[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < asks haspel 'id.', sks Haspel 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 Langelöim /o 'Haspell'; Hupel 1780: 144 aspel, -pli r. d. 'Haspel'; Hupel 1818: 40 haspel, -pli r. d. 'Weife, Haspel'; haspli : haspli d. 'Weife, Haspel'; Lunin 1853: 25 haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
• Murded: `aspel R S sporL sporK I M Puh; `aspli T; `asper Khk Kär; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä EMS I: 477
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel : haśpli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
• Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel EEW 1982: 302; SSA 1: 145; < kasks haspel Raun 1982: 11; < sks Haspel 'haspel' EES 2012: 71; < asks haspel 'Haspel' EKS 2019
• Läti keel: lt aspiles 'Haspel' Sehwers 1953: 4
• Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] 'vyyhdinpuu / Haspel' < rts haspel SSA 1: 145; sm haspeli 'Haspel' < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel Bentlin 2008: 216

kolter, koltri 'tüüri käepide' < ? asks kolter 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 188 koltri pu P. 'der Stiel am Steuerruder'
• Murded: `koltribu 'paadi roolipuu' Mus EMS III: 515
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 368 kolter : kol´tri, koltre (I, P) 'Handhabe am Steuer'; kolter-pū, kol´tri-pū 'Handhabe am Steuer'; EÕS 1925: 249 kolter = kolterpuu 'tüüri-, käepide'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kolter 'ansa gubernaculi'; Köbler 2014 kolter 'Öse des Steuerruders ?'
• Käsitlused: < vrd kol´tri-, kolter-puu 'Handhabe am Steuer' EEW 1982: 922

kupp, kupu 'kupusarv; pea(nupp)' < asks kop 'id.', sks Kuppe '(ümar) tipp'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 263, 274 Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Vestring 1720-1730: 101 Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; Helle 1732: 124 kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; Piibel 1739 sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; Hupel 1780: 195 kup : kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; Arvelius 1790: 38 laskis temmale .. kuppo; panni kupposarwed peäle; Hupel 1818: 108 kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; Lunin 1853: 77 kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
• Murded: kupp : kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp : kuppu R; kupp : kupa VId EMS IV: 52-54; kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg EMS IV: 55-56
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp : kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
• Käsitlused: < asks Kopp Liin 1964: 58; < kasks kop Raun 1982: 56; < asks kopp 'pea; kupp' EES 2012: 193
• Läti keel: lt ķepe 'Schröpfkopf' < kasks kop Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71; ķepēt 'schröpfen' < kasks köppen Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71
• Sugulaskeeled: sm kupata, kupita [Agr] 'schröpfen'; is kuppia 'kupata'; krj kupata 'kupata, iskeä suonta'; vdj kuppia 'kupata'; ee kuppida 'kupata' < rts koppa 'kupata' [‹ kasks, hol koppen] SSA 1: 444; sm kuppari [1637] 'Schröpfer(in)'; is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar 'kuppari' < rts koppare 'kuppari, välskare' SSA 1: 446; lv kep̄ 'Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen'; kep̆pìdi pānda 'schröpfen, schröpfköpfe setzen' Kettunen 1938: 115; lv kup 'kupp / bankas' LELS 2012: 153

käsper, käspri 'kirss' < kasks kersebere 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 61 Karsberi marri 'kirsch'; Gutslaff 1648: 221 Wissila Marri 'Kirsch'; Göseken 1660: 257 Karsbeer marri 'kirsch'; Helle 1732: 104 käsperi-marri 'die Kirsche'; Helle 1732: 299 käspere pu 'Kirschenbaum'; Hupel 1780: 169 käsperi marri r. 'die Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; Lunin 1853: 44 käsperi marri r. 'вишня'
• Murded: `käsper : `käspre (-ri) 'mari' Khn Hää; `kasperi (mari, puu) Hää VMr EMS IV: 554; käsper, -i 'puu' Sa Hi Muh Saareste IV: 544
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 277 käsper : käsperi '= kiŕs'; käsperi-mari 'Kirsche'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerse 'Kirsch'; kersbere, kars-, kasbere 'Kirsche'; MND HW II: 1 kersebere, kers-, karse-, kesse-, kasse-, kasper 'Kirsche, Frucht von Prunus cerasus'
• Käsitlused: < kasks kasbere, karsebere 'Kirsche' Ariste 1963: 92; < kasks karse-, kersebere Liin 1964: 62; Ariste 1972: 98; < kasks kerse-, karse-, (kas)bere 'Kirsche' Haak 1976: 84; < kasks kersebere EEW 1982: 1148; < asks kerse-bere 'kirss' EKS 2019
• Läti keel: lt ķezbẽre [1638 Keßbehres] 'Kirsche' < kasks kersebere 'Kirsche' Sehwers 1918: 89, 149; šķērbēre 'Kirsche' < kasks kersebere ME: IV: 33; lt šķẽrbẽres, šķẽrbẽles, škerbeles 'Kirschen' < asks kersebere Sehwers 1953: 131; ķezberis, ķezbere 'Kirschbeere' < kasks kersebēre 'Kirsche' Jordan 1995: 72
• Sugulaskeeled: sm kirsikka [1874; 1644 kirsperi] 'Kirsche' < mr kirse-, kyrse-, körsabær [‹ kasks kersebere] SSA 1: 372; lv kež̄bir 'kirschbaum' < kasks kersebere Kettunen 1938: 116

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < asks vlêder 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Hupel 1766: 63 Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; Hupel 1780: 400 wledri pu; hollundri pu r. d. 'Hollunderbaum'; Luce 1812: 176 kennel Lederpuud aidas on; Lunin 1853: 232 wliedri pu r. d. 'бузина'
• Murded: `leeder : `leedri Muh Mih; leeder : leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl EMS V: 25
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder : lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder : lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
• Käsitlused: < kasks EEW 1982: 1259; < kasks vleder Raun 1982: 72; < asks vleder 'must leeder' EES 2012: 232; EKS 2019
• Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes 'Flieder, Hollunder' < kasks vlēder Sehwers 1918: 30, 155; ME: III: 351; kliẽderis, kliedras 'der Flieder' ME: II: 231; pliẽderis 'Flieder, Hollunder' < asks flēder 'Flieder' Sehwers 1953: 92
• Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r 'flieder (Syringa sp.)' Kettunen 1938: 139; lv plēdə̑r 'Flieder, Holunder' Raag 1987: 328; lv plēdõrmǭŗa, plēdõrpū 'leedrimari, leedripuu / plūškoka oga, plūškoks' LELS 2012: 248

loorber, loorberi 'loorberipuu leht (vürtsina) (Laurus)' < kasks lôrbere 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 190 packatis kui üx Loerber|Puh; Stahl 1637: 88 lohrber : [lohrber]i∫t 'Lorbeer'; Stahl LS I 1641: 219 kudt üx Lohrberipuh 'wie ein Lorbeerbaum'; Göseken 1660: 91, 283 Loorbeer 'Lohrbeer'; lorbeeri Rantz 'Lorbeerkrantz'; loorbeeri puh 'Loorbeer Baum'; Helle 1732: 138 loormarri 'die Loorbeer'; Helle 1732: 299 loorpäre pu 'Lorbeerbaum'; Hupel 1766: 91 siis panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 208 loormarja (loorperi) pu r. d. 'Lorbeerbaum'; Lithander 1781: 561 kuppata sedda nattokesse Loorbäri lehte; Hupel 1818: 128 lorper, -i r. d. 'Lorbeere'; lorperi pu 'Lorbeerbaum'
• Murded: `loorber, -i Sa Rei L Juu Trm Lai KJn Räp; `luorber R(`luober VNg, `luereberi Jõe); `lu̬u̬rber Hää Hel San; `lu̬u̬ber(i) Kod M; `lu̬u̬rbärg Krl; `lu̬u̬sbeŕg Lei; `lu̬u̬perä Plv Räp; loribär JMd EMS V: 422
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 lōrbēr : lōrbēri; lōrberi : lōrberi 'Lorbeer'; lōr-mari 'Lorbeere'; ÕS 1980: 381 loorber 'vürtsina kasutatavad loorberipuu lehed; loorberipuu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lôr-bere 'Lorbeere'; lôrberenbôm 'Lorbeerbaum'; MND HW II: 1 lôrbēre (loer-), lôre- 'Lorbeer, Laurus, der Baum oder seine Teile'; lōrbēr(en)bôm 'Lorbeerbaum'
• Käsitlused: < asks Lôrbere ~ sks Lorbeer Ariste 1963: 95; < asks lôrbere Liin 1964: 62; < sks Lorbeer EEW 1982: 1363; < kasks lôr-bere Raun 1982: 79; < asks lōrbere 'loorber' EES 2012: 250; EKS 2019
• Läti keel: lt † luõzbẽres [1638 Loßbehres] 'Lorbeer' < kasks lōrbere Sehwers 1918: 91, 153; lt luorbẽres, luozbẽres 'Lorbeeren' < kasks lōrbēr Sehwers 1953: 74
• Sugulaskeeled: sm laakeri [1874] 'mauste- ja koristekasvi Laurus / Lorbeer' < rts lager; lv lùo̯zbə̑r, lùo̯rbōr 'lorbeer (Laurus)' Kettunen 1938: 208; lv lūozber 'loorber / lauri' LELS 2012: 179; vdj lavroovoi 'loorberi- / лавровый' VKS: 591; is laurillehti 'laakerinlehti' < vn лавр SSA 2: 31

muskaat, muskaadi 'vürts' < asks muscâte 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 302 musckate (pechkel) 'Musckaten (nuß)'; musckate rohhi 'Musckaten Blum'; Lithander 1781: 6 nattoke Muskatit; Masing 1818: 78 Muskat ehk Mussat on ühhe pu willi, mis kirsipu surune; Lunin 1853: 110 mussat r. d. 'мушкатный орѣхъ'
• Murded: muskat : muskati HMd EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 699 *muskāt : muskāti = mussāt; *mussāt : mussāti (muskāt) 'Muskat'; EÕS 1925: 533 muskaat 'vürts (Muskate)'; ÕS 1980: 435 muskaat 'muskaatpähkel; muskaatviinamari'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 musc(h)ate 'Muscatnuss'; Schiller-Lübben muschaten 'Muscatnuß'; MND HW II: 1 muscâte (muschate), muschte, mosc(h)âte, Pl. muscâten 'Muskatnuß, Frucht von Myristica fragrans/moschata, vielgebrauchtes Arzneimittel, als Gewürz und Konfekt'
• Käsitlused: < kasks muschaten Liin 1964: 55; < sks Muskat EEW 1982: 1580; < kasks musc(h)ate Raun 1982: 94; < asks muschaten 'muskaat' EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm muskotti [1637 muscoti] 'Muskat' < rts muskot(t) 'muskottipähkinä' SSA 2: 183; lv mušāt 'muskaatpähkel / muskatrieksts' LELS 2012: 201

palm, palmi 'troopikapuu' < kasks palm(e) 'id.'

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 370 Jo ennamb needt Palmi puhdt waotaxe 'Je mehr man die Palmzweige be∫chweret'; Göseken 1660: 318 palm puh 'Palm Baum'; VT 1686 Seh elli Debora palmipuh allan Rama ninck Bethelli wahjell; Piibel 1739 seäl olli kaksteistkümmend wee hallikast ja seitsekümmend palmi-puud; Hupel 1780: 236 palmipude pühhapääw r. 'Palmsonntag'; Hupel 1818: 172 palmi pu r. d. 'Palmbaum'; Lunin 1853: 133 palmi pu r. d. 'пальма, верба'
• Murded: palm : `palmi Kuu; pal´m (-l-) : palmi Sa Rei; pal´m : pal´mi sporL KPõ Iis Trm KJn Vil M Puh San sporV EKI MK; `palmipuu Kuu VNg Lüg Vai; pal´mipuu (-l-) Muh Rei Mar Tor Ris JõeK Koe Plt M Puh; pal´mpuu Plt KJn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 pal´m : pal´mi 'Palme'; ÕS 1980: 489 palm
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 palm 'Palmzweig'; palm-bôm 'Palmbaum'; MND HW II: 2 palm, palme 'Palme, Palmzweig'; palmbôm 'Palme; Palmzweig'
• Käsitlused: < kasks palm(e) Ariste 1963: 98; Liin 1964: 62; < kasks palme Raun 1982: 115; < sks Palme EEW 1982: 1916; SSA 2: 303; EKS 2019; < asks palm(e) 'palmioks; urbadega pajuoks' ~ sks Palme 'palm' EES 2012: 350
• Läti keel: lt palma 'palm' ELS 2015: 604
• Sugulaskeeled: sm palmu [Agr] 'palmupuu; pajunoksa / Palme, Weidenzweig' < vrd rts palm 'palmu' SSA 2: 303; SKES: 477; lv pal̄mə̑-pū (palna pū) 'palme' Kettunen 1938: 273; lv palm 'palm / palma' LELS 2012: 226; vdj pal´ma 'palm / пальма' VKS: 875

papagoi, papagoi 'troopikalind (Psittaciformes)' < asks papagoie 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 319 Papakoij 'Papagoy psitaccus'; Kreutzwald 1849: 10 perdikud ja pappakoid, mis mahhapekstud pu oksade läbbi surma leidnud; Jakobson 1867: 47 kirjud pappakoid, weiksed koolipriid, kensakad ahwid ja muud loomad; Jakobson 1868: 100 rohelised tuikesed, mustad luiged ja pappakoid
• Murded: papagoi Lüg Vai Jäm Khk Vll Hää KJn M TLä; papakoi V(papakohv, -i Vas); paabagoi Mar JMd Koe Iis Kod Plt; papugoi Kuu; paabugoi Muh Phl Mar Mär Kse Tõs Aud Hää Juu Trm KJn; pabogoi (pabu-) Ris Juu JMd; paabukana Muh; paabulind Tõs EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 855, 857 pābogoi; pābakoi (pāpagoi) 'Papagei'; pāpagoi '= pābogoi'; ÕS 1980: 492: papagoi; Deutschbaltisch 2019 Papagoi 'Papagei (nd. papagoje)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 papa-, papegoie 'Papagei; der Vogel als Ziel der Schützen'; papagoien-bôm 'Vogelstange'; Schiller-Lübben pape-, papagoie 'Papagei'; MND HW II: 2 papegôie (-goge, -goyge), papegoye, papagôie, papagoy, papigôie, pavegôie, papegeye 'tropischer Vogel, Papagei; Holzfigur als Ziel beim Vogelschießen'
• Käsitlused: < kasks papagoie (papegoie) Liin 1964: 64; EEW 1982: 1930; < kasks papagoie Raun 1982: 116; Raag 1987: 323
• Läti keel: lt papagailis, papugailis 'der Papagei' ME: III: 80, 84; lt papagajs (neben papagailis) 'Papagei' < kasks papegôie Jordan 1995: 80
• Sugulaskeeled: sm papukaija [1644 papu-caja] 'Papagei' < rts papegoja 'papukaija' SSA 2: 312; SKES: 489; lv papāgoj 'papagoi / papagailis' LELS 2012: 227

raad, rae 'linna omavalitsusorgan, linnanõukogu' < kasks rât 'nõu(anne); nõukoda'

• Esmamaining: ametivanne 1570
• Vana kirjakeel: ametivanne 1570; EKVTS 1997: 79 ninck außull Rhade, Isandee nynck ßelle tallÿya Lÿnnhall; Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 keick auwusts Rads Isandette ehen tunnistut; Rossihnius 1632: 302 se om selle Rattile wölgo; Stahl 1637: 98 Rahd : rahdi∫t 'Rath'; Gutslaff 1648: 231 Raht/ e 'Raht'; Gutslaff 1648: 78 Rathi Isand 'Senator; raehärra'; Göseken 1660: 93 Raad/ i 'Rahd'; VT 1686 andke teije nühd Üllembälle Pähmehelle nink Rahdille teedä; Vestring 1720-1730: 194 Raad, -di 'Der Rath, Magistrat'; Helle 1732: 164 raad 'der Rath, magistrat'; Helle 1732: 322 raad 'der Rath'; Piibel 1739 üks mees, Josep nimmi, kes rae-issand olli; Hupel 1780: 251 raad : raadi od. rae r. d. 'Rath, Stadtrath'; Lunin 1853: 153 raad : raadi ~ rae r. d. 'магистратъ, совѣтъ, судъ'
• Murded: raad : rae Jõh EKI MK; rae oone Khk; rae ärra Plt; rae isand Jäm Emm Kos KJn Har; rae koda Lüg Jäm Khk Kod Nõo Har; rae kohus Emm Trv; rae mõis Mar Tõs EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rād´ : rāe 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; ÕS 1980: 566 raad '(linnaomavalitsuse organ)'; Tuksam 1939: 787 Rat 'nõu(anne); nõukogu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rât 'Rat, Ratschlag; Beratung; beratende Versamlung'; Schiller-Lübben rât 'Rath; Beschluss; der Rat, Senat'; MND HW II: 2 rât (rad, raad, rait) 'Beschluß, Entscheid; Gruppe von Personen, beratende Versammlung; Gemeinschaft, Stadtrat, (in Rom:) Senat'
• Käsitlused: < kasks rât Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 47; Raun 1982: 137; < kasks rât, vrd sks Rat EEW 1982: 2359; < asks rāt 'nõu, abi; nõukogu' EES 2012: 410
• Läti keel: lt *rãtũzis 'Rathaus' < kasks rāthūs Sehwers 1918: 156; lt rãteskuñgs [1587 Rateskungems] 'Ratsherr' < sks Sehwers 1918: 81
• Sugulaskeeled: sm raati [Agr radhi] 'neuvosto, maistraatti' < mr radh 'neuvosto; neuvo, apu' SSA 3: 35; sm raati < asks rât 'Fürsorge, Verfügungsgewalt' ~ rts råd 'Rat; Ratschlag, Hilfe' Bentlin 2008: 166; lv rō̬`t-izànd 'ratsherr' < sks rat Kettunen 1938: 345
• Vrd raatus

raaper, raaperi 'pirn, pirnipuu (Pyrus)' < asks brât-ber 'küpsetatud või kuivatatud pirn'

• Esmamaining: Luce 1813
• Vana kirjakeel: Luce 1813: 42 Raperi pu 'der Birnbaum'
• Murded: `raaper : `raaperi 'pirn; pirnipuu' Pha Pöi(-oa-); `raapel : `raapli Mus; `ruapäri Vll; roap : roabi 'vana pirnipuu' Pöi EMS VIII: 133
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prātbēr : -i (rāpēr, rātbēr) (O) 'Birne'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 brât-ber 'Bratbirne'; Köbler 2014 brātber 'Bratbirne, getrocknete Birne, Backbirne'

roos, roosi 'lill; nahahaigus' < kasks rose 'id.', sks Rose 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301 Roside pæl piddame keuwma; Stahl HHb II 1637: 107 taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; Stahl 1637: 101 Rohse : rohsi∫t 'Rose'; Gutslaff 1648: 232 Roseninni 'Rose'; Göseken 1660: 93 Roese 'Rose'; Göseken 1660: 340 Rohse 'rose (flos)'; Rosanini 'rose flos'; Virginius 1687-1690 ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; Vestring 1720-1730: 209 Roos, -si 'Eine Rose'; Hupel 1780: 259, 260 roos, -i r. d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r. d. 'der Rosenstock'; Lenz 1796: 21 Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; Schmidt 1816: 99 Mis siis rosist saab, kui sedda ei arstitakse; Hupel 1818: 209 roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; Lunin 1853: 162 roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
• Murded: ruos : `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes : roosi Sa Muh Lä; roos : roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬ś : roosi Hää Kod KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´ : rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
• Käsitlused: < sks Rose SKES: 891; EEW 1982: 2537; < kasks rose Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raun 1982: 145; Raag 1987: 325; < asks rose 'roos', sks Rose 'erüsiipel' EES 2012: 436; < asks rose 'roos' EKS 2019
• Läti keel: lt ruõze [1585] 'Rose' < kasks rōse Sehwers 1918: 81, 157; † ruõdze 'Rose (Krankheit)' Sehwers 1918: 54, 157; lt ruõdze 'Rose; Rotlauf' Sehwers 1953: 103; ruoze 'Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf' < kasks rose 'Rose' Jordan 1995: 86
• Sugulaskeeled: sm ruusu [Agr rosi] 'ruusukukka; ruusutauti / Rose' < mr rōs, rōsa 'ruusu' [‹ kasks rose, ruse]; is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' [‹ sks rose] SSA 3: 115; lvS ruoš, ruož 'Rose (auch die Krankheit)' SLW 2009: 167; lv rùo̯ž 'rose; krankheit' < sks Kettunen 1938: 348; lv rūož 'roos / roze (Rosa)'; lv rūož 'roospõletik, roos, erüsiipel / roze' LELS 2012: 278; vdj rooza 'roos / роза' VKS: 1074; vdj ruuso 'roos (sügav nahapõletik) / рожа' VKS: 1083

teenistus, teenistuse 'ametikoht; töötasu; (usu)talitus' < kasks dênst 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 353 næmat omat keicke woÿra Iumala Tehnistuße, ia keicke Sogkeduße siddes ellanuth; Rossihnius 1632: 367 minnu thenistust ninck hä teggo 'teene'; Stahl HHb I 1632: Biij ep mitte münno teni∫tu∫∫e echk aueo perra∫t 'ohn alle mein verdien∫t vnd wirdigkeit'; Stahl 1637: 48 deni∫tus : denistu∫∫e∫t 'Dien∫t'; Stahl HHb II 1637: 48 ∫ünno deni∫tu∫∫e ∫iddes 'in deinem Dien∫t'; Gutslaff 1648: 210 Erri /a 'Dienst'; Göseken 1660: 88, 159, 425 Teenistus 'Dienst'; tenistus 'Dienst / Hülff'; teenistus 'Verdienst meritum'; Virginius 1687-1690 Jakob saap oma Nellitöistkümne Astaja Tenistusse eest, Lead nink Rahelid Naiseks; Vestring 1720-1730: 246 Tenistus, -se 'Der Dienst'; Helle 1732: 187, 322 tenistus 'der Dienst'; Hupel 1780: 282 tenistus r. d. 'Dienst, Verdienst'; Hupel 1818: 244 tenistus r. d. 'Dienst; Verdienst, das Dienen'; Lunin 1853: 192 tenistus r. d. 'служба, служение, заслуга'
• Murded: `tienistus, -e R(`tienistukse Kuu Vai); teenistus, -e (-ie-) eP M T; teenistüss : teenistüse V(teenüstüss Har) EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnistus : tēnistuze 'Dienst, Dienen, Frohne'; ÕS 1980: 700 teenistus
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênst 'Dienst; Gottesdienst; Gefälligkeit, freiwillige Leistung'; Schiller-Lübben dênst, denest 'freiwillige Leistung, Gefälligkeit'; vordênst 'Verdienst'; MND HW I dênst 'Dienst, Dienstleistung, -pflicht; Kriegs-, Lehn-, Herrschaftsdienst; Bedienstung, Amt, Stelle'
• Käsitlused: < kasks dênst, denest Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênst 'Dienst' EEW 1982: 3109; < asks dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; kohustus, maks' EES 2012: 520
• Läti keel: lt † diẽnests Dienst < kasks dēnst, dēnest Sehwers 1918: 71, 146; diẽnests 'Dienst' < kasks dēnest 'Dienst' Sehwers 1953: 26; dienests, dieneste 'Dienst' < kasks dênst Jordan 1995: 60
• Sugulaskeeled: sm tienesti, tienasti 'ansio, ansiotyö'; krj tienesti < mr thienst, rts tjänst 'palvelus; virka; hyöty; apu; ansio' SSA 3: 289; lv dìḙnə̑st 'dienst' < kasks dēnest Kettunen 1938: 37; lv dīenast 'teenistus / dienests' LELS 2012: 53
• Vt teenima

tikerber, tikerberi 'karusmari (Ribes uva-crispa)' < asks Stickelber, Stickerber 'id.'

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: Lithander 1781: 514 wotko ounade assemmel Tikkelbäri marjo; Lenz 1796: 11 Sell kuul woip ka .. neid norid Jani Marju, nink Tikkerberi Marju ossad ma sisse panna ehk istutada; Marpurg 1805: 16 se tikker wösso, kä tikker pu marjo kannap; Hupel 1818: 245 tikkel- od. tikli- r. d. od. tikker-pu-marri r. d. 'Stachelbeere'; Lunin 1853: 194 tikkel marri r. d. 'кружевникъ'
• Murded: tikerber (tikerbär), -i 'karusmari, tikker' VNg Lüg sporSa Muh Emm Phl Lä Aud Vän Tor HJn Amb Ann JMd Koe Plt Vil; tikerbäär : `tikerbääri Jõh; tikenber, -i Aud; kikerber, -i Tor; tikerperä (tikõr-) Rõn San Urv Rõu Plv Vas; pikõrperä Vas; tikker : `tikri Jõe Khk Vän Juu; tikõl´ : `tiklõ Urv EKI MK; tikerberi mari Pha Vll sporLä HJn Koe Plt; tikenberi mari Aud; tikerperä mari (tikõr-) Rõn San Krl Tõs Plv Vas; tikerpuu mari Jäm; `tikrimari Jäm; `tiklõ mari Urv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tikelber : tikelberi 'Stachelbeere'; tikerber, -i (d) '= tikelber'; tikerper, -i (d) '= tikelber'; ÕS 1980: 712 tikerber 'karusmari'; tikker 'kõnek tikerber'
• Saksa leksikonid: MND HW III stikbēre 'Stachelbeere'
• Saksa allikadA: Grimm stick(el)beere 'stachelbeere' '(Niedersachsen)'
• Käsitlused: < asks Stickelber 'Stachelbeere' EEW 1982: 3162; < asks Stickelber (~ Stickerber) Raun 1982: 176; < asks stickelber(e) 'karusmari' EES 2012: 528-529; EKS 2019
• Läti keel: lt stiķenes 'Stachelbeeren' < asks stickelbēre Sehwers 1918: 160; stiķenbēres, stiķenes 'Stachelbeeren' < asks stickelbēr 'Stachelbeere' Sehwers 1953: 122
• Sugulaskeeled: lvS stikker mared 'Stachelbeere' SLW 2009: 119, 179

viik, viigi 'viigipuu, -mari (Ficus carica)' < kasks vîge 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 407 Eike ninda kudt üx Wina echk Vige Puh; Rossihnius 1632: 208 Ächk figi marjo neist ohokist; Rossihnius 1632: 421 Kajeket se figi puh, ninck kihkede puide pähle; Stahl LS I 1641: 18 wallataket ∫e figi puh 'Sehet an den Feygenbaum'; Gutslaff 1647-1657: 230 figit neihst ohhackeisist; Gutslaff 1648: 265 neggi ütte Figipuh Teh wehren; Göseken 1660: 185 wijhgi 'Feige'; wijhgi puh 'Feigen Baum'; Vestring 1720-1730: 289 Wiig, -gi | Wigi marri 'Eine Feige'; Helle 1732: 139 metswigipu 'der wilde Feigenbaum'; Helle 1732: 207 wigi-pu 'der Feigen-Baum'; Helle 1732: 208 wiig 'die Feige'; wigi-marri 'die Feige'; Piibel 1739 Üks nisso ja odra ja wina ja wigi pude ja kranatiouna pude Ma; wata, seäl olli üks korw wigimarjo; Hupel 1780: 312 wiig, -i (od. wigi marri) r. 'die Feige'; wiji marri; wiji pu d. 'die Feige; Feigenbaum'; Lunin 1853: 228 wiig, -i r. d.; wiig : wiji d. 'фига'; wiji marri 'винная ягода'; wiji pu 'смоковница'
• Murded: `viigi(leht, -mari, -puu) R; viigi(leht, -mari, -puu) Jäm Khk Muh Rei sporL sporKPõ Plt KJn M Puh San V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1524 wīg : wīi, wījä, wīji (d.); wīji-mari 'Feige'; wīgi-pū, wījä-pū (d) 'Feigenbaum'; ÕS 1980: 789 viik 'viigimari'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vige 'Feige'; MND HW I vîge 'Feige, getrocknete Feige'
• Käsitlused: < kasks vige Ariste 1963: 109; Liin 1964: 62; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 203; < kasks EEW 1982: 3818; < asks vīge 'viigimari' EES 2012: 602; EKS 2019
• Läti keel: lt vĩģe [1587 Vyge oges] 'Feige' < kasks vīge Sehwers 1918: 49, 82, 164; vīģe 'Feige' < kasks vîge 'Feige' Jordan 1995: 109
• Sugulaskeeled: sm viikuna [Agr fikuna] 'Ficus carica / Feige' < rts, vrd mr fikon [‹ kasks vīge 'viikuna'] SSA 3: 440; lv vīɢ, vīk-pū, vīgə̑-pū 'feige' < kasks vige Kettunen 1938: 492; lv vīgõdpū 'viigipuu / vīģeskoks'; vīgõmǭŗa 'viigimari / vīģe'; vīgõz 'viik / vīģe' LELS 2012: 364

värske, värske 'äsja valminud; keetmata' < kasks versch 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 420 V̈x se|sarn Pu, kæ ickex kaswab, Öitzeb, wiliane ninck verschk iæb; Göseken 1660: 88, 195 Wersck 'Frisch'; wersck 'frisch recens /Frische Fische oder Fleisch'; Forselius 1694 wärsk; Vestring 1720-1730: 275 Wärsk, -ki 'Frisch'; Helle 1732: 200 wärske 'frisch'; Piibel 1739 essimest udist wilja, wärsket wina ja ölli ja met; Hupel 1780: 302 wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; Lithander 1781: 516 Woia ühhe tinna ehk hõbbe waagna wärske woiga; Hupel 1818: 272, 283 wärsk, -i r.; wärske r.; wärski d. 'frisch'; wersk d. 'frisch'; Lunin 1853: 218, 227 wärs, -ke r.; wärski d. 'свѣжiй'; wersk d. 'свѣжо; живо'
• Murded: värsk : `värski (-e) Kuu RId; värsk : värsi Rid Mar; `värske Jõe Hlj IisR Sa Hi L K I M; `väŕske T V(`väŕski); `värski Muh Rid HMd Hää Ris EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wärske : wärske 'frisch'; wäŕski : wäŕski '= wärske'; ÕS 1980: 810 värske
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 versch, varsch 'frisch, neu'; verschen 'auf-, erfrischen'; Schiller-Lübben versch, vers, varsch 'frisch'; MND HW I versch (veersch, vers, varsch) 'frisch, unverdorben, genießbar; ungesalzen, ungetrocknet; frisch, trinkbar, süß; neu, ungebraucht'
• Käsitlused: < kasks versch, varsch Liin 1964: 65; < kasks versche Ariste 1972: 97; < kasks versch EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 1: 120; < asks versch 'värske' EES 2012: 621; EKS 2019
• Läti keel: lt brišs, prišs < kasks vrisch 'frisch' Sehwers 1953: 17, 95
• Sugulaskeeled: sm färski, värski, ferski, verski [1874] 'veres, tuore / frisch' < rts färsk [‹ kasks versch]; is värski < sm; vdj värski, värske < sm, ee SSA 1: 120; lv ver̄´šk 'frisch' (= priš̄) Kettunen 1938: 479; lv priš 'värske / svaigs' LELS 2012: 254; vdj värski 'värske / cвежий' VKS: 1566