[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

üür, üüri 'elamispinna tasu, rent' < asks hure 'id.', rts hyra 'id.'

• Esmamaining: Jannsen 1861
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 219 rent /e 'heure'; Jannsen 1861: 38 ennam uut aasta üri ei tahtnud maksta
• Murded: üür : `üüri R(hüür Kuu, `üüri Vai); üür (-ŕ) : üüri Iis Trm Hls San Krl VId; üir : üiri Khk Vll Muh Rei sporL sporKPõ VlPõ EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1415 hǖŕ : hǖri 'Miethe'; hǖri peale andma 'vermiethen'; ÕS 1980: 828 üür
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hure 'Heuer, Miete, Pachtgeld'; MND HW II: 1 hü̂re (huere, hyre), hü̂er, hü̂r 'Pacht-, Mietvertrag; Geldzahlung oder Naturallieferung aus einem Miets-, Pachtvertrage, Zinszahlung: Lohn, Arbeitslohn, Sold, insbes. Heuer des Seemanns'
• Käsitlused: < erts, vrd kasks hure, asks hü̂r EEW 1982: 4106; < kasks hure Raun 1982: 219; < rts hyra SSA 1: 202; < rts hyra 'üür, rent', asks hure 'üür, rent; rendiraha' EES 2012: 637; < asks hure 'üür' EKS 2019
• Läti keel: lt ĩre 'Miete' < asks hǖre, kasks hǖre Sehwers 1918: 148; lt ĩre 'Miete' < kasks hǖr, hǖre Sehwers 1953: 42
• Sugulaskeeled: sm hyyry [1721] 'vuokra; merimiesten pesti / Miete, Heuer' < rts hyra 'vuokra, pesti' [‹ kasks hūre, hüre 'vuokra, pesti']; krj hyyri, hyyry 'vuokra; jauhatuspalkkio' < sm; lv īr 'vuokra' < lt īre 'vuokra' [‹ kasks t. ee] SSA 1: 202; lv īr 'üür / īre' LELS 2012: 77; vdj üüri 'üür / наёмная плата' VKS: 1622
• Vt üürima