Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
Tulemused päringule "tilin" :
SISSEJUHATUS → Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost → (SJ 7)... viis“, mis ilmus 1879. a ning kus antakse ka eesti keele väldete süstemaatiline käsitlus. Kolmas eriharidusega eesti keele uurija Jakob Hurt avaldas töid...
SISSEJUHATUS → Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost → (SJ 8)
... maailmatasemele Paul Ariste („Hiiu murrete häälikud“ 1939). Eesti keele grammatiline uurimine oli toonase Eesti Vabariigi ajal suhteliselt tagasihoidlikul jär...
SISSEJUHATUS → Keeleteaduse harud → (SJ 11)
... on kokkupuutepunkte anatoomiaga (artikulatoorne foneetika), füüsikaga (akustiline foneetika) ja psühholoogiaga (psühhofoneetika). Foneemi tasandist alates ...
SISSEJUHATUS → Keele avaldumisvormid → (SJ 12)
... mis uurivad tekstide ja vestluse funktsioone ja ehitust, nimetatakse tekstilingvistikaks ja vestlusanalüüsiks....
ORTOGRAAFIA → Ortograafia põhimõtted → (O 4)
... oleneb suuresti aluseks valitud põhimõttest. Eesti ortograafia aluseks on foneetiline ehk hääldusläheduse põhimõte: taotleda õigekirja võimalikult head vastavu...
ORTOGRAAFIA → HÄÄLIKUD JA FONEEMID → Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde (O 9)
... ja helitud, lühikesed ja pikad häälikud. Seetõttu pakub eesti keele foneetiline süsteem foneetikutele ja fonoloogidele suurt huvi, sest eesti keeles on v...
ORTOGRAAFIA → TÄHEORTOGRAAFIA → Võõrsõnade kirjutamine (O 16)
... pikad täishäälikud järgsilbis – akadeemia, galerii, idee, marinaad, poliitiline, annulleerima; 5) o järgsilbis – foto, logo, stereo, neutron; 6) eesti ke...
ORTOGRAAFIA → TÄHEORTOGRAAFIA → Vene‑eesti transkriptsioon (O 23)
... omaski keeles (meil eesti tähti). Täpsemalt on vene‑eesti transkriptsioon praktiline transkriptsioon (vrd keeleuurimises ja -õppes kasutatav foneetiline ja fo...
ORTOGRAAFIA → KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE → Põhimõtted (O 38)
... arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid: semantiline ehk tähenduspõhimõte – kokkukirjutised tähistavad erinevat mõistet võrrel...
ORTOGRAAFIA → KIRJAVAHEMÄRGID → Sidekriips (O 60)
... tuletatud omadussõnades: avalik-õiguslik (< avalik õigus), katselis-foneetiline (< katseline foneetika), patoloogilis-anatoomiline (< patoloogiline anato...
MORFOLOOGIA → SÕNALIIGID → Arvsõnad (M 6)
... sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas k...
MORFOLOOGIA → TÜVEVAHELDUSED → (M 21)
... osastava käände, ehkki mingit selget käändetunnust neis vormides pole: grammatiline tähendus selgub ainult tüvekuju vaheldumisest.Muutuvaid sõnu, mille tüvi ...
MORFOLOOGIA → MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD → Käändsõna (M 47)
... ainsust, siilidest väljendab seestütlevat käänet ja mitmust. Tunnuste morfotaktiline järjestus on TÜVI+ARV+KÄÄNE, nt `siili/de/st. Kui arvukategooriat esindab...
MORFOLOOGIA → MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD → Pöördsõna (M 72)
... kõneviisikategooria ning osa ajakategooria liikmeid. Tunnuste üldine morfotaktiline järjestus on TÜVI+TEGUMOOD+AEG+KÕNEVIIS+ PÖÖRE, kuid tegumoe- ja pöördetu...
SÕNAMOODUSTUS → Sissejuhatus → (SM 3)
... tuletisi, eesti keeles pole, kuid on liiteid, mille põhifunktsioon on grammatiline, s.o sõnaliigi vahetus. Niisugused on nt verbidest teonimesid moodustav l...
SÕNAMOODUSTUS → Sissejuhatus → (SM 4)
... kokkukirjutus. Liitsõna kokkuvormistusega kaasneb liitsõna grammatiline ja/või tähenduslik erinevus fraasist. Sellised ehitusmallid nagu liitsõna...
SÕNAMOODUSTUS → NIMISÕNAMOODUSTUS → Nimisõnaliited → Isiku- ja asjaliited (SM 22)
... norrakas; tegevuse üksikjuhtu (tuletusalus on deskriptiiv- või onomatopoeetiline verb), nt kõma/ma > kõma/kas, sähvakas, prahvakas, plärtsakas. Argikeels...
SÕNAMOODUSTUS → OMADUSSÕNAMOODUSTUS → Omadussõnaliited (SM 34)
... aineline, ajalooline, plaaniline, perioodiline, loominguline, matemaatiline, elektriline. Tuletusaluseks on enamasti abstraktnimisõna. Sellised line-...
SÕNAMOODUSTUS → OMADUSSÕNAMOODUSTUS → Liitomadussõnad → Põimliitomadussõnad → Muutumatu sõna + omadussõna/kesksõna (SM 39)
... puruväsinud; püsti-: püstihull, püstirikas; puht-: puhtisiklik, puhtteoreetiline; rask-: rasksüttiv, rasksulav; täis-: täisvillane; vähe-: vähenõudlik, vä...
SÕNAMOODUSTUS → OMADUSSÕNAMOODUSTUS → Liitomadussõnad → Rindliitomadussõnad (SM 40)
... nt väike ja armas (laps). Rindliitsõnu on: kaubalis-rahaline, ühiskondlik-poliitiline, sotsiaal-majanduslik, sõnalis-muusikaline, roheline-kollane-punane ~ roh...
SÜNTAKS → Sissejuhatus → Lause ja tema moodustajad (SÜ 3)
... kiiresti) jne. Alistusseos, mis avaldub laiendi grammatilises vormis, on grammatiline seos. Grammatilist seost vormistavad: a) muutetunnused: käändsõnade arvu-...
SÜNTAKS → Sissejuhatus → Süntaktilised üksused (SÜ 5)
... sest kui jätame täiendid ühe ja oma ära, siis järelejäänud osa süntaktiline funktsioon ei muutu. Fraase liigitataksegi peasõna sõnaliigi järgi. ...
SÜNTAKS → Sissejuhatus → Moodustajate semantilised ja pragmaatilised funktsioonid (SÜ 6)
... tegevussubjekt kasutatakse siin traditsiooni pärast. Täpsem termin oleks semantiline subjekt, sest peetakse silmas mitte ainult tegevuse kui teadvustatud, ees...
SÜNTAKS → Sissejuhatus → Lauseliikmed (SÜ 8)
... funktsioonideks. Eesti keele lauseliikmed on: öeldis ehk (grammatiline) predikaat, alus ehk (grammatiline) subjekt, sihitis ehk (grammatiline) o...
SÜNTAKS → LAUSE EHITUS → Öeldis → Öeldise grammatilised kategooriad (SÜ 15)
... Öeldisverbi grammatiline (pöördeline või perifrastiline) vorm väljendab isiku ja arvu, tegumoe, aj...
SÜNTAKS → LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS → Fraas → Nimisõnafraas (SÜ 98)
... asjaolusid ja on enamasti samas vormis mis vastava verbi laiendina (v.a subjektiline ja objektiline täiend, mis on omastavas käändes - poisi jooksmine, raamat...
SÜNTAKS → LAUSE MOODUSTAJATE EHITUS → Fraas → Nimisõnafraas → Täiendi täiendi asukoht (SÜ 103)
... mõju küsimus inimesesse → Erinevaid arvamusi kutsus esile kunstiteose esteetiline mõju inimesesse. Vahel takistab määrustäiendit omastavalise täiendi ette ...
LEKSIKOLOOGIA → Sõnaõpetuse mõisteid → (L 2)
... eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtu...
LEKSIKOLOOGIA → Sõnaõpetuse mõisteid → (L 3)
... tarvilikke vorme (selleks tuleb teada sõnaliiki ja muuttüüpi), 4) sõna süntaktiline käitumine, sh rektsioon, 5) sõna koosesinemine teatud kindlate muude sõna...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sissejuhatus (L 4)
... paremaid. Nii vajati lühikesi sõnu sõnaühendite või pikkade liitsõnade diplomaatiline asjaajaja, tarvitusele võetud abinõud, habemeajamisaparaat, kunstiline is...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 8)
... on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluu-kl...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 12)
... täishääliku ees an- (väljendab eitust, millegi puudumist) a/moraalne, a/poliitiline, an/onüümne aero- (aēr ‘õhk’) aero/foto, aero/sool agro- (agros ‘põld’) a...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad (L 17)
... ja laentüvede on eesti keeles kolmandana olemas veel tehistüved. Nende praktiline osatähtsus keele tüvevaras on väga väike, teoreetiline tähendus aga suur....
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Oma- ja võõrsõnad (L 21)
... keeles, nt O.K., ragtime, cool pro tore, oivaline, yep ~ jepp pro jah, fantastiline pro suurepärane, tore, häälitsus vau eesti kõnekeeles; anglitsism – ingli...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Põhi-, üld- ja oskussõnavara (L 22)
... sotsiaalne kuuluvus jm) ja kõneainest. Põhisõnavara kindlakstegemisel on praktiline väärtus: võõrkeele õpetamisel (nt eesti keel venelasele, inglise keel ees...
LEKSIKOLOOGIA → SÕNAVARA → Murdesõnavara. Slängisõnavara (L 24)
... tähendab murdelist elementi kirjakeeles, mis võib olla leksikaalne, foneetiline või grammatiline joon. Dialektisme kasutatakse stiilivahendina ilukirjand...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKAALSED SUHTED → Paronüümid → Näpunäiteid paronüümide kasutamisel ()
... esindajad (rühm inimesi või asutus). Kuue riigi võrkpalliesindused. Diplomaatiline esindus esitus esitamine; esituslaad. Laul kõlas esimest korda kammerkoor...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Sõnasemantika → Sõnasemantika mõisteid (L 41)
... piirdume sõnasemantikaga, mis uurib leksikaalseid tähendusi.Adjektiivi semantiline sisu on ‘semantikasse kuuluv, tähendusega seotud’.Tähendust saab kirjelda...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Tähendus (L 42)
... tähendusteooria tugisambaid on C. K. Ogdeni ja I. A. Richardsi semantiline kolmnurk, mille nad esitasid 1923. aastal. Tähistaja ehk märgikeha (...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Tähendusnihked (L 44)
... on ka ‘(poliitiku vm avaliku isiku) mõju-, tõmbe-, sisendusjõud’ ja karismaatiline on ‘mõju-, tõmbe-, sisendusjõuline’. Tähenduse halvenemine on selline sõn...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Tähenduse liike (L 47)
... Ühel suveööl oli meie auto parklast haihtunud. leksikaalne tähendus ja grammatiline tähendus Termin leksikaalne tähendus esineb veel teiseski mõistepaaris, ...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Fraseoloogia (L 51)
... me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia.Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogilin...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Sõnavarastatistika (L 58)
... põhjal); eesti sõna kvantitatiivsed karakteristikud – sõna foneetiline ehitus (konsonantide ja vokaalide esinemus eri positsioonides, sõna pikku...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Leksikograafia → Sõnaraamatute liike (L 61)
... ülesehitus võib olla: Alfabeetiline (st kirjelduse suhtes neutraalne). Tähestikuline ehk alfabeetiline sõnara...
LEKSIKOLOOGIA → LEKSIKOLOOGIA HARUD → Leksikograafia → Sõnaraamatute liike (L 62)
... ehk määratluste abil.) Nt „Eesti kirjakeele seletussõnaraamat”. Grammatiline teave. Ortograafia- ehk õigekirjutussõnaraamat on kirjakeele sõnaraamat, ...