[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

loor, loori 'gaasriie; õhuke (näo)kate' < asks flôr 'id.', sks Flor 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 417, 423 wloor 'traur schleier'; wlohr 'überwurff / (Flor)'; Schmidt 1816: 19 Siis ei pea temma mitte .. loriga lapse su seestpiddi pühkima; Hupel 1818: 128 loor-kap r. d. 'Flohrkappe'; Jannsen 1862: 184 üks must loor (Schleier) tee peal ärrakaddunud
• Murded: loor : loori 'õhuke (näo)kate' Sa Muh L; luor : luori KPõ Iis; luor : `luori R; lu̬u̬ŕ : loori Trv Hls San Krl; ploor VNg Jäm Rei; vluor VNg EMS V: 422
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 585 *lōŕ : lōri 'Flor'; lōŕ-kapp, pale-lōŕ 'Schleier'; EÕS 1925: 416 loor '(Flohr)'; ÕS 1980: 381 loor; Tuksam 1939: 323 Flor '(dünner Stoff) gaasriie'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 flôr 'Flor, Blüte, Kraft, Ansehen'
• Käsitlused: < asks Flor, vrd sks Flor Liin 1964: 57; < sks Flor Raun 1982: 79; < asks flōr ~ sks Flor 'gaas(riie), loor(riie)' EES 2012: 250; < asks flōr 'gaasriie, loorriie' EKS 2019
• Läti keel: lt pluore 'Flor (ein Zeug); Schleier; dünner Anzug' < kasks flôr 'Blüte' Sehwers 1953: 93; Jordan 1995: 82; lt pluõre 'der Flor (ein Zeug)' ME: III: 364; lt flōrs 'Flor (dünner Stoff)' VLV 1944: 206
• Sugulaskeeled: sm fluuri, luuri, luori, pluuri [1733 Floria] 'harsokangas / Schleier, Flor, Kull' < rts flor [‹ asks flōr] SSA 1: 117; lv plùo̯r´ 'schleier' < kasks flôr Kettunen 1938: 304; lv plōr 'loor / plīvurs' LELS 2012: 249

paber, paberi 'õhuke kirjutus- või pakkematerjal' < asks pap(p)îr 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39, 96 rahmato nachk 'Papir'; Gutslaff 1648: 230 Ramato Nachk /a 'Pappier'; Gutslaff 1648-1656 is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; Göseken 1660: 319 ramato nachk 'Papier'; Göseken 1660: 319 papijr 'Papier charta'; Hornung 1693: 59 Papper : Papre : Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; Helle 1732: 151 pabber 'das Pappier'; Helle 1732: 166 ramato-nahk 'das Pergament'; Piibel 1739 Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; Hupel 1780: 232, 236 pabber, -i r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lithander 1781: 498 küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; Hupel 1818: 166, 173 pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lunin 1853: 127, 134 pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappir, papper r. d. 'бумага'
• Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper) : `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper : `papre M T; papõŕ : `paprõ San V EMS VII: 58
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber : paberi 'Papier'; pabir : pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber : paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
• Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks pap(p)îr Liin 1964: 61; Raun 1982: 113; < kasks pap(p)îr ~ sks Papier EEW 1982: 1870; < asks pap(p)îr 'paber' EES 2012: 342; EKS 2019
• Läti keel: lt papĩrs [1638 Pappiers] 'Papier' < kasks papīr Sehwers 1918: 92, 155; papīrs, papīris 'das Papier' ME: III: 81
• Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] 'Papier' < mr pap(p)er, papir [‹ kasks pap(p)īr]; vdj paperi < sm paperi SSA 2: 311; lv pap̆pie̯r, pap̆pìr 'papier' Kettunen 1938: 275; lv papīer 'paber / papīrs' LELS 2012: 228; vdj paperi 'paber / бумага' VKS: 880; is pappeeri 'paber' Laanest 1997: 141

plaat, plaadi 'lame õhuke ese mingi pinna katmiseks' < kasks plate 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 raud plaati 'plaat lamina'; Virginius 1687-1690 kiskus Hiskias Juda Kuningas Jssanda Koa Uksed ärra, nink need Kullased Platit; Piibel 1739 sa pead teggema ühhe öhhukesse plati puhtast kullast; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni suure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on; Hupel 1818: 184 plaat, -i r. d. 'eiserne Platte; lf. Plate'; Lunin 1853: 143 plaat, -i r. d. 'желѣзный листь, жесть'
• Murded: plaat : `plaadi Kuu VNg Lüg; plaat : `plaada Lüg Jõh; plaat (-t´), plaadi Hi Mar Mär Hää sporKPõ Iis Kod Plt TLä VId; laet : laadi Sa Muh; laat´ : laadi Mär Vig Lih Kse PJg Tor M EMS VII: 554
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 521 plāt´ : plādi (lāt´) 'Platte, Metallplatte'; lāt´ : lādi '= plāt´'; ÕS 1980: 518 plaat
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 plate 'Platte, bes. plattgeschlagenes Metall; Brustplatte'; Schiller-Lübben plate 'Platte; die eiserne Brustplatte'; MND HW II: 2 plāte 'flache Scheibe, Platte; Holzscheibe, Metallplatte'
• Käsitlused: < kasks plate Liin 1964: 51; Raun 1982: 124; < asks plate 'plaast; (rinna)turvis' EES 2012: 375; EKS 2019
• Läti keel: lt plãte 'Platte' < kasks plate ME: III: 331; Sehwers 1918: 155; lt plāte, plāts 'Platt, Blechplatte, Fliese; Hölzchen, darin der Mühlenstock läuft; Überachse; kantiges Holz über den Wagenachse, auf dem der Wagenkorb ruht' < kasks plate 'Platte' Jordan 1995: 82
• Sugulaskeeled: sm laatta [1648] 'levy, litteä kivi; litteä, laakea / Platte, flacher Stein; flach, platt' < mr plāta 'tasainen pinta, levy' [‹ kasks plāte] SSA 2: 33-34; sm laatta 'Platte, flacher Stein; flach, platt' < asks plāte ~ rts plåt Bentlin 2008: 131; lv plō̬`t´, plå̬̄`t´ 'platte' Kettunen 1938: 303; lv plat plaat / plate; plǭt 'plaat / plāts' LELS 2012: 247, 248
• Vrd plate

plekk, pleki 'õhuke metall' < asks bleck 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 108 kard 'das Blech'; Helle 1732: 159, 243 plek-leier H. 'der Blechschläger, Klempner'; Piibel 1739 kullasep lööb kullast plekki selle ümber; Lithander 1781: 503 wotta ühhe ni sure ümmargusse plekk-plati, kui need kokidki on
• Murded: plekk : plegi (plä-) 'plekkmaterjal' R(plekki Vai); plekk : pleki Jäm Hi Mar KPõ I Ksi Plt T V; lekk (-k´k) : leki Sa Muh L KJn Kõp Vil M EMS VII: 582
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536, 925 lekk : leki '= plekk'; plekk : pleki 'Blech'; ÕS 1980: 520 plekk 'õhuke metall'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bleck, blick 'Blech'; blickvlasche 'Flasche von Blech'; Schiller-Lübben bleck, blik 'Blech'; MND HW I blek, blik 'Blech'
• Käsitlused: < kasks bleck 'Blech' Hinderling 1981: 79; EEW 1982: 2098; Raun 1982: 124; SSA 2: 123; < asks bleck 'plekk, kard' EES 2012: 376; EKS 2019
• Läti keel: lt bleķis 'Blech' < kasks bleck Sehwers 1918: 143; bleķis 'Blech' Sehwers 1953: 14
• Sugulaskeeled: sm läkki, pläkki [1757] 'pelti, peltinen maitoastia / Blech; Blechgefäß' < mr bläk 'pelti' [‹ kasks bleck] SSA 2: 123; sm läkki 'Blech' < asks blek ~ rts bleck, bläck Bentlin 2008: 140; lv blek̄ 'blech' < kasks bleck Kettunen 1938: 24; lv blek 'plekk / skārds' LELS 2012: 45, 127

siid, siidi 'õhuke läikiv riie' < kasks sîde 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 320 kuÿ üx vaña Rÿe, ia kudt se Sit piddama; Rossihnius 1632: 339 Sinno Sammet ninck sinno sidi|reiwat; Gutslaff 1648: 238 Sîde 'Seide'; Göseken 1660: 94 Sijhdi 'Seide'; Hornung 1693: 24 Siid 'die Seide'; Vestring 1720-1730: 222 Siid, -di 'Seide'; Helle 1732: 176 siid 'die Seide'; Helle 1732: 354 Sitke kannab sidi, heldel polle helmige kaelas 'der Sparer hat wol was, wenn nur der Zehrer was hätte'; Piibel 1739 pannin peent kallist linnast riet so ümber, ja katsin sind sidiga; Hupel 1780: 267 siid, -i r. d. 'Seide'; Hupel 1818: 221 siid od. siit, -i r. d. 'die Seide'; Lunin 1853: 172 siid, siit, -i r. d. 'шелкъ'
• Murded: siid : `siidi '(siid)riie; rätik; juuksepael' Kuu Jõh; `siidi VNg Lüg Vai; siid : siidi Sa Muh Emm L K I M TLä Ote San V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1160, 1162 sīd´ : sīi '= sīt´'; sīt´ : sīdi 'Seide, seidenes Band oder Tuch'; ÕS 1980: 635 siid
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 side 'Seide'; Schiller-Lübben side, siden 'Seide'; MND HW III sîde 'Seide'
• Käsitlused: < kasks side, siden 'Seide' Ariste 1963: 104; < kasks side Liin 1964: 56; EEW 1982: 2780; Raun 1982: 156; Raag 1987: 324; < asks side 'siid' EES 2012: 471; EKS 2019
• Läti keel: lt zĩds, zĩde [1587 Szide] 'Seide' < kasks sīde 'Seide' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 165; zīds, zīde, zīdis 'Seide' < kasks sîde Jordan 1995: 111
• Sugulaskeeled: sm silkki [Agr] 'Seide' < mr silke; krj silkki SSA 3: 181; lv zīᴅ´ 'seide' < kasks side Kettunen 1938: 401; Raag 1987: 328; lv zīḑõz 'siid / zīds' LELS 2012: 377; vdj silkki 'siid / шёлк' VKS: 1141