Sõnastiku koostamine on toimunud pikema aja vältel mitmes etapis. See sai alguse 1993.–1994. aastal, kui tegelesin Alexander von Humboldti Fondi stipendiaadina Müncheni ülikoolis saksa laensõnadega eesti keeles. Märksõnastiku koostamisel lähtusin eesti ja soome etümoloogilistest sõnaraamatutest, millele lisasin taustainfot eesti, saksa, läti, rootsi ja soome käsiraamatuist ning etümoloogide senistest uurimistulemustest. Sõnakaartidele kogunenud keeleaines jõudis arvutisse Wordi failidena 1999. aastal. Ka sõnastiku edasine täiendamine on toimunud tasahaaval muude tegevuste ja teemade kõrvalt. Kui Eesti Keele Instituudis oli 2010. aastaks valminud EELex, vormistasin oma materjali selle keskkonna jaoks.
Die Erstellung des Wörterbuchs war ein Arbeitsprozess, der in mehreren Etappen ablief. Es begann als Stipendiat der Alexander von Humboldt-Stiftung in den Jahren 1993–1994, als ich mich an der Ludwig-Maximilian-Universität München mit den Entlehnungen aus dem Deutschen in der estnischen Sprache befasste. Beim Zusammenstellen des Stichwortkatalogs stützte ich mich auf estnische und finnische etymologische Wörterbücher, denen ich Informationen aus den Handbüchern zur estnischen, deutschen, lettischen, schwedischen und finnischen Sprache und aus den bisherigen Forschungsergebnissen der Etymologen hinzugefügt habe. Die sprachlichen Befunde wurden im Jahre 1999 als Word-Dateien gespeichert. Später habe ich die Arbeit am Wörterbuch neben meinen anderen Tätigkeiten und Themen stets fortgesetzt. Als das elektronische lexikographische System EELex des Instituts für die Estnische Sprache fertig wurde (2010), begann ich, mein Material für diese Seite vorzubereiten.
Sõnaartikkel algab poolpaksus kirjas märksõnaga. Käändsõnadel on lisatud omastav kääne ja pöördsõnadel ainsuse 1. pööre. Järgneb sõna tähenduse seletus ning sõna tulenemise esitus alamsaksa lähtesõna(de)st. Alamsaksa sõnavormi järel on antud selle ülemsaksa vaste. Nt:
Jeder Worteintrag beginnt mit dem Stichwort in Halbfettdruck. Bei den deklinierten Wörtern wurde die Genitivform hinzugefügt und bei den konjugierten Wörtern die 1. Person Singular. Es folgen jeweils die Bedeutungserklärung und die Beschreibung der Herkunft aus den niederdeutschen Ursprungswörtern. Die niederdeutsche Wortform wird durch die hochdeutsche ergänzt. Beispiele:
aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'
arstima, (ma) arstin 'ravima' < kasks arsten 'heilen'
Küsimärk ja/või mitu päritoluvõimalust osutavad, et sõna alamsaksa päritolu ei ole kindel või ei ole see ainus seletus, nt:
Ein Fragezeichen und/oder mehrere Angaben zur Herkunft deuten darauf hin, dass die Abstammung aus dem Niederdeutschen nicht sicher oder nicht die einzige Möglichkeit ist. Beispiele:
haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < ? kasks hāgel, sks Hagel
apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats, vrd sks Afsatz, Erts appsat
Laenude iga ning levikut arvestades esitatakse sõna teadaolev esmamaining kirjalikes allikais või arhiiviandmeis, esinemus vanas kirjakeeles ning tuntus eesti murretes. Nt apteeker-sõnal:
Angesichts des Alters und der Verbreitung der Entlehnungen werden die Ersterwähnung ('esmamaining') eines jeden Wortes in schriftlichen Quellen oder Archivmaterialien, die Frequenz in der alten Schriftsprache ('vana kirjakeel') und die Bekanntheit in den estnischen Dialekten ('murded') angegeben. Beispiel apteeker (’Apotheker’):
apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < kasks abtêker, ap(o)têker 'Apotheker'
Viimastel aegadel ilmunud kordus- ja uustrükid 16.–17. sajandi keeleteostest on oluliselt hõlbustanud vana kirjakeele näidete lisamist ning vähendanud vajadust kasutada rariteetseid esmatrükke.
Sõnastikku sissevõtmisel on peetud silmas eesti keelde püsima jäänud laensõnu, seetõttu on ajalise kriteeriumina arvestatud nende leidumust Wiedemanni sõnaraamatus (1869) ja „Õigekeelsussõnaraamatus“ (1980):
Die in den letzten Jahren herausgegebenen Neu- und Erstdrucke der Sprachwerke aus dem 16.–17. Jahrhundert haben das Hinzufügen von Beispielen aus der älteren Schriftsprache wesentlich erleichtert, so muss weniger als bisher auf seltene Erstdrucke zurückgegriffen werden.
Aufnahme in das Wörterbuch fanden nur solche Entlehnungen, die in der estnischen Sprache erhalten geblieben sind, deswegen wurde als zeitliches Kriterium das Vorhandensein im „Ehstnisch-Deutschen Wörterbuch“ von Wiedemann (1869) und im „Õigekeelsussõnaraamat“ (‘Rechtsschreibwörterbuch‘) (1980) gesetzt:
Huvipakkuvatel juhtudel (nt kui sõna on hääbunud kirjakeeles, aga säilinud murdeis) esitatakse ka arhaisme, mis on teistest eristatud ristikesega:
Bei einigen interessanten Fällen (z.B. wenn das Wort in der Schriftsprache nicht mehr vorkommt, in den Dialekten aber noch verwendet wird) werden auch Archaismen erwähnt, die dann mit einem Kreuz markiert sind:
† alun, aluni 'maarjajää, maarjas' < kasks alûn 'Alaun'
Sõnade määratlemisel alamsaksa laenudeks on võetud arvesse saksa leksikonide andmeid ning keeleteadlastest asjatundjate seniseid seisukohti:
Bei der Charakterisierung der Wörter als niederdeutsche Entlehnungen wurden die Angaben der deutschen Lexika (’saksa leksikonid’) sowie die früheren Urteile der Sprachwissenschaftler (’käsitlused’) berücksichtigt:
Vajalikud on paralleelid läti keele ja läänemeresoome sugulaskeelte (eriti liivi) andmetega, sest need võivad rääkida alamsaksa laenupäritolu poolt:
Bestehende Parallelen zum Lettischen ('läti keel') und zu den verwandten ostseefinnischen Sprachen ('sugulaskeeled') (insbesondere zum Livischen) werden gesondert ausgewiesen, da sie Hinweise auf die niederdeutsche Herkunft liefern können:
Käsiraamatuist ja sõnastikest pärinev keeleaines on võetud üle tsitaatidena nende algupärasel kujul. Sõnaartikli lõpetavad viited tuletus- ja tulenemisseostele (vt-lühendiga) ning sünonüümiviited (vrd-lühendiga):
Das aus Hand- und Wörterbüchern stammende Sprachmaterial wurde als Zitat in der ursprünglichen Form übernommen. Den Worteintrag beenden die derivativen Angaben (Abkürzung vt) und Hinweise zu Synonymen (Abkürzung vrd):
| Akrj | Aunuse karjala keel | olonetzisch |
| asks | alamsaksa keel | niederdeutsch |
| balti | balti keeled | baltische Sprachen |
| Bsks | baltisaksa keel | baltendeutsch |
| dt. | deutsch (’saksa keel’) | deutsch |
| ee | eesti keel | estnisch |
| Erts | eestirootsi keel | estland-schwedisch |
| fr | friisi keel | friesisch |
| germ | germaani keeled | germanische Sprachen |
| gt | gooti keel | gotisch |
| hisp | hispaania keel | spanisch |
| hol | hollandi keel | niederländisch |
| ingl | inglise keel | englisch |
| is | isuri keel | ingrisch |
| it | itaalia keel | italienisch |
| kasks | keskalamsaksa keel | mittelniederdeutsch |
| khol | keskhollandi keel | mittelniederländisch |
| kr | kreeka keel | griechisch |
| krj | karjala keel | karelisch |
| küsks | keskülemsaksa keel | mittelhochdeutsch |
| lad | ladina keel | latein |
| lapi | lapi keeled = saami keeled | lappische Sprachen = samische Sprachen |
| ld | leedu keel | litauisch |
| lms | läänemeresoome keeled | ostseefinnische Sprachen |
| lpN | norralapi keel = põhjasaami keel | nordsamisch in Norwegen |
| lt | läti keel | lettisch |
| lv | liivi keel | livisch |
| lvS | Salatsi liivi keel | Salis-livisch |
| mnd. | ’keskalamsaksa keel’ | mittelniederdeutsch |
| mndl. | ’keskhollandi keel’ | mittelniederländisch |
| mnor | muinasnorra keel | altnorwegisch |
| mrts | muinasrootsi keel (–1525) | altschwedisch (–1525) |
| mt | muinastaani keel | altdänisch |
| nd. | ’alamsaksa keel’ | niederdeutsch |
| nor | norra keel | norwegisch |
| pr | prantsuse keel | französisch |
| rts | rootsi keel (1525–) | schwedisch (1525–) |
| saami | saami keeled | samische Sprachen |
| skand | skandinaavia keeled | skandinavische Sprachen |
| sks | saksa keel | deutsch |
| slaavi | slaavi keeled | slawische Sprachen |
| sm | soome keel | finnisch |
| sm-ugri | soome-ugri keeled | finno-ugrische Sprachen |
| vdj | vadja keel | wotisch |
| v-ingl | vanainglise keel | altenglisch |
| vn | vene keel | russisch |
| vps | vepsa keel | wepsisch |
| vvn | vanavene keel | altrussisch |
| EKI MK | Eesti Keele Instituudi murdekartoteek | Dialektkartei des Instituts für Estnische Sprache |
| eL | lõunaeesti murded | südestnische Dialekte |
| eP | põhjaeesti murded | nordestnische Dialekte |
| Ha | Harjumaa | |
| Hi | Hiiumaa | |
| I | idamurre | Ostdialekt |
| Jä | Järvamaa | |
| K | keskmurre | Zentraldialekt |
| KLõ | keskmurde lõunaosa | südlicher Teil des Zentraldialekts |
| KPõ | keskmurde põhjaosa | nördlicher Teil des Zentraldialekts |
| L | läänemurre | Westdialekt |
| Lä | Läänemaa | |
| M | Mulgi murre | Mulgi-Dialekt |
| Pä | Pärnumaa | |
| R | rannikumurre | nordöstlicher Küstendialekt |
| RId | rannikumurde idaosa | östlicher Teil des Küstendialekts |
| S | saarte murre | Inseldialekt |
| Sa | Saaremaa | |
| T | Tartu murre | Tartu-Dialekt |
| TLä | Tartu murde lääneosa | westlicher Teil des Tartu-Dialekts |
| TaPõ | Põhja-Tartumaa | |
| V | Võru murre | Võru-Dialekt |
| ViK | Virumaa keskmurde osa | Teil des Zentraldialekts in Virumaa |
| VId | Võru murde idaosa | östlicher Teil des Võru-Dialekts |
| VlPõ | Põhja-Viljandimaa | |
| VLä | Võru murde lääneosa | westlicher Teil des Võru-Dialekts |
Wiedemann 1893/1973:
| A. | Allentaken / Alutaguse |
| d. | der dörptsche Dialekt (’tartu keel’) |
| D. | Dagö / Hiiumaa |
| H. | Harrien / Harjumaa |
| J. | Jerwen / Järvamaa |
| M. | Mohn / Muhu |
| N. | Nordküste Estlands / Põhja-Eesti rannikuala |
| NO. | Nordostküste Estlands / Kirde-Eesti rannikuala |
| O. | Oesel / Saaremaa |
| P. | Pernauscher Kreis / Pärnumaa |
| Pp. | Ufer des Peipussees / Peipsiveere |
| r. | der revalsche Dialekt (’tallinna keel’) |
| S. | südlicher Theil des fellinschen Kreises / Lõuna-Viljandimaa |
| SW. | Südwesten des revalestnischen Sprachgebietes / Edela-Eesti murdeala |
| W. | Wiek / Virumaa |
| Wl. | Wierland / Virumaa |
Amb – Ambla, Ann – Anna, Ans – Anseküla, Aud – Audru, Emm – Emmaste, Hag – Hageri, Han – Hanila, Har – Hargla, Hel – Helme, HJn – Harju-Jaani, Hlj – Haljala (R), HljK – Haljala (K), Hls – Halliste, HMd – Harju-Madise, Hää – Häädemeeste, Iis – Iisaku (I), IisK – Iisaku (K), IisR – Iisaku (R), Jaa – Jaani, JJn – Järva-Jaani, JMd – Järva-Madise, Juu – Juuru, Jõe – Jõelähtme (R), JõeK – Jõelähtme (K), Jõh – Jõhvi, Jäm – Jämaja, Jür – Jüri, Kaa – Kaarma, Kad – Kadrina, Kam – Kambja, Kan – Kanepi, Kei – Keila, Khk – Kihelkonna, Khn – Kihnu, Kir – Kirbla, KJn – Kolga-Jaani, Kod – Kodavere (I), KodT – Kodavere (T), Koe – Koeru, Kos – Kose, Kra – Kraasna, Krj – Karja, Krk – Karksi, Krl – Karula, Kse – Karuse, Ksi – Kursi, Kul – Kullamaaa, Kuu – Kuusalu (R), KuuK – Kuusalu (K), Kõp – Kõpu, Käi – Käina, Kär – Kärla, Lai – Laiuse, Lei – Leivu, Lih – Lihula, LNg – Lääne-Nigula, Lut – Lutsi, Lüg – Lüganuse, Mar – Martna, Mih – Mihkli, MMg – Maarja-Magdaleena, Muh – Muhu, Mus – Mustjala, Mär – Märjamaa, Nai – Naissaare, Nis – Nissi, Noa – Noarootsi, Nõo – Nõo, Ote – Otepää, Pai – Paide, Pal – Palamuse, Pee – Peetri, Pha – Püha, Phl – Pühalepa, Pil – Pilistvere, PJg – Pärnu-Jaagupi, Plt – Põltsamaa, Plv – Põlva, Pst – Paistu, Puh – Puhja, Pär – Pärnu, Pöi – Pöide, Rak – Rakvere, Ran – Rannu, Rap – Rapla, Rei – Reigi, Rid – Ridala, Ris – Risti, Rõn – Rõngu, Rõu – Rõuge, Räp – Räpina, Saa – Saarde, San – Sangaste, Se – Setu, Sim – Simuna, SJn – Suure-Jaani, TMr – Tartu-Maarja, Tor – Tori, Trm – Torma, Trv – Tarvastu, Tõs – Tõstamaa, Tür – Türi, Urv – Urvaste, Vai – Vaivara, Var – Varbla, Vas – Vastseliina, Vig – Vigala, Vil – Viljandi, VJg – Viru-Jaagupi, Vll – Valjala, VMr – Väike-Maarja, VNg – Viru-Nigula, Võn – Võnnu, Vän – Vändra, Äks – Äksi
Aalto, Iris, Elina Helkala 2015. Matkaopas keskiajan Suomeen. Jyväskylä: Atena.
Altof, Kaja 1987. Vaesed koolipoisid Tallinnas XVI sajandi teisel poolel. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis 3. Artiklite kogumik. Koostanud Jüri Kivimäe. Tallinn: Eesti Raamat, 57–91.
Alvre, Paul 2001. Murde- ja rahvaluulekeelne sõna hingisti. – Keel ja Kirjandus 3, 190–192.
Ariste, Paul 1930. Mõnedest alamsaksa ja rootsi laenudest. – Eesti Keel 1, 7–12.
Ariste, Paul 1933. Alamsaksa keel ja eesti keele uurimine. – Eesti Keel 4/5, 129–133.
Ariste Paul 1933a. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. – Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XXIX3. Tartu.
Ariste, Paul 1937. Mõningaid alamsaksa laensõnu. – Eesti Keel 5, 132–139.
Ariste, Paul 1938. Etümoloogiaid. – Eesti Keel 3/5, 92–97.
Ariste, Paul 1940. Georg Mülleri saksa laensõnad. – Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B XLVI1. Tartu.
Ariste 1940a = Ariste, Paul 1940. Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles. – Eesti Keel 3–4, 108–112.
Ariste, Paul 1940b. Töök. – Eesti Keel 1, 31–32.
Ariste, Paul 1963. Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat IX. Tallinn, 85–119.
Ariste, Paul 1966. Mõningaid sõnaseletusi. – Emakeele Seltsi aastaraamat 12 (1966). Tallinn: Eesti Raamat, 73–78.
Ariste, Paul 1972. Das Niederdeutsche im Estnischen. – Sovetskoe Finno-ugrovedenie VIII, 91–98.
Ariste, Paul 1973. Нижненемецкие заимствования в ливском языке. – Sovetskoe Finno-ugrovedenie IX, 171–178.
Ariste, Paul 1979. Germanische Lehnwörter in der wotischen Seemannssprache. – Sovetskoe Finno-ugrovedenie XV, 209–215.
Ariste, Paul 1980. Niederdeutsche Züge im Hochdeutschen von Heinrich Stahl. – Linguistica XII. Uurimusi germaani keelte sõnavara ja grammatika alalt. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 532.) Tartu, 3–7.
Ariste, Paul 1980a. Murjan. – Sõnasõel. (= Uurimusi ja materjale eesti keele sõnavara alalt 5.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 51–57.
Ariste, Paul 1983. Mettima ehk mittima. – Emakeele Seltsi aastaraamat 26/27 (1980/1981). Eesnimedest oskussõnadeni. Toimetanud Heino Ahven. Tallinn: Eesti Raamat, 43–45.
Berg, Karl Ernst von 1811. Uus ABD ja Luggemisse Ramat. Perno-linnas: Trükkitud Gotthardt Markwardti jures.
Berghaus 1880 = Berghaus, Heinrich. Der Sprachschatz der Sassen. Ein Wörterbuch der Plattdeütschen Sprache in den hauptsächlichsten ihrer Mundarten. Erster Band (A–H). Brandenburg: Adolph Müller’s Verlag, 1880.
Berghaus 1883 = Berghaus, Heinrich. Der Sprachschatz der Sassen. Ein Wörterbuch der Plattdeütschen Sprache in den hauptsächlichsten ihrer Mundarten. Zweiter Band (J–N). Berlin: Verlag von R. Eisenschmidt, 1883.
Bentlin, Mikko 2008. Niederdeutsch-finnische Sprachkontakte. Der lexikalische Einfluß des Niederdeutschen auf die finnische Sprache während des Mittelalters und der frühen Neuzeit. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 256.) Helsinki.
EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koostanud ja toimetanud Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoimetaja Iris Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
EEW = Mägiste, Julius. Estnisches etymologisches Wörterbuch I–XII. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1982–1983.
Eisen, Matthias Johann 1924. Risti- ja sugunimed Tartu-Võru maakonnas 1582. – Eesti Keel 1 (1923), 4–10.
EKMS = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1968.
EKSS = Eesti keele seletussõnaraamat I–VI. Toimetanud Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn, 2009.
EKVTS = Ehasalu, Epp, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6.) Tartu, 1997.
EMS I = Eesti murrete sõnaraamat. I köide (A–J). Toimetanud Helmi Neetar, Ellen Niit, Eevi Ross. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994–1997.
EMS II = Eesti murrete sõnaraamat. II köide (J–K). Toimetanud Anu Haak, Ellen Niit, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1997–2001.
EMS III = Eesti murrete sõnaraamat. III köide (K). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001–2004.
EMS IV = Eesti murrete sõnaraamat. IV köide (K–L). Toimetanud Anu Haak, Evi Juhkam, Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Piret Norvik, Vilja Oja, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2004–2008.
EMS V = Eesti murrete sõnaraamat. V köide (L–M). Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Vilja Oja, Tiina Tärk, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2009–2015.
EMS VI = Eesti murrete sõnaraamat. VI köide (M–O). Toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2016– .
EWD = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. 8. Auflage. München: Deutscher Taschenbuch Verlag, 2005.
GMust 1948 = Must, Gustav. Einfluss der germanischen Sprachen auf den estnischen und finnischen Seefahrtwortschatz. Dissertation zur Erlangung des Doktorgrades der Philosophischen Fakultät der Georg-August-Universität Göttingen, 1948.
Grimm, Jacob, Wilhelm Grimm 1854/1954. Deutsches Wörterbuch I–XXXII. Leipzig.
Grünthal, Riho 2015. Livonian at the crossroads of language contacts. – Junttila, S. (ed.) Contacts between the Baltic and Finnic languages. (= Uralica Helsingiensia 7.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 97–150.
Gutslaff, Johannes 1648. Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Toimetanud Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu, 1998.
Gutslaff 1647–1657 = Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657. Koostanud Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, Kai Tafenau. Kaaspanustanud Lea Kõiv. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
Göseken 1660 = Kingisepp, Valve-Liivi, Kristel Ress, Kai Tafenau. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toimetanud Külli Habicht, Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikool, 2010.
Haak, Anu 1976. Kas alam- või ülemsaksa laensõna? – Keel mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Tallinn: Valgus, 82–91.
Habicht, Külli, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop 2000. Georg Mülleri jutluste sõnastik. Toimetanud Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu.
Habicht, Külli, Pille Penjam, Külli Prillop 2015. Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Helle, Anton Thor 1732 = Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006.
Hinderling, Robert 1981. Die deutsch-estnischen Lehnwortbeziehungen im Rahmen einer europäischen Lehnwortgeographie. Wiesbaden: Otto Harrasowitz.
Hupel 1780 = Hupel, August Wilhelm. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga-Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch, 1780.
Hupel 1795 = Hupel, August Wilhelm. Idiotikon der deutschen Sprache in Lief- und Ehstland. Nebst eingestreuten Winken für Liebhaber. Riga: Johann Friedrich Hartknoch, 1795.
Hupel 1818 = Hupel, August Wilhelm. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte, den revalschen und dörptschen, nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Zweyte durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1818.
Johansen 1923 = Eestikeelsed palved Kullamaalt. (Wanemad Eesti kirjalised mälestus-märgid.) Tallinna linna arhiiwi wäljaanded IV. järg. Toimetanud Paul Johansen. Tallinn: Eestimaa Trükikoja Aktsia-Selts, 1923.
Johansen, Paul, Heinz von zur Mühlen 1973. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval. Köln–Wien: Bölau Verlag.
Jordan, Sabine 1995. Niederdeutsches im Lettischen. Untersuchungen zu den mittelniederdeutschen Lehnwörtern im Lettischen. Westfälische Beiträge zur niederdeutschen Philologie. Band 4. Bielefeld: Verlag für Regionalgeschichte.
Kendla, Mari 2014. Eesti kalanimetused: kujunemine, levik ja nimetamise alused. (= Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 37.) Tallinn.
Kettunen, Lauri 1938. Livisches Wörterbuch. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae V.) Helsinki.
Kikas, Kristel 2002. Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? Toimetanud Valve-Liivi Kingisepp. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 21.) Tartu: Tartu Ülikool.
Kingisepp, Valve-Liivi, Külli Habicht, Külli Prillop 2002. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Toimetanud Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.) Tartu.
Kingisepp, Valve-Liivi, Kristel Ress, Kai Tafenau 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toimetanud Külli Habicht ja Külli Prillop. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Kiparsky, Valentin 1936. Fremdes im Baltendeutsch. (= Mémoires de la Société Néo-philologique de Helsingfors XI.) Helsinki.
Kivimäe, Jüri 1985. Kaamel ja kalkun Tartus aastal 1534. – Eesti Loodus 1, 53–55.
Kivimäe, Jüri 2009. Eesti keele kaja Helmich Ficke kaubaraamatus 1536–1542. – Keel ja Kirjandus 8–9, 583–594.
Kluge, Friedrich 1993. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 23. Auflage. Völlig neu bearbeitet von E. Seebold. Berlin: Walter de Gruyter.
Kluge, Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 24., durchgesehene und erweiterte Auflage, bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin-New York: Walter de Gruyter.
Kobolt Erich 1929. Alasaksa-aegsete eestikeelsete tekstide ortograafiast. – Eesti Keel 7–8, 129–168.
Kobolt, Erich 1931. Saksa laensõnu eesti käsitööliskeeles. Eesti viplati etümoloogia. – Eesti Keel 5, 149–157.
Kobolt, Erich 1932. Produktiivne saksa laensõna eesti keeles. Eesti roovi ja selle tuletiste etümoloogia ja semasioloogia. – Eesti Keel 4, 97–109; 5, 143–155.
Kobolt, Erich 1933. Saksa laensõnu eesti puusepakeeles. – Eesti Keel 5, 153–154.
Kobolt, Erich 1935. Eesti käsitööliskeele etümoloogilisest struktuurist. Sae ja höövli nimetused. – Eesti keel 4–6, 165–179.
Koponen, Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 230.) Helsinki.
Kullamaa 1524 = Saareste, A. 400-a. vanune keeleline leid Eestis. – Eesti Keel 1923, 4, 97–104; 5, 136–149.
Lagman, Herbert 1973. Tyska lånord i estlandsvenska mål. – Svenska Landsmål och Svenskt Folkliv, 11–57.
Lasch, Agathe 1914. Mittelniederdeutsche Grammatik. Halle a. S.
LELS = Tiit-Rein Viitso, Valt Ernštreits. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Tartu-Riga 2012.
Liin, Helgi 1964. Alamsaksa laensõnad eesti vanimas kirjakeeles. – Töid eesti filoloogia alalt I. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 162.) Tartu, 32–74.
Liin, Helgi 1968. Alamsaksa laensõnadest 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 13. 1967. Tallinn: Eesti Raamat, 47–69.
Liivimaa 1638 = Rebane, Hans 1941. Liivimaa 1638. a. maarevisjon. Eesti asustusala 1. Kaguosa. Tartu.
Lübben, August 1888 = Mittelniederdeutsches Wörterbuch von August Lübben. Nach dem Tode des Verfassers vollendet von Christoph Walther. Reprographischer Nachdruck. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1993.
Marburg 1805 = Marpurg, Georg Gottfried 1805. Weikenne oppetusse nink luggemisse Ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis. Tartolinas: trükkitud M. G. Grentsiusse man.
Masing 1825 = Masing, Otto Wilhelm. Marahwa Näddala-Leht. 1825. aastakäik.
Mitzka, Walther 1923. Studien zum baltischen Deutsch. Marburg.
MND HW I = Lasch, Anna, Conrad Borchling. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Fortgeführt von Gerhard Cordes. Erster Band (A – F/V). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 1928–1956.
MND HW II: 1 = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von A. Lasch und C. Borchling, fortgeführt von Gerhard Cordes, herausgegeben von Dieter Möhn. Zweiter Band. Teil 1 (G – opperscherf). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2004.
MND HW II: 2 = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von A. Lasch und C. Borchling, herausgegeben von Dieter Möhn. Zweiter Band. Teil 2 (opperschö̂ler – rü̂wsam). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2004.
MND HW III = Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Begründet von A. Lasch und C. Borchling, herausgegeben von Dieter Möhn. Dritter Band (swâr – telderen). Neumünster: Karl Wachholtz Verlag, 2007.
Must, Gustav 1948. Einfluss der germanischen Sprachen auf den estnischen und finnischen Seefahrtwortschatz. Dissertation zur Erlangung des Doktorgrades der Philosophischen Fakultät der Georg-August-Universität Göttingen.
Mäger, Mart 1967. Eesti linnunimetused. Toimetaja Valdek Pall. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.
Mäger, Mart 1976. Eesti kalanimetustest. – Keel, mida me uurime. Koostanud Mart Mäger. Tallinn: Valgus, 91–95.
Mägiste, Julius 1930. Vanim eestikeelne trükkteos aastast 1535. – Eesti Kirjandus 10, 484–490.
Mägiste, Julius 1965. Eesti soost Rootsi sõdurite nimesid Tallinnas 1710. – Tulimuld 4, 218–222.
Müller 1600–1606 = Habicht, Külli, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste sõnastik. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
Müller 1600/2007 = Müller, Georg. Jutluseraamat. Toimetanud Külli Habicht, Kai Tafenau, Siiri Ombler. (= Eesti mõttelugu 78.) Tartu: Ilmamaa, 2007.
Niedersächsisches = Niedersächsisches Wörterbuch. Lieferungen 1–65 (a – över). Neumünster: Wachholtz Verlag, 1953– .
Nirvi, R. E. 1971. Inkeroismurteiden sanakirja. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVIII.) Helsinki.
Nottbeck, Berend von 1988. 1001 Wort Baltisch. 2. verbesserte Auflage. Köln: Verlag Wissenschaft und Politik.
Olev, Kulno 1981. Inglise-eesti-vene meresõnastik. Tallinn: Valgus.
Otsmaa, L. 1964. Alamsaksa keelest Baltimail XIII–XVI sajandil. – Töid romaani-germaani filoloogia alalt I. (= Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 149.) Tartu, 84–112.
Plattdeutsch = Plattdeutsch-Hochdeutsches Wörterbuch. Bearbeitet von Wolfgang Lindow. 4. überarbeitete Auflage. Institut für Niederdeutsche Sprache. Bremen: Verlag Schuster Leer, 1993.
Raag, Raimo 1987. Sprachkontakt in der Hanse. Aspekte des Sprachausgleichs im Ostsee- und Nordseeraum. Akten des 7. Internationalen Symposions über Sprachkontakt in Europa, Lübeck 1986. Hg. von P. Sture Ureland. Tübingen: Max Niemeyer Verlag, 317–346.
Raag, Raimo 1997. Criteria for establishing Swedish lexical borrowings in Estonian. – Finnisch-ugrische Sprachen in Kontakt. Vorträge des Symposiums aus Anlaβ des 30-jährigen Bestehens der Finnougristik an der Rijksuniversiteit Groningen 21.–23. November 1996. Herausgeber Sirkka-Liisa Hahmo, Tette Hofstra, László Honti, Paul van Linde, Osmo Nikkilä. Maastricht, 185–190.
Raud, Villem 1940. Eesti vaak-sõna etümoloogiast. – Eesti Keel 6, 193–194.
Raun, Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma-Toronto: Maarjamaa.
Rossihnius 1632 = Kingisepp, Valve-Liivi, Külli Habicht, Külli Prillop 2002. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Toimetanud Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 22.) Tartu.
Saareste, Albert 1922. Etümologilised märkused I. – Eesti Keel 1, 15–24.
Saareste, Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes I. Analüüs. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis BVI.) Tartu.
Saareste, Andrus 1940. Eesti keel Rootsi-Poola ajal. Eesti Keele Arhiivi Toimetised 18. Tartu.
Saareste I = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I. Stockholm: Vaba Eesti, 1958.
Saareste II = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II. Stockholm: Vaba Eesti, 1959.
Saareste III = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat III. Stockholm: Vaba Eesti, 1962.
Saareste IV = Saareste, Andrus. Eesti keele mõisteline sõnaraamat IV. Stockholm: Vaba Eesti, 1963.
Sanders, Willy 1982. Sachensprache, Hansesprache, Plattdeutsch. Sprachgeschichtliche Grundzüge des Niederdeutschen. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.
Schiller-Lübben = Schiller, K.; Lübben, August. Mittelniederdeutsches Wörterbuch I–VI. Bremen, 1875–1881.
Schleswig-Holstein = Schleswig-Holsteinisches Wörterbuch I–V. Hg. von Otto Mensing. Neumünster: Verlegt bei Karl Wachholtz, 1927–1935.
Schlüter, Wolfgang 1909. Über die Beeinflussung des Estnischen durch das Deutsche, mit besonderer Berücksichtigungdes Niederdeutschen. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1909. Jurjew-Dorpat, 1910, 1–45.
Sehwers, Johann 1918. Die deutschen Lehnwörter im Lettischen. Inaugural-Dissertation zur Erlangung der Doktorwürde der hohen philosophischen Fakultät I der Universität Zürich. Zürich: Buchdruckerei Berichthaus.
Sehwers, Johannes 1953. Sprachlich-kulturhistorische Untersuchungen vornehmlich über den deutschen Einfluss im Lettischen. 2. Auflage. Berlin-Wiesbaden: Harrasowitz.
SKES = Suomen kielen etymologinen sanakirja I–VII. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1955–1981.
SLW = Salis-livisches Wörterbuch. Hg. von Eberhard Winkler und Karl Pajusalu. Linguistica Uralica. (= Supplementary Series 3.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2009.
SSA 1 = Suomen sanojen alkuperä 1 (A–K). Etymologinen sanakirja. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 1992.
SSA 2 = Suomen sanojen alkuperä 2 (L–P). Etymologinen sanakirja. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 1995.
SSA 3 = Suomen sanojen alkuperä 3 (R–Ö). Etymologinen sanakirja. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, 2000.
Stahl HHb I 1632 = Stahl, Heinrich. Hand vnd Hauszbuches Für die Pfarherren vnd Hausz-Väter Ehstnischen Fürstenthumbs. Erster Theil. Riga: Gerhard Schröder, 1632.
Stahl HHb II 1637 = Stahl, Heinrich. Hand vnd Hauszbuches Für die Pfarherren vnd Hausz-Väter Ehstnischen Fürstenthumbs. Ander Theil. Revall: Christoff Reusner der älter, 1637.
Stahl HHb III 1638 = Stahl, Heinrich. Hand vnd Hauszbuches Für die Pfarherren vnd Hausz-Väter Ehstnischen Fürstenthumbs. Dritter Theil. Revall: Chr. Reusners Sel. Nachgelassener Widwen Drückerey, 1638.
Stahl HHb IV 1638 = Stahl, Heinrich. Hand vnd Hauszbuches Für die Pfarherren vnd Hausz-Väter Ehstnischen Fürstenthumbs. Vierter und Letzter Theil. Revall: Chr. Reusners Sel. Nachgelassener Widwen Drückerey, 1638.
Stahl 1637 = Kikas, Kristel. Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? Toimetanud Valve-Liivi Kingisepp. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 21.) Tartu: Tartu Ülikool, 2002.
Stahl LS I 1641 = Stahl, Heinrich. Leyen Spiegel I [Winter Theil]. Revall: Heinrich Westphal. Anno 1641.
Stahl LS II 1649 = Stahl, Heinrich. Leyen Spiegel II [Sommer Theil]. Revall: Heinrich Westphal. Anno 1649.
Stackelberg, Baron F. 1927. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Tartu: Mattiesen, 78–254.
Sõdurivanne 1697 = Saareste, Andrus. Eesti sõduri määrustik ja vandetekst a. 1697. – Virittäjä 1958, 175.
Tallinna Linnaarhiiv [1518–1544] = Stackelberg, Baron F. 1927. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Tartu: Matthiesen, 78–254.
Tallinna Linnaarhiiv 1544 = Tallinna turberaamat 1515–1626. I osa: Tekst. Das Revaler Geleitsbuch 1515–1626. I Teil: Text. Toimetanud Nikolai Essen, Paul Johansen. (= Tallinna Linnaarhiivi väljaanded 9.) Tallinn, 1939.
Tallinna Linnaarhiiv 1710 = Mägiste, Julius. Eesti soost Rootsi sõdurite nimesid Tallinnas 1710. – Tulimuld 1965, 4, 218–222.
Tartumaa 1582 = Eisen, M. J. Risti- ja sugunimed Tartu-Võru maakonnas 1582. – Eesti Keel 1923, 1, 4–10.
Tarvel, Enn 2013. Misjon ja usuvahetus Eestis ja Liivimaal 11.–13. sajandil keeleliste allikate põhjal. – Tarvel, Enn, Ajalookimbatused. (= Eesti mõttelugu 109.) Tartu: Ilmamaa, 136–144.
Zaitseva-Mullonen 1972 = Зайцева М. И., Муллонен М. И. Словарь вепсского языка. Ленинград: Наука, 1972.
Ziegelmann, Katja, Eberhard Winkler 2006. Zum Einfluß des Deutschen auf das Estnische. – Deutsch am Rande Europas. Herausgeber: A. Arold, D. Cherubim, D. Neuendorff, H. Nikula. Humaniora: Germanistica 1. Tartu: Tartu University Press, 44–70.
Vaba, Lembit 1996. Die lettische Sprache als Vermittler deutschen Lehngutes ins Estnische. – Beiträge zur Geschichte der deutschen Sprache in Baltikum. Hg. von Gisela Brandt. Stuttgart, 105–118.
Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn-Tampere, 1997.
Vaba, Lembit 2013. Need tüütud putukad. – Keelemees Raimo Raag 60. 20.08.2013. Toimetanud Tiina Södermann. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 15.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 105–128.
Vaba, Lembit 2014. Levik kui etümoloogiline kriteerium (eeskätt eesti sõnavara näitel). – Keel ja Kirjandus 8-9, 700–707.
Vaba, Lembit 2016. Alternatiivseid etümoloogiaid II. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 253–262.
VEKVM I–II = Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1524–1739. Välja andnud Albert Saareste ja A. R. Cederberg. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XVI.) Tartu, 1929–1931.
Vestring 1720–1730 = Vestring, Salomo Heinrich. Lexicon esthonico germanicum. Toimetanud Ellen Kaldjärv. Tartu, 1998.
Viikberg, Jüri 2012. Der Schuster und seine Leisten. Über die Terminologie der estnischen Schusterarbeit. – Lapponicae investigationes et uralicae. Festschrift zum 65. Geburtstag von Lars-Gunnar Larsson. Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica. Band 82. Hg. von Eberhard Winkler, Hans-Herman Bartens, Cornelius Hasselblatt. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag, 249–256.
Viikberg, Jüri 2013. Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 4–3. Erinumber / Special issue. Uurimusi vanast kirjakeelest / Studies on Old Literary Estonian. Tartu: Tartu University Press, 205–231.
Viikberg, Jüri 2014. Alamsaksa laensõnadest nende tulekuajas. – Keel ja Kirjandus 10, 749–762.
Viikberg, Jüri 2014a. Jootraha. – Keel ja Kirjandus 4, 291–297.
Viikberg, Jüri 2015. Patukustutuskirjast, armulaualeivast ja laadast. aablat, oblaat, laat. – Keel ja Kirjandus 1, 41–48.
Viires, Ants 1974. Eesti hoburakendi terminoloogia. – Centum. Toimetanud Heino Ahven. (= Eesti NSV TA Emakeele Seltsi toimetised 9.) Tallinn: Valgus, 235–250.
Viires, Ants 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade. Teine trükk. Tallinn: Ilo.
Viitso, Tiit-Rein 2006. pagan, põrgu ja papp: kolm kristlikku terminit. – Keel ja Kirjandus 11, 894–902.
VKS = Vadja keele sõnaraamat. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.
VL = Vääri, Eduard, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa. Võõrsõnade leksikon. 8., põhjalikult ümber töötatud trükk. Peatoimetaja Tiina Paet. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Valgus, 2012.
VT 1686 = Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament Ehck Jummala Pöhä Sönna. Riga, 1686. Faksiimiletrükk. Wastne Testament 1686. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001.
VT kk 1690 = Vana Testamendi osaline tõlge ajavahemikust 1690–1701: II Moosese raamatu 28. peatükk; V Moosese raamatu 14. peatükk. – Cederberg, A. R., Albert Saareste 1927–1931. Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1524–1739. Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts, 187–193; 193–196.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1893/1973. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
Winkler, Eberhard; Pajusalu, Karl 2009. Salis-livisches Wörterbuch. Linguistica Uralica. Supplementary Series 3. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
ÕS = Õigekeelsussõnaraamat. Kolmas trükk. Toimetanud Rein Kull, Erich Raiet. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1980.