mure (mure ja mureda)tikk (tiku ja tika)

    napp (napi ja napa)tukk (tuka, tuki ja tuku)

    nukk (nuki, nuku ja nuka)vaht (vahu ja vahi)

    reis (reisi ja reie)viht (viha ja vihi)

    roog (roa ja roo)viil (viili ja viilu)

    serv (servi ja serva)viis (viisi ja viie)

    siil (siili ja siilu)voor (voori, voore ja vooru)

    Arvukuse poolest järgnevad:

  • mitmuse osastav:

    lippe (lipi ja lipu)

    sokke (soki ja soku)

    kiile (kiili ja kiilu)

    vanuseid (vanus ja vanune)

  • ainsuse osastav:

    lihast (lihas ja lihane)

  • ainsuse omastav (ja temast lähtuvad käänded):

    koodi (koot ja kood)

    kuue (kuub ja kuus)

    lihase (lihas ja lihane)

    loo (lugu, loog ja lood ‘loopealne’)

    mao (madu ja magu)

    roo (roog ja rood ‘kala-, sule-, leherood’)

    soo (sugu ja soo)

    teo (tigu ja tegu)

    vimma (vimb ja vimm)

Verbide puhul on samade vormide kokkulangevus napim, nt

kõhelda (kõhklema ja kõhelema) da-tgn

kaevati (kaebama ja kaevama) umbis tgm kindla kv lihtmin

küttis (küttima ja kütma) kindla kv lihtmin ains 3. p

Eri lekseemide eri vorme on eesti keeles u 11 000 paari. Tegemist on väga paljude vormikombinatsioonidega:

  • verb ja verb, nt magataks (magatama is tgm tingiva kv olevik ja magama umbis tgm tingiva kv olevik), viita (viitama käskiva kv oleviku ains 2. p ja viitma da-tgn)

  • käändsõna ja käändsõna, nt luud (luud ains nim ja luu ains os ning mitm nim), sadu (sadu ains nim ja os ning sada mitm os), alasid (alasi mitm nim ja ala mitm os)

  • käändsõna ja verb, nt lao (ladu ains om ja laduma käskiva kv ol 2. p), peaks (pea ains saav ja pidama tingiva kv ol), kanda (kand ains os ja kandma da-tgn), sadama (sadam ains om ja sadama ma-tgn), poodi (pood ains os ja lüh sisseütl ning pooma umbis tgm kindla kv lihtmin)

  • muutuv ja muutumatu sõna, nt seal (siga alalütl ja määrsõna), veel (vesi alalütl ja määrsõna), ammu (homonüüminelik – ammuma ja ambuma käskiva kv ol ains 2. p, amb ains om ning määrsõna)


    Homonüümid

    Homonüümiast saab rääkida ka lekseemide tasandil. Homonüümsed lekseemid on eri lekseemid, mille osa vorme või kõik vormid langevad kokku. Tavaliselt langeb kokku vaid osa vorme. Selliseid lekseeme nimetataksegi osahomonüümideks. Mõnel lekseemil langevad kokku kõik vormid. Need on täishomonüümid.

    Täishomonüüme:

    aru I kuiv rohumaa; II mõistus, taip

    hanguma I hanguga tõstma; II jahtudes tarduma

    hari I tipp; II puhastusriist

    kulu I kulutus; II eelmise aasta rohi

    laama I üks sõralisi; II Tiibeti munk

    lakk (laka) I laepealne, pööning; II hobuse- või lõvilakk

    latt I ritv; II Läti rahaühik

    mutt I kalapüügiriist; II kaardimäng; III eit, naine; IV loom; muttader

    pakk (paki) I pakkimise tulemus; II rutt, pakil-olek; III laeva kõrgem osa vööris

    pank I rahaasutus; II kamp, tükk; III järsk rannik

    piiritus I alkohol; II ääretus

    pits I rõivakaunistus; II napsiklaas; III sigareti vms suuline

    rahu I vaikus; II merepõhja kõrgendik; III nääre

    süü I süüdiolek, süüdistuse põhjus; II puu aastarõngas

    tagumine I viimane; II kloppimine, peksmine

    tee I jook; II liiklemiskoht

    tiir I ring, ringkäik; II laskerada; III lind

    tort I kook; II tuust, tükk

    tüll I riidesort; II lind

    valu I valutamine; II metalli valamine, valatud metall; III valgus

    viks I kingamääre; II kärmas, usin, korralik

    värss I noor pull või härg; II luulerida

    Uusi täishomonüüme on:

    krepp I riie; II Prantsuse ülepannikook

    vokk I ketrusriist; II sügav pann

    ätt I väga vana mees; II kommertsmärk

    dokk I sadamarajatis laevade remondiks; II dokumentaalfilm või -sari (argikeeles)

    uusi osahomonüüme:

    rokk : roka ja rokk : roki

    räpp : räpa (mustus, sopp) ja räpp : räpi

    Homonüümikonflikt on homonüümide kasutusest tekkinud vääriti mõistmine või mõistmistõrge. Näiteks võib eesti tekstis vahel valesti liigendada liitsõnu. Tõrge on võimalik ka tüvisõnade ja tuletiste puhul, nt lauseis Määri nõu põhja või või rasvaga. Tegelikke elajaid on majas vähem kui sisseregistreerituid. Seal on mõnus elada. Sealt ta õppis lauakombeid. Johannes Aavik on konstrueerinud lause Pea pea pea pea püsti! (pea pää varsti peaaegu püsti).

    Ametinimetused ei tohi tekitada kandja mainet riivavaid assotsiatsioone. Nt võrgu pealetõmbajat ei saa nimetada lühema tuletisega võrgutaja või kihtidesse ladujat kihistaja, sest esimesel on homonüüm tähendusega ‘hullutaja, ärameelitaja’ ja teisel tähendusega ‘kihinal naerja’.

    Homonüümiat kasutatakse kalambuuris. Nt Hando Runneli luuletus „Elutargem”:

      Tahtsin ükskord ilma muuta
      mõtte abil, ilma muuta;
      ilma sõnade ja suuta
      tegu teha lootsin suuta, –
      kuid ei suuda suugagi,
      kuidas siis veel muugagi!

    Ott Kangilaski on oma „Väikeses seletavas sõnaraamatus” (avaldatud ajakirja Keel ja Kirjandus 1965. a numbreis) kasutanud liitsõnade ja tuletiste pseudoliigenduse võtet:

    esmas/arvestus asemel esma/sarvestus ‘juhtub mehega, kelle naine esmakordselt abielu rikub’

    au/konsul asemel auk on sul (nt pükstes)

    juhmistumine asemel juhm/istumine ‘koosolek’

    kuuse/tukad asemel kuu/setukad folklooris ‘kuu peal elavad surnud hobuste hinged, mis eriti vana kuu ajal hästi näha olevat’

    kõrgistumine asemel kõrg/istumine ‘kõrgel kohal istumine’

    lae/kaunistus asemel laeka/unistus ‘unistus saada laekahoidjaks’

    paigal/tammumine asemel paigalt/ammumine ‘ammumine ilma hoovõtuta’

    puur/auk asemel puu/rauk ‘väga vana puu’

    tagasi/ristamine asemel taga/siristamine ‘õrn tagarääkimine’

    tõusikud asemel tõu/sikud ‘tõuaretuses kasutatavad sikud’

    Sõna papp homonüümidele toetub seletus: katusepapp ‘keskaja rändvaimulik, kes katustelt ja muudelt kõrgematelt kohtadelt jutlust pidas’

    sõna vaht homonüümidele: keemisvaht ‘perenaine’

    sõna pits homonüümidele: pitskrae ‘mitu numbrit liiga väike krae’.

    tus-tuletiste homonüümiat kasutavad O. Kangilaski seletused: kummitus ‘kummide puudumine’ ja laotus ‘laoruumide puudumine’.

    Samasuguseid juhtumeid toodab praegu ajakirjanduses valitsev raalpoolitus: väli-silm, üksi-kese, ameti-sikud, kontakti-sikud, väli-seestlased, poola-valik, täi-sealised, täi-siga, kasutu-siga, ka-piuks, Euro-opa, öök-lubi, kuu-maalus, loom-eliit, väärtpaber-ihaldus.


    Paronüümid

    Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna. Nt metroloogia ja meteoroloogia, ortoeepia ja ortopeedia, annaalid ja anaalid, logaritm ja algoritm, imposantne ja impotentne, uusus ja uudsus, teadis ja teatis, käsitlema, käsitama ja käsitsema.

    Paronüümia on sõnade segav kõlaline sarnasus sisulise erinevuse korral.

    Eriti tülikad on tähenduslikult lähedased paronüümid, sest sõnade väliskuju sarnasuse tõttu on väikeste tähendusvahede hoidmine väga raske. Eesti tuletussüsteemi rikkus on kohati pöördunud keele hädaks, kui tüvesid üle koormatakse (vt järgnev hoiatusloetelu).

    Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm johtuv kõlasarnasus. Nii on Ott Kangilaski „Väikeses seletavas sõnaraamatus” mänginud tuletistega: hagijas ‘pidevalt hagisid esitav, hagelusluulu põdev isik’; karikas ‘kariderohke (meri vm)’; klimberdaja ‘klimbitegija’; kogelema ‘pidevalt või korduvalt kogema’; sulistama ‘kedagi suliks tembeldama’.

    Teine mänguobjekt on olnud võõrsõnad: adressant ‘külakorda käiv kerjus, kes on varustatud kindlate aadressidega’; kontakt ‘riietamata luukerest tehtud maal või joonis’; mulinee ‘mulisemise lõpp-produkt’.


    Paronüümid

    Näpunäiteid paronüümide kasutamisel

    alaline pidevalt kestev, püsiv. Vastand: ajutine. Alaline elukoht, elanik. Alaline valve (= püsivalve). On alalises rahahädas

    alatine alati või tihti esinev, korduv, sage. Alatine külaline. Alatine tüütu kurtmine



    edendama edasi arendama, edasi viima, soodustama. Ei edendata kultuuri

    etendama ette kandma, esitama; osa mängima. Linnateater etendas „Tartuffe’i”. Ekspresident ei etenda poliitikas enam mingit osa



    elunema elanikuna asuma. Majas eluneb kuus perekonda

    elutsema kiratsevalt elama, vegeteerima; elunema. Paadialused elutsevad ilma hooleta ja tööta. Koger elutseb seisvas vees



    enamik suurem osa. Enamik lapsi või laste enamik haigestus. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. Talu põllud on enamikus (= enamalt jaolt) liivased

    enamus arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Parlamendi enamus. Klassis on poiste enamus, poisid on klassis enamuses. Enamusrahvus, -valitsus



    enne (ajaline). Enne lõunat. Kus ta enne (= varem) oli? Enne (= esmalt) mõtle, siis ütle. Enne kui koju lähete, lõpetage töö. Annab tuletise ennemalt.

    ennem pigem. Ennem surm kui niisugune elu. Annab tuletise ennemini.



    ennetama hrl millegi ärahoidmiseks kellestki või millestki enne, ette või mööda jõudma. Selgitas põhjalikult oma seisukohti, et ennetada vastuväiteid. Ennetus

    ennistama restaureerima, endisse seisukorda seadma; juriidikas: uuesti kohale, ametisse vm õiguslikku olukorda seadma. Ennistatud raekoda. Juhataja ennistati ametikohale. Ennistus



    erakordne haruldane, harukordne. Neiu erakordne ilu

    erakorraline mittekorraline. Erakorraline istungjärk. Riigis kehtestati erakorraline seisukord



    eri erinev; eraldi, omaette olev. Piibelehel olid jalas eri (= erinevat) värvi sokid (üks üht, teine teist värvi). Me töötame eri tubades

    eri- (liitsõna esiosa) eriline, spetsiaalne. Erijuhtum, -luba, -olukord

    erinev erisugune, isesugune, see, mis millestki erineb või lahkneb. Jüri on teistest erinev. Aga: Prooviti mitmeid erinevaid meetodeid → Prooviti mitut meetodit



    esindama kellegi või millegi nimel, eest või volitusel esinema või tegutsema. Esindab Eestit Euroopa Parlamendis

    esitama avaldama, väljendama; millegagi esinema; üle või sisse andma; ette panema. Esitas oma väited. Koor esitas kaks rahvalaulu. Esitage avaldus ülikooli astumiseks. Esitatud kandidaadid

    esitlema tutvustama. Lubage teile esitleda oma sõpra



    esildis ametlik ettepanek. Tegi esildise kultuurikomisjonile

    esindus esindajad (rühm inimesi või asutus). Kuue riigi võrkpalliesindused. Diplomaatiline esindus

    esitus esitamine; esituslaad. Laul kõlas esimest korda kammerkoori esituses. Pillimees varieerib esitust

    esitlus esitlemine, tutvustamine, presentatsioon. Koguteose esitlus



    hüve hea külg, paremus; heaolu, kasu. Nautis maaelu hüvesid. Maised hüved. Rahva hüveks

    hüvis aineline vara; mingi tarbe rahuldamiseks loodu. Tsiviliseeritud inimesele tarvilike hüviste tootmine

    hüvitus kahju tasumine, kompenseerimine, heakstegemine. Sai kahju hüvituseks natuke raha

    hüvitis kahjutasu, kompensatsioon. Rahaline, aineline, moraalne hüvitis. Nõudis kahju eest hüvitist



    isik üksikinimene, üksikisik; juriidikas: õiguse või kohustuse kandja. Isikut tõendav dokument. Ameti-, eraisik. Füüsiline ja juriidiline isik

    isiksus psühholoogias: iga inimene, kellel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Õpetaja isiksus. Isiksuseomadused



    ja on sidesõna

    jaa = jah on rõhumäärsõnad (jaatussõnad). Ütle ei või jaa



    juhend eeskiri, reeglite või õpetuste kogu. Ameti-, töö-, võistlusjuhend

    juhis reegel. Arvutus-, käitumis-, õigekirjutusjuhis



    juht (juhu) sama mis juhtum. Nimetavas käändes sageli parem juhtum: eilne juht, parem eilne juhtum. Mis juhul, millisel juhul. Paremal, halvemal, vastasel, äärmisel juhul. Igal juhul, igaks juhuks. Erand-, üksikjuhtudel

    juhtum esinemisfakt, üksiksündmus, puhk, kord. Erand-, surma-, vahe-, õnnetus-, üksikjuhtum

    juhus ettearvamatu sündmus, olukord või võimalus. Kasutab juhust



    järel Suve järel tuleb sügis. Käib mu järel nagu vari. Käis palga järel. Sada krooni on järel

    järele Asusin järjekorda teiste järele. Läksin palga järele. Suur nõudmine raamatute järele. Järele jäänud toit. Annab, jätab, mõtleb, teeb, uurib, vaatab järele. Järelevaatus, -valve, -pärimine

    järgi põhjal, alusel. Seaduse, reeglite, uue korra järgi



    järgmiselt järgmisel viisil. Tulud jaotati järgmiselt: ..

    järgnevalt (järjekorras) edasi. Järgnevalt õpime ära polkasammu



    jäte (kasutuskõlbmatu) jäänus. Toidujätted

    jääk üle- või järelejäänud osa. Jääk 150 krooni (nt konto jääk). 27 : 5 = 5, jääk 2

    jäänuk bioloogias ja geoloogias: relikt, endisajast säilinu. Jäänukloom, -taim, -järv

    jäänus järelejäänu, säilinu. Taimede jäänused = taimejäänused. Kindluse jäänused. Maised jäänused (= surnukeha)

    jäätmed (ains jääde) ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik, nt vanapaber, -metall. Puidu-, toidu-, tootmisjäätmed. Jäätmetöötlus



    kaasuma juurde tulema, lisanduma. Juba kuid kestnud näljahädale kaasus nüüd veel epideemia

    kaasnema kaasas käima või olema, koos esinema. Õigusega kaasnevad kohustused. Kõrge palavikuga kaasnes lihase- ja peavalu



    kaevand maasse kaevatud süvend; arheoloogilistel kaevamistel korraga läbikaevatav tervikala; botaanikas: kahjurikäik taimelehel. Lehekoide tehtud kaevandid haavalehtedel

    kaevik kaitsekraav, kraavitaoline muldehitis; ajutine kraavitaoline süvend. Eesliini kaevikud. Vundamendi kaevik

    kaevis väljakaevatud ese; mäenduses: kaevandatud maavara



    kestus vältus, ajaline pikkus. Lennu kestus

    kestvus edasikestmine; vastupidavus, püsivus. Tegevuse kestvus või lõpetatus. Järjekestvus. Paekivi kestvus



    kleebik kleeppilt, -märk, -sedel. Parem oleks kasutada sõna kleeps. Auto-, kohvrikleebik (või: -kleeps). Baarisein kirendas kleebikutest (või: kleepsudest)

    kleebis trükisesse kleebitud vaheleht pildi, joonise vm-ga. Koguteosesse tuleb kleebisel Vooremaa kaart



    kohaldama täpselt kohakuti paigutama; juriidikas: õigusaktist konkreetsel juhul juhinduma. Kohaldatud pinnad. Selles asjas tuleb kohaldada § 15 lõiget 2

    kohandama kohaseks tegema. Uus elanik kohandab end ümbrusega. Töö kohandati uutele nõuetele. Inimeste veoks kohandatud veoauto



    kompetents võimkond, võimupiirid, võimupädevus. Asi kuulub kultuuriministeeriumi kompetentsi

    kompetentsus asjatundlikkus, pädevus. Töötaja valikul on kõige olulisem tema kompetentsus



    käsitama aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas nähtut käsitada? Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus

    käsitlema (vaimselt) tegelema (millega), arutama (mida). Küsimust, teemat käsitlema. Käsitlus

    käsitsema käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Poiss käsitseb osavalt kirvest. Käsitsus



    loendama ära lugema, arvu kindlaks tegema. Loendas saarel luiki. Loendamatu hulk. Loend

    loetlema ükshaaval nimetades üles lugema. Loetlege Marie Underi luulekogud. Loetelu



    lähetus komandeering. Käis lähetusel Peterburi tehases. Rudolf Tobiase „Joonase lähetamine” korrektne pealkiri oleks „Joona läkitus” (või „Joona läkitamine”)

    läkitus läkitamine; kiri, pöördumine vms. Presidendi läkitus rahvale



    maks (maksu) kohustuslik riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvesse

    laekuv summa. Aktsiisi-, käibe-, maa-, sotsiaal-, tulumaks. Maksumaksja

    makse (om III vältes makse) maksmine; millegi eest tasutav summa. Sisse- ja väljamaksed. Kaardi- ja sularahamaksed. Maksekorraldus, -teatis, -kviitung



    märge (märkme) napp ülestähendus, notiits. Päeviku-, reisimärkmed

    märge (märke) üks dokumendirekvisiite. Kinnitus-, kooskõlastus-, saabumismärge

    märgend liigile osutav lühend, eeskätt sõnastikus. Stiili-, erialamärgend

    märkus lühike (kirjalik või suuline) arvamusavaldus; nõrk noomitus; lisandus millelegi, lühike selgitus. Järelmärkus, allmärkus ehk joonealune märkus

    määrama ette kirjutama; kindlaks tegema, välja selgitama; ette nähtud olema. Seadus määrab, et .. Määras tähtede järgi ilmakaared. Need sõnad polnud määratud sinule

    määratlema defineerima. Täpselt määratletud mõiste. Määratlus (= definitsioon)



    ohjama ohjadest juhtima; tööd vm otseselt korraldama, tippjuhtimisega võrreldes madalamal astmel juhtima. Ohjab hobust. On kaua osakonda ohjanud. Kriisiohjamine

    ohjeldama ohjas hoidma, talitsema, taltsutama. Ohjeldab oma tundeid. Pole ohjeldatud linna stiihilist kasvu



    omandama (omandiks) saama, endale saama; midagi ära õppima, õppides saavutama. Omandas pärimise teel maja. Praktikant omandab vilumusi

    omastama omaks tegema; (omavoliliselt) endale võtma. Taim omastab mullast mineraalaineid. Omastas pettusega suure rahasumma

    omistama omaks või kuuluvaks pidama. Tulele on omistatud maagilist mõju. Mitte kasutada tähenduses ‘andma, määrama’: mitte omistati, vaid anti auhind, autasu, teaduskraad, tiitel



    osutama näitama, viitama; ilmutama, üles näitama, avaldama. Teeviit osutab itta. Osutatud tähelepanu, huvi, austus, teene

    osundama tsiteerima. Autor osundab antiikfilosoofe



    otsus tulemus või seisukoht, millele jõutakse pärast arutamist või kaalumist; liik õigusakte. Jõudsin otsusele, et ei sõida. Valitsuse otsus, kohtuotsus

    otsustus otsustamine; loogikas: üks mõtlemisvorme. Maitseotsustus (= maitse järgi otsustamine). Kahest üksteisele vasturääkivast otsustusest peab üks olema väär



    pitsat pitseri löömise vahend. Pitsatit hoitakse raudkapis

    pitser pitsatijäljend. Dokumendil on rahandusministeeriumi pitser



    retsept arstitäht; segu koostise ja valmistamise kirjeldus. Arst kirjutas retsepti. Joogi-, toiduretsept. Retseptiravim

    retseptuur farmakoloogias: ravimite valmistamine ja väljastamine retseptide järgi; vastav õpetus



    seade (seade) seadmine; see, mis on seatud; muusikas arranžeering. Sihi-, sisse-, ülesseade. Hääle-, orkestri-, lilleseade

    seade (seadme) omavahel ühendatud seadiste või plokkide kogum. Elektri-, kliima-, kütteseade

    seadis konstruktsioonilt terviklik, kuid iseseisvalt mittekasutatav seadme, masina või aparaadi osa. Pooljuhtseadis

    seadeldis (ei ole termin) mehhanism, masinavärk, kaadervärk



    side (side) ühenduse pidamise viis. Peab sidet, lõi side. Otse-, tagasi-, kaug-, silm-, telefon-, satelliit-, elekterside

    side (sideme) sidumisvahend; suhe. Kaela-, sääre-, marliside. Sõlmib sidemeid (= loob suhteid). Vere-, sugulus-, kultuuri-, ärisidemed



    teadis vastus päringule (infonduses, raamatukogunduses). Biblio-, teema-, patenditeadis

    teatis dokumentide põhjal antav asutuse kirjalik teade. Vallavalitsuse teatis. Makse-, tulumaksu-, arhiiviteatis



    tunnistama omaks või õigeks võtma; millelegi hinnangut andma; juriidikas: kohtuasjas asjasse puutuvate faktide kohta ütlusi andma. On tunnistanud oma vigu. Tunnistas käsikirja vastuvõetavaks. Luba tunnistati kehtetuks. Tunnistas kohtualuse vastu

    tunnustama kehtivaks või õigeks pidama; kõrgelt hindama. On tunnustanud Eesti iseseisvust. Tunnustatud maalikunstnik



    tõendama tõesust, tõepära või tõele vastavust kinnitama; juriidikas: (suulisi või kirjalikke) tõendeid esitama. Isikut tõendav dokument. Tõendas kohtus, et nägi kahtlusalust sündmuskohal

    tõestama tõeseks, õigeks tunnistama; väite tõesust kindlaks tegema. Notariaalselt tõestatud ärakiri. Tõestamata hüpotees



    tühe (~ tühemik) õõs, orv, õõnsus; lohk looma kerel puusa lähedal. Akna-, ukse-, müüritühe(mik). Pliidi ja seina vaheline tühe(mik)

    tühik (~ tühimik) tühi koht, lünk, kavern. Tühik tekstis, seaduses, kivimis



    vahel mõnikord. Tule mind vahel vaatama

    vahest võib-olla. Tüdruk on vahest ära eksinud

    vast alles, nüüdsama. Vastsündinu. Vast valminud maja. Oled sina vast imelik!



    viimane praegu viimasena esinev. Viimased koolitunnid

    viimne absoluutselt viimane. Viimne tund on kätte jõudnud. Viimsel teekonnal



    väärikas auväärne, soliidne, kombekas. Vastand: vääritu

    vääriline midagi vääriv, väärt olev, väärtusele vastav. Poeg püüdis olla oma isa vääriline



    õhkama (õhata) ohkama; (millestki) välja kiirgama. Tüdruk õhkab poisi järele. Ahi õhkab kuumust

    õhkima (õhkida) õhku laskma. Sild on õhitud. Riisi-, maisi- jm terad ei ole õhitud, see on paisriis, paismais



    õieti õigupoolest. Tüli algas õieti tühjast asjast

    õigesti veatult, eksimatult. Vastand: vääralt. Lahendas ülesande õigesti



    ühik = mõõtühik, s.o suurus, millega mõõdetakse teisi sama liiki suurusi. Aja-, pikkus-, takistusühik

    üksus üksik asi või olend teiste omasuguste seas või mingi terviku iseseisev osa. Väe-, luure-, piirikaitse-, tuletõrje-, sideüksus. Haldusüksus. Säilitusüksus = säilik (arhiivis)