EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS

Osalause

Osalausete alistus

Relatiivlause

Relatiivlause sidendist. Relatiivlause sidendiks on tavaliselt siduv asesõna (ehk relatiivpronoomen) kes või mis. Asesõna kes viitab harilikult elusale, mis elutule.

Asesõna kes asemel kasutatakse ka mis, kui nimisõna(fraas) märgib inimkollektiivi või asutust, näiteks aktsiaselts, kes ~ mis maksab renti; äriühing, kellega ~ millega on sõlmitud leping; nõukogu, kes ~ mis planeerib oma asutuse tegevust; instituut, kelle ~ mille ülesandeks on eesti keele uurimine. Kui kollektiivi või asutust käsitatakse tegijana, eelistatakse asesõna kes, kui tegevusobjektina, siis mis. Vrd näiteks järgmisi lauseid (vähem kasutatav võimalus on sulgudes):

Muudele elusolenditele viitamisel on võimalused kasutada asesõna mis veelgi suuremad. Mis võib viidata üksikloomalegi - kõrgemate loomade puhul küll ainult siis, kui looma ei käsitata tegijana, nt hobune, kelle ~ mille ta ostis, kuid hobune, kes (mitte: mis) aasal rohtu sõi, madalamate loomade, nt putukate puhul on see võimalik alati, näiteks sääsk, kes ~ mis mind hammustas. Kui tegu on surnud madalamat sorti loomaga, siis on kohane ainult mis, nt kalad, mida (mitte: keda) ta puhastas.

Siduvad asesõnad kes ja mis jäävad harilikult ainsusesse ka siis, kui nimisõna(fraas), millele nad viitavad, on vormilt või sisult mitmuses. Mitmuse kasutus pole küll päris võimatu, kuid on võrdlemisi tavatu. Eelistatakse öelda: faktid, millele ta tugines; inimesed, kellega ta vestles, mitte: faktid, milledele ta tugines; inimesed, kelledega ta vestles.

Mõnikord võib mitmus siiski kaasa aidata lause mõistmisele, näiteks aidata vältida kahemõttelisust rindliikmete korral, vrd härra X ja proua Y, kellelt ma maja ostsin (kahemõtteline) – härra X ja proua Y, kelledelt ma maja ostsin (ühemõtteline). Asesõna mitmus pole siingi tingimata vajalik, sest kahemõttelisuse vältimiseks on teisigi võimalusi, näiteks relatiivlause asendamine iseseisva lausega: Aasta kultuuritöötajaks valiti Indrek Tamm ja aasta kultuurisõbraks Tõnu Saar, kellele kultuuriminister andis kätte auhinnad → Aasta kultuuritöötajaks valiti Indrek Tamm ja aasta kultuurisõbraks Tõnu Saar. Kultuuriminister andis neile kätte auhinnad.

Kui asesõna kes või mis on relatiivlause aluseks, siis oleneb relatiivlause öeldise arvuvorm relatiivlause põhjast (vt SÜ 19).

Vahel kiputakse nimisõnaliste asesõnade kes ja mis asemel kasutama omadussõnalisi asesõnu milline ja missugune. Viimaseid sobib tarvitada vaid omadussõna funktsioonis (omadusele viitavana), nt Nägin niisugust liblikat, missugust ma varem näinud polnud. Tammik mängis vana kingseppa, milline osa jäigi ta parimaks osaks. Opositsioon tituleerib praeguse valitsuse sotsialistlikuks, milline too siiski pole – kuid: Saade tutvustab raamatuid, mis (*millised) tulevad müügile märtsis. Eriluba, mille (*millise) on välja andnud siseministeerium, kehtib kaks kuud.

Kui relatiivlause kuulub isikulise asesõna või ütte juurde ja siduv asesõna on relatiivlause alus, siis järgneb viimasele tavaliselt seesama asesõna, nt See mõte oli kohutav isegi mulle, kes ma olin end paratamatustega harjutanud. Tänan sind, kes sa mind ikka meeles oled pidanud! Meie isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi. Niisugust isikulise asesõna kordamist on peetud saksamõjuliseks (vrd Wir, die wir dir immer geholfen haben, ..) ja seetõttu varem taunitud. Kuid olgu pealegi saksamõjuline, on see nähtus tänapäeva eesti kirjakeeles sel määral kodunenud, et asesõna ärajätmist nõuda ei ole enam võimalik.