[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 90 artiklit

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524: 60 Amen; Koell 1535: 68 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen; Tuksam 1939: 37 Amen 'aamen'; SES 2007: 53 amen 'aamen (palve, õnnistuse jne lõpetuseks)'
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'; EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Muud keeled: rts amen [14. saj] 'relig aamen' RES 2004: 40; lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 138 moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601); Stahl HHb II 1637: 8 ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; Gutslaff 1647-1657: 180 ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; Göseken 1660: 88 Esel, -i 'Esel'; Göseken 1660: 180 Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; Vestring 1720-1730: 24 Eesel 'der Esel'; Hupel 1780: 147, 148 emma esel r. d. 'Eselin'; esel r. d. 'der Esel'; Lunin 1853: 20 esel : eesli r. d. 'оселъ'
Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R EMS I: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel : ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel; Tuksam 1939: 288 Esel 'eesel'
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
Käsitlused: < kasks esel, essel 'Esel' Liin 1964: 63; < sks Esel ~ kasks esel EEW 1982: 160; < kasks esel Raun 1982: 7; < asks esel, essel ~ sks Esel EES 2012: 57; < asks esel, sks Esel EKS 2019
Muud keeled: rts åsna [14. saj] 'eesel' RES 2004: 1298; lt ẽzelis [1587 E∫els] 'Esel' < kasks esel Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34; lt ẽzelis, ezelis 'der Esel' < kasks esel ME: I: 578
Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] 'Equus asinus / Esel' < vrts asni, asne SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 23; lv ēzil´, ēzə̑l´ 'esel' < kasks esel Kettunen 1938: 49; lv ēzõl 'eesel / ēzelis' LELS 2012: 60; vdj ehsels 'eesel' (Kreevini murdes) VKS: 194

haak, haagi 'konks (kinnise, suluse osana); haagis' < kasks hāke 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 temma hahkit, temma lawwat; Gutslaff 1648-1656 Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; Göseken 1660: 225 haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; Helle 1732: 306 [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; Hupel 1780: 149 haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; Lunin 1853: 21 haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aak´ M T; haak´ V; `aaki R EMS I: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk : hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak; Tuksam 1939: 444 Haken 'konks, haak'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
Käsitlused: < kasks hake Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' EES 2012: 64; EKS 2019
Muud keeled: rts hake [14. saj] 'haak, kremoon, konks' RES 2004: 357; lt ãķis [1638 Ahki] 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1918: 61, 82, 141; ME: I: 237; āķis 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] 'väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken' < nrts hake SSA 1: 130; lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k 'öse am haken' < kasks hake Kettunen 1938: 267; lv ǭik 'haak / āķis, krampis' LELS 2012: 216; vdj gaakki 'haak (pelitoes) / гак (железный крюк на судне)' VKS: 228; vdj haakki 'haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht / крюк, крючок; острога; дуга веретена' VKS: 242; is haaɢiᴅ pl. '(voki) lüht' Laanest 1997: 28
Vt haakima

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim; selle taime juurikas (Zingiber officinale)' < asks ingever 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 248 ingever 'Jngeber'; Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; Vestring 1720-1730: 48 Ingwer, -ri 'Ingfer'; Hupel 1766: 135 Wötta leiba koor .. ripputa Inkwrid selle peäle; Hupel 1780: 147, 162 engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r. d. 'Ingfer'; Lithander 1781: 537 segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri; Hupel 1818: 55 ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; Lunin 1853: 19, 37 engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
Murded: `ingver sporeP; `engve(e)re, `ängvere Krk; `eńg|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv EMS I: 1022
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)'; Tuksam 1939: 523 Ingwer 'ingver (taim; maitseaine)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, genwer, ginge- 'Ingwer'
Käsitlused: < kasks ingever Liin 1964: 55; Raun 1982: 18; < bsks Ingwer ~ kasks ingever EEW 1982: 511; < asks ingever 'ingver' EES 2012: 92; EKS 2019
Muud keeled: rts ingefära [14. saj] 'bot ingver' RES 2004: 414; lt eñgveris [1638 Engweres] 'Ingwer' < kasks engewer Sehwers 1918: 87, 147; Sehwers 1953: 33; lt iņģveres 'Ingwer' < kasks ingever Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] 'Ingwer' < vrts ingefära, ingifera [‹ kasks ingever] SKES: 107; SSA 1: 227; lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r 'ingwer' Kettunen 1938: 46

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 314 Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603); Rossihnius 1632: 119 Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb II 1637: 28 nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; Gutslaff 1648: 220 Judalinne 'Jude'; Göseken 1660: 90 Judalinne 'Jude'; VT 1686 Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; Vestring 1720-1730: 53 Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; Helle 1732: 101, 102 judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; Piibel 1739 Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; Hupel 1780: 164 judalinne r. d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; Lunin 1853: 39, 40 Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'; Jakobson 1867: 86 Juut see juhtus tema juure, Nääb seal kullast leheked
Murded: juut (-t´) 'rahvus' eP eL; `juudi R EMS II: 235-236; `juutlane 'juut' Kod EMS II: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´ : jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut; Tuksam 1939: 535 Jude 'juut'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude EEW 1982: 580; < sks Jude Raun 1982: 22; < asks jude 'juut' SSA 1: 253; EES 2012: 102
Muud keeled: rts jude [14. saj] 'juut' RES 2004: 437; lt jūds (im Altertum) 'Jude' VLV 1944: 291
Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude Häkkinen 2004: 296; sm juutalainen [Agr Judalainen] 'Jude, jüdisch' < nrts jude 'juutalainen' [‹ kasks jude]; is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee SSA 1: 253; vdj juudalain '1. juut / еврей; 2. juudalane / иудей' VKS: 326; vdj juutti 'juut / еврей' VKS: 328

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'; Tuksam 1939: 547 Karre 'käru; kaarik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Muud keeled: rts kärra [14. saj] 'kaarik; käru, vanker' RES 2004: 528; lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kabel, kabeli 'abikirik; talitushoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 tahha teije Cappellit errakaotada; Göseken 1660: 252 Kabbel 'Kappel/Kirch'; Vestring 1720-1730: 56 Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; Hupel 1780: 166 kabel, -i r. d. 'Kapelle, Feldkirche'; Lunin 1853: 41 kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel : kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel : kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel : kabeli T EMS II: 438
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel : kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel : kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; ÕS 1980: 218 kabel; Tuksam 1939: 545 Kapelle 'kabel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte'
Käsitlused: < kasks kapelhûs, asks cappele(n) Liin 1964: 42; < kasks kapel(le) EEW 1982: 632; < kasks kapel-hûs 'ehitus' Raun 1982: 25; < asks kapelle EES 2012: 110; EKS 2019
Muud keeled: rts kapell [14. saj] 'kabel; kapell (väike palveruum kirikus)' RES 2004: 451; lt kapele, kabele 'Kapelle' Sehwers 1953: 47; lt kapela; kapliča 'kabel; kalmistukabel' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] 'pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle' < vrts kapel, cappell [‹ kasks kapelle] SSA 1: 307

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber; Tuksam 1939: 542 Kammer 'tuba, kamber'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Muud keeled: rts kammare [14. saj] 'kamber, tuba; koda' RES 2004: 448; lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < vrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < asks kanêl, kannêl 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Virginius 1687-1690 kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra; Helle 1732: 107 kanel 'der Zimmet, Caneel'; Hupel 1780: 172 kaneel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lithander 1781: 530 üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit; Hupel 1818: 70 kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Masing 1822a: 323 Kannel 'Zimmt'; Lunin 1853: 48 kanel, -i r. d. 'корица'
Murded: kanee·l (-l´) 'maitseaine' eP(-ie-); kani̬i̬l´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg EMS II: 653
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl : kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena'; Tuksam 1939: 543 Kaneel 'kaneel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
Käsitlused: < kasks kannêl Liin 1964: 55; < kasks kan(n)êl Raun 1982: 30; < rts kanel, kasks kannēl SSA 1: 298; < asks kannēl 'kaneel' EKS 2019
Muud keeled: rts kanel [14. saj] 'kok kaneel' RES 2004: 449; lt kanēlis 'Kaneel' Sehwers 1953: 46
Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] 'mauste / Zimt' < vrts caneel 'cinnamomum' [‹ kasks kannel)] SSA 1: 298; lv kanēļ 'kaneel / kanēlis' LELS 2012: 104

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann; Tuksam 1939: 543 Kanne 'kann'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen ~ germ Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Muud keeled: rts kanna [14. saj] 'kann; kolb' RES 2004: 449; lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < vrts kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
Muud keeled: rts karsk [14. saj] 'südi, julge, uljas' RES 2004: 454
Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < vrts karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; Rossihnius 1632: 140 Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; Stahl 1637: 77 Kei∫er : kei∫ri∫t 'Keiser'; Gutslaff 1648: 221 Keiser 'Keiser'; Gutslaff 1647-1657: 269 selle kaiserille; selle kaisarille; Göseken 1660: 90 Keijser, -i 'Käyser'; Piibel 1739 Paulus otsib kohhut Keisri jurest; Hupel 1780: 177 keiser, -sri r. d. 'der Keiser'; Hupel 1818: 78 keiser : keisri r. d. 'Keiser'; keisri : keisri d. 'Keiser'; Lunin 1853: 55 keiser : keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser : `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser : `keisre Pä VlPõ M EMS II: 961; `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer : keiźri; keiźri : keiźri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser; Tuksam 1939: 539 Kaiser 'keiser'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser Raag 1987: 338; < asks keiser 'keiser' EES 2012: 142; EKS 2019
Muud keeled: rts kejsare [14. saj] 'keiser' RES 2004: 459; lt ķeĩzers, ķeizars [1586 tam Key∫eram] 'Kaiser' < kasks keiser Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63; ķeizars 'der Kaiser' ME: II: 360
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] 'Kaiser' < vrts keysar(e) [‹ kasks keiser]; krj keisari < sm SKES: 178; SSA 1: 338; lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar 'Kaiser' SLW 2009: 96; lv kēzar 'kaiser' Kettunen 1938: 118; kēzar 'keiser / ķeizars' LELS 2012: 115

killing, killingi 'endisaegne hõbemünt' < kasks schillink 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 238 Eis Katz warblaise ostatas ütte musta Killinge ehs; Göseken 1660: 321 killing 'Pfenning'
Murded: kil´ling : kil´lingi 'metallraha' VJg KJn; kil´ling : kil´lingu Khn EMS III: 136
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kil´l´ing : kil´l´ingi 'Schilling'; ÕS 1980: 264 killing 'aj (hõbemünt)'; Tuksam 1939: 847 Schilling 'šilling; aj killing'
Saksa leksikonid: MND HW III schilli(n)c, schildinc, schellinc 'Münze von wechselndem Wert, im allge. zu 12 Pfennig gerechnet'
Käsitlused: < kasks schillink, schildink Liin 1964: 48; < kasks skillig EEW 1982: 826; < kasks schillink 'hõbemünt' Raun 1982: 39; < kasks schilli(n)c SSA 1: 363; < asks schillink, schildink 'münt' EES 2012: 155; < asks schilling 'killing' EKS 2019
Muud keeled: rts skilling [14. saj] 'aj killing (rahaühik)' RES 2004: 928; lt † šķiliņ̃š [1638 Skillings] 'Schilling' < kasks schillink Sehwers 1918: 56, 98, 162; šķiliņš, šķiliņģis 'Schilling' < kasks schilling Sehwers 1953: 132; šķiliņš, šķilings, šķilina 'der Schilling' < kasks ME: IV: 39
Sugulaskeeled: sm killinki [1733 skillinki] 'Ruotsin vallan ajan rahayksikkö; kolikko / Schilling; Münze' < vurts skilling 'kolikko, rahayksikkö'; lv kilīŋg 'killinki' < kasks schilli(n)c SSA 1: 363; lv kilìŋɢ, ški`llin´, škiliŋ 'schilling' Kettunen 1938: 126, 396

kool, kooli 'õppe- ja kasvatusasutus' < kasks schole 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool; Tuksam 1939: 871 Schule 'kool'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
Muud keeled: rts skola [14. saj] 'kool, koolihoone' RES 2004: 933; lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < vrts skole [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < asks quôrtêr 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 312 karteer 'nössel sextarius'; Piibel 1739 peent jahho .. ja ühte korterit ölli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Lithander 1781: 496 leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'; Jannau 1857: 32 rohho peäle walla rohket korteri jao kewa wet
Murded: `kortel : `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig EMS III: 719
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D); korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart'; Tuksam 1939: 781 Quartier (Flüssigkeitsmaß) 'kortel; neljandik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < rts kvarter ~ asks kwartēl SKES: 221; SSA 1: 407; < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel Liin 1964: 48; < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter EEW 1982: 960; < kasks quartêr Raun 1982: 49; < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
Muud keeled: rts kvarter [14. saj] 'aj kortel (pikkus- ja mahumõõt)' RES 2004: 519; lt *kuõrtẽlis [1638 Kohrtelis] 'Quartier, Viertel' < kasks quartēr Sehwers 1918: 43, 90, 151; ME: II: 348
Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] 'neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel' < nrts kvarter [‹ kasks quartēr]; krj kortteli 'neljänneskyynärä, neljännes' < sm SSA 1: 407; sm kortteli 'Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß)' < asks quârtêr ~ ee kortel Bentlin 2008: 222; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'quart' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'kortel, veerand toopi / kortelis, ceturtaļstops' LELS 2012: 152
Vrd korter

kraav, kraavi 'kaevand, piklik süvend' < asks grave 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 216 kaiwomo 'graben'; Virginius 1687-1690 ka se Kraw saj täis wett; Göseken 1660: 219 kaiwand 'Grabe'; Vestring 1720-1730: 94 Kraaw, -wi 'Der Graben'; Helle 1732: 120 kraaw 'der Graben'; Hupel 1780: 190, 251 kraaw, -i r. d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; Arvelius 1790: 165 kui temma krawist wet jöi; Hupel 1818: 100 kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; Lunin 1853: 72 kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
Murded: kraav : kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav : kraavi T V(-v´); kraav : `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L EMS III: 792
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw : krāwi 'Graben'; ÕS 1980: 307 kraav; Tuksam 1939: 423 Graben 'kraav; kanal; sõj kaevik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
Käsitlused: < asks grâf Ariste 1972: 95; < kasks grave EEW 1982: 975; Raun 1982: 50; < asks grāve 'kraav' EES 2012: 181; EKS 2019
Muud keeled: rts grav [14. saj] 'haud; kraav, kaevik' RES 2004: 337; lt grãvis [1638 Ghrawis] 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1918: 39, 87, 148; ME: I: 645; grāvis 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm ravi [1659 iuoxugrawi] 'oja, tien reuna / Graben, Straßenrand;' < vrts grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi 'pieni oja' < ee; krj ravi 'maantienoja'; vdj kravi 'oja, viemäri' < sm SSA 3: 58; sm krävätä [1874] 'kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen' < nrts gräva 'kaivaa' SSA 1: 423; lvS grāv 'Graben' SLW 2009: 58; lv grō̬v : grō̬i 'der graben' < kasks grave Kettunen 1938: 62; lv grǭv 'kraav / grāvis' LELS 2012: 65; vdj kravi 'kraav / канава, ров' VKS: 484

krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 80 kraj : krãi∫t 'krage'; Gutslaff 1648: 223 Kraje 'Krage'; Gutslaff 1648-1656 saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; Göseken 1660: 264 Kraij 'Krage collare'; Vestring 1720-1730: 195 Krae; Hupel 1818: 100 krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag : krae r. d. 'Kragen'; Lunin 1853: 72 kraag : krae r. d. 'воротникъ'
Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraaǵ San Krl Har EMS III: 797-798
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe : krāe; krāg : krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg : krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae; Tuksam 1939: 589 Kragen 'krae, kaelus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 50; < kasks kragen 'Kragen' Ariste 1972: 94; < asks kragen 'kael; krae' EES 2012: 181; < asks krage 'krae' EKS 2019
Muud keeled: rts krage [14. saj] 'krae, käänis' RES 2004: 502; lt krãga, krãģis [1638 Kraghe] 'Kragen' Sehwers 1918: 90, 151; krãga, krãģis 'der Kragen' < sks Kragen ME: II: 265
Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) 'kaulus, liperit / Kragen, Beffchen' < nrts krage [‹ kasks krage] SSA 1: 416; lv krò̬i̯ɢ, krō̬ig, krå̀i̯ɢ, krài̯ɢ 'bock; kragen' Kettunen 1938: 156; lv krǭig 'krae / apkakle' LELS 2012: 140

kroon, krooni '(valitseja) peaehe' < kasks krône 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 154 Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; Rossihnius 1632: 158 temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; Stahl 1637: 81 krohn : krohni∫t 'Krone'; Gutslaff 1648: 223 Krôni 'Krone'; Göseken 1660: 154 Rooni 'Chron corona'; Helle 1732: 322 kroon 'die Crone'; Piibel 1739 ja panni kroni ta pähhä; Hupel 1780: 191 kroon r. d. 'die Krone'; Hupel 1818: 101 kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; Lunin 1853: 72 kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (-ń) : krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (-ń) : krooni Hel T V; kruon : `kruoni R; roon (-ń) : rooni Sa Muh L; ru̬u̬ń : rooni Saa KJn M EMS III: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōń : krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōń : krōni (rōń) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon; Tuksam 1939: 597 Krone 'kroon'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krone Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45; Raun 1982: 52; < kasks krône ~ sks Krone EEW 1982: 996; SSA 1: 422; < kasks krone, rts krona Raag 1987: 336, 341; < asks krōne 'kroon' EES 2012: 184; EKS 2019
Muud keeled: rts krona [14. saj] 'kroon; troon' RES 2004: 507; lt kruõnis [1587 kronis] 'Krone, Kranz' < kasks krōne Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruona 'Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen' < kasks krōne 'Tonsur' Sehwers 1953: 59; kruonis 'die Krone, der Kranz; die Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes' < kasks krone ME: II: 294-295
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu] 'hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone' < nrts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' [‹ kasks krōne, krūne]; krj kruunu '(vihki)kruunu, valtio' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯n(ə̑) 'krone; staatlich' < kasks krone Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroon / kronis' LELS 2012: 141
Vt kroonima

käärid pl, kääride 'lõikeriist' < kasks schêre 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 kehr : kehrist '∫cheer'; Gutslaff 1648: 234 kêre 'Schere'; Gutslaff 1648-1656 Temma ka lichtshehrit .. peawat puhhas kuld ollema; Göseken 1660: 94 Keer/ i 'Scheer'; Göseken 1660: 352 Keer 'Scheer (schneider sceer)'; Virginius 1687-1690 Küünla Käärid ollid Kullast; Vestring 1720-1730: 57, 59 Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; Helle 1732: 104 kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1766: 128 se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; Hupel 1780: 167, 168 käär, -i d. 'Scheere'; kärid : käride r. 'die Scheere Pl.'; Lunin 1853: 42, 43 käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääri^ʔ V EMS IV: 582
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟŕ : pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm'; Tuksam 1939: 842 Schere 'käärid'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
Käsitlused: < kasks schere Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < asks schere 'käärid' EES 2012: 210; EKS 2019
Muud keeled: rts skär [14. saj] '(lõike)tera' RES 2004: 948; lt šķẽres [1638 Schkehres] 'Schere' < kasks schēre 'Schere' Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm keritä [Agr] 'leikata / scheren'; is keritä 'keritä lammasta, leikata hiuksia'; krj keritä 'leikata vars. villaa lampaista, keritä'; krjA keritä, keŕita; vps keŕita; lv kerīkšǝ < germ, vrd vrts skæra, nrts skära 'leikata, keritä' SSA 1: 345; lvS škērd ~ skērd (pl.) 'Schere' SLW 2009: 186; lv škērə̑ᴅ 'schere' < kasks schere Kettunen 1938: 395; lv škērõd 'käärid / šķēres' LELS 2012: 312

köömen, köömne 'maitse- ja ravimtaim (Carum carvi)' < asks kȫmen, kȫmel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 270 teije Kümnest annate .. sest Köhmnest; Hupel 1766: 91 panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 185 köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; Lithander 1781: 670 Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; Arvelius 1790: 67 peeneks tougatud köömnid; Hagemeister 1790: 16 köömli suppi; Hupel 1818: 91 köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; Lunin 1853: 64 köömne r. d. 'тминъ'
Murded: köömen : `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen : `kü̬ü̬mne eL; `köömel : `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel : `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) EMS IV: 630
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel : kȫmli 'Kümmel'; kȫmen : kȫmni; kȫmer : kȫmri '= kȫmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili'; Tuksam 1939: 601 Kümmel 'köömen'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
Käsitlused: < kasks kome(n), komîn Liin 1964: 63; < kasks komen EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65; < asks kome(n) 'köömen' EES 2012: 212; < asks komen, komīn 'köömen' EKS 2019
Muud keeled: rts kummin [14. saj] 'köömen' RES 2004: 514; lt ķẽmele, ķiemeles, ķimenes 'Kümmel' < ee köömel ME: II: 373; lt ķẽmele, ķiemeles < asks kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kumina [Agr] 'Kümmel'; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, vrts kumin [‹ kasks komen, komin] SSA 1: 434; lvS kiemil 'Kümmel' SLW 2009: 82; lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil 'kümmel (Carum carvi)' < sks Kettunen 1938: 124; lv kīemgõz, kīmgõz 'köömen / ķimene' LELS 2012: 117, 122; vdj kumina 'köömen / тмин' VKS: 507
Vrd kümmel

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe 'id.', sks Lampe 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 137 Lamp Oloff; Rossihnius 1632: 182 ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; Gutslaff 1648: 224 Lampe 'Lampe'; Gutslaff 1647-1657: 277 meije lampet Kistwat erra; Göseken 1660: 91 Lampi 'Lampe'; Helle 1732: 128, 322 lamp 'die Lampe'; Hupel 1780: 200 lamp, -i r. 'Lampe'; Hupel 1818: 115 lamp, -i r. d. 'Lampe'; Lunin 1853: 84 lamp, -i r. d. 'лампада'
Murded: lamp : lambi eP; lamp : `lambi R; laḿp : lambi (-ḿ-) eL EMS IV: 899
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp : lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)'; Tuksam 1939: 611 Lampe 'lamp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
Käsitlused: < kasks lampe Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; Raun 1982: 69; < sks Lampe ~ kasks lampe EEW 1982: 1226; < asks lampe ~ sks Lampe EES 2012: 226; < asks lampe 'lamp' EKS 2019
Muud keeled: rts lampa [14. saj] 'lamp; elektripirn' RES 2004: 536; lt lam̃pa 'Lampe' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68; lampa Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159
Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] 'Lampe' < vrts lampa [‹ kasks lampe]; is lamppu; krj lamppu < sm SSA 2: 43; krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa [‹ sks] SSA 2: 42-43; lv lam̄`p 'lampe' Kettunen 1938: 184; lv lamp 'lamp / lampa' LELS 2012: 159; vdj lamppa, lamppi, lamppu 'lamp / лампа' VKS: 574; is lamppu 'lamp' Laanest 1997: 96

lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima; Tuksam 1939: 615 lappen 'lappima, paikama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
Muud keeled: rts lappa [1507] 'paikama, lappima' RES 2004: 538; lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
Vt lapp

last, lasti 'koorem, laadung; kandam' < asks last 'id.', sks Last 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: laśt : laśti 'laadung' Ris HMd JMd; laśt (last) : lasti Sa Hi Lä; last : `lasti R EMS IV: 984
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'koorem (Last)'; ÕS 1980: 355 last 'teisaldatav koorem, laadung'; Tuksam 1939: 617 Last 'koorem, kandam; laevalaadung'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben last 'Last, Auftrag; Beschwerde'; MND HW II: 1 last 'von materiellem Gewicht, Ladung, Schiffsladung, Traglast; physische Belastung, Bedrängnis'
Käsitlused: < kasks last 'Last, Ladung' GMust 1948: 80; < sks Last EEW 1982: 1241; SSA 2: 50; < kasks last Raun 1982: 71; < asks last 'koorem, laadung; kauba kaal' ~ sks Last 'koorem, laadung' EES 2012: 229
Muud keeled: rts last [14. saj] 'last, laadung, koorem' RES 2004: 539; lt † laste 'Last (Getreide)' < kasks last Sehwers 1918: 152
Sugulaskeeled: sm lasti < vurts last 'kuorma' [‹ kasks last]; is lasti; krj lasti < sm SSA 2: 50; sm lastata '(be)laden, belasten' < asks lasten ~ rts lasta Bentlin 2008: 135; lv las̄t 'last, ladung; gewichtsbestimmung der ladefähigkeit des schiffes, grossmass für schiffswaren' < sks Kettunen 1938: 185; lv last 'last / kuģa krava' LELS 2012: 160; vdj lasti 'last, (laeva)laadung / груз' VKS: 582

last, lasti 'kaaluühik, säilitis' < asks last 'id.', sks Last 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'säilitis: 20 kuli (kaeru), 16 setverti (muud vilja) (Last)'; Tuksam 1939: 617 Last '(Maß) sälitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 last 'Last, ein bestimtes Quantum von Waren, nach der Gattung derselben verschieden'; Schiller-Lübben last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren, oft nach der Gattung derselben verschieden'; MND HW II: 1 last 'große Gewichtseinheit, insbes. im Schiffsverkehr, nach Ware und Landschaft von sehr unterschiedlichem Wert, im hansischen Handel normalerweise = 12 schippunt = 240 lîspunt, oder 12 tunnen oder 32 Zentner'
Käsitlused: < kasks last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren' GMust 1948: 67
Muud keeled: rts läst [14. saj] 'aj last (mahu- ja massiühik Rootsis)' RES 2004: 582
Sugulaskeeled: sm lästi, lesti, lesta [1643] 'vanha viljan, hiilen, tervan yms. tilavuuden tai painon mitta: 12 tynnyriä / Gewichtseinheit' < nrts läst 'tilavuusmitta' [‹ kasks last, pl. leste] SSA 2: 128

leisikas, leisika 'massiühik, 20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
Muud keeled: rts lispund [13. saj] 'van leisikas (raskusmõõt, u 8,5 kg)' RES 2004: 554
Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < vrts lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

liin, liini '(purje)nöör' < asks lîne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liin : liini 'nöör; köis (merenduses)' Sa Hi L Ris; liin : `liini R EMS V: 195
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līń : līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; ÕS 1980: 370 liin 'peenike nöör'; Tuksam 1939: 629 Leine '(jäme) nöör, kabel; ohelik'; Mereleksikon 1996: 219 liin 'taimsetest või tehiskiududest keerutatud või punutud nöör'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 line 'Leine, Strick'; Schiller-Lübben line 'Leine, Strick'; MND HW II: 1 lîne 'Leine, Strick, meist aus Flachs, häufiger Handelsartikel'
Käsitlused: < kasks line 'Leine, Strick' GMust 1948: 47, 81; < kasks line EEW 1982: 1304; SSA 2: 74
Muud keeled: rts lina [14. saj] 'nöör, köis' RES 2004: 552; lt līne 'liin' LELS 2012: 170
Sugulaskeeled: sm liina [1863] 'köysi, nuora / Seil, Leine' < nrts lina; lv līn 'köysi, nuora' < kasks līne SSA 2: 74; lv līn 'seil, leine' < kasks lîne Kettunen 1938: 198; Raag 1987: 327; līn 'liin, tugev nöör / līne, stipra virve' LELS 2012: 170

liist, liistu 'latt; liistak, riba' < kasks lîste 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; Virginius 1687-1690 neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; Hupel 1780: 205 liist, -i r. d. 'die Leiste'; Lunin 1853: 90 liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
Murded: liist : liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist : `liistu R; liiśt : liisti Kod Kõp Krk Rõn; liśt : liśti (-s-) Kam Urv Krl Rõu EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līśt : līśti; līst : līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist; Tuksam 1939: 630 Leiste 'liist; latt, põõn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' EEW 1982: 1306; < kasks lîste Raun 1982: 75; < asks liste 'liist, latt, ääris' EES 2012: 240
Muud keeled: rts list [14. saj] 'liist (puidust või metallist kinnitus- või kaunistusriba)' RES 2004: 554; lt lĩste, lĩsts 'Leiste' < kasks līste Sehwers 1918: 60, 153; lt lĩkste 'Leiste' < asks līste 'Leiste' Sehwers 1953: 73; līste 'Leiste; Fach' < kasks lîste 'Leiste' Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] 'pitkä puusäle / Latte, Leiste'; krj lisse 'liiste, päre, reen irtopohja'; lv līst 'hylly; kaistale' < lms [deskr], vrd sm listiä SSA 2: 75; sm liiste 'Latte, Leiset' < asks lîste ~ rts list, lista Bentlin 2008: 233; lv līst 'leiste' < kasks lîst Kettunen 1938: 198; lv līst 'liist / līste' LELS 2012: 171

luuk, luugi 'ava sulgev kate' < asks luke 'id.', sks Luke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Piibel 1739 ja taewa lugid tehti lahti; kui Jehowa teeks lukisid taewas; Hupel 1818: 131 luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; Lunin 1853: 97 luuk, -i r. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
Murded: luuk : luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´ : luugi sporT V; luuk : `luugi R EMS V: 540
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk : lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk; Tuksam 1939: 648 Luke 'luuk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
Käsitlused: < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' GMust 1948: 24; < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' GMust 1948: 82; < kasks, sks Luke EEW 1982: 1397; < kasks luke Raun 1982: 82; < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' EES 2012: 257; < asks luke 'luuk' EKS 2019
Muud keeled: rts lucka [14. saj] 'luuk; tehn vari' RES 2004: 563; lt lũka 'Luke' < kasks luke Sehwers 1918: 38, 153; ME: II: 518; lũka 'Luke' < asks lūk, lūke 'Luke' Sehwers 1953: 75; lūka 'Luke' < kasks lûke Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm luukku, luuku [1741] 'ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe' < nrts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks SSA 2: 115; lv lū`k 'luke' < kasks luke Kettunen 1938: 209; lv lūk 'luuk / lūka' LELS 2012: 177

lõvi, lõvi 'lõukoer, suur Aafrikas elutsev kaslane (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'; Tuksam 1939: 646 Löwe 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Muud keeled: rts lejon [14. saj] 'lõvi' RES 2004: 544; lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < vurts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

lõõr, lõõri '(ahju)truup, suitsukäik' < asks rö̂re 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 Loehri 'Rahre arteria'; Hupel 1780: 207 löör, -i d. 'die Gurgel'; Hupel 1818: 126 löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; Lunin 1853: 92 löör, -i d. 'горло, гортань'
Murded: lõõr : lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõŕ : lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭ŕ : lõõri T V; löör : lööri Kaa Hi Rid Ha; leer : leeri L Nis Pil; lier : `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr : `lõõri RId EMS V: 651; iir (eir) : iire Lei EMS I: 900
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭŕ : lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru'; Tuksam 1939: 813 Röhre 'toru; bot putk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
Käsitlused: < kasks rôr Liin 1964: 58; EEW 1982: 1429; < asks Rör Raun 1982: 83; < asks rōr 'toru' EES 2012: 261; EKS 2019
Muud keeled: rts rör [14. saj] 'toru' RES 2004: 876; lt † riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 32, 157; lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) 'Ofenröhre' < sks Röhre ME: III: 546; Sehwers 1953: 40, 101; rieris, riere 'Ofenröhre' < kasks rore, rôr 'Röhre, Rohr' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < vrts rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rièr '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336
Vrd röör

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 834
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima; Tuksam 1939: 655 malen 'maalima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Muud keeled: rts måla [14. saj; 1385] 'värvima; maalima' RES 2004: 640; lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < vrts mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

mali, mali, pl. malid 'tinakaunistus (rõngake, öös, pannal)' < kasks malie, mallie 'id.', rts malja 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 ninck needt Mallit 'vnd die Heffte'
Murded: mali 'naiste rinnaehe (rahvariietel)' Sa EMS V: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 629 mali : mali (O) 'Haken und Oesen (am Leibchen, drei Paar grosse, zinnerne, mit Glas u. Folie verzierte)'; ÕS 1980: 404 malid 'mitm tinast valatud ilustused rahvarõivaste hõlmadel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange (mlat. malia)'; MND HW II: 1 mallie (malie, malge, mallege) 'Masche, Öse, Spange, kleiner Ring als Zierstück und Befestigungsmittel der Kleidung'
Käsitlused: < kasks mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 57; < rts malja 'Öse, Ring', kasks mallie EEW 1982: 1493; < vrts malia, vrd kasks mallie Raun 1982: 88; < rts malja, malga Raag 1987: 332-333; < asks mallie, malge 'rõngake, pannal, sõlg' EKS 2019
Muud keeled: rts malja [14. saj] 'rõngas, aas' RES 2004: 591
Sugulaskeeled: sm malju [1678] 'solki, rengas (puvussa) / Kleiderspange' < nrts malja 'silmukka; rengas' [‹ kasks mallie] SSA 2: 143

miil, miili 'pikkusmõõt, teepikkusühik' < asks mîle 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Pennekôrm/ a 'Meilewege'
Murded: miil : miili Khk Käi Räp EKI MK; meremiil 'seitse versta' Lüg EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 504 miil 'penikoorem (Meile)'; ÕS 1980: 421 miil '(tee pikkuse ühik)'; Tuksam 1939: 667 Meile 'miil; penikoorem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mile 'Meile (vom Raume); Stunde? (von der Zeit)'; Schiller-Lübben mile 'Meile (vom Raum; auch zu Zeitbestimmungen gebraucht)'; MND HW II: 1 mîle 'Meile, als Längenmaß'
Käsitlused: < kasks mîle 'Meile' GMust 1948: 65, 84; < kasks mile 'Meile' EEW 1982: 1535
Muud keeled: rts mil [14. saj] 'miil' RES 2004: 614
Sugulaskeeled: sm maili 'pituusmitta, 1609 metriä' NS III 1978: 364; vdj miila, miili '(mere)miil / (морская) миля' VKS: 730

märter, märtri 'usukannataja' < kasks merteler 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 222 sæl omat olnuth ned Mertlerit; Stahl HHb II 1637: 88 Sünd kihtap nende Martereride auwus hulck 'Dich Lobet die ehrliche schar der Martyrer'; Göseken 1660: 91, 289 martler 'Martyrer'; Marterer 'Martyrer'; Hupel 1818: 137 märter, -tri r. selt. 'Märtyrer'; Lunin 1853: 102 märter, -tri r. d. 'мученикъ'
Murded: `marter : `martri VNg; matter : `matre Plt; `matri Har; `märter : `märtri Han; `märtri (-re) Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 590 märtir, -i 'Märtyrer'; ÕS 1980: 442 märter 'usukannataja; oma veendumuste pärast kannataja'; Tuksam 1939: 660 Martyrer 'märter, veretunnistaja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 marteler, -êr(e), mertel-, *martirer 'christlicher Martyrer, die Passion Christi'
Käsitlused: < kasks martelere, marterer 'Märtyrer' Ariste 1963; < sks Märtyrer EEW 1982: 1622; < asks martelere, mertelere 'märter' EES 2012: 296
Muud keeled: rts martyr [14. saj] 'märter' RES 2004: 598
Sugulaskeeled: sm marttyyri [Agr martyr] 'Märtyrer' < vurts martyr SSA 2: 152

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kudt nüith meddÿ naber; Rossihnius 1632: 230 Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; Stahl 1637: 93 Naber : Nabri∫t 'Nachbar'; Stahl LS I 1641: 170 Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; Gutslaff 1648: 228 Nâber 'Nachbar'; Göseken 1660: 92, 303 Naaber 'Nachbar'; Vestring 1720-1730: 144 Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; Helle 1732: 143 naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; Hupel 1780: 220 naber : naabri r. d. 'Nachbar'; Arvelius 1787: 64 meie naabrimees; Hupel 1818: 147 naber : naabre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; Lunin 1853: 111 naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
Murded: `naaber : `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber : `naabre M Ran; `naabri : `naabri Ote V EMS VI: 430; nah(k)par : nah(k)pari 'naaber' Pha sporL Jür Pst EMS VI: 466
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber : nābri, nābre, nābru; nābre : nābre (d) 'Nachbar'; nābur : nāburi '= nāber'; ÕS 1980: 445 naaber; Tuksam 1939: 698 Nachbar 'naaber, üleaedne'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
Käsitlused: < kasks naber Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; Raun 1982: 100; < kasks nabûr ~ erts nâbur EEW 1982: 1647; < asks naber 'naaber' EES 2012: 303; EKS 2019
Muud keeled: rts nabo [14. saj] 'van naaber' RES 2004: 649; lt nãburgs 'Nachbar' < kasks nāber Sehwers 1918: 154; lt nãburgs 'Nachbar' < vrd vasks nābūr 'Nachbar' Sehwers 1953: 83; lt nāburgs, nābargs, nābergs 'Nachbar' < kasks nâber Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] 'Nachbar'; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < vrts nabor 'naapuri' [‹ kasks nābur] SSA 2: 200; SKES: 363; sm naapuri 'Nachbar' < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur Bentlin 2008: 148; lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d 'Nachbar' SLW 2009: 127; nō̬berɢ 'nachbar' < kasks naber Kettunen 1938: 72, 252; lv nǭbõrg 'naaber / kaimiņš' LELS 2012: 210; vdj naapuri 'naaber, naabripere / сосед, соседи' VKS: 785; is naapuri 'naaber' Laanest 1997: 123

napp, napi 'vähene, kasin' < asks knap 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 271 agka∫ knappi∫t ∫e nelja∫ o∫∫a kuhli∫ 'aber kaum der vierde Theil hörete'; Vestring 1720-1730: 147 Nap 'Knap'; Nappist 'Knap'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'скудный, бережливый'
Murded: napp : nabi 'vähene, kasin' Kuu Lüg; napp (naṕp) : napi S sporL Ris JMd JJn Koe VMr Kad VJg Plt KJn M TLä sporV EMS VI: 488
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napi 'knapp, sparsam; Mangel'; EÕS 1930: 574 napp '(knapp; Mangel)'; ÕS 1980: 449 napp 'vaevalt piisav, vähene'; Tuksam 1939: 569 knapp 'kitsas; napp, vaevalt piisav; kehv, vilets'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knap, knappe 'knapp, rar, spärlich'
Käsitlused: < sks knapp ~ kasks EEW 1982: 1666; < asks knapp Raun 1982: 101; < asks knap(p)e 'kitsas, piiratud, vähene' EES 2012: 307; EKS 2019
Muud keeled: rts knapp [14. saj] 'napp, kehv, vähene, kasin' RES 2004: 472; lt † knaps 'knapp, enge, dürftig' < sks Sehwers 1918: 71, 150; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig' < asks knapp 'wenig, enge, sparsam, nicht viel' Sehwers 1953: 53; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig, eingeschränkt, nahrlos' < kasks knap Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1787] 'niukka, vaaja, tarkka / knapp, genau' < nrts knapp 'niukka, riittämätön, vähäinen' SSA 2: 2005; lv kna`ppə̑ 'knapp; schwach, mager' < sks Kettunen 1938: 141; lv knap 'napp, kitsas / švaki, knapi'; knap 'napp, väike / mazs, knaps' LELS 2012: 128

nööp, nööbi 'riietuseseme kinnitusvahend' < kasks knôp 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 79 nöhp : nöhpi∫t 'knopff'; Gutslaff 1648: 222 Nôp 'Knopff'; Göseken 1660: 260 nöhp, -i 'knopff'; nöhpiken 'knopff'; Virginius 1687-1690 täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; Vestring 1720-1730: 83 Knööp, -pi 'Ein Knopff'; Helle 1732: 115 knööp 'der Knopf'; Helle 1732: 322 nööp 'der Knopf'; Hupel 1780: 183, 225 knööp, -i bl. r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r. d. 'Knopf'; Lunin 1853: 62, 117, 118 knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
Murded: nüöp : `nüöbi 'kinnitus- või kaunistusvahend' R(`nüöpi Vai); nööp : nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p : nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp : knööbi Phl Ris EMS VI: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp : nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp : nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp; Tuksam 1939: 571 Knopf (an Kleidern) 'nööp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
Käsitlused: < kasks knop 'Knopf, Knauf' Ariste 1963: 98; < kasks knôp 'Knopf' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Raag 1987: 324; < asks knōp 'nööp; nupp; pung; sõlm' EES 2012: 331; EKS 2019
Muud keeled: rts knapp [14. saj] 'nööp; nupp' RES 2004: 471; lt knuõpe [1638 Knohpe] 'Knopf' < kasks knōp Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56; lt knẽpes 'zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten' < asks knȫpe 'Knöpfe' Sehwers 1953: 54; knuopēt 'knöpfen' < kasks knö̂pen Jordan 1995: 68; kniẽpêt 'mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen' < kasks knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] 'Knopf'; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < vrts knap SSA 2: 205; lvS knüöp 'Knopf' SLW 2009: 83; lv knēp̀, knȫp̀ 'Knopfhaken am Kleide; Knopf' < kasks knepe, pl. knȫpe Kettunen 1938: 141; lv knēp 'trukknööp / spiedboga, kņope' LELS 2012: 128; vdj nappu 'nööp / пуговица' VKS: 795; is nappi 'nööp' Laanest 1997: 125

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 lebbÿ se aino Offere; Rossihnius 1632: 249 teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; Stahl 1637: 96 Offer : offri∫t 'Opffer'; Gutslaff 1648: 229 offr 'offer'; Göseken 1660: 317 opper 'Opffer'; oppri watz 'Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; Hornung 1693: 3 Ohwer 'Opffer'; Vestring 1720-1730: 161 Ohwer, -wri 'Das Opffer'; Helle 1732: 150 ohwer 'das Opfer'; Hupel 1780: 230, 232 ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; Lunin 1853: 124, 127 ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
Murded: `ohver : `ohvri (-e) 'and, annetus; kannatanu, hukkunu' R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upuŕ Lei) EMS VI: 905
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl) : ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl) : ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver; Tuksam 1939: 733 Opfer 'ohver, (van) uri'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper '= offer'; MND HW II: 1 offer, opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; < kasks offer, opper Liin 1964: 42; < asks offer 'ohver' EES 2012: 335; EKS 2019
Muud keeled: rts offer [14. saj] 'ohver' RES 2004: 699; lt upuris [1587 vppers] 'Opfer' < kasks opper Sehwers 1918: 35, 81, 163; lt upuris, uperes, uperis 'Opfer' < kasks opper 'Opfer' Sehwers 1953: 149; upuris, uperis 'Opfer; Kollekte; Klingelbeutel' < kasks opper (neben offer) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] 'Opfer' < rts, vrd vrts offer 'uhri' [‹ asks offer]; krj uhri < sm SSA 3: 367; lvS opper 'Opfer' SLW 2009: 140; lv o`ppə̑r, u`ppə̑r 'opfer' < kasks opper Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõr 'ohver / upuris, ziedojums' LELS 2012: 217, 377
Vt ohverdama

paar, paari 'kaks' < kasks pâr 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 644 ollex meil veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust (01.11.1605); Rossihnius 1632: 259 SIhn om ütz par raghwast; Stahl 1637: 96 pahr : pahri∫t 'Pahr'; Gutslaff 1648: 230 Pâr 'Paar'; Göseken 1660: 94 paar/ i 'Pahr'; Göseken 1660: 318 paar Rachwas '[Paar] (Volcks)'; Vestring 1720-1730: 165 Paar, -ri 'Das Paar'; Helle 1732: 151 paar 'das Paar'; Piibel 1739 wotta ennesele seitse pari, üks issane ja temma emmane; Hupel 1780: 232 paar, -i r. d. 'das Paar'; Hupel 1818: 166 paar, -i r. d. 'ein Paar'; Lunin 1853: 127 paar, -i r. d. 'пара, чета'
Murded: paar : `paari R; paar (-ŕ) : paari (-oa-, -ua-) eP eL EMS VII: 40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāŕ : pāri 'Paar'; ÕS 1980: 483 paar; Tuksam 1939: 738 Paar 'paar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pâr 'Paar'; Schiller-Lübben pâr 'Par'; MND HW II: 2 pâr (paar, pahr) 'eine Menge von zwei, Paar, binus'
Käsitlused: < kasks pâr Ariste 1963: 98; Liin 1964: 48; Raun 1982: 113; < kasks pâr ~ sks Paar EEW 1982: 1864-1865; < asks pār 'paar' EES 2012: 341; EKS 2019
Muud keeled: rts par [14. saj] 'paar; mõned' RES 2004: 751; lt pãris [1638 pahris] 'Paar' < kasks pār Sehwers 1918: 92, 155; pāris, pārs 'das Paar; ein paar, einige' < sks Paar ME: III: 157-158
Sugulaskeeled: sm pari [Agr] 'Paar, paar' < vrts par 'pari' [‹ kasks par] SSA 2: 314; lvS pār 'Paar' SLW 2009: 142; lv på̬̄ŕ (pā̬ŕ) 'paar'; pōŕ, pōr, på̄ŕ 'paar' < sks Kettunen 1938: 279, 307; lv pǭr, pǭŗ 'paar / pāris' LELS 2012: 250, 151; vdj pari 'paar / пара' VKS: 883; is pari 'paar' Laanest 1997: 142

palm, palmi 'igihaljas troopikataim' < kasks palm(e) 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 370 Jo ennamb needt Palmi puhdt waotaxe 'Je mehr man die Palmzweige be∫chweret'; Göseken 1660: 318 palm puh 'Palm Baum'; VT 1686 Seh elli Debora palmipuh allan Rama ninck Bethelli wahjell; Piibel 1739 seäl olli kaksteistkümmend wee hallikast ja seitsekümmend palmi-puud; Hupel 1780: 236 palmipude pühhapääw r. 'Palmsonntag'; Hupel 1818: 172 palmi pu r. d. 'Palmbaum'; Lunin 1853: 133 palmi pu r. d. 'пальма, верба'
Murded: palm : `palmi Kuu; pal´m (-l-) : palmi Sa Rei; pal´m : pal´mi sporL KPõ Iis Trm KJn Vil M Puh San sporV EKI MK; `palmipuu Kuu VNg Lüg Vai; pal´mipuu (-l-) Muh Rei Mar Tor Ris JõeK Koe Plt M Puh; pal´mpuu Plt KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 pal´m : pal´mi 'Palme'; ÕS 1980: 489 palm; Tuksam 1939: 739 Palme 'palm'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 palm 'Palmzweig'; palm-bôm 'Palmbaum'; MND HW II: 2 palm, palme 'Palme, Palmzweig'; palmbôm 'Palme; Palmzweig'
Käsitlused: < kasks palm(e) Ariste 1963: 98; Liin 1964: 62; < kasks palme Raun 1982: 115; < sks Palme EEW 1982: 1916; SSA 2: 303; EKS 2019; < asks palm(e) 'palmioks; urbadega pajuoks' ~ sks Palme 'palm' EES 2012: 350
Muud keeled: rts palm [14. saj] 'bot palm' RES 2004: 747; lt palma 'palm' ELS 2015: 604
Sugulaskeeled: sm palmu [Agr] 'palmupuu; pajunoksa / Palme, Weidenzweig' < rts, vrd vrts palma sunnodagher SSA 2: 303; SKES: 477; lv pal̄mə̑-pū (palna pū) 'palme' Kettunen 1938: 273; lv palm 'palm / palma' LELS 2012: 226; vdj pal´ma 'palm / пальма' VKS: 875

pann, panni 'metallist praadimis- või küpsetusnõu' < kasks panne 'id.' [Murdeis esineva u-tüvelise vormi lähteks on rootsi panna.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 96 Pan : panni∫t 'Pfan'; Gutslaff 1648: 230 Panni 'Pfanne'; Gutslaff 1648-1656 pannit, wigklat, ninck hützepannit, keick temma rihsta peat Sinna wassest teggema; Göseken 1660: 94, 146 pann/ i 'Pfanne'; praadi pann 'Bratpfan'; Hornung 1693: 35 Pan : Panno : Acc. pl. Pannosid 'eine Pfanne'; Vestring 1720-1730: 172 Pan, -ni 'Die Pfanne'; Helle 1732: 154 pan : panni od. panno r. d. 'die Pfanne'; Piibel 1739 pottide sees ja katlatte sees ja pannude sees; Hupel 1780: 236 pan r. d. 'die Pfanne'; Lithander 1781: 529 siis te se pankoki pan hästi pallawaks; Hupel 1818: 172 pan, -ni od. -no r. d. 'Pfanne'; Lunin 1853: 133 pan, -ni r. d. 'сковорода, протинень'
Murded: pann : `panni Kuu Jõh; pańn : panni (-ńn-) Sa Muh Rei L K I eL; `pannu (pann) : `pannu VNg Lüg Vai; pann : pannu Käi Vig Kse HMd EMS VII: 185
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańń : pańńi; pann : pannu (bl, SW) 'Pfanne'; ÕS 1980: 491 pann; Tuksam 1939: 750 Pfanne 'pann'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 panne 'Pfanne, Hirnpfanne, Schädel'; Schiller-Lübben panne 'Pfanne'; MND HW II: 2 panne, pan, pannen 'Pfanne, Haushaltsgerät zum Backen, Braten und Sieden'
Käsitlused: < kasks panne 'Pfanne' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 55, 56; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 1927; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks panne 'pann' EES 2012: 352
Muud keeled: rts panna [14. saj] 'kok pann; katel, pada' RES 2004: 748; lt pañna [1638 Panna] 'Pfanne' < kasks panne Sehwers 1918: 25, 92, 155; Sehwers 1953: 86; pañna 'die Pfanne' < kasks panne ME: III: 78
Sugulaskeeled: sm pannu [1609] 'Pfanne, Wasserkessel' < vrts panna 'pannu' SSA 2: 309; is pannu < sm SSA 2: 309; lv pan̄, pō̬na 'pfanne' < kasks panne Kettunen 1938: 274, 307; Raag 1987: 328; lv pan 'pann / panna' LELS 2012: 227; vdj panni '(sütega) soojenduspann / жаровня' VKS: 879; vdj pannu 'pann / сковорода' VKS: 879

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb I 1632
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: Fij kumb temma ∫e Sacramenti ∫ees münnul pantix andnut on 'im Sacrament mir zum pfande gegeben'; Stahl 1637: 96 Pant : [pant]i∫t 'Pfand'; Gutslaff 1648: 230 kichlas 'Pfand (pignus)'; Göseken 1660: 92, 320 pant, -i 'Pfandt'; Hornung 1693: 28 Pant : Pandi : Acc. pl. Panta 'ein Pfand'; Vestring 1720-1730: 172 Pant, -di 'Das Pfant'; Helle 1732: 154 pant 'das Pfand'; Piibel 1739 ta piddi se panti selle naese käest wötma; Hupel 1780: 236 pant, -ndi r. d. 'Pfand'; Hupel 1818: 173 pant, -i od. pandi r. d. 'Pfand'; Lunin 1853: 134 pant, -i ~ pandi r. d. 'закладъ, залогъ'
Murded: pant : `pandi Kuu Lüg; `panti : `pandi VNg Vai; pańt (-n-) : pandi (-ń-) S L Ris JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San V EMS VII: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańt : pańdi 'Pfand, Hypothek; Geisel'; ÕS 1980: 491 pant; Tuksam 1939: 750 Pfand 'pant'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pant 'Pfand'; pant-brêf 'Verpfändungsurkunde'; Schiller-Lübben pant 'Pfand'; MND HW II: 2 pant 'Pfand (als Sicherheit für Darlehen)'
Käsitlused: < kasks pant 'Pfand' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 48; EEW 1982: 1929; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks pant 'pant' EES 2012: 352; EKS 2019
Muud keeled: rts pant [14. saj] 'pant; käsipant; taara' RES 2004: 749
Sugulaskeeled: sm pantti [Agr] 'vakuus / Pfand' < vurts pant 'pantti' [‹ kasks pant]; is pantti; krj pantti; vdj pantti < sm pantti SSA 2: 310; SKES: 487; sm pantti 'Pfand' < asks pand, pant ~ rts pant Bentlin 2008: 153; vdj pantti 'pant / заклад' VKS: 879
Vt pantima

pekker, pekri 'pagar' < asks becker 'id.', sks Bäcker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Päcker 'Bäcker'; Gutslaff 1648-1656 Näihde Beckride pähmehst enge poih temma ülles; Hupel 1780: 238 pekker r. selt. 'der Becker'; Lunin 1853: 136 pekker r. 'хлѣбникъ, булочникъ'
Murded: pekker : pekri 'pagar' RId Sa Han Khn sporPä Iis Kod Lai Plt KJn M; peker TLä Rõn; `pekri Nõo San sporV EMS VII: 328
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 1625 peker : pekri (SW) 'Bäcker'; suhkru-peker 'Zuckerbecker, Conditor'; Tuksam 1939: 108 Bäcker 'pagar'
Saksa leksikonid: EWD 2005: 86 Bäcker 'wer Brot u. dgl. bäckt; ahd. beckeri, kasks becker'
Käsitlused: < sks Bäcker EEW 1982: 1981; < sks Bäcker 'leipuri' Koponen 1998: 143
Muud keeled: rts bagare [14. saj] 'pagar' RES 2004: 81; lt beķeris 'der Bäcker' ME: I: 278; lt beķeris 'Bäcker' < asks becker Sehwers 1953: 10
Sugulaskeeled: lv bekār 'pagar / maiznieks' LELS 2012: 43; vdj pekari 'pagar / пекарь' VKS: 894; is pekkari 'pagar' Laanest 1997: 144
Vt pekerei

piik, piigi 'kahvelpurje toetava äärepuu ots' < asks pîk 'id.', vrd rts pik 'id.'

Murded: piik (`piiki) : `piigi 'purjekahvli ots' VNg; piik : piigi Khn Hää EMS VII: 423; piikvall, -`valli 'purjeköis' Jõe Kuu Hlj VNg; piikval´l (-ll), -valli Mus Pöi Hi Khn Hää Ris EMS VII: 425
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk : pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; ÕS 1980: 509 piik 'laevakahvli välimine ots'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 [gân in] pêk 'von Raaen, Gaffeln, wenn sie fast senkrecht aufgeholt sind'; MND HW II: 2 pêk (peik), pîk (pick) 'Langspieß, Lanze, Pike; Spitze des Bootshakens; die Rah des Schiffes'
Käsitlused: < asks Piek 'abstehendes Ende der Gaffel' GMust 1948: 44, 86; < sks Pike ~ rts pik EEW 1982: 2023; < asks piek 'kahvli või kahvelpurje ülemine ots' EES 2012: 366
Muud keeled: rts pik [14. saj] 'mer piik' RES 2004: 767; lt pĩķis, spĩķis 'Pike' Sehwers 1918: 57, 155; Sehwers 1953: 89; lt spiẽķis 'der Stock; die Speiche' < kasks speke 'Speiche' ME: III: 1006
Sugulaskeeled: sm piikki [1616] 'Stachel, Dorn, Zacke, Zinke, Spitze' < vurts pijk 'kärki, piikki', asks pik 'kahvelin kärki' SSA 2: 353; lv pīkfal 'piikvall / pīķfalle' LELS 2012: 241; vdj piikvalli 'vall ~ tõsteköis / деррик-фал' VKS: 913

piin, piina 'vaev, valu, kannatus' < kasks pîne, pîn 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; Rossihnius 1632: 281 Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; Stahl 1637: 96 pihn : pihnast 'Pein'; Gutslaff 1648: 230 Pîna / Wallu 'Peine'; Gutslaff 1647-1657: 278 neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; Göseken 1660: 92 pijhn/ a 'Pein'; Göseken 1660: 320 pijhn 'Pein tormentum'; Vestring 1720-1730: 179 Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; Helle 1732: 157 piin 'die Pein'; Piibel 1739 Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; Hupel 1780: 241 piin, -a r. d. 'Pein, Marter'; Lunin 1853: 139 piin, -a r. d. 'мука, мученiе, пытка'
Murded: piin : `piina 'valu, vaev, kannatus' R(`piina VNg Vai); piin : piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV EMS VII: 432
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn : pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink); Tuksam 1939: 746 Pein 'piin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
Käsitlused: < kasks pîn(e) Liin 1964: 58; Raun 1982: 121; Raag 1987: 324; < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) EEW 1982: 2028; < vrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' EES 2012: 367
Muud keeled: rts pina [14. saj] 'piin, vaev, valu' RES 2004: 768; lt pĩna, pĩne 'Pein' < kasks pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' Sehwers 1953: 90; lt pīne < kasks pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piina [Agr] 'Marter, Pein, Qual'; is piina; krj piina < vrts pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee SSA 2: 355; lv pīn´ 'Qual, Pein' Kettunen 1938: 297; lv pīņ 'piin / mokas' LELS 2012: 244; vdj piina 'piin / мучение' VKS: 915
Vt piinama

pillama, pillata 'pilduma, (laiali) pillutama; kukkuda laskma' < kasks spillen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 266 ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; Müller 1600/2007: 324 tæma piddÿ .. needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603); Rossihnius 1632: 283 kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Stahl LS II 1649: 447 ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; Gutslaff 1648: 241 pillama 'strewen'; Göseken 1660: 483 errapillotama 'zerspillen dispergere'; Virginius 1687-1690 Sest sinnoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; Vestring 1720-1730: 180 Pillama 'Verspillen'; Piibel 1739 Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; Hupel 1780: 242 pillama r. d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; Lunin 1853: 140 pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har); `püllama Pöi EMS VII: 477
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama : pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama : pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
Käsitlused: < kasks spilden, spillen Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59; < ? kasks spillen, spilden EEW 1982: 2046-2047; < ee pilduma, kasks spillen Raun 1982: 122; < kasks spillen SSA 2: 364; < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' EES 2012: 370; EKS 2019
Muud keeled: rts spilla [u 1385] 'maha loksutama; piltl raiskama, pillama' RES 2004: 997
Sugulaskeeled: sm pillata [1702] 'kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen' < nrts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' [vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa] SSA 2: 364; sm pillata 'verschütten; beschmutzen' < kasks spilden, spillen 'verbrauchen, verschwenden, verschütten; ausgeben, aufwenden' Bentlin 2008: 242-243; lv pi`llə̑ 'verschwenden, zerstreuen' < rts spilla, kasks spilden Kettunen 1938: 289; lv pillõ 'pillata / šķērdēt' LELS 2012: 242; vdj pillata 'maha loksutada, maha pillata / проливать, расплескать' VKS: 920

pink, pingi 'iste' < kasks benk, bank 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 sÿß peab tæma kowa Benckide echk pißuth hölckede pæl læßima; Müller 1600/2007: 472 eb pidda mitte se Pencke alla .. heitetuth sama (26.08.1604); Rossihnius 1632: 284 senni minna panne sinnu wainlasset, üttes penckis sinnu jalla alla; Stahl 1637: 39 Penck : pencki∫t 'Banck'; Gutslaff 1647-1657: 226 se om ütz bencki t. Jalgude allan; Göseken 1660: 87, 211 Penck/ i 'Banck'; pencki 'geses (darauff man sitzet) als Benck'; Hornung 1693: 29 Pink : Pingi / Acc. pl. Pinka & Pinkisid 'eine Banck'; Vestring 1720-1730: 181 Pink, -ki 'Die Banck'; Helle 1732: 158, 306 pink 'die Bank'; Piibel 1739 teie armastate essimest pinki koggodusse koddade sees; Hupel 1780: 239, 242 penk, -i d. 'die Bank'; pink, -i od. -o r. 'die Bank'; Lunin 1853: 137, 141 penk, -i d. 'скамейка, лавка'; pink, -i r. 'скамейка, лавка'
Murded: pink : `pingi Kuu; pink : pingi S KPõ I Plt KJn; pińk : pińgi V; penk : `pengi R(`penki VNg Vai); penk : pengi L Kõp Vil; peńk : pengi M T EMS VII: 502
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 882, 908 peṅk : peṅgi (SW) '= piṅk'; piṅk : piṅgi 'Bank, Spiegelsitz im Boote, Gestell'; ÕS 1980: 515 pink; Tuksam 1939: 111 Bank (Sitz) 'pink'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bank (banke, benke) 'Bank, bes. die Gerichtsbank. Das alte Gericht wurde durch vier Bänke gebildet'; Schiller-Lübben bank 'Bank. Besonders Gerichtsbank'; MND HW I bank, auch benk, banke 'Bank, Sitzgelegenheit, Schlafbank, Ruderbank; Gerichtsstätte; Verkaufstisch; Sandbank'
Käsitlused: < asks bank, benk Ariste 1940: 20; < kasks benk Ariste 1963: 101; Liin 1964: 53; Raun 1982: 122; SSA 2: 336; < kasks benke ~ rts bänk EEW 1982: 2066; < asks benk 'pink' EES 2012: 371; EKS 2019; < rts penk ~ pink 'Bank' Raag 1987
Muud keeled: rts bänk [14. saj] 'pink' RES 2004: 162; lt beņ̃ķis [1638 Benckis] 'Bank' < kasks bank(e), benke Sehwers 1918: 83, 143; beņ̃ķis < kasks benk 'Bank' Sehwers 1953: 10; beņķis, beņķe 'Bank' < kasks benk (neben bank) Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm penkki [Agr] 'istuin; rahi; peruna- tai porkkanapenkki; rukin emäpuu / (Sitz)bank; Kartoffel- oder Gemüsebeet; Bank des Spinnrades' < vrts bänker; is peŋkki; krj penkki; vdj penkki < sm SSA 2: 336; lvS penk´, -id ~ pent´ 'Bank, Schemel' SLW 2009: 147; lv beŋ̄k̀ 'bank' < kasks benke Kettunen 1938: 22; lv benk 'pink / sols' LELS 2012: 43; vdj penkki 'pink / скамя' VKS: 897

plii, plii 'keemiline element, pehme raskemetall, seatina' < asks blî 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Masing 1822a
Vana kirjakeel: Masing 1822a: 325 Pliwis 'Bleiweiß'; Gutslaff 1648: 208 Tinna 'Bley'; Helle 1732: 174 sea-tinna 'Bley'
Murded: plii 'pliiats' Hi EMS VII: 586; plii 'kivim' Jõe EMS VII: 586
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plī : plī 'Blei'; ÕS 1980: 521 plii 'keem element, metall (Pb)'; Tuksam 1939: 157 Blei (Metall) 'seatina'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bli, blig 'Blei'; MND HW I bli (blig) 'Blei, Bleisiegel, Bleimarke'
Käsitlused: < kasks bli 'Blei' EEW 1982: 2100; < asks bli, blig 'plii' EES 2012: 376; EKS 2019
Muud keeled: rts bly [14. saj] 'keem plii, seatina' RES 2004: 130; lt bleiveiss 'Bleiweiß' Sehwers 1953: 14; lt blīvite 'Bleiweiß' < kasks blĩwitt Sehwers 1953: 15
Sugulaskeeled: sm lyijy [1860] 'Blei' < nrts bly 'lyijy' SSA 2: 117

plott, ploti 'palgiparv' < asks vlot, flott 'id.', vn плот 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: plott : plotti 'palgiparv' Lüg IisR; plott (-t´t) : ploti Emm Khn Hää Trm Kod Se; lot´t : loti Khk EMS VII: 599
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plot´t´ : plot´i (A) 'Floss'; EÕS 1930: 793 plott 'palkparv'; Tuksam 1939: 323 Floß '(palgi)parv'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlot 'Floss'; vlote (vlate) 'das Schwimmen, Treiben aud dem Wasser, Bewegung; Holzfloss; Vereinigung von Schiffen, Flotte'; Schiller-Lübben vlote 'Floß, zusammengebundene Hölzer, bes. zum Übersetzen gebraucht (als Fährschiff, schwimmende Brücke) oder zum Transport flußabwärts'; MND HW I vlôt, vlot 'Floß, Holzfloß'; vlōte, vlāte, vlȫte 'Floß, geflößtes Holz, schwimmender Holztransport'; Seemannsprache 1911: 270 Floß 'asks flott ' stromabwärts treibende, zusammengekoppelte und mit Querhölzern verbundene Baumstämme'
Käsitlused: < asks flott 'Floss' GMust 1948: 5, 11, 87
Muud keeled: rts flotte [14. saj] 'parv' RES 2004: 264
Sugulaskeeled: sm flota, flotta [1823] 'lautta, laituri / Floß, Fähre' < nrts flotta SSA 1: 117; lv plūokst 'parv / plosts' LELS 2012: 249

poort, poordi 'parras, külg' < asks bōrt 'id.', sks Bord 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 460 laiwa parras 'Bort (Schiffsbort)'
Murded: puord (`puordi) : `puordi 'paadiparras' R; poord : poordi Emm Hää EMS VII: 684
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 *poŕt : poŕdi 'Schiffsbord, Bord'; ÕS 1980: 529 poordituli 'mer'; Tuksam 1939: 164 Bord 'äär, veer; (laeva)parras'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bort 'Rand eines Gefässes, Bettes, Schiffes, einer Glocke'; MND HW I bōrt 'Rand eines Gefäßes; Schiffsbord, Reling, Schiff'; Kluge: 98 Bord 'Oberster Rand des Schiffes'
Saksa allikadA: Seemannsprache 1911: 127 Bord 'Deckplanken und Seitenplanken eines Schiffes'; Schiffbord 'Rand des Schiffes'
Käsitlused: < asks boord, bort 'Schiffsbord' GMust 1948: 24, 87; < sks Bord, Bort, vrd kasks bort 'Schiffsbord, Reling, Schiff' EEW 1982: 135, 2150; < asks boord, bort 'külg' ~ sks Bord '(laeva)parras' EES 2012: 380; < sks Bord 'parras, poort' EKS 2019
Muud keeled: rts bord [14. saj] 'mer parras' RES 2004: 137; lt † buõrda 'Bord, Kahneinfassung' < kasks borde Sehwers 1918: 145; buorda 'Bord' < asks bōrd Sehwers 1953: 21; lt borts < hol boord, sks Bord SV 1978: 113
Sugulaskeeled: sm puorti 'laivan t. veneen kylki, reelinki / Schiffsbord, Reling' < nrts bord 'laivan laita, parras; luukku' SSA 2: 432; lv bort 'parras / borts' LELS 2012: 46; vdj bortta 'parras / poort' VKS: 168

pormeister, pormeistri 'linnapea' < asks bor-, borgemester 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Pormester 'Bürgermeister'; Göseken 1660: 151 Pormestri Assemel 'Vice bürgermeister'; Hupel 1780: 247, 250 pormeister, -tri r. d. 'Bürgermeister'; purmeister, -tri r. d. 'Bürgermeister'; Lunin 1853: 147, 152 pormeister, -tri r. d. 'бургомистръ'; purmeister, -tri r. d. 'бургомистръ'; Jannsen 1859: 254 kus linna-wannem (purjemeister) piddi ellama
Murded: `pormeistri San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934 pormeister : pormeistri; pormēster : pormēstri 'Bürgermeister'; porimeister '= pormeister'; EÕS 1930: 813 pormeister '= pürjermeister'; Tuksam 1939: 176 Bürgermeister 'linnapea'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 borger-, borgemeister 'Bürgermeister'; bur-mester '= borgermester'; bormester '= borgermester'; Schiller-Lübben borgermester, borgemester, bûrmester 'Bürgermeister'; MND HW I bormêͥster 'Bürgermeister'
Muud keeled: rts borgmästare [14. saj] 'linnapea' RES 2004: 138; lt buormeisteris, burmeisteris < asks bormeister 'Bürgermeister' ~ kasks būrmeister 'Bürgermeister' Sehwers 1953: 21-22
Sugulaskeeled: sm pormestari [1609 bormestarit] 'Bürgermeister' < vrts borghmästare, bor(g)mestare 'pormestari' [‹ kasks borgemēster] SSA 2: 399; sm pormestari 'Bürgermeister' < asks börgemêister, mester, bûrmêe(i)ster 'Vorsteher einer Brüderschaft' ~ rts bor(g)mestare 'Bürgermeister' Bentlin 2008: 158; lv burmēstar 'bürgermeister' < kasks būrmester Kettunen 1938: 33; Raag 1987: 327
Vrd pürjer|meister

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < asks pors 'id.', bsks Pors 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 207 Karlod 'Porß'; Helle 1732: 296 porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; Hupel 1780: 247 porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'; Luce 1813: 41 Porsad 'Pors'; Schmidt 1816: 34 Kes .. paljo porsa öllut joob, se saab sest minnestust ja pea-wallo
Murded: porss : porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors : porsa Var Mih; ports : portsa Vig EMS VII: 699; porss : porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst EMS VII: 699
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors : pl. porsad 'Porst'; ports : pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)'; SES 2007: 925 Porst 'bot sookail'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
Käsitlused: < kasks pors EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126; < erts pors 'sookail; porss' ~ bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' EES 2012: 382
Muud keeled: rts pors [14. saj] 'bot porss' RES 2004: 780; lt † puraši 'Pl. Porst' < kasks pors Sehwers 1918: 156; puors 'Gagel (Myrica gale)' < kasks pors Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm pursu [1637] 'Ledum palustre / Sumpfporst' < rts purs, pors SSA 2: 438; lv por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z 'gagel (myrica gale)' < kasks pors Kettunen 1938: 307, 310; lv pōrsa 'porss / purvmirte' LELS 2012: 251

praakima, praagin 'välja sortima; kontrollima' < asks wraken 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `praakima 'välja sortima; laitma, maha tegema' Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Rei Mär Kse sporPä Ris Kos JMd Koe VJg Trm Lai Plt KJn; `praak´ma Kod Puh San V; `raak´me M EKI MK; EMS VII: 718; `prakma 'praakima' Se EMS VII: 732
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prākima : prāgin 'wraken'; ÕS 1980: 532 praakima; Tuksam 1939: 166 bracken 'praakima, valima, sort(eer)ima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wraken 'Waren auf ihre Güte untersuchen u. das Schlechte aussondern'; Schiller-Lübben wraken, wracken 'Waren auf ihre Güte untersuchen u. das Schlechte aussondern'
Käsitlused: < kasks braken EEW 1982: 2157; < asks wraken 'praakima, halba kaupa välja sortima' EES 2012: 383
Muud keeled: rts vraka [14. saj] 'välja praakima; ära viskama' RES 2004: 1263; lt brãķêt 'braken, das Untaugliche aussondern; verwerfen; tadeln' < kasks wrāken Sehwers 1953: 16; brāķêt 'braken, für schlechte, untaugliche Ware erklären, tadeln' < kasks wraken Jordan 1995: 56; lt brāķeris (neben brāķelis) 'Tadler' < kasks wraker 'Beamter, der die Waren auf ihre Güte prüft' Jordan 1995: 56
Sugulaskeeled: sm raakata 'hylätä, olla hyväksymättä' NS IV 1978: 603; lvS brāk´, -ub 'tadeln' SLW 2009: 51; lv brå̀ik̆kə̑ 'bracken, brackieren' < kasks wraken Kettunen 1938: 28; lv brǭikõ 'praakida / brāķēt' LELS 2012: 49; vdj braakata '(välja) praakida, praagiks tunnistada / браковать' VKS: 169
Vt praak, praaker

praam, praami 'veesõiduk kaubaveoks' < asks prâm 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 parw /a 'Prahm'; Göseken 1660: 183, 191 prahm 'Färe ponto'; praam 'flösse rates'; Hupel 1780: 251 raam, -i r. d. 'Lodje; Prahme'; Lunin 1853: 147 praam r. d. 'перевозъ, паромъ'; raam, -i r. d. 'ладья, паромъ'
Murded: praam : `praami 'pukseeritav kaubalaev' Hlj; praam : praami Jäm Rid Khn JõeK Kad; raam : raami Khk Aud EMS VII: 720
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 963 prām : prāmi 'Fähre'; Wiedemann 1893: 873 prām : prāmi (rām) 'Fähre'; ÕS 1980: 532 praam 'lameda põhjaga veesõiduk kraamiveoks'; Tuksam 1939: 766 Prahm 'praam'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prâm, prame 'ein Flaches Fahrzeug (ohne Kiel), bes. zum Transport schweren Güter auf Flüssen; als Leichterschiff, Fährboot'; Schiller-Lübben prâm 'ein flaches Fahrzeug (ohne Kiel), um auf Flüßen zum Transport schweren Güter u. Personen oder zu andern Zwecken zu dienen'; MND HW II: 2 prâm (praam), prōm 'flchbodiger Schiffstyp bes. zum Warentransport auf Binnengewässern und im küstennahen Bereich, Prahm'
Käsitlused: < kasks prâm 'Fähre' GMust 1948: 12, 88; < kasks prām, vrd sks Prahm EEW 1982: 2157; < kasks prâm Liin 1964: 49; Raun 1982: 127; Raag 1987: 324; < asks prām 'jõekaubalaev' EES 2012: 383; EKS 2019
Muud keeled: rts pråm [14. saj] 'praam' RES 2004: 800; lt prãmis [1638 Prahmis] 'Prahm' < kasks prām Sehwers 1918: 93, 156; lt prãmis 'Prahm' < kasks prām Sehwers 1953: 95; lt prāmis, prāms 'Pram, Floß, Fähre' < kasks prâm Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm proomu [1880] 'lotja, lastialus; ylikulkuklauttta / Schleppkahn, Prahm; Fähre' < nrts pråm 'proomu' [‹ kasks prām] SSA 2: 411; SKES: 621; lv prō̬m 'prahm' < kasks prām Kettunen 1938: 312; Raag 1987: 327; lv prǭ'm 'praam / prāmis' LELS 2012: 254

prii, prii 'vaba, sõltumatu; tasuta' < kasks vrî 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Prylickeleib '?priilik leib'; Müller 1600-1606: 272 se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; Gutslaff 1648: 213 wabba 'frey (liber)'; Göseken 1660: 194 Wryherr, -i 'Freyherr'; Forselius 1694 pri; Vestring 1720-1730: 188, 297 Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; Helle 1732: 162 pri 'frey'; Hupel 1780: 247, 317 pri r. d. 'frey'; wri r. 'frey'; Lunin 1853: 148, 235 pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M EMS VII: 746
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī : prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī : prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii; Tuksam 1939: 334 frei 'vaba, van prii'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
Käsitlused: < kasks frî [?] EEW 1982: 2170-71; < kasks vrî Raun 1982: 128; < kasks vrî 'frei' ~ rts fri Raag 1987: 339; < asks vri 'vaba' EES 2012: 385; EKS 2019
Muud keeled: rts fri [14. saj] 'vaba, prii' RES 2004: 277; lt brĩvs [1585 briwe] 'frei' < kasks vrī Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17; brīvs 'frei' < kasks vrî Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] 'vapaa / frei' < vrts fri 'vapaa, verovapaa' [‹ asks vrī] SSA 1: 118; lv brī 'frei, ledig' < kasks vrī Kettunen 1938: 29; lv brī 'prii / brīvs' LELS 2012: 48

prohvet, prohveti 'jumala tahet või ilmutusi kuulutav ennustaja' < kasks prophête 'id.'

Esmamaining: Boierus 1587
Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 se Propheti Joelis häle mele panku; Müller 1600-1606: 272-273 loehme meÿe nente Prophetide Kiria siddes; Rossihnius 1632: 68 Ninck sähl olli ütz Propheti Emand, nimme kahn Hanna; Stahl HHb II 1637: 3 lebbi ommade pöhade Prophetide ∫uh 'durch den Mund ∫einer heiligen Propheten'; Gutslaff 1647-1657: 79 temma om ütz Propheth; Göseken 1660: 326 Proweht 'Prophet'; prowehti Emmand 'Prophetin'; VT 1686 Nink meil om kindmämb Proweeti Sönna; Vestring 1720-1730: 188 Prohwet 'Der Prophet'; Helle 1732: 162 prohwet 'der Prophet'; Piibel 1739 Suur wahhe on walle- ja tössiste prohwetide wahhel; Hupel 1780: 247 prohwet, -i bl. r. 'Prophet'; proweet, -i bl. d. 'Prophet'; Lunin 1853: 148 prohwet, -i r. d. 'пророкъ'; proweet, prowet, -i d. 'пророкъ'
Murded: `prohvet : `prohvedi Kuu Lüg Vai; `prohvit, -i Vll; prohvet, -i Jäm Khk Rei Lä Tõs Tor Ris JMd Iis Trm Pal Plt KJn Puh San sporV(prohvet´ Har); prohveet : prohveedi Muh Koe; `rohvet, -i Khk Pöi Mih PJg M(-t´) EMS VII: 757
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 967, 968 prohwet : prohweti; prohwēt : prohwēti 'Prophet'; prōwēt, -i (d. bl) '= prohwet'; ÕS 1980: 537 prohvet; Tuksam 1939: 773 Prophet 'prohvet, nägija, ennustaja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prophête 'Prophet'; MND HW II: 2 profête (prophete) 'Weissager, Seher; Mittler zwischen Gottheit und Gläubigen, Prohpet'
Käsitlused: < asks Prophet Ariste 1963: 101; < asks Prophet(e) Liin 1964: 40; < sks Profet EEW 1982: 2178; < kasks prophête Raun 1982: 128; < asks prophēte 'prohvet' EES 2012: 385; EKS 2019
Muud keeled: rts profet [14. saj] 'relig prohvet' RES 2004: 793; lt praviẽts [1587 to Prophete] 'Prophet' < kasks prophēte Sehwers 1918: 81, 156; Sehwers 1953: 94; pravietis 'Prophet, Seher' < kasks prophête Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: sm profeetta 'Jumalan tahdon julistaja; uuden aatteen esitaistelija' NS SS 1980: 335; lvS praviet 'Prophet' SLW 2009: 152-153; lv pravie̯t̀, pravie̯`š 'prophet' Kettunen 1938: 312; profēt 'prohvet / pravietis' LELS 2012: 254

puust, puusti 'kõrvakiil' < asks vûst 'rusikas'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: puuśt : puuśti '(kõrva)hoop' Hää VId EMS VII: 925
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūśt : pūśti (d) 'Ohrfeige'; kõrwa-pūśt 'Ohrfeige'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pûst 'das Blasen'; vûst 'Faust'; Schiller-Lübben pust 'Polster, gepolstertes, gestopftes Küssen'; vûst 'Faust'; MND HW I vûst (vuest, fuist) 'Faust'
Käsitlused: < kasks pûst SKES: 667; EEW 1982: 2263; < ? kasks ~ rts SSA 2: 447
Muud keeled: rts kindpust [14. saj] 'van kõrvakiil' RES 2004: 460
Sugulaskeeled: sm puusti [Agr corwapwsti] 'lyönti, isku (korvalle) / Schlag, Ohrfeige' < vurts, nrts pust [vrd kasks pūster, sks Püster 'käsipalkeet'] SSA 2: 447; SKES: 667

pöök, pöögi 'lehtpuu (Fagus sylvatica)' < ? kasks bö̂ke 'id.', vrd rts bök 'id.' [Alamsaksa päritolus tekitab kahtlusi hiline esinemus kirjakeeles ning andmete puudumine murretes. Pole välistud soome kaudlaen.]

Esmamaining: EÕS 1930
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 231 saxamah wachter puh 'Hayn büche'; Helle 1732: 299 saksama saar 'Buchbaum'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 saksa-mā-sāŕ 'Buche'; EÕS 1930: 944 pöök 'bot puu: Fagus (Buche)'; ÕS 1980 pöök = pöögipuu '(Fagus)'; Tuksam 1939: 174 Buche 'pöök, pöökpuu, saksamaa saar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben boke 'Buche'; MND HW I bö̂ke 'Buche'
Käsitlused: < kasks bôk 'Buche' EEW 1982: 2335; < rts bök ~ kasks boke Raun 1982: 136; < asks boke ~ rts bok, bök 'pöök' EES 2012: 406
Muud keeled: rts bok [14. saj] 'bot pöök' RES 2004: 135
Sugulaskeeled: sm pyökki [1580 böki] 'Fagus silvatica / Buche' < vurts böök, bök SSA 2: 454; lv būg̀-boù̯m 'buche, buchenbaum' < kasks bōk 'buchecker' Kettunen 1938: 33; lv būg-boum 'Buche' Raag 1987: 328; lv bukspū 'pöök / dižskābardis' LELS 2012: 50

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 301 Sadda pütti öli; Gutslaff 1648: 242, 224 Pütt /o 'Tonne'; Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 151 pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; Hornung 1693: 33 Püt : Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; Vestring 1720-1730: 192 Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; Helle 1732: 163 püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; Helle 1732: 348 Nenda kui püt on, nenda kaas; Hupel 1780: 249 püt, -ti r. d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; Lunin 1853: 151 püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
Murded: pütt : pütti 'puunõude ühisnimetus' R; püttü : püdü Kuu Vai; püt´t (-tt) : püt´i (-ti) eP M T; pütt : püta Jäm Kär Kaa Var Pä; pütt : pütä Tõs Khn; püt´t : pütü Võn San V EMS VIII: 113
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´ : püti; pütt : pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum'; Tuksam 1939: 177 Butte, Bütte 'pütt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
Käsitlused: < kasks butte Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < asks Butt, Butte Liin 1964: 53; < kasks bütte, vrd sks Bütte EEW 1982: 2352; < kasks bütte SKES: 674; < asks butte 'pütt, tünn' EES 2012: 408; EKS 2019
Muud keeled: rts bytta [14. saj] 'pütt, anum' RES 2004: 160
Sugulaskeeled: sm pytty [1637] 'kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel' < vrts, vurts, nrts bytta SSA 2: 452; SKES: 674; is püttü; krj pytty; vdj püttü < sm SSA 2: 452; lvS pütt [1769 pütki] 'Fass' SLW 2009: 161-162; lv pit̄ (püt̄) 'tonne' < vrd sks bütte, rts bytta Kettunen 1938: 293; lv pit 'pütt, tünn / muca, muciņa'; bentsīnpit, tȭra pit 'bensiinivaat, tõrvatünn / benzīna muca, darvas muca' LELS 2012: 43, 245; vdj püttü 'pütt, puunõu / кадка, деревянная посуда' VKS: 1017

ribi, ribi 'küljeluu, roie' < asks ribbe 'id.', bsks Ribbe 'id.' [Laensõna tuli omakeelse väljendi kõrvale.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Helle 1732: 122 külje-lu 'die Ribbe'
Murded: ribi sporR Sa Mär Kir Pä Ha JMd Koe VMr VJg Iis Plt; kribi Hää EMS VIII: 313
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1051 ribi : ribi; ribi-końt 'Rippe'; ÕS 1980: 589 ribi 'roie; ribiliha; siledal pinnal väljaulatuv liist'; Tuksam 1939: 812 Rippe 'anat roie, külje-, ribiluu; fam küljekont'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 ribbe 'Rippe'; Schiller-Lübben ribbe, rebbe 'Rippe'; MND HW II: 2 ribbe, rübbe, rebbe, rippe 'einer der gebogenen Knochen die ausgehend von der Wirbelsäule das Knochengerüst des Brustkorbs bilden, Rippe; Fleischstück mit Rippenknochen'; Hupel 1795: 192 Ribbe 'st. Rippe'
Käsitlused: < kasks ribbe 'Rippe' EEW 1982: 2465; Raun 1982: 142; < asks ribbe 'roie, ribi' EES 2012: 425; < asks ribbe ~ bsks Ribbe 'roie, ribi' EKS 2019
Muud keeled: rts revben [14. saj] 'ribi, roie, küljeluu' RES 2004: 842; lt riba 'Rippe' < kasks ribbe 'Rippe' Sehwers 1918: 48, 157; Sehwers 1953: 100; riba 'Rippe; einzelner Stab im Gitter' < kasks ribbe 'Rippe' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: lvS riba (luu) 'Rippe' SLW 2009: 165; lv ribà 'rippe' < ? kasks ribbe Kettunen 1938: 335; lv ribā 'ribi, roie / riba' LELS 2012: 267

ring, ringi 'ringikujuline kujund, sõõr; tiir' < asks rink 'id.' [Laensõna tuli omakeelsete väljendite kõrvale.]

Esmamaining: Laulo-Ramat 1721
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 Sörmuß /e 'Ring'; Göseken 1660: 93 Röngas 'Ring'; Laulo-Ramat 1721: 139 Pat! Oh kuida olled sinna Raskem koorm kui kiwwiring; Hupel 1780: 257 ring, -i r. 'der Kreis'; Hupel 1818: 206 ring od. rink, -i od. -o r. 'Kreis, Zirkel'; Lunin 1853: 159 ring r. 'кругло'
Murded: ring : `ringi 'sõõr; tiir' R; ring : ringi S(rink : ringi Mus Kaa Muh); rink (ring) : ringi L; ring : ringi K sporI M TLä San Krl VId EMS VIII: 352
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅk : riṅgi 'Ring, Kreis'; ÕS 1980: 592 ring; Tuksam 1939: 811 Ring 'rõngas; võru; sõrmus; ring, sõõr'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rink 'Ring; Kreis'; MND HW II: 2 rinc, Pl. ringe 'Reif, Ring; geflochtener oder gebundener Ring; Kreis'
Käsitlused: < sks Ring SKES: 801; Raun 1982: 143; < asks rink 'ring, sõõr' EES 2012: 429
Muud keeled: rts ring [14. saj] 'rõngas, võru; ring, sõõr' RES 2004: 846; lt riņ̃ķis 'Kreis, Umkreis, Umweg, Ring' < kasks rink 'Ring; Kreis, Umkreis, Umfang' Sehwers 1918: 24, 157; Sehwers 1953: 101; riņķis 'Ring; Pfortenring; Kreis, Umkreis' < kasks rink 'Ring, z.B. Fingerring, Türring; Kreis, Umkreis, Umfang' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rinki [1625 rinkimuuri] 'ympyrä, kehä, (piiri)tanssi; vanne / Kreis, Ringelreigen; Felge' < vurts, nrts ring 'piiri, kehä; rengas; sormus' SSA 3: 79; SKES: 801-802; is rinki 'piiri'; krj rinki 'kehä, piiri(tanssi)' < sm SSA 3: 79; lv riŋ̄`k 'ring, kreis' < kasks rink Kettunen 1938: 338; rink 'ring, sõõr / aplis, riņķis' LELS 2012: 269

rosin, rosina 'kuivatatud viinamari' < asks rosîn(e) 'id.', sks Rosine 'id.'

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Virginius 1687-1690 Sadda tükki Rossinid, ja Kaks Sadda Wigi-Marju; Piibel 1739 wigi-marja kakkusid, ja rosina-kobbaraid; Hupel 1780: 260 rossina marja d. 'Rosinen'; Hupel 1780: 454 Rosinen 'rosinid r.; rosina marja d.'; Lithander 1781: 558 Plomid, Rosinad, ja Sukkati tükkid nenda sammoti walmistada; Hupel 1818: 210 rosin, -i r.; -a d. 'Rosine'; Masing 1823: 228 Sealt túllewad Sitronid, Appelsinid, wigid, mandlid, rosinad ja kállid plumid; Lunin 1853: 163 rosin, -i; rosina marri r. d. 'изюмъ'
Murded: rosin, -a Kuu Lüg Vai Sa Rei L KPõ sporI VlPõ Puh; rosin, -e M; rośsin : rosina (-e) San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rozin : rozina 'Rosine'; ÕS 1980: 601 rosin; Tuksam 1939: 815 Rosine 'rosin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rosîn(e) 'Rosine'; MND HW II: 2 rôsîn (rossyn), râsîn, rêsîn, rô-, râ-, rêsîne 'getrocknete Weinbeere, Rosine'
Käsitlused: < sks Rosine EEW 1982: 2544; < kasks rosîn(e) Raun 1982: 145; < asks rosīn(e) ~ sks Rosine 'rosin' EES 2012: 437; < asks rosīn, rosīne 'rosin' EKS 2019
Muud keeled: rts russin [14. saj] 'rosin' RES 2004: 860; lt † razĩnes [1638 Ra∫ines] 'Rosinen' < kasks rosine Sehwers 1918: 29, 93, 156; lt razĩnes 'Rosinen' < kasks rosīne Sehwers 1953: 98
Sugulaskeeled: sm rusina [1637 rosina] 'Rosine' < rts, vrd vrts rusin, rosin [‹ kasks rosīn(e)] SSA 3: 110; lv rozìn´ 'rosine' Kettunen 1938: 343; lv rozīn 'rosin / rozīne' LELS 2012: 274

rull, rulli 'toruja kujuga ese' < kasks rulle 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1503
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1503 Trull, Jurgen; Tallinna Linnaarhiiv 1567 Trull, Jurgen; Vestring 1720-1730: 210 Rul, -li 'Die Rolle'; Hupel 1780: 260, 288 rul, -li r. d. 'die Rolle'; trul, -li r. d. 'die Rolle'; Lithander 1781: 497 Rulli siis se taigen Taarti-rulliga laua peäl wägga öhhukesseks wälja; Hupel 1818: 252 trul, -li r. d. 'Rolle; Walze'; Lunin 1853: 199 trul, -li r. d. 'катокъ, скалка, валёк'
Murded: rull : `rulli 'rull, valts' Kuu; rul´l : rulli S L Ha VlPõ M San Lei; trull : `trulli R; trul´l : trulli Mär KPõ I Äks Plt T V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rul´l´ : rul´l´i 'Rolle, Walze'; ÕS 1980: 602 rull; Tuksam 1939: 813 Rolle 'rull; pool; (pesu)rull'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rulle 'Rolle, Walze; Drehscheibe; Zusammengerolltes, v. Waren'; Schiller-Lübben rulle 'Rolle, Walze; Rolle, Papierrolle'; MND HW II: 2 rulle, rul, rolle, rol 'aufgerolltes Stück (beschriebenes) Pergament oder Papier, Schriftrolle; Dokument, Urkunde; zylindrisch aufgerollte flache Materialien; zylindrisches Holzstück, Walze; Laufrad'
Käsitlused: < kasks rolle, rulle Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 98; < kasks rulle 'Rolle' EEW 1982: 2552; Raun 1982: 145; < vrd kasks drullen 'keerama' [rull ~ trull] Raun 1982: 182; < asks rulle 'rull' EES 2012: 438; EKS 2019
Muud keeled: rts rulle [14. saj] 'rull; tehn rullik, valts' RES 2004: 858; lt rul̃lis 'Wäscherolle, Feldwalze' < kasks rulle Sehwers 1918: 25, 157; lt rul̃lis, rul̃le 'Wäscherolle; Feldwalze; Papierrolle' < asks rulle 'Rolle, Walze; Papierrolle, Urkunde' Sehwers 1953: 102
Sugulaskeeled: sm rulla [1637 rulli] 'Rolle' < vrts rulla, rulle [‹ kasks rulle, rolle]; is rulla 'jyrä, rulla'; vdj rulla; krj rulla '(rukin) rulla' < sm SSA 3: 102; SKES: 859; lv rul̄ 'Rulle, Walze' < kasks rulle; vdj rulla < rts rulla SKES: 859; lv ruĺ̄ 'rolle, walze' < sks Kettunen 1938: 347; lv ruļ 'rull / rullis' LELS 2012: 276; vdj rulla '(kanga)rull; (niidi)rull; (põllu)rull; (tee)rull / катушка, каток, укатка' VKS: 1078; is rulla 'rull' Laanest 1997: 170
Vt rullima

röör, rööri '(suitsu)lõõr' < asks rö̂re 'id.'

Murded: röör : rööri 'lõõr' Sa; rööv : röövi Hi; rüöv : `rüövi Kuu Lüg EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫŕ : rȫri 'Röhre'; Salem 1890: 335 röör : rööri 'труба'; Tuksam 1939: 813 Rohr '(pilli)roog; toru, püssiraud; kahuri-, püssi-, kõnetoru'; Röhre 'toru; bot putk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
Käsitlused: < kasks röre EEW 1982: 2620
Muud keeled: rts rör [14. saj] 'toru; kõnek kurk' RES 2004: 876; lt riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 44, 157; lt riẽris, riẽre 'Ofenröhre' < sks Röhre 'Ofenröhre' Sehwers 1953: 101; uorĩtis 'Nische in der Ofenmauer' < kasks rôr 'Rohr' Sehwers 1953: 148; Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < vrts, nrts rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rìer '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336; lv rūoŗ 'toru / caurule' LELS 2012: 277
Vrd lõõr

saag, sae 'tööriist' < kasks sāge 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 103 ∫ai : ∫ai∫t '∫age'; Gutslaff 1648: 233 Saje 'Sage Serra'; Göseken 1660: 93 Saij 'Sage'; Virginius 1687-1690 nink jaggas neid Sagide, Raud-Haakide ja Kirwestega ärra; Vestring 1720-1730: 211 Saag, -gi 'Die Säge'; Helle 1732: 171, 322 saag 'die Säge'; Piibel 1739 satis neid ärra sagedega, ja raud-ekkedega, ja kirwestega tööd teggema; Hupel 1780: 261 saag : sagi od. sae r. d. 'die Säge'; Lunin 1853: 164 saag : sagi ~ sae r. d. 'пила'
Murded: saag : sae R Sa Muh sporL; saag (soag, suag) : sae K I; sae Hi Kod; saeg : sae Lä Ris Trm; saaǵ : sae eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1117, 1118 sāe : sāe (D) '= sāg'; sāg : sāe 'Säge'; ÕS 1980: 610 saag; Tuksam 1939: 824 Säge 'saag'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sage 'Säge'; MND HW III sāge 'Säge'
Käsitlused: < kasks sage Viires 1960: 60; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 150; < kasks sāge, saghe 'Säge' EEW 1982: 2643-44; < asks sage 'saag' EES 2012: 453; EKS 2019
Muud keeled: rts såg [14. saj] 'saag; saeveski, -kaater' RES 2004: 1072; lt zãģis [1638 Saghis] 'Säge' < kasks sage 'Säge' Sehwers 1918: 54, 100, 165; Sehwers 1953: 162; lt zāģis, zāģe 'Säge, Instrument zum Schneiden der Kimme' < kasks sāge 'Säge' Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: sm saha [Agr] 'Säge'; is saha; krj saha; vdj saha < vrts sagha 'saha' SSA 3: 141; sm saha 'Säge' < kasks sāge ~ rts, vrd vrts sagha, nrts såg Bentlin 2008: 254; lv zò̬i̯ɢ, zōiɢ 'säge' < kasks sage Kettunen 1938: 401; lv zǭig 'saag / zāģis' LELS 2012: 377; vdj saha 'saag / пила' VKS: 1104
Vt saagima

sakrament, sakramendi 'ristiusu püha talitus' < kasks sacrament 'id.', vrd lad sacramentum 'id.'

Esmamaining: Koell 1535
Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 Seel omat kax Sacramentyt Jumalast sysse seetut; Stahl HHb I 1632: Aiij Mea on ∫e Sacrament ∫e∫t Altari∫t? 'Was i∫t das Sacrament des Altars?'; Rossihnius 1632: 321 Se Sacrament sest pöhast Ristimissest; Göseken 1660: 93, 344 Sakrament 'Sacrament'; Hupel 1780: 261, 263 saakrament, -i d. 'das Sakrament'; sakrament, -i r. d. 'ein Sakrament'; Lunin 1853: 164, 166 saakrament, -i r. d. 'таинство'; sakrament, -i r. d. 'таинство'
Murded: `sakrament : `sakramendi Kuu VNg Lüg Hi Ris Juu JMd VJg Plt KJn; sakrameńt : sakrameńdi (-n-) Sa Muh Kse Tõs Puh Vas Lut; saakrameńt Tor TLä San Rõu; sagrameńt Mar Mär Hää Juu Trv; saagrameńt Ran Krl Har Plv; sahkrament Koe; sakarmeńt Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1103 sakrament : sakramenti 'Sacrament'; Wiedemann 1893: 998 sakrament : sakramenti (sākrament) 'Sacrament'; EÕS 1937: 1241 sakrament 'kristlik usundiline toiming'; ÕS 1980: 613 sakrament 'teat usundiline toiming, näit ristimine'; Tuksam 1939: 825 Sakrament 'sakrament'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sacrament(e) 'Sacrament, bes. des Altars; Hostie; auch Bezeichnung Christi'; MND HW III sacrament(e), sakerament, sackelment 'Sakrament; Hostie, Monstranz'
Käsitlused: < kasks sacrament Ariste 1940a: 110; < asks sacrament [‹ lad sacramentum] Ariste 1963: 103; Liin 1964: 39; < sks Sakrament [‹ lad sacramentum] EEW 1982: 2677; < sks Sakrament 'sakrament' EKS 2019
Muud keeled: rts sakrament [14. saj] 'relig sakrament' RES 2004: 882; lt zakraments [1585 Sacramentez] 'Sakrament' < sks Sehwers 1918: 82, 165; lt sakraments 'Sakrament' VLV 1944: 431
Sugulaskeeled: sm sakramentti [Agr] 'pyhä toimitus / Sakrament' < vrts sakrament SSA 3: 145; lv sak̄ramen`t 'sakrament' Kettunen 1938: 353

sinep, sinepi 'maitseaine' < kasks sennep, sennip 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 205 kudt üx ∫innapi terrikenne 'als ein Senffkorn'; Gutslaff 1648: 238 Sinnip /e 'Senff'; Gutslaff 1647-1657: 257 Kui teill olles Usck ütte Sinneppi Terra sahrnane; Göseken 1660: 94 Sinnapi 'Senff'; Göseken 1660: 379 Sinnip 'Senff sinapi'; Vestring 1720-1730: 223 Sinnepid; Piibel 1739 Taewa-riik on ühhe sinnapi iwwakesse sarnane; Hupel 1766: 139 Ehk wötta sennepid, touka sedda penikesseks; Hupel 1780: 266 sennep, -i r. d. 'Senf'; Hupel 1818: 220, 223 sennep, -i r. d. 'Senf'; sinnäp od. sinnep, -i r. d. 'Senf'; Lunin 1853: 171, 173 sennep, -i r. d. 'горчица'; sinnäp r. d. 'горчица'
Murded: sinep, -i Khk Vll Muh Emm sporL Ris Juu JMd Kad VJg I Äks Plt KJn Trv Hls Puh San sporV(tsinep Rõu); sinep : sinebi R Hi Vas; sinepas : sinepa Mar; sinep, -u Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1153 sinep : sinepi 'Senf'; ÕS 1980: 639 sinep; Tuksam 1939: 891 Senf 'sinep'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sennep, sennip 'Senf'; Schiller-Lübben sennep 'Senf'; MND HW III sennep, sennip, senp, semp, sēnap, sēnep 'Senf, Frucht der Senfstaude Sinapis alba L., als Arznei und Küchenwürze verwandt'
Käsitlused: < kasks sennep Liin 1964: 56; < kasks sennep, sēnep (senp) 'Senf' EEW 1982: 2804; < germ, vrd kasks sennep, rts (dial.) sinäp Raun 1982; < asks sennep 'sinep' EES 2012: 474; EKS 2019
Muud keeled: rts senap [14. saj] 'sinep' RES 2004: 900; lt pl. sinepes [1638 Sinnepes] 'Senf' < kasks sen(n)ep Sehwers 1918: 41, 73, 94, 157; lt sinepes 'Senf' < vrd kasks sennep 'Senf', vrd gt sinap 'Senf' Sehwers 1953: 105
Sugulaskeeled: sm sinappi [Agr] 'Senf' < rts, vrd vrts sinaper 'sinappi' SSA 3: 183; lv sinè`p 'senf' < germ Kettunen 1938: 366; lv sinēp 'sinep / sinepes' LELS 2012: 292

sättima, sätin 'paigutama, sobitama; korraldama' < asks setten 'id.', rts sätta 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: sättima (-t´t-) 'korda seadma; sobitama, kohendama' R Kaa Vll Rei Mär Tor Hag; set´tima (-tt-) Jõe Mus Pöi Muh Emm Käi Kul KPõ Trm Lai Hls(set´time) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1142 set´t´ima : setin 'anordnen, einrichten'; ÕS 1980: 767 sättima 'korraldama, seadma'; Tuksam 1939: 893 setzen 'asetama, paigutama; määrama, seadma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben setten 'festsetzen; bestimmen, befehlen, anordnen'; MND HW III setten 'versetzen; ansetzen, an eine bestimmte Stelle bringen; bestimmen, anordnen'
Käsitlused: < kasks setten Ariste 1972: 97; Raun 1982: 167; < kasks setten ~ rts sätta EEW 1982: 2993; < kasks stetten, vrd rts sätta SKES: 1175-1176; < asks setten 'istuma panema, asetama; valmistama; kindlaks määrama' EES 2012: 500; EKS 2019
Muud keeled: rts sätta [14. saj] 'asetama, seadma; paigutama' RES 2004: 1079

tamm, tammi 'pais, veesulg' < kasks dam 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 210 Thamm/e 'Damm'; Göseken 1660: 88 Thamm/ i 'Dam'; Göseken 1660: 155, 411 Tammi 'Damm'; Tammi 'tham am Wasser agger'; Vestring 1720-1730: 242 Tam, -mi 'Der Mühlen Damm'; Helle 1732: 185 weske-tam 'der Mühl-Damm'; Hupel 1780: 280 tam, -mi r. d. 'der Damm, Mühldamm'; Lunin 1853: 188 tam, -mi r. d. 'плотина, шлюзъ'
Murded: tamm : `tammi (-e) Kuu VNg Lüg; tamm (-ḿm) : tammi (-e) S sporL sporKPõ I Plt KJn; taḿm : tamme M; taḿm : tammi T sporV EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1233 tamm : tammi 'Damm'; ÕS 1980: 694 tamm 'vett suunav või vee eest kaitsev ehitis; tee muldkeha'; Tuksam 1939: 182 Damm 'tamm, teetamm, mulle'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dam 'Damm; Strassenpflaster'; MND HW I dam 'Damm, Erhöhung von Erde oder Stein'
Käsitlused: < kasks dam Liin 1964: 49; Raun 1982: 171; < sks Damm EEW 1982: 3070; SSA 3: 265; < asks dam 'tamm; tänavasillutis' EES 2012: 513; EKS 2019
Muud keeled: rts damm [14. saj] 'pais, tamm' RES 2004: 178; lt dam̃bis [1638 Dambis] 'Damm' < kasks dam Sehwers 1918: 46, 86, 145; dambis 'Damm' < kasks dam Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm tammi [1880] 'pato / Stauwehr' < nrts damm 'pato, sulku'; krj tammi < sm SSA 3: 265; lv damà 'damm' < kasks dam Kettunen 1938: 36; lv dama 'tamm / dambis' LELS 2012: 52

teener, teenri 'kellegi teenistuses olev isik' < kasks dêner 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 367 Sähl saisit enge need sullaset ninck tenerit, ninck ollit ütte üdse tulle tennut; Stahl 1637: 48 dener : deenri∫t 'Diener'; Göseken 1660: 88, 112, 159 Teener 'Diener'; teener 'auffwarter'; Virginius 1687-1690 Josua Nunni Poig, ke sino Teener on; Helle 1732: 187 tener, g. i 'der Diener'; Piibel 1739 Koggodusse teenrid peawad ollema ühhe naese mehhed; Hupel 1780: 282 tener : teenri r. 'der Diener'
Murded: `tiender : `tiendri Kuu VNg; `tiener : `tien(d)ri Lüg Vai; `teender : `teendri S L(`teener : `teenri Aud); `teener : `teendri Lai; `tiender : `tiendre (-ee-) Ris Juu JMd Koe VMr VJg Trm Plt; `ti̬i̬nder : `ti̬i̬ndri (-e) Hää Kod KJn Vil M TLä Ote San; `ti̬i̬ndri (-e) V; `ti̬i̬nter : `ti̬i̬ntre Hls Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēner : tēnder; tēńdri : tēńdri (d) 'Diener'; ÕS 1980: 700 teener; Tuksam 1939: 197 Diener 'teener'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dêner 'Diener'; Schiller-Lübben dener 'Diener'; MND HW I dêner 'Diener (hohen wie niederen Ranges)'
Käsitlused: < kasks dener Ariste 1963: 104; Liin 1964: 50; < kasks dêner EEW 1982: 3108; < asks dēner 'teener' EES 2012: 520; EKS 2019
Muud keeled: rts tjänare [14. saj] 'teener, teenija' RES 2004: 1123; lt diẽneris, diẽnderis 'Diener' < kasks dēner 'Diener' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dieneris, dienderis 'Diener' < kasks dêner Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: lv dìe̯ndə̑r 'beamter' < kasks dēner Kettunen 1938: 37; lv dīendõr 'teener, teenija, teenistuja / kalpotājs' LELS 2012: 53; vdj teenimeez 'teener / слуга, работник' VKS: 1280
Vt teenima

timmer, timmeri '(laeva) puusepp' < asks timmer-, timberman 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `timmer '?puusepp: vana `timmer tegi `tündrisi' Vai EKI MK; timmerdämä 'midagi (kirvega) meisterdama' Nõo Urv Krl Har EKI MK; timmerman '(laeva) puusepp' Emm Phl Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1158 *timmer : timmeri 'Zimmer (Felle zu zählen)'; Tuksam 1939: 1149 Zimmermann 'puusepp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben timmer, timber 'Bauholz, Baumaterial; Zimmerwerk, von Holz aufgeführtes Bauwerk'; timmer-, timber-man 'Zimmerman'
Käsitlused: < kasks timmer, timber EEW 1982: 3174
Muud keeled: rts timmerman [14. saj] 'puusepp' RES 2004: 1118; lt † timermanis 'Zimmermann' < vrd kasks timmerman Sehwers 1918: 162; Sehwers 1953: 143
Sugulaskeeled: sm timpermanni [1621 timberman] 'kirvesmies, rakennusmies; puuseppä / Zimmermann; Tischler' < vrts timberman [= kasks timmerman ’kirvesmies’] SSA 3: 296; sm timperi, timpermanni 'kirvesmies' NS V 1978: 693; lv timmõrmaņ, tsimmõrmaņ 'laeva puusepp, timmermann / kuģa galdnieks, namdaris, cimermanis' LELS 2012: 327, 332

tonn, tonni 'tünn' < asks tonne 'id.', sks Tonne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Pütt /o 'Tonne'
Murded: tońn : tonni '(väike) tünn; vaat' Sa Muh L Ris Juu Äks VlPõ M Ote San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1294 tońń : tońńi 'Tonne'; ÕS 1980: 718 tonn 'murd tünn'; Tuksam 1939: 967 Tonne 'tünn; tonn; mer poi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tonne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tonne 'Tonne'; Schleswig-Holstein Tonn, Tünn 'Tonne (T. als a) Flüssigkeitsmaß, bes. für Bier, ca 30 l.; b) Hohlmaß für Getreide, Kartoffeln, rund 200 Pfund; c) Flächenmaß für ein Stück Land, das mit einer Tonne Korn besät werden kann)'
Käsitlused: < kasks tonne Viires 1960: 102; Ariste 1972: 96; < kasks tonne ~ sks Tonne EEW 1982: 3223; < asks tonne 'tünn', sks Tonne 'tünn; tonn; poi' EES 2012: 537
Muud keeled: rts tunna [14. saj] 'tünn, tünder; aj tünder (mõõtühik)' RES 2004: 1156
Sugulaskeeled: lv toń̄k̆ki 'tonne, tönnchen' < sks tonne Kettunen 1938: 427
Vrd tünn

toop, toobi 'jooginõu; mõõtühik' < kasks stôp 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 öigket lohdit, öigket wackat, ninck öigket [t]ohpit; Göseken 1660: 94, 312 Toop/ i 'Stopff'; toopi 'nössel sextarius'; Hornung 1693: 27 Toop : tobi 'ein Stooff'; Vestring 1720-1730: 254 Toop, -bi 'Ein Stoof'; Helle 1732: 190 toop 'das Stohf'; Piibel 1739 kaks topi penest jahhust peab allati roa-ohwriks ollema; Hupel 1766: 4 osta siis ennesele üks toop ma wina; Hupel 1780: 287 toop, -i r. d. 'der Stoof'; Lithander 1781: 516 walla senna jure pool toopi rööska pima; Hupel 1818: 250 toop : tobi r. d. 'der Stoof'; Lunin 1853: 198 toop : tobi r. d. 'кружка, штофъ'
Murded: tuop : `tuobi R; toop : toobi (-uo-) S L KPõ Iis Trm Äks Plt; tu̬u̬ṕ : toobi Hää Kod VlPõ eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1302 tōp : tōbi 'Stopf'; ÕS 1980: 719 toop
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stôp 'Becher (ohne Fuss, in Eimerform); ein bestimmtes Mass'; Schiller-Lübben stôp (stôf) 'Becher (ohne Fuß, in Eimerform), als Gefäß für Milch; als bestimmtes Maß'; MND HW III stôp (stoip, stoop), stôpe 'Trinkbecher, meist aus Edelmetall; Hohlmaß, bes. Flüssigkeitsmaß für Wein, Met, Bier, Öl, Tran'
Käsitlused: < kasks stôp (stôf) Liin 1964: 48, 53; < kasks stôp EEW 1982: 3232; Raun 1982: 179; < asks stōp 'peeker; teatud mõõtühik' EES 2012: 539; EKS 2019
Muud keeled: rts stop [1483; 14. saj] 'toop, kruus; aj toop (mahumõõt)' RES 2004: 1024; lt stuõps [1638 Stohps] 'Stof' < kasks stōp Sehwers 1918: 97, 161; stuõps 'Stof (Hohlmaß, etwas größer als 1 Liter)' < asks stōp 'ein bestimmtes Maß' Sehwers 1953: 127
Sugulaskeeled: sm tuoppi [Agr stopi] 'juoma-astia, haarikka; kannu, muki; vanha tilavuusmitta / Trinkgefäß, Seidel; Kanne, Becher; altes Hohlmaß' < vrts stop 'tuoppi' [‹ kasks stōp] SSA 3: 330; SKES: 1409; krj tuoppi < sm; vdj tōppi < ee toop SKES: 1409; sm tuoppi 'Trinkgefäß, Kanne, Becher; altes Hohlmaß' < asks stôp ~ rts stop Bentlin 2008: 193; lvS tuop Stof SLW 2009: 202; lv tùo̯`p, stùo̯`p 'stof' < kasks stôp Kettunen 1938: 384; lv stūop 'toop / stops' LELS 2012: 305; lv tūop '(Riia) toop (1,32 l) / stops' LELS 2012: 339; vdj tooppi 'toop / штоф' VKS: 1297

toppima, topin 'sisse suruma, täitma' < kasks stoppen 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 118 topma : Toppin : top∫in : topnut '∫topfen'; Göseken 1660: 120, 399 toppima 'Ausstopffen'; toppima 'Stopffen (Loch)'; Vestring 1720-1730: 254 Toppima 'Stopfen'; Helle 1732: 190 toppima 'stopffen'; Hupel 1780: 287 topma d.; toppima r. d. 'stopfen'; Hupel 1818: 250 toppima r. d.; topma d. 'stopfen'; Lunin 1853: 198 toppima r. d. 'затыкать, забивать'
Murded: toppima R(tuppima Vai); toppima S L Ris Juu JMd JJn Koe Kad VJg Sim I Äks VlPõ; `toṕma (-me) eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 toppima : topin 'stopfen, stossen, drängen'; Wiedemann 1893: 1172 toppima : topin (toppama) 'stopfen, stossen, drängen'; ÕS 1980: 720 toppima; Tuksam 1939: 939 stopfen 'toppima, (sisse, täis, kinni) toppima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppen 'stopfen, verstopfen'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; füllen, stopfen; fest stecken, stopfen'
Käsitlused: < kasks stoppen Ariste 1963: 105; Liin 1964: 54; Raun 1982: 180; < kasks stoppen, sks stopfen EEW 1982: 3237-38; < asks stoppen 'täis või kinni toppima; sulgema' EES 2012: 540; EKS 2019
Muud keeled: rts stoppa [14. saj] 'sisse pistma või panema; täis toppima, täitma' RES 2004: 1024
Sugulaskeeled: sm topata [1880] 'ahtaa täyteen; täyttää; pehmustaa / vollstopfen; auswattieren, auspolstern; ausstopfen' < nrts stoppa 'tukkia, täyttää' [‹ kasks stoppen = khol stoppen]; is toppa- 'topattu'; krj topata 'pehmustaa topauksin, topata; parsia' < sm SSA 3: 310; lv te`ppə̑, tö`ppə̑ 'stopfen, hereinstossen' < kasks stoppen Kettunen 1938: 413; lv teppõ 'toppida / bāzt' LELS 2012: 321

traat, traadi 'traat; piginöör' < asks drât 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 161, 370 Traati 'Dratt / Pickdrat'; Traat 'schusterdrat filum picatum'; picki löng 'schusterdrat filum picatum'; Virginius 1687-1690 Nink teggi sedda Kulda Tradiks, et sedda wois kuddoda; Vestring 1720-1730: 255 Traat; Tradit 'Gardienen Stangen (Reval)'; Helle 1732: 191 tradid 'Gardienen Stange'; Piibel 1739 taggusid need kuld-platid öhhukesseks ja leikasid neid tradiks; Hupel 1780: 288 traat, -i r. d. 'Drath'; Lithander 1781: 557 Kui need raudtradit täis on poetud, siis kasta neid taigna sisse; siis tomma need tratid holega seest wälja; Lenz 1796: 42 laske ka sedda lauade Mulda ütte Raud-Draat-Seggla läbbi; Hupel 1818: 251 traat, -i r. d. 'Drath; Pech- od. Eisendrath'; Lunin 1853: 199 traat, -i r. d. 'проволока; дратва; капитель'
Murded: traat : `traadi R(`traati Vai); traat : traadi Emm Rei Lä; traat : traadi (-oa-, -ua-) KPõ I Plt; traat´ : traadi T Urv Krl Rõu Plv Räp; traet : traadi Jäm Lä Ris; raet : raadi Sa Muh; raat : raadi Pä KJn; raat´ : raadi Krl Har Vas Se; raad´ : raadi M; raad´ : rae Äks Kõp Vil Trv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1033, 1320 rāt´ : rādi '= trāt´'; trāt´ : trādi 'Draht'; pigi-trāt´ 'Pechdraht'; ÕS 1980: 722 traat; Tuksam 1939: 204 Draht 'traat'; Pechdraht 'pigitraat'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 drât 'Draht, Faden (von Flachs etc., Metall)'; Schiller-Lübben drât 'Draht, Bindfaden, Zwirn'; MND HW I drât 'Faden, Draht (Bastdraht, Bindfaden, Pechdraht, Metalldraht)'
Käsitlused: < kasks drât 'Draht' Liin 1964: 51; < kasks drât ~ sks Draht EEW 1982: 3258; Raun 1982: 180; < asks drāt 'traat; nöör, niit' ~ sks Draht 'traat' EES 2012: 543; < asks drāt 'traat' EKS 2019
Muud keeled: rts tråd [14. saj] 'niit, lõng; traat' RES 2004: 1147; lt drãte, drãts [1638 Drahte] 'Draht' < kasks drāt Sehwers 1918: 30, 86, 146; Sehwers 1953: 27; drāte 'Draht' < kasks drât Jordan 1995: 60
Sugulaskeeled: lv drō̬t́̀ 'draht' < kasks drāt Kettunen 1938: 41; lv strō̬`t́ 'draht (= drō̬`t´); pechdraht' < kasks drāt Kettunen 1938: 383; lv drǭţ 'traat / drāts'; strǭţ 'traat / stieple' LELS 2012: 55, 305; vdj traatti 'traat / проволока' VKS: 1302; vdj draatva 'pigitraat / дратва' VKS: 185

triikima, triigin 'ääretasa mõõtma; siledaks pressima; masseerima' < asks striken 'siluma, äigama; triiki mõõtma'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 kui süddame al wallutab siis wannad naesed trikiwad tedda; Hupel 1818: 252 trikima r. d. 'streichen, bügeln, plätten'; Lunin 1853: 199 trikima r. d. 'гладить, стирать, утюжить'
Murded: `triikima 'ääretasa mõõtma; siledaks pressima; hõõruma, masseerima' R Jäm Emm Rei Mar Mär Kse KPõ I Plt; `triik´mä Kod TLä San Har Plv Vas Se; `riikima (-me) Sa Muh Vig Pä; `riikmä (-me) Vil M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīkima, -gin; trīkmä (d) 'streichen, plätten, bügeln, streicheln'; ÕS 1980: 726 triikima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 striken 'glätten, plätten'; strik-iseren 'Schabeisen der Gerber'; MND HW III strîken '(Kleidungsstücke) am Körper glatt ziehen, glatt streichen, plätten, bügeln'
Käsitlused: < kasks striken EEW 1982: 3269; Raun 1982: 181; < asks striken 'otse liikuma; siledaks tegema, triikima' EES 2012: 545; EKS 2019
Muud keeled: rts stryka [14. saj] 'silitama; triikima, pressima' RES 2004: 1031; lt *strĩķêt [1638 ∫triekeju] 'streichen' < kasks strīken Sehwers 1918: 97, 160; lt strĩķêt 'streichen, die Sense, Ziegelsteine streichen; Wäsche bügeln, das Getreidemaß abstreichen' < asks strīken 'streichen, schärfen, etzen, das Kornmaß abstreichen, glätten, plätten' Sehwers 1953: 125; lt strĩķdzelze 'Plätteisen' < asks strīkīsen 'Streich-, Plätteisen' Sehwers 1953: 125
Sugulaskeeled: lv strīk̆kə̑, strīktə̑; trīk̆kə̑ 'schärfen; streichen' < kasks striken Kettunen 1938: 382, 383; 431
Vrd triiki

triivima, triivin '(tuulest aetuna) ajuma' < ? asks driven 'id.', vrd rts driva 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `triivima 'ajuma; loovima' Jõe Kuu Hlj VNg Jäm Emm Rei Lä Hää Ris; `riivima Khk Mus Pöi Muh Var Tor Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 1198 trīwima, -in; alla trīwima (D) 'abtreiben (beim Laviren)'; EÕS 1937: 1569 triivima 'ajuma'; ÕS 1980: 726 triivima 'ajuma, tuulest või voolust aetav olema'; Tuksam 1939: 973 treiben 'ajuma, triivima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben driven 'treiben'; MND HW I drîven 'im Strome treiben, fließen, schwimmen; durch Strömung, Seegang treiben lassen'
Käsitlused: < kasks drîven 'treiben, abtreiben (beim Lavieren)' GMust 1948: 5, 63, 94; EEW 1982: 3271; < asks driven 'ajuma, triivima' EES 2012: 545
Muud keeled: rts driva [14. saj] '(tagant) ajama; mer triivima, ajuma' RES 2004: 204; lt drĩvêt 'das Schiff treiben lassen' < kasks drīven 'treiben' Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: sm riivata, triivata 'poiketa suunnastaan, ajelehtia, antaa periksi' < nrts driva 'treiben' SKES: 795, 1369; lv drīvə̑ 'treiben' < kasks drīven Kettunen 1938: 40, 340; lv drīvõ 'triivida, ajuda / dreifēt' LELS 2012: 55

troost, troosti 'trööst, lohutus' < kasks trôst 'id.' [troost = trööst 'lohutus'; rööpvariandid kajastavad alamsaksa keele vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 360-361 se keike parremb Trost nĩck röÿmu; Stahl 1637: 122 Troh∫t : [trohst]i∫t 'Tro∫t'; Gutslaff 1648: 242 Trôst, Röhm /a 'Trost'; Göseken 1660: 95, 419 troost/ i 'Trost'; Rohst 'trost solatium'; Vestring 1720-1730: 256 Troost; Hupel 1766: 105 siis temma südda tunneb trosti kesk omma willetsusse sees; Hupel 1780: 288 trööst, -i d. 'der Trost'; Hupel 1818: 252 troost, -i r. 'Trost'; trööst, -i d. 'Trost'; Lunin 1853: 199 troost, -i r. 'утѣшенiе'; trööst, -i r. 'утѣшенiе'
Murded: truost : `truosti Kuu VNg Lüg; troost : troosti JMd Trm; roest : roosti Vll EKI MK; trüöst : `trüösti VNg; trööst : tröösti (-üö-, -üe-) Jäm Rei Kse Han JJn VJg Iis Plt KJn; rööst : röösti Khk Vll Tor; trü̬ü̬st : tröösti Hää Kod Puh San Krl Rõu; rü̬ü̬st : röösti Trv Krk EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trōśt : trōśti 'Trost'; trȫśt : trȫśti 'Trost'; EÕS 1937: 1571, 1572 troost '= trööst'; trööst 'loht, lohutus'; ÕS 1980: 728, 729 troost 'trööst'; trööst; Tuksam 1939: 977 Trost 'lohutus, trööst (ehk troost)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trôst 'Gemütsberuhigung; Trost, Tröstung'; Schiller-Lübben trôst 'Gemüthsberuhigung, Zuversicht'
Käsitlused: < kasks trôst Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; Raun 1982: 181; Raag 1987: 325; < kasks trost ~ sks Trost EEW 1982: 3277; < asks trōst 'südamerahustus; lohutus; agar abi' EES 2012: 546
Muud keeled: rts tröst [14. saj] 'lohutus, trööst, troost' RES 2004: 1152
Vt trööstima

trööstima, trööstin 'lohutama' < kasks trö̂sten 'id.', sks trösten 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 362 ninda tahan mina teidt kaas tröstida Israel; Rossihnius 1632: 381 Hendas temmast ützines tröstime ninck römustame, ninck nünda lebbi se|samma ussu Önsas sahme; Stahl 1637: 122 tröh∫tima 'Trö∫ten'; Göseken 1660: 419 tröhstima 'trösten consolari'; Virginius 1687-1690 ja täma weljad tullid tädda Tröstima; Vestring 1720-1730: 256 trööstima; Helle 1732: 323 trööstima 'trösten'; Piibel 1739 Usklikkud trööstitakse raske kiusatusse aial; Hupel 1780: 288 trööstima r.; trööstma d. 'trösten; vermahnen'; Hupel 1818: 252 trööstima r. d.; trööstma d. 'trösten, ermahnen'; Lunin 1853: 161, 199 rööstima d. 'утѣшать'; trööstima r. d.; trööstma d. 'утѣшать; увѣщевать'
Murded: `trööstima (-üö-, -üe-) Kuu Hlj VNg Vai Hi Mar Mär Kse Han Aud Juu JMd Koe VJg Iis Pal Lai Plt; `troostima Kuu Lüg LNg Trm; `rööstima sporSa Muh Tor; `trü̬ü̬śtmä (-ma) Hää Kod TLä San Krl Rõu; `rü̬ü̬śtmä (-me) KJn M; `trööstmä (-ma) Vig Khn; `trõõśtma (-me) Urv Krl Har Rõu Plv Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trȫśtima, -in (rȫśtima) 'trösten'; EÕS 1937: 1572 trööstima '= lohutama'; ÕS 1980: 729 trööstima; Tuksam 1939: 977 trösten 'lohutama, trööstima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosten 'trösten, Zuversicht geben, ermutigen; mit der That helfen; beruhigen'; Schiller-Lübben trôsten 'trösten, Zuversicht geben, beruhingen'; Schleswig-Holstein trösten [trø̄sn] 'trösten'
Käsitlused: < kasks trôsten Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; < kasks (vt troost) Raun 1982: 182; < kasks trôsten ~ sks trösten EEW 1982: 3288; < asks trōsten, sks trösten 'lohutama, trööstima' EES 2012: 546
Muud keeled: rts trösta [14. saj] 'lohutama, trööstima, troostima' RES 2004: 1152
Sugulaskeeled: lv dru’oštə̑ 'trösten' < kasks trôsten Kettunen 1938: 41; Raag 1987: 328
Vt troost

trükkima, trükin 'kirjutusmasinal kirjutama; trükitooteid valmistama' < asks drücken 'id.' [Murretes esineva trikkima laenuallikaks on olnud saksa drücken baltisaksa hääldusvariant.]

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 8 Sestsammast lühhikesest öppetusest trükkitakse igal näddalal üks tük Poltsamal; Hupel 1780: 288 trükkima r.; trükma d. 'drucken, ein Buch drucken'; Lithander 1781: 2 se Rootsi kele raamat, mis Tokkolmis on trükkitud; Hupel 1818: 252 trükkima r., trükma d. 'drucken'; Lunin 1853: 199 trükkima r., trükma d. 'печатать'
Murded: trükkima (-mä) 'kirjutama; trükis avaldama' R Hi Mar Mär Kse Hää Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; trikkima Jäm Kul Khn Ris Jür Kod Lai; rükkima Sa Kse Mih Aud Vän Tor; rikkima Mih; `rük´mä (-me) KJn M(`rik´me); `trük´mä (-me) Puh San Urv Plv Vas; `trik´mä TLä Krl Har Se EKI MK; trükkima (-mä) 'tikkima' Vai Plt; trikkima Kuu VNg Rei Ris Juu JMd VJg Trm Kod Pal San; rükkima Khk Mih; rikkima Kse Mih; `trik´ma Rõu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1327 trükkima : trükin; trükmä (d) 'drucken, bedrucken'; ÕS 1980: 729 trükkima; Tuksam 1939: 208 drücken 'suruma, rõhuma, (peale) vajutama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drucken 'drücken'; MND HW I drücken 'drucken, in Druck ausgehen lassen'
Käsitlused: < vrd kasks drücken Liin 1964: 61; < kasks drucken Ariste 1972: 96; Raun 1982: 182; Raag 1987: 324; < kasks drucken, vrd sks drucken EEW 1982: 3288-3289; < asks drucken 'pigistama, pressima' EES 2012: 548
Muud keeled: rts trycka [14. saj; 1495] 'pressima; trükkima' RES 2004: 1146; lt driķêt, drukât (1644 drücken) 'drucken' < asks drücken 'Bücher drucken' Sehwers 1918: 146; Sehwers 1953: 28
Sugulaskeeled: lv druk̀kə̑ 'drucken' < sks Kettunen 1938: 41; lv drukkõ 'trükkida / drukāt, nodrukāt' LELS 2012: 55; vdj trükätä 'trükkida (mustrit kangale) / набивать (узор на ткань)' VKS: 1308
Vt trükk, trükkal. Vrd trügima

tund, tunni 'ajaühik, 60 minutit' < kasks stunde, stunt 'id.'

Esmamaining: Völker 1585
Vana kirjakeel: Völker 1585; EKVTS 1997: 81 nink se tunde sisen, meie surmas; Müller 1600-1606: 365 sen wÿmse Surma Stunni siddes; Müller 1600/2007: 266 v̈che onsa Aÿa ninck Stunni perrast (19.08.1603); Rossihnius 1632: 385 SEst et meye ni|suggust tyame, nimme kahn se aick, et se tund sähl om, ülles|tousta sest maggamissest; Stahl HHb I 1632: Ciij kus meije Wihmane tund on tulnut 'Wenn vn∫er Stündlein kompt'; Stahl 1637: 119 tund : tundi∫t '∫tunde'; Stahl HHb III 1638: 1 eth ∫e tund nühdt on ülle∫tou∫ta 'das die ∫tunde da i∫t auffzu∫tehen'; Brockmann 1638: 117 Sel Tundil olli röhmsamb Aigk; Gutslaff 1648: 244 Tunni Kella 'Vhr'; Gutslaff 1647-1657: 233 pois saih terwes selsammal Tundil; Göseken 1660: 94, 404 Tund/ i 'Stund'; Tund 'Stunde hora'; Hornung 1693: 39 Tund : Tunni : Tundi 'eine Stunde'; Vestring 1720-1730: 260 Tund, -ni 'Die Stunde'; Hupel 1780: 291 tund : tunni r. d. 'die Stunde'; Lunin 1853: 204 tund : tunni r. d. 'часъ'
Murded: tund : `tunni R(`tundi Vai); tund (-ń-), tunni S; tuńd : tuńni (-nn-) L sporK I; tuńn : tuńni Saa eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tuńd : tuńni 'Stunde'; ÕS 1980: 737 tund; Tuksam 1939: 949 Stunde 'tund'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stunde, stunt 'Stunde, bestimmte Zeit, Zeit überhaupt'; MND HW III stunde, stunt 'Zeitpunkt; Augenblick; Zeit einer Verabredung; Wendepunkt; Zeitmaß, Stunde'
Käsitlused: < kasks stunde, stunt Ariste 1963: 106; Liin 1964: 65; < kasks stunde, stunt ~ sks Stunde EEW 1982: 3355; < kasks stunde Raun 1982: 184; < asks stunde, stunt 'tund; (kindel) aeg; kord' EES 2012: 554; EKS 2019
Muud keeled: rts stund [14. saj] 'hetk, silmapilk; viiv, moment' RES 2004: 1037; lt stuñda [1585 ∫tunde] 'Stunde' < kasks stunde Sehwers 1918: 29, 81, 161; Sehwers 1953: 126; stunda, stunde, stunds 'Stunde' < kasks stunde Jordan 1995: 98
Sugulaskeeled: sm tunti [Agr stunti] 'Stunde' < rts, vrd vrts stund 'hetki' SSA 3: 327; krj tunti < rts; is tunni; vdj tunni < ee SSA 3: 327; lvS tunn, tuńń [1829] 'Stunde' SLW 2009: 201; lv stun̄´ᴅ 'stunde' < kasks stunde Kettunen 1938: 383-384; lv stuņḑ 'tund / stunda' LELS 2012: 305; vdj tunni, tunti 'tund / час' VKS: 1391, 1392

tuvi, tuvi 'lind (Columbiphormes)' < kasks duve 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 387 ütte pahri turtel|tuwit ächk katz nohrt tuwit; Stahl HHb II 1637: 58 öhe duwike∫∫e palgkel ehhitut 'in Tauben Bild verkleydet'; Stahl 1637: 120 duwikenne 'Taube'; Gutslaff 1648: 241 Tuiwe 'Taube'; Gutslaff 1647-1657: 36 lasckis weel ütte tuiwe welja; Göseken 1660: 94 tuikenne 'Taube'; Vestring 1720-1730: 257 Tui | Tuike 'Die Taube'; Helle 1732: 139 metstuike 'die Holztaube'; Helle 1732: 191 tui 'die Taube'; tuike 'die Taube'; Hupel 1780: 289, 292 tui, -e; tuikenne, tuike r. 'die Taube'; tuwwikenne r. d. 'die Taube'; Hupel 1818: 253, 258 tui u. tu-i; pl. tu-id r. 'die Taube'; Lunin 1853: 200, 205 tui, -i r. 'голубь'; tuwikenne r. d. 'голубь'
Murded: tui Jõe Kuu Hlj VNg Jõh S L K Iis Trm Hls Puh; tuvi Amb IisK Lai M TLä San V(tubi Lut); `tuuvi IisR; tuuvi VMr EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1341, 1358 tui : tui, tuie 'Taube'; tuwi : tuwi; tuwikene : tuwikeze '= tui, tuikene'; ÕS 1980: 742 tuvi; Tuksam 1939: 958 Taube 'tuvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben duve 'Taube'; MND HW I dûve 'Taube'
Käsitlused: < kasks duve Ariste 1963: 107; Liin 1964: 64; Raun 1982: 186; Raag 1987: 325; < kasks duve, vrd sks Taube EEW 1982: 3395; < asks duve 'tuvi' EES 2012: 560; EKS 2019
Muud keeled: rts duva [14. saj] 'tuvi' RES 2004: 210; lt dũja, dũve 'Haustaube' < kasks dūve Sehwers 1918: 50, 146; dũve 'Haustaube' < kasks dūve 'Taube' Sehwers 1953: 30; dūve 'zahme Taube, Haustaube' < kasks dûve Jordan 1995: 61
Sugulaskeeled: sm tuuva [1880; 1670 tuturduwain] '(kesy) kyyhkynen / (Haus)taube' < nrts duva 'kyyhkynen' [?‹ kasks duve] SSA 3: 342; is tūvi 'kyyhkynen' < ? sm SSA 3: 342; lvS dūdi 'Taube' SLW 2009: 54; lv dūi, dūji; *tui 'taube' < kasks dūve Kettunen 1938: 43; 437
Vrd turtel|tuvi

tõu, tõu 'köis' < asks tow, touwe 'id.'

Esmamaining: Schüdlöffel 1843
Vana kirjakeel: Schüdlöffel 1843: 31 Massinad käiwad, tõuid wenniwad pingule
Murded: tõu (töu) '(slepi)tross' Khk Pöi Muh Ris EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1316, 1317 tõu : tõui ~ tõū (P) 'Seil, Tau'; tõuw : tõuwi 'Tau, Seil'; ÕS 1980: 744 tõu 'köis, tross'; Tuksam 1939: 958 Tau 'tõu, (jäme) köis, kaabel'; Mereleksikon 1996: 438 tou (tau, tõu) 'hol touw)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 touwe, tow 'Tau, Seil'; Schiller-Lübben dow (douwe, dawe, dau) 'Thau'; MND HW I douwe, dow (dou, dauwe, *douch) 'Tau'
Käsitlused: < kasks touwe, tow 'Tau, Seil' GMust 1948: 47, 94; Uibo 2010b: 925; < kasks touwe, tow, tau ~ vrts togh EEW 1982: 3429; < kasks tow Raun 1982: 187; < asks touwe, tow, tau 'tööriist; vanker; kangasteljed; laevaseadmestik, eriti köis; puri' [sub tou] EES 2012: 543
Muud keeled: rts tåg [14. saj] 'mer tõu, tross' RES 2004: 1166; lt taũva 'das Tau' < kasks touwe, tou Sehwers 1918: 33, 162; Sehwers 1953: 142; tauva 'Tau, Seil' < kasks touwe, tow, tau Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm touvi [1699] 'paksu köysi / Tau' < vrts togh, rts tåg, vrd kasks touwe, tow, tau 'laite; työkalu; köysi (laivassa)', hol tou(we) 'köysi' SSA 3: 316; SKES: 1366; is tovvi 'köysi, jolla merrat kiinnitetään'; vdj tovvi < sm SSA 3: 316; sm touvi Tau < kasks touwe, tow, tau 'Tau, Seil' Bentlin 2008: 94; lv touv 'tou, tõu / tauva' LELS 2012: 329; vdj tovvi '(jäme) köis, tross, tõu / канат, трос' VKS: 1302

tölner, tölneri 'tolliametnik (piiblis)' < kasks tölner 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 375 Se Waine Tölner on suhres heddas olnut; Rossihnius 1632: 395 pea tedda ütte Paggane ninck Tölneri ehst; Stahl HHb III 1638: 97 KEick∫ugku∫et tölnerit ninck pattu∫et 'allerley Zöllner vnd Sünder'; Göseken 1660: 290, 486 tolli pehlinne 'Zölner der die Zollen gemietet'; tölner 'Zölner der die Zollen gemietet'; Tolner 'zolner publicanus'; Vestring 1720-1730: 251 Tölner, -ri 'Der Zölner'; Helle 1732: 189 tölner 'der Zöllner'; Piibel 1739 Agga tölnerid tullid ka ennast laskma ristida; Hupel 1780: 285 tölner, -i bl., r. 'der Zöllner'; Lunin 1853: 195 tölner, -i r. 'мытарь'; Jakobson 1867: 121 Kinkige raha tõlnerile
Murded: `tölner, -i Kuu VNg Sa Emm Mar Mär Kse Hää Ris Juu JMd VJg Plt Hls Vas(`tölnerikene); `tölnäŕ, -i Trv San; `tölnäär, -i Muh; `tolner, -i KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1303 tölner : tölneri 'Zöllner'; ÕS 1980: 748 tölner 'tolliametnik (piiblikeeles)'; Tuksam 1939: 1152 Zöllner 'tollivõtja, -ametnik; piibl tölner'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tolner, tolre; tollener, toller 'Zollheber'; Schiller-Lübben toller, tolner 'Zöllner'
Käsitlused: < kasks tölner 'Zöllner' Ariste 1963: 107; < kasks tolner 'Zollerheber' Liin 1964: 41; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 3468; Raun 1982: 189; Raag 1987: 324; < asks tolner 'tolliametnik, tölner' EES 2012: 569; EKS 2019
Muud keeled: rts tullare [14. saj] 'kõnek tolliametnik' RES 2004: 1154

tünn, tünni 'puuanum' < asks tunne 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 255 tünnik r. 'ein Fäßchen, Tönnchen'
Murded: tünn : `tünni Kuu VNg Lüg Vai; tüńn : tünni sporSa Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Hää Juu JMd Koe VMr Kad VJg Iis Trm Lai Plt KJn Trv Hls TLä TMr Võn sporV; töńn : tönni Khk Rei Kse Var Vil Hel Ote Rõn San Urv Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1368 tüńń : tüńńi (P) 'Tonne'; ÕS 1980: 752 tünn; Tuksam 1939: 967 Tonne 'tünn; tonn; mer poi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tunne 'Tonne; Seetonne zur Markierung des Fahrwassers'; Schiller-Lübben tunne, tonne
Käsitlused: < kasks tunne Viires 1960: 103; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 3496; Raun 1982: 190; < asks tunne 'tünn' EES 2012: 572; EKS 2019
Muud keeled: rts tunna [14. saj] 'tünn, tünder; aj tünder (mõõtühik)' RES 2004: 1156
Sugulaskeeled: sm tynnyri [Agr] 'Tonne, Faß' < vrts tunna, tynna 'tynnyri' SSA 3: 346; vdj tünni 'tünnike / бочёнок' VKS: 1423
Vrd tonn

vaagima, vaen 'kaaluma; järele mõtlema' < kasks wagen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 383 werri|tibbakene v̈lle|waÿb keicke Inimeste Pattuth; Stahl 1637: 126 wahckima : wachkin : wahcki∫in : wahckinut 'Wegen'; Göseken 1660: 95, 461 wehgkima 'wegen'; wahckima 'wegen librare'; Helle 1732: 201 wagima 'wägen'; Piibel 1739 Ta wagis ka kulda kuld-küünla-jalge ja nende kuld-lampide tarwis; Hupel 1780: 302 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lithander 1781: 497 Wagi se taigen ühhe puhta ride sees; Hupel 1818: 272 wagima r. 'wägen, aufwiegen'; Lunin 1853: 218 wagima r. 'вѣсить, взвѣшивать'
Murded: `vaagima : `vaagin 'kaaluma' R; `vaagima : vae(n) Sa Lä Ris Kei Rap; `vaagima : vaagin Han Tõs Iis; `aagima : aagi Muh; `voagima Juu JMd Koe; `vuagima Kod; `vaema : vae(n) Jäm Hi Koe EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāgima : wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; ÕS 1980: 761 vaagima 'kaaluma'; Tuksam 1939: 1097 wägen 'kaaluma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wagen 'wagen; aufs Spiel setzen'; Schiller-Lübben wagen 'wagen'
Käsitlused: < kasks wagen Ariste 1963: 107; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 194; < ee vaag ~ kasks wagen EEW 1982: 3599; < asks wagen 'kaaluma' EES 2012: 582; EKS 2019
Muud keeled: rts väga [14. saj] 'kaaluma; piltl vaagima, kaalutlema' RES 2004: 1269
Sugulaskeeled: sm vaakata, vaa'ata 'punnita' < sm vaaka SSA 3: 383; lvS vaet, -ub 'wiegen, wägen' SLW 2009: 214; lv va'it̆tə̑ 'wiegen, wägen' Kettunen 1938: 466; va'itõ 'kaaluda / svērt, apsvērt' LELS 2012: 350, 351
Vt vaag

vang, vangi 'vangistatu, vahialune' < kasks vangene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 398 üx waine Wangk; ollet nedt Iacobe Wangkit erra|pæstnuth; Stahl HHb III 1638: 39 ninck tachti∫ münd wangix wotta 'vnd wolte mich greiffen'; Rossihnius 1632: 413 Sehl pöhal enge piddi se mah|sundia se kombe perrast selle raghwalle ütte wangi wallale andma; Stahl 1637: 54 wangk : wangki∫t 'Gefang'; wangkix wotma 'Gefangen nehmen'; Stahl HHb III 1638: 151 Minna ollen wangk olnut 'Ich bin gefangen gewe∫en'; Gutslaff 1648: 215 Wangis 'Gefangen'; Göseken 1660: 204, 255 wangk 'Gefangen, Gefangener'; wangix wotma 'Gefangen nehmen'; Hornung 1693: 23 Wang 'ein Gefangener'; Vestring 1720-1730: 281 Wang, -gi 'Ein Gefangener'; Helle 1732: 203 wang 'der Gefangene'; wangi-torn 'das Gefängnis'; Hupel 1780: 306 wang, -i r. d. 'ein Gefangener'; Lunin 1853: 222 wang, -i r. d. 'узникъ, пленный'; wangitu r. d. 'пленный, заточенный'
Murded: vang : `vangi R; vang : vangi eP; vańg : vangi eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 waṅg : waṅṅi 'Gefangenschaft, concr. Gefangener'; ÕS 1980: 773 vang; Tuksam 1939: 365 Gefangener 'vang; (Arrestant) vahialune'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vangene 'der Gefangene'; Schiller-Lübben vangen 'gefangen, der Gefangene'; MND HW I vangen(e), gevangen(e) 'Gefangener, Kriegsgefangener, Gerichtsgefangener'
Käsitlused: < kasks vangen 'gefangen; der Gefangene' Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45; < sks gefangene ~ kasks vangen EEW 1982: 3705-3706; < kasks vangene Raun 1982: 197; < kasks vangen 'Arrestant' ~ rts fånge, fange, vrd vrts fange, fonge Raag 1987: 339; < asks vangen 'vang' EES 2012: 590
Muud keeled: rts fånge [14. saj] 'vang' RES 2004: 288; lt vañguõt 'gefangennehmen' < kasks vangen Sehwers 1918: 164; lt pangãt 'gefangen nehmen' < sks fangen Sehwers 1953: 85; lt vaņģôt 'gefangen nehmen' < asks fangen Sehwers 1953: 151
Sugulaskeeled: sm vanki [Agr fangi] 'Gefangene(r)'; is vanki 'vankeus'; krj vanki 'vanki'; ee vang; lv vaŋ´gli 'vanki'; lv vaŋ´g 'vankila; vankeus' < vrts faŋge 'vanki' SSA 3: 405; lv vaŋ́̄ɢ 'gefängnis, gefangenschaft' < germ Kettunen 1938: 470; vaŋ̄´gli, vaŋ̄gnik̆kà 'der gefangene' Kettunen 1938: 470; lv vaņgnikā 'vang / gūsteknis, ieslodzītais' LELS 2012: 354; vdj vaŋgii 'vangi(ks) / в плен' VKS: 1482

värss, värsi 'luulerida; salm' < kasks vers(ch) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 420 ninck ollet teÿe sa|sama Iütluße siddes löhitelt kulnuth, sest Eßimeße Versist; Müller 1600/2007: 144 igka Versse iures saab lauletuth (30.01.1601); Hupel 1780: 302, 310 wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r. d. 'ein Vers'; Tarto-maa 1806 04.04: Piibli lauloraamatun 37 pätükkin 37 wersin.; Lunin 1853: 218, 227 wärs, -i r. d. 'стихъ, вирша'; wers, -i r. d. 'стихъ'
Murded: värs (vers) Kuu Vai; väŕss : värsi (-ŕ-) Jäm Khk Hää VJg Kod MMg M TLä San V(veŕss) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477, 1491 wäŕs : wäŕsi 'Vers, Paragraph, Punkt'; weŕs : weŕsi '= wäŕs'; ÕS 1980: 810 värss 'luulerida'; Tuksam 1939: 1062 Vers 'värss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vers, versch, versche 'Vers, Strophe'; Schiller-Lübben versc(e) 'Vers'; MND HW I versc(e) (varsch), versch, vers 'Vers, Reimvers, Bibelvers, Psalmvers; Besprechungsformel'
Käsitlused: < kasks versch(e) Liin 1964: 60; < kasks vers, versch EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 3: 483; < asks versch(e) 'värss' EES 2012: 621
Muud keeled: rts vers [14. saj] 'värss; salm' RES 2004: 1243; lt *per̃ša 'Vers' < kasks versche Sehwers 1918: 155; perša 'Vers (namentlich Bibel- oder Gesangbuchvers)' < kasks versch(e) 'Vers, Bibelvers, Psalmvers' Sehwers 1953: 87; Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm värssy (värsy) [Agr wersu] 'säkeistö / Strophe' < rts, vrd vrts värs, nrts vers 'säe, säkeistö, värssy, runo' SSA 3: 483; lv fer̄š̀ (spēršk, pēršk); pēršk(ə̑z), per̄š 'vers' < kasks versche Kettunen 1938: 54, 283, 378; lv spēršk, spērškõz 'salm / pants' LELS 2012: 302; vdj virsi 'värss, regilaul, regivärss / вирши, народная песня' VKS: 1536; is verz '(rahva)laul' Laanest 1997: 221
Vrd regi|värss

vüllima, vüllin 'täitma; ammutama' < asks vullen 'id.', sks füllen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 64 füllima 'täitma'; Göseken 1660: 89 wülwat 'Fülfas'; Lithander 1781: 74, 93 Wüllitud härja keel 'Gefüllte Ochsenzunge'; Wüllitud Kortlettid 'Gefüllte Coteletten'; Lenz 1796: 48 Siis woip nüüd neid hiljatsemid wüllitud Hiatsintid, Tatsettid .. nink Goldlakkid häitsmisses ette tõsta
Murded: `vüllima 'vett ammutama' VNg Lüg Jõh; `vül´lima 'hauda tegema, maad kaevama; mullaga täitma' VJg; vüllkapp 'villkopp' VNg Lüg VJg Sim EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1559 wül´l´ima 'füllen'; wül´l´itud tul´bid 'gefüllte Tulpen'; Tuksam 1939: 346 füllen 'täitma'; auffüllen, in Flaschen füllen 'pudeleisse valama või villima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vullen 'füllen'
Käsitlused: < sks füllen EEW 1982: 4004
Muud keeled: rts fylla [14. saj] 'täitma, täis saama; täituma' RES 2004: 285
Sugulaskeeled: sm fylli, fyllinki, hylli(nki) 'täyte, tilke; täytemaa; valli, penkere; oven peili / Füllung; Aufschüttung; Wall' < nrts fyllning, fylling SSA 1: 119
Vrd villima

äädikas, äädika 'maitseaine' < kasks etik, etek 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 351 Sähl sais ütz annum teus ätiket; Stahl 1637: 53 Ettickas : etticka∫t 'E∫∫ig'; Gutslaff 1648: 212 Ettikas 'Essich'; Gutslaff 1647-1657: 286 Andsit nem. temmalle juwa Etikat sappo kah; Göseken 1660: 88 Ettikas/ a 'Essig'; Helle 1732: 83 ädikas 'der Eßig'; Hupel 1766: 71 Kui sa olled kuppo lasknud, siis pesse sedda kawa puhtaks ädikaga; Hupel 1780: 140, 136 ättik, e d. 'Eßig'; ädikas r. 'Eßig'; Lunin 1853: 6 äädikas, -ka r. d. 'уксусъ'; Lunin 1853: 11 ättik, -a ~ -o d. 'уксусъ'
Murded: äädikas : äädika (ea-, ia-, jaa-) Vll Muh L K Iis Trm; `äädigäs (`äädikä) : `äädikä R; äädik : äädigu sporSa; äädik : äädiga Hi; ät´ik, -ä Kod Puh; ät´ik, ät´ike (ät´ige, ät´ke) Nõo Võn San V; ät´ik, -u Äks M EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 85 ǟdikas : ǟdika (ǟtik, äte, jǟdikas) 'Essig'; ÕS 1980: 820 äädikas; Tuksam 1939: 289 Essig 'äädikas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben etik, etek 'Essig'; MND HW I ētik (etek, ettik), ātik 'Essig'
Käsitlused: < kasks etik, etek Ariste 1963: 109; Liin 1964: 56; EEW 1982: 4067-4068; < kasks etik Ariste 1972: 97; Raun 1982: 217; Raag 1987: 324; < asks etik 'äädikas' EES 2012: 632; EKS 2019
Muud keeled: rts ättika [14. saj] 'äädikas' RES 2004: 1313; lt etiķis [1587] 'Essig' < kasks etik Sehwers 1918: 51, 80, 147; etiķis 'Essig' < kasks ettik 'Essig' Sehwers 1953: 33; etiķis 'Essig' < kasks ettik (neben ētik) Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm etikka [Agr] 'Essig' < vrts ätikia [‹ kasks etik] SSA 1: 109; lv et̄´k 'essig' < kasks etik Kettunen 1938: 48; lv eţkā 'äädikas / etiķis' LELS 2012: 60

veebiliides @ veebihaldur