EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes samojeedi keeles)

uurali algkeelest (aegade hämarusest – IV aastatuhan

deni e.m.a)

104–119 tüve

ela-, ema, jõgi, kaks, kala, keel, kõiv, nimi, ole-, puu, päev, vesi

soome-ugri tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes ugri keeles)

soome-ugri algkeelest (vähemalt 5000 a tagasi)

179–306

hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks

soome-permi tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes permi keeles)

soome-permi algkeelest (III aastatuhat e.m.a)

55–141

amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana

soome-volga tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt ühes volga keeles)

soome-volga algkeelest (III aastatuhande algus e.m.a)

81–158

jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö

soome-lapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi keeles)

varasest läänemeresoome algkeelest (vähemalt 3000 a tagasi)

90–177

huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi-, sammal, selge

läänemeresoome tüvevara (vasted vähemalt karjala ja vepsa keeles)

hilisest läänemeresoome algkeelest (I aastatuhat e.m.a)

601–807

aed, aeg, eile, julge, kiri, kõne, maja, naera-, oja, sõna, tõuse-, võlg

liivi-soome tüvevara (vasted läänepoolsetes läänemeresoome keeltes)

400–515

hirm, ihne, isu, komme, kurta-, lill, lääs, nõmm, part, rõõm, susi, vali

eesti ja tundmatut päritolu tüvevara (vasteid sugulaskeeltes peale vadja pole, aga pole ka tunnistatud laenuks)

1075–1152 (431–489 tüve ning onomatopoeetilis-deskriptiivsed tüved)

hiili-, ila, kesv, lubi, lõhn, mahe, mõru, raip (raibe), roni-, ürp