EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi

Hüüdlausega väljendatakse kõneleja emotsiooni: kõneleja vaimustust, imestust, üllatust, viha vms millegi ebatavalise suhtes, nt Kui hästi Juku ujub! Küll teie poeg on andekas! See on vast mees!

Täiskujulised hüüdlaused on:

1. eriküsilause kujulised, nt Kui hästi ta ujub! Kuidas kõik on muutunud! Keda ma näen! Mis sa räägid!

2. väitlause kujulised, mis sisaldavad üldlaiendeid küll (lause algul) ja/või alles, vast, ikka, aga (hüüutuuma ees), nt Küll sa oled (ikka) tubli! On siin alles palav! Küll sa oskad ikka peenelt käituda! Üldlaiendi küll puudumise korral on verb harilikult lause algul (vt SÜ 94).

Tihtipeale koosneb hüüdlause üksnes hüüdsõnast, nt Oi! Ohoo! Tohoh! Nonoh! Ptüi!, või hüüdsõna ja nimisõna(fraasi) ühendist, nt Ah neid naisi! Oh noorus, noorus!

Hüüdlausel on eripärane intonatsioon, mida kirjas märgib hüüumärk. Hüüuintonatsioon kõnes ja hüüumärk kirjas on ka soovlausetel ning intensiivset käsku väljendavatel käsklausetel, nt No oleks mul ometi aega! Lõuad pidada ja edasi teenida! Nõrgemat käsku väljendava lause intonatsioonilised erinevused väitlausest on vähe märgatavad ning kirjas selle lõpus hüüumärki ei kasutata, nt Lähme toome poest leiba.