[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 238 artiklit, väljastan 100

aader, aadri 'veresoon' < kasks âder(e) 'id.' [Laensõna aader tuli omasõna soon kõrvale.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 324 keick meddÿ Sonet ia keick meddÿ Werritilckat; Stahl 1637: 35 ader : adri∫t 'Ader'; Stahl LS I 1641: 234 luide ninck Adride kahs 'mit Beinen vnd Adern'; Gutslaff 1648: 206 Son /e 'Ader (Vena)'; Göseken 1660: 103 ader, -i 'Ader'; adri laskma 'Aderlassen'; Göseken 1660: 143, 327 werri Sohn 'Blut-Ader'; Waimo Sohn 'PulsAder'; Helle 1732: 83 Adrit laskma 'zur Ader lassen'; Hupel 1766: 3 nende adritte läbbi jooksma
Murded: `aader R; `aader eP(`oa-); `aader M Puh San; `aadre Nõo Plv Räp; `aadri V EMS I: 44; `aater : `aatre JJn; `vuater : `vuatri Juu EMS I: 69
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 āder : ād´ri 'Ader'; ād´rit laskma 'zur Ader lassen'; ÕS 1980: 21 aader 'van veresoon'; Tuksam 1939: 29 Ader 'soon'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ader(e) 'Sehne, Flechse; Blutröhre, Ader'; MND HW I âder(e) 'Ader, Blutröhre'; Duden Ader 'Blutegefäß'
Käsitlused: < kasks ader(e) 'Ader' Ariste 1963: 87; Liin 1964: 58; Raun 1982: 1; < sks Ader Hinderling 1981: 51; < sks Ader ~ kasks âder(e) 'Blutröhre, Ader' EEW 1982: 2; < asks ader(e) 'kõõlus, veresoon' EES 2012: 41
Muud keeled: rts åder [1472-1486] 'veresoon' RES 2004: 1292; lt ãdere 'Ader' < kasks ādere Sehwers 1918: 141; ādere 'Ader in weiterem Sinne, Sehnen einschliessend' ME: I: 236
Sugulaskeeled: lv ō̬də̑r, ō̬də̑rz, å̄də̑r 'ader' Kettunen 1938: 19, 266

aam, aami 'suur vaat; endisaegne vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San Krl; `aami R EMS I: 50
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'; Tuksam 1939: 731 Ohm 'aam (mõõt)'; SES 2007: 876 Ohm 'aj aam (endisaegne mahumõõt)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
Muud keeled: rts åm [1474] 'suur vaat; aam' RES 2004: 1295; lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < vrts aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524: 60 Amen; Koell 1535: 68 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen; Tuksam 1939: 37 Amen 'aamen'; SES 2007: 53 amen 'aamen (palve, õnnistuse jne lõpetuseks)'
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'; EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Muud keeled: rts amen [14. saj] 'relig aamen' RES 2004: 40; lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < asks achter 'id.', rts akter 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 239 laiwa hend 'hinter Theil des Schiffs'
Murded: `ahter 'laeva (harvem paadi) päraosa' S L Ris; `ahtri R EMS I: 148
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter : ahtri (A) 'Hintersteven'; EÕS 1925: 6 ahter 'laeva tagumine osa'; ahterlaev 'Hinterschiff'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa'; Tuksam 1939: 28 achter 'ahtris, päras, taga'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später'; EWD 2005 achter 'hinter'; (aus dem Seemannssprache ins Hd. übernommen)
Käsitlused: < kasks achter 'hinten' GMust 1948: 25, 74; < rts akter EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333; < asks achter, rts akter EKS 2019
Muud keeled: rts akter [1489] 'ahter (laeva päraosa)' RES 2004: 33
Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] '(aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff' < nrts akter ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' SSA 1: 55; sm ahteri 'perä, (aluksen) takaosa'; vdj ahte̮ri; ee ahter < nrts akter SKES: 7; vdj ahte̮ri 'ahter / корма' VKS: 105

apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < asks abtêker, ap(o)têker 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; Göseken 1660: 87 Apoteckr 'Apotheker'; Virginius 1687-1690 Nink teggi Pühha Salwi .. Apteekri Kunsti järrel; Helle 1732: 308 apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; Hupel 1818: 26 apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; Lunin 1853: 14 apteeker, -kri 'аптекарь'
Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V EMS I: 388
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker : aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker; Tuksam 1939: 64 Apotheker 'apteeker'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter'; EWD 2005 Apotheker 'Fachmann für Arzneimittel, Pharmazeut'
Käsitlused: < sks Apotheker EEW 1982: 86
Muud keeled: rts apotekare [u 1400] 'apteeker' RES 2004: 57; lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] 'Apotheker' < kasks apteker Sehwers 1953: 4; lt aptiekārs 'aptēkõr / apteeker' LELS 2012: 33
Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < vrts apotekare [‹ asks apotheker] SKES: 22; SSA 1: 80; lv aptēk̆kə̑r 'apotheker' Kettunen 1938: 13; lv aptēkõr 'apteeker / aptiekārs' LELS 2012: 33
Vt apteek

eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < asks esel 'id.', sks Esel 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 138 moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601); Stahl HHb II 1637: 8 ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; Gutslaff 1647-1657: 180 ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; Göseken 1660: 88 Esel, -i 'Esel'; Göseken 1660: 180 Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; Vestring 1720-1730: 24 Eesel 'der Esel'; Hupel 1780: 147, 148 emma esel r. d. 'Eselin'; esel r. d. 'der Esel'; Lunin 1853: 20 esel : eesli r. d. 'оселъ'
Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R EMS I: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel : ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel; Tuksam 1939: 288 Esel 'eesel'
Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
Käsitlused: < kasks esel, essel 'Esel' Liin 1964: 63; < sks Esel ~ kasks esel EEW 1982: 160; < kasks esel Raun 1982: 7; < asks esel, essel ~ sks Esel EES 2012: 57; < asks esel, sks Esel EKS 2019
Muud keeled: rts åsna [14. saj] 'eesel' RES 2004: 1298; lt ẽzelis [1587 E∫els] 'Esel' < kasks esel Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34; lt ẽzelis, ezelis 'der Esel' < kasks esel ME: I: 578
Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] 'Equus asinus / Esel' < vrts asni, asne SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 23; lv ēzil´, ēzə̑l´ 'esel' < kasks esel Kettunen 1938: 49; lv ēzõl 'eesel / ēzelis' LELS 2012: 60; vdj ehsels 'eesel' (Kreevini murdes) VKS: 194

elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < asks elefant 'id.', sks Elephant 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; Göseken 1660: 172 Elewant 'Elephant'; Hupel 1780: 146 elewant, -i d. 'Elephant'; Marpurg 1805: 18 ütte hirmus suurt Elewanti; Lunin 1853: 18 elewant, -i r. d. 'слонъ'; Jakobson 1867: 177 Elewant, see kõige suurem nelja jalgne elajas, elab karja kaupa
Murded: elevańt K I TLä; elevant Hi; elivańt L M; elivant R; elivant Muh; eele-, eeli|vańt V; elle-, ille|vańt Sa EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 *ēlewant : ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant : elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant; Tuksam 1939: 251 Elefant 'elevant'
Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
Käsitlused: < kasks elefant, elephant 'Elefant' Liin 1964: 63; < sks Elefant EEW 1982: 183; < kasks elefant Raun 1982: 7; < asks elefant ~ sks Elefant EES 2012: 60; EKS 2019
Muud keeled: rts elefant [u 1430] 'elevant' RES 2004: 225; lt elefants [Glück 1689/1694 Elewanta] 'Elefant' < kasks elefant Sehwers 1918: 87, 147
Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] 'Elefant' < vrts elefant SSA 1: 102; lv elefan̄t̀ 'elefant' Kettunen 1938: 45; lv elefant 'elevant / zilonis' LELS 2012: 58; vdj elewants 'elevant / слон' (Kreevini) VKS: 200

haak, haagi 'konks (kinnise, suluse osana); haagis' < kasks hāke 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 temma hahkit, temma lawwat; Gutslaff 1648-1656 Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; Göseken 1660: 225 haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; Helle 1732: 306 [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; Hupel 1780: 149 haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; Lunin 1853: 21 haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aak´ M T; haak´ V; `aaki R EMS I: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk : hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak; Tuksam 1939: 444 Haken 'konks, haak'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
Käsitlused: < kasks hake Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' EES 2012: 64; EKS 2019
Muud keeled: rts hake [14. saj] 'haak, kremoon, konks' RES 2004: 357; lt ãķis [1638 Ahki] 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1918: 61, 82, 141; ME: I: 237; āķis 'Haken' < kasks hāke Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] 'väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken' < nrts hake SSA 1: 130; lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k 'öse am haken' < kasks hake Kettunen 1938: 267; lv ǭik 'haak / āķis, krampis' LELS 2012: 216; vdj gaakki 'haak (pelitoes) / гак (железный крюк на судне)' VKS: 228; vdj haakki 'haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht / крюк, крючок; острога; дуга веретена' VKS: 242; is haaɢiᴅ pl. '(voki) lüht' Laanest 1997: 28
Vt haakima

haakima, haagin 'haagiga kinnitama; haaki panema' < asks hâken 'id.', ee haak

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `aakima VNg Khk Hää EMS I: 48
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hākima : hāgin 'haken, einhaken'; ÕS 1980: 144 haakima; Tuksam 1939: 444 haken '(kinni, külge, otsa) haakima'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hâken 'mittels eines Hakens greifen, einhaken, festhaken'
Käsitlused: < ee haak ~ kasks hâken, vrd sks haken EEW 1982: 238; < sks, asks haken EES 2012: 64
Muud keeled: rts haka [1400-1425] 'haakima; haakuma' RES 2004: 357; lt āķêt 'haken' < kasks hāken Sehwers 1953: 5; lt āķēt 'haken, häkeln' < kasks hâken 'einhaken, festhaken' Jordan 1995: 53
Sugulaskeeled: sm haata 'sulkea haalla' NS I 1978: 316; lv ǭik je'ddõ pānda 'haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 216; vdj haakkia 'kala püüda (västraga, õngega) / ловить рыбу (острогой, крючком)' VKS: 242
Vt haak

haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < asks hāgel 'id.', sks Hagel 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 529 aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r. d. 'Schroot'; Hupel 1818: 536 Schrot (zur Flinte) 'hawlid r. d.; aaglid, haaglid r.'; Lunin 1853: 5, 25 aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
Murded: `aavel R eP(`oavel, `uavel, `voavel); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä EMS I: 72
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel : pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1869: 70 hāwel : pl. hāwlid '= hāgel'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; im frühnhd. hat Hagel (wie kasks hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot EEW 1982: 246; < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' Raun 1982: 9; EES 2012: 65; EKS 2019; < ? kasks hagel SSA 1: 147
Muud keeled: rts hagel [1400-1425] 'haavel' RES 2004: 357; lt ãģele 'Schrot, Schießhagel' < asks hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' Sehwers 1953: 5
Sugulaskeeled: sm hauli [1745] 'Schrotkugel' < vrts haghl 'rae, hauli' [= kasks hagel, küsks hagal] SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177

iiling, iilingu 'tuulepuhang, sajuhoog' < asks īlinge 'id.', vrd erts īling 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 47 Iling 'ein eiliger Sturm der bald nachläst (Reval)'; Helle 1732: 99 iling 'ein eyliger Sturm der bald nachläßt'; Hupel 1780: 161 iling H. 'ein plötzlicher kurz währender Sturm'
Murded: iiling, -i 'iil; puhang' Rid Kse; iiling, -u Tõs Hää; iiling(as), -a Sa Rei EMS I: 896; iling, -i 'iil; hoog' Hi Rid Kse; iling, -e Ris; iling, -u Phl L; illing(as), -a Sa EMS I: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 145 hīl, -i, -e 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a '= hīl´'; Wiedemann 1893: 132, 133 hīl, -i, -e (hīling, hiling, hilingas) 'plötzlicher Sturm'; hīliṅg, -i, -a 'hīl´'; ÕS 1980: 181 iiling 'iil, puhang'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben ilinge 'Eile, Ungestüm'; MND HW II: 1 îlinge 'Eile; plötzlich auftretender Wirbelwind, Sturm, Gewitterbö'
Käsitlused: < erts īliŋg 'tuulehoog' Ariste 1933a: 18; < kasks īlinge 'tuulenpyörre, myrsky' SSA 1: 222; < asks īlinge 'rutt, kiirustamine; tormakus' EES 2012: 90
Muud keeled: rts il [1430-1450] 'iil, puhang' RES 2004: 406; lt ĩliņš 'ein scharfer Wind, der Windstoß, die Windsbraut' < kasks īlinge 'Ungestüm, Sturm' Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm iili, iilinki [1670] 'puuska, vihuri, sadekuuro; halu, himo, kiihko, päähänpisto / Bö, Schauer; Lust, Eifer, Laune, Einfall' < nrts il, vrts īl 'puuska, tuulispää'; krj iilistyö 'suutua' < sm; lv īl´ing 'tuulenpuuska, -pyörre' < kasks īlinge SSA 1: 222; lv īl´iŋɢ 'starker sturm, windstoss, wirbelwind' < kasks ilinge Kettunen 1938: 80; lv īļing 'keeristorm / viesulis, viesuvētra' LELS 2012: 74

iisop, iisopi 'ilu-, ravim- ja vürtsitaim (Hyssoppus officinalis)' < kasks îsôp(e) 'id.', vrd sks Ysop 'id.' [Piiblilugudest tutvuti sõnaga, 18. sajandil ka taime endaga.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 99 wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn; Gutslaff 1648-1656 ütz puhhas mehs peab Isoppit wötma; Göseken 1660: 230 mühhiken Isopi 'Bündlein Jsopen'; Piibel 1739 wötke üks Isopi kimpoke; Hupel 1766: 139 Wötta Isopid ja Melissit; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti .. istutada.
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 146 *īsop : īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; ÕS 1980: 180 iisop 'ilutaim, Hyssopus'; Tuksam 1939: 1138 Ysop 'iisop (taim)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben isop 'Isop'; MND HW II: 1 îsôp(e), isepe 'Ysop'
Käsitlused: < kasks isop 'Ysop' Ariste 1963: 90; Liin 1964: 62
Muud keeled: rts isop [1420-1450] 'bot iisop' RES 2004: 431
Sugulaskeeled: sm iisoppi [Agr] 'koristekasvi Ysop' < nrts isop [‹ kasks isop] SSA 1: 222

ingver, ingveri '(lähis)troopikataim; selle taime juurikas (Zingiber officinale)' < asks ingever 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90, 248 ingever 'Jngeber'; Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; Vestring 1720-1730: 48 Ingwer, -ri 'Ingfer'; Hupel 1766: 135 Wötta leiba koor .. ripputa Inkwrid selle peäle; Hupel 1780: 147, 162 engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r. d. 'Ingfer'; Lithander 1781: 537 segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri; Hupel 1818: 55 ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; Lunin 1853: 19, 37 engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
Murded: `ingver sporeP; `engve(e)re, `ängvere Krk; `eńg|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv EMS I: 1022
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)'; Tuksam 1939: 523 Ingwer 'ingver (taim; maitseaine)'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, genwer, ginge- 'Ingwer'
Käsitlused: < kasks ingever Liin 1964: 55; Raun 1982: 18; < bsks Ingwer ~ kasks ingever EEW 1982: 511; < asks ingever 'ingver' EES 2012: 92; EKS 2019
Muud keeled: rts ingefära [14. saj] 'bot ingver' RES 2004: 414; lt eñgveris [1638 Engweres] 'Ingwer' < kasks engewer Sehwers 1918: 87, 147; Sehwers 1953: 33; lt iņģveres 'Ingwer' < kasks ingever Sehwers 1953: 42
Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] 'Ingwer' < vrts ingefära, ingifera [‹ kasks ingever] SKES: 107; SSA 1: 227; lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r 'ingwer' Kettunen 1938: 46

juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude 'id.', sks Jude 'id.' [Piiblist tuntuks saanud rahvas, kellega Eestis alles 19. sajandil kokku puututi.]

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 314 Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603); Rossihnius 1632: 119 Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; Stahl HHb II 1637: 28 nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; Gutslaff 1648: 220 Judalinne 'Jude'; Göseken 1660: 90 Judalinne 'Jude'; VT 1686 Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; Vestring 1720-1730: 53 Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; Helle 1732: 101, 102 judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; Piibel 1739 Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; Hupel 1780: 164 judalinne r. d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; Lunin 1853: 39, 40 Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'; Jakobson 1867: 86 Juut see juhtus tema juure, Nääb seal kullast leheked
Murded: juut (-t´) 'rahvus' eP eL; `juudi R EMS II: 235-236; `juutlane 'juut' Kod EMS II: 237
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´ : jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut; Tuksam 1939: 535 Jude 'juut'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude EEW 1982: 580; < sks Jude Raun 1982: 22; < asks jude 'juut' SSA 1: 253; EES 2012: 102
Muud keeled: rts jude [14. saj] 'juut' RES 2004: 437; lt jūds (im Altertum) 'Jude' VLV 1944: 291
Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude Häkkinen 2004: 296; sm juutalainen [Agr Judalainen] 'Jude, jüdisch' < nrts jude 'juutalainen' [‹ kasks jude]; is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee SSA 1: 253; vdj juudalain '1. juut / еврей; 2. juudalane / иудей' VKS: 326; vdj juutti 'juut / еврей' VKS: 328

jünger, jüngri 'õpilane; (andunud) järgija' < kasks jünger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 121 wött temma se Leiba, ninck andis ommile Iüngrill; Stahl HHb I 1632: 39 nedt Jüngrit keelsit neit erra; Gutslaff 1647-1657: 234 Jüngride Kah; Göseken 1660: 90 Jünger/ i 'Jünger'; Göseken 1660: 250 Jünger 'Junger Schüler'; Vestring 1720-1730: 54 Jünger, -ri 'Ein Jünger, Nachfolger'; Helle 1732: 101 jünger 'der Jünger, Nachfolger'; Hupel 1780: 164 jünger, -gri bl. r. d. 'der Jünger'; Hupel 1818: 58 jünger, -gri bl. r. d.; jüngri d. 'Jünger'; Lunin 1853: 39 jünger, -gri r. d. 'ученикъ, Апостолъ'
Murded: `jünger 'õpilane; pooldaja' Hi L K I; `jõnger Pöi Muh; `jönger Sa Lä I; `jungri VId EMS II: 370
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jüṅṅer : jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; SÕS 1951: 222 jünger 'kirikl'; ÕS 1980: 214 jünger; Tuksam 1939: 536 Jünger 'õpilane, jünger'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jünger(e) (juncgher), jonger 'der jünger ist, Jüngerer; Schüler, Anhänger'
Käsitlused: < asks Jünger Ariste 1963: 90; < kasks jünger Liin 1964: 40; Raun 1982: 24; < sks Jünger EEW 1982: 610; < asks jünger 'õpilane, noormees' EES 2012: 106
Muud keeled: rts lärjunge [1454] 'õpilane; jünger, järgija' RES 2004: 581

kaamel, kaameli 'kõrbealade kandeloom (Camelus)' < kasks kamêl 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 122 Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; Stahl LS II 1649: 632 eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; Gutslaff 1647-1657: 92 kümme Kamelit; Göseken 1660: 152 Kameel 'Cameel'; VT kk 1690: 194 kui on Kamel, Jännes, nink Kaninikenne; Vestring 1720-1730: 65 Kammel 'ein Kameel'; Hupel 1780: 171 kameel (kamel) r. d. 'Kameel'; Lunin 1853: 47 kameel, -i r. d. 'верблюдъ'; Jakobson 1867: 173 mõni voor mittu sada kaamelit suur on; seesugune voor nimetakse üks karawaan
Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg EMS II: 403
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl : kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel; Tuksam 1939: 541 Kamel 'kaamel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel'
Käsitlused: < asks Kameel Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63; < kasks kamêl EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294; < asks kamēl EES 2012: 108; < sks Kamel 'kaamel' EKS 2019
Muud keeled: rts kamel [u 1420] 'kaamel' RES 2004: 447; lt kamiẽlis [Glück: 1689/1694 Kameelus] 'Kamel' < sks Sehwers 1918: 3, 88, 149; lt kamielis 'kaamel' ELS 2015: 232
Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] 'Kamel' < vrts kame(e)l [‹ kasks kamel] SSA 1: 294; lv kamèl´ 'kamel' Kettunen 1938: 104; lv kamēl 'kaamel / kamielis' LELS 2012: 102

kaarik, kaariku 'kaherattaline vanker' < asks kāre 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 173 karik r. d. 'der Karn'
Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R EMS II: 418
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik : kāriku 'Karren'; kārikas : kārika '= kārik'; EÕS 1925: 153 kaarik 'kaherattaline vanker'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker'; Tuksam 1939: 547 Karre 'käru; kaarik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre'
Käsitlused: < kasks kare EEW 1982: 625; < vrd kasks kare Raun 1982: 25; < asks kare 'kaarik' EES 2012: 109; EKS 2019
Muud keeled: rts kärra [14. saj] 'kaarik; käru, vanker' RES 2004: 528; lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] 'Karrete' < asks karrẽt Sehwers 1918: 88, 149; lt karīte 'die Kutsche, Kalesche' ME: II: 162
Sugulaskeeled: lvS karrus 'Kutsche' SLW 2009: 79; lv kaŕìt´ 'kutsche, karrete' Kettunen 1938: 107

kabel, kabeli 'abikirik; talitushoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 tahha teije Cappellit errakaotada; Göseken 1660: 252 Kabbel 'Kappel/Kirch'; Vestring 1720-1730: 56 Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; Hupel 1780: 166 kabel, -i r. d. 'Kapelle, Feldkirche'; Lunin 1853: 41 kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
Murded: kabel : kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel : kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel : kabeli T EMS II: 438
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel : kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel : kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; ÕS 1980: 218 kabel; Tuksam 1939: 545 Kapelle 'kabel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte'
Käsitlused: < kasks kapelhûs, asks cappele(n) Liin 1964: 42; < kasks kapel(le) EEW 1982: 632; < kasks kapel-hûs 'ehitus' Raun 1982: 25; < asks kapelle EES 2012: 110; EKS 2019
Muud keeled: rts kapell [14. saj] 'kabel; kapell (väike palveruum kirikus)' RES 2004: 451; lt kapele, kabele 'Kapelle' Sehwers 1953: 47; lt kapela; kapliča 'kabel; kalmistukabel' ELS 2015: 235
Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] 'pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle' < vrts kapel, cappell [‹ kasks kapelle] SSA 1: 307

kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 122 Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; Rossihnius 1632: 130 temma om se kambre sissen; Stahl 1637: 63 kamber : kambrist 'Gemach'; Gutslaff 1647-1657: 188 temma .. letz Kambrihe; Göseken 1660: 90 Kamber 'Kammer'; Göseken 1660: 207 kammer 'gemach conclave'; Helle 1732: 106 kamber 'die Kammer'; Hupel 1780: 171 kamber, -bri r. d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; Hupel 1818: 69 kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; Lunin 1853: 47 kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
Murded: `kamber '(rehielamu) eluruum; ait' R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõŕ V; `kambrõ V EMS II: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber : kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer : kambri, kambre '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber; Tuksam 1939: 542 Kammer 'tuba, kamber'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
Käsitlused: < asks kamer, kamber Ariste 1963: 91; < kasks kamer, asks cammer Liin 1964: 52, 61; < kasks kamer EEW 1982: 679; SSA 1: 294; < bsks Kammer Raun 1982: 29; < asks kamer 'kamber (raha, dokumentide hoidmiseks); kohturuum; vangla; magamistuba' EES 2012; EKS 2019: 125
Muud keeled: rts kammare [14. saj] 'kamber, tuba; koda' RES 2004: 448; lt kam̃baris [1587 Kammer] 'Kammer' < kasks kamer Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45; kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris 'Kammer; das Zimmer, die Stube' < kasks kammer (neben kāmer) Jordan 1995: 65
Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] 'vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer' < vrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄maŕ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm SSA 1: 294; SKES: 153; lvS kamer, kamär, kämär 'Kammer' SLW 2009: 77; lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r 'kammer' < kasks kamer Kettunen 1938: 149; lv kǭmaŗ 'kamber / kambaris' LELS 2012: 132; vdj kammari, kammõri 'kamber, tuba / комната, горница' VKS: 376; is kammari 'kamber' Laanest 1997: 60

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < asks kanêl, kannêl 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Virginius 1687-1690 kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra; Helle 1732: 107 kanel 'der Zimmet, Caneel'; Hupel 1780: 172 kaneel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lithander 1781: 530 üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit; Hupel 1818: 70 kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Masing 1822a: 323 Kannel 'Zimmt'; Lunin 1853: 48 kanel, -i r. d. 'корица'
Murded: kanee·l (-l´) 'maitseaine' eP(-ie-); kani̬i̬l´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg EMS II: 653
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl : kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena'; Tuksam 1939: 543 Kaneel 'kaneel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
Käsitlused: < kasks kannêl Liin 1964: 55; < kasks kan(n)êl Raun 1982: 30; < rts kanel, kasks kannēl SSA 1: 298; < asks kannēl 'kaneel' EKS 2019
Muud keeled: rts kanel [14. saj] 'kok kaneel' RES 2004: 449; lt kanēlis 'Kaneel' Sehwers 1953: 46
Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] 'mauste / Zimt' < vrts caneel 'cinnamomum' [‹ kasks kannel)] SSA 1: 298; lv kanēļ 'kaneel / kanēlis' LELS 2012: 104

kang, kangi '(kitsas) käik' < asks gank 'id.', sks Gang 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 200 kangi 'Gang (im Hause)'; Helle 1732: 103 käik 'der Gang'; Helle 1732: 308 sai kang 'der Gang bey der heil. Geist-Kirche'
Murded: kang 'kangialune, võlvitud käik' R eP Krk EMS II: 656
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kaṅg : kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; ÕS 1980: 232 kang 'võlvitud läbikäigukoht'; Tuksam 1939: 353 Gang 'koridor, käik; kuluaar; läbikäik, kangialune'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ganc 'Gang als Weg; Durchgang, Gasse, schmaler Gang zwischen zwei Mauern'
Käsitlused: < kasks gank Liin 1964: 52; Raun 1982: 30; < sks Gang EEW 1982: 689; < asks gank 'käimine; rongkäik; käik, tee' ~ sks Gang 'teekond; koridor, käik; kangialune; kulg' EES 2012: 127
Muud keeled: rts gång [1423] 'tee, rada; käik, tunnel, koridor' RES 2004: 351; lt gaņģis [1782] 'Gang, Weg' Sehwers 1953: 35; gaņģis 'Gang, Weg; Mühlengang; Gang der Weber beim Aufscheren' < kasks ganc 'Gang, Weg; Mühlengang' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm konki, kongi [1786] 'käytävä, kulkutie, väylä; yhden hevosen kengittämiseen kuluvat tarpeet (mittayksikkönä) / Gang, Torweg; Material zum Hufbeschlag eines Pferdes' < nrts gång 'käynti, käytävä; kerta' SSA 1: 396

kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna 'id.', kasks kanne 'id.' [i-tüveline variant pärineb alamsaksa ja u-tüveline rootsi keelest.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 76 Kan : kannu∫t 'Kan'; Gutslaff 1648: 221 Kanne 'Kanne'; Gutslaff 1647-1657: 238 Kanni sissest johta; Göseken 1660: 90 Kann/ u 'Kandel'; Göseken 1660: 266 Suhr kanno 'krause culullus'; Vestring 1720-1730: 65 Kañ, -no 'Eine Kanne'; Helle 1732: 107, 322 kan 'die Kanne'; Hupel 1766: 111 teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; Hupel 1780: 172 kan, -no r.; -ni d. 'die Kanne'; Lithander 1781: 524 Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja sisse; Hupel 1818: 69 kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; Lunin 1853: 48 kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
Murded: kann : kannu 'nõu, anum' S L K Iis Kod M; kann : `kannu R; kańn : kańni Kod Pal KodT V; kańn : kanni Trm Hel T EMS II: 676
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann : kannu; kańń : kańńi 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann; Tuksam 1939: 543 Kanne 'kann'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
Käsitlused: < kasks kanne Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300; < kasks pl. kannen ~ germ Ariste 1963: 91; < asks Kanne Liin 1964: 56; < rts kanna, kasks EEW 1982: 691; < erts kann Raun 1982: 30; < rts kanna, asks kanne [i-tüveline variant] EES 2012: 128; < germ, vrd vrts, rts kanna 'kann' EKS 2019
Muud keeled: rts kanna [14. saj] 'kann; kolb' RES 2004: 449; lt kañna [1638 Kanna] 'Kanne' < kasks kanne Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46; kanna 'die Kanne' ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kannu [Agr] 'puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne' < vrts kanna SKES: 156; SSA 1: 300; lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm SSA 1: 300; lv kō̬na 'kanne; honigzelle' < germ Kettunen 1938: 149; lv kǭna 'kann / kanna' LELS 2012: 132; vdj kannu 'kann / кувшин, кружка' VKS: 383; is kannu 'hapupiima nõu' Laanest 1997: 61

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
Muud keeled: rts karsk [14. saj] 'südi, julge, uljas' RES 2004: 454
Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < vrts karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

kee, kee '(kaela)kett; katkematu rida' < kasks kede, kedene 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 134 raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); Stahl LS II 1649: 635 needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; Gutslaff 1648: 221 Kädi; Ahila 'Kette'; Göseken 1660: 90 Kehd, -i 'Kette'; Helle 1732: 110 keed 'die Kette'; Piibel 1739 Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; Hupel 1780: 176, 177 keed r d. 'die Kette'; keet r. d. 'die Kette'; Hupel 1818: 77 keed : kee r. d. 'Kette'; Lunin 1853: 54 keed : kee r. d. 'цѣпочка'
Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; ki̬i̬ I EMS II: 892-893; ki̬i̬d : keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiede^ʔ Lei EMS II: 894
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´ : kēe 'Kette'; kēt´ : kēdi (pt, d) '= kēd´'; ÕS 1980: 251 kee 'teat kaelaehe'; Tuksam 1939: 557 Kette 'kett; ahel; vanik'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
Käsitlused: < kasks kede 'Kette' Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Raag 1987: 324; < kasks kedene, kede Liin 1964: 57; < asks kede, kedene 'kett' EES 2012: 140; EKS 2019
Muud keeled: rts kedja [1457] 'kett, ahel; rida' RES 2004: 459; lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] 'Kette' < kasks kēde 'Kette' Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131; ķēde, ķērde, šķēde 'die Kette' < kasks kede ME: II: 373
Sugulaskeeled: sm ketju [1786] 'Kette' < nrts kedja [‹ kasks kede, kedene]; is ked´jut < sm SSA 1: 351; sm kääty [1621] 'kaulaketju / Halskette' < vrts kedia [‹ kasks kede] SSA 1: 484; lvS k´ǟd, -ed 'Kette' SLW 2009: 102; lv skēᴅ´ 'kette; fessel' < kasks kede Kettunen 1938: 372; lv skēḑ, skēḑõz 'kett / ķēde' LELS 2012: 295

keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 135 Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; Rossihnius 1632: 140 Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; Stahl 1637: 77 Kei∫er : kei∫ri∫t 'Keiser'; Gutslaff 1648: 221 Keiser 'Keiser'; Gutslaff 1647-1657: 269 selle kaiserille; selle kaisarille; Göseken 1660: 90 Keijser, -i 'Käyser'; Piibel 1739 Paulus otsib kohhut Keisri jurest; Hupel 1780: 177 keiser, -sri r. d. 'der Keiser'; Hupel 1818: 78 keiser : keisri r. d. 'Keiser'; keisri : keisri d. 'Keiser'; Lunin 1853: 55 keiser : keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
Murded: `keiser : `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser : `keisre Pä VlPõ M EMS II: 961; `keisri T V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer : keiźri; keiźri : keiźri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser; Tuksam 1939: 539 Kaiser 'keiser'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser Raag 1987: 338; < asks keiser 'keiser' EES 2012: 142; EKS 2019
Muud keeled: rts kejsare [14. saj] 'keiser' RES 2004: 459; lt ķeĩzers, ķeizars [1586 tam Key∫eram] 'Kaiser' < kasks keiser Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63; ķeizars 'der Kaiser' ME: II: 360
Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] 'Kaiser' < vrts keysar(e) [‹ kasks keiser]; krj keisari < sm SKES: 178; SSA 1: 338; lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar 'Kaiser' SLW 2009: 96; lv kēzar 'kaiser' Kettunen 1938: 118; kēzar 'keiser / ķeizars' LELS 2012: 115

kiil, kiilu 'talb; riidesiil' < asks kîl 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 83 kiil, -o r. d. 'Keil'; Lunin 1853: 58 kiil, -o r. d. 'клинъ; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
Murded: kiil : kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil : kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil : `kiili R EMS III: 80
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo; kīl´ : kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(näit puulõhkumiseks)'; Tuksam 1939: 554 Keil 'kiil, talb'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
Käsitlused: < kasks kīl 'talb' Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357; < asks kīl 'kiil, talb' EES 2012: 151
Muud keeled: rts kil [1499] 'kiil, talb' RES 2004: 460; lt *ķĩlis [1638 Kielies] 'Keil' < kasks kīl Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67; ķīlis 'Keil' < kasks kîl Jordan 1995: 72; ķīlēt 'keilen, einen Keil eintreiben' < kasks kîlen Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kiila [1865] 'vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel'; lvS kihls (1829) 'Keil' < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl, vrts kil SSA 1: 357; is kīla; krj kiila < sm SSA 1: 357; lv kīl´ 'pflock, keil' (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ 'keil eintreiben' < kasks kilen Kettunen 1938: 132, 133; lv kīl´ < kasks kīl SSA 1: 357; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj kiili 'kiil (töövahend) / клин' VKS: 430

kiil, kiilu 'laevakiil; tala paadi põhjas' < asks kil 'veesõiduki kiil', sks Kiel 'laeva emapuu, kiil'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: kiil : kiilu 'emapuu, laeva pikitugi' S L Ris Trm Ran; kiil : kiili Pöi Rei Rid Tor; kiil : `kiili R EMS III: 81; keel : keele 'laevakiil' Jäm Khk Khn EMS II: 906
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl : kīlu, kīlo (d); kīl : kīli 'Kiel, Schiffskiel'; Wiedemann 1869: 298 kēl´ : kēle (O) 'Kiel'; EÕS 1925: 210 kiil : kiilu; ÕS 1980: 261 kiil '(laeval)'; Tuksam 1939: 558 Kiel '(von Schiffen) kiil, andur; emapuu'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kil (kiel), kēl 'Grundbalken, Kiel des Schiffes'; kîl 'Schiff'
Käsitlused: < sks Kiel GMust 1948: 78; < kasks EEW 1982: 807; < kasks kil Raun 1982: 38; < asks kil, kel ~ sks Kiel EES 2012: 151
Muud keeled: rts köl [1430-1450] 'mer kiil' RES 2004: 528; lt † ķiẽlis 'Kiel eines Bootes' < kasks kēl Sehwers 1918: 23, 149; lt ķielis 'Kiel eines Bootes' < asks kēl 'Kiel' Sehwers 1953: 65; lt ķielis 'der Kiel' < kasks kel ME: II: 390; lt ķīlis 'kiil' ELS 2015: 285
Sugulaskeeled: sm kila, kili 'aluksen köli / Kiel' < vn киль 'köli' [hol. t. sks kiel]; is kili; krj kili 'emäpuu, köli' < vn киль 'köli' SSA 1: 361; lv kīl´, kēl´ 'boots-, schiffskiel' < kasks kēl, kil, kiel Kettunen 1938: 132; lv kīļ 'kiil / ķīlis' LELS 2012: 121; vdj gili '(laeva, paadi) kiil, andur / киль' VKS: 231

killing, killingi 'endisaegne hõbemünt' < kasks schillink 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 238 Eis Katz warblaise ostatas ütte musta Killinge ehs; Göseken 1660: 321 killing 'Pfenning'
Murded: kil´ling : kil´lingi 'metallraha' VJg KJn; kil´ling : kil´lingu Khn EMS III: 136
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kil´l´ing : kil´l´ingi 'Schilling'; ÕS 1980: 264 killing 'aj (hõbemünt)'; Tuksam 1939: 847 Schilling 'šilling; aj killing'
Saksa leksikonid: MND HW III schilli(n)c, schildinc, schellinc 'Münze von wechselndem Wert, im allge. zu 12 Pfennig gerechnet'
Käsitlused: < kasks schillink, schildink Liin 1964: 48; < kasks skillig EEW 1982: 826; < kasks schillink 'hõbemünt' Raun 1982: 39; < kasks schilli(n)c SSA 1: 363; < asks schillink, schildink 'münt' EES 2012: 155; < asks schilling 'killing' EKS 2019
Muud keeled: rts skilling [14. saj] 'aj killing (rahaühik)' RES 2004: 928; lt † šķiliņ̃š [1638 Skillings] 'Schilling' < kasks schillink Sehwers 1918: 56, 98, 162; šķiliņš, šķiliņģis 'Schilling' < kasks schilling Sehwers 1953: 132; šķiliņš, šķilings, šķilina 'der Schilling' < kasks ME: IV: 39
Sugulaskeeled: sm killinki [1733 skillinki] 'Ruotsin vallan ajan rahayksikkö; kolikko / Schilling; Münze' < vurts skilling 'kolikko, rahayksikkö'; lv kilīŋg 'killinki' < kasks schilli(n)c SSA 1: 363; lv kilìŋɢ, ški`llin´, škiliŋ 'schilling' Kettunen 1938: 126, 396

kinkima, kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 139 mea tæma meile schencknut on; Rossihnius 1632: 145 awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; Stahl 1637: 106 kenckima : kenckin : kencksin : kenckinut '∫chencken'; Gutslaff 1648: 234 kinckma /e 'schencken'; Göseken 1660: 95, 113 kinckima 'Schencken'; kinckima 'Bescheren (verehren)'; Helle 1732: 113 kinkima 'schenken'; Piibel 1739 Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; Hupel 1780: 181 kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; Hupel 1818: 84 kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; Lunin 1853: 59 kinkima r. d. 'даровать, дарить'
Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kińkmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls EMS III: 165
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima : kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima; Tuksam 1939: 842 schenken 'kinkima, annetama'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; < asks schenken 'kinkima, andma' EES 2012: 158; EKS 2019
Muud keeled: rts skänka [1430-1450] 'kinkima, kingitust tegema' RES 2004: 948; lt šķiñķuõt 'schenken' < kasks schenken Sehwers 1918: 162; šķiņ̃ķuôt 'schenken (geben)' < asks schinken Sehwers 1953: 133
Sugulaskeeled: lvS sk´ińk, -ub 'schenken' SLW 2009: 176; lv škiŋ̄k̆kə̑ 'schenken' < kasks schenken Kettunen 1938: 396; lv škinkõ 'kinkida / dāvināt' LELS 2012: 312
Vt kink

klaas, klaasi 'habras läbipaistev materjal; klaasnõu' < kasks glas 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 38 lebbÿ v̈hhe Glase Ackna; Rossihnius 1632: 149 tey temma ütte klasi Salwi kahn; Stahl 1637: 65 klahs : klahsist 'Glas'; klahsacken : klahsacknast 'Glasfen∫ter'; Stahl HHb II 1637: 12 Kudt ∫e pehwlick pai∫tap lebbi öhe kla∫i; Gutslaff 1648: 216 Klâsick 'Glaß'; Göseken 1660: 215, 186 Laasi 'Glas'; laas ackn 'Fenster'; Vestring 1720-1730: 83, 103 Klaas, -si 'Das Glas'; Laas, -si 'Das Glaß'; Helle 1732: 115, 322 klaas 'das Glaß'; Hupel 1780: 183, 197 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i (klaas) r. d. 'das Glas'; Arvelius 1782: 99 selle klaasi läbbi; Hupel 1818: 88, 110, 111 klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i r. d. 'Glas'; laes, lasi Ob. 'das Glas'; Lunin 1853: 62, 80 klaas, -i r. d. 'стекло, стаканъ, рюмка'; laas, -i r. d. 'стекло'
Murded: klaas (-ś-) Hi L K(-oa-, -ua-); klaas (-ś-) I T V; `klaasi R; laas (-ś-) Sa L VlPõ M San Urv Har EMS III: 306-307
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 343, 521 klāź : klāzi 'Glas'; lāź : lāzi '= klāź'; ÕS 1980: 272 klaas; Tuksam 1939: 412 Glas 'klaas'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben glas 'Glas'; MND HW II: 1 glas, Pl. glāse, glēse 'Glas; Glas zu Fenstern; Glasgefäß; Uringlas des Arztes; Sanduhr, Stundenglas'
Käsitlused: < kasks glas 'klaas' Ariste 1963: 92-93; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 42; SSA 2: 49; < vrd sks Glas EEW 1982: 861; < asks glas 'klaas (materjal); klaasnõu; liivakell' EES 2012: 164; EKS 2019
Muud keeled: rts glas [1400-1425] 'klaas' RES 2004: 328; lt glãze [1638 Ghla∫e] 'Glas' < kasks glas, pl. glāse Sehwers 1918: 60, 87, 148; Sehwers 1953: 36; glāze, glāza, glāzs 'Glas; Trinkglas' < kasks glas Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm lasi [Agr clasi] 'Glas; Fenster' < vrts glas 'lasi' [‹ kasks glas]; is klasi; krj (k)lasi; vdj klasi < sm SSA 2: 49; sm lasi 'Glas; Fenster' < asks glas ~ rts glas Bentlin 2008: 135; lvS glās ~ glāos ~ gla°s ~ glāś 'Glas' SLW 2009: 57; lv glǭz 'glas' < kasks glas Kettunen 1938: 59; glǭz 'klaas (materjal); stikls'; lv tējglǭz 'teeklaas / tējas glāze' LELS 2012: 63; vdj klazi 'klaas / стекло' VKS: 437; is lazi 'klaas' Laanest 1997: 97

klii, klii, pl. kliid 'teravilja seemnekestad; loomasööt' < kasks klîe, klige 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lijh 'Kleye'; Forselius 1694 kli; Hupel 1766: 146 woite ka sojad kli-jahhud tühti panna; Hupel 1780: 183 kli jahho r. d. 'Kley'; Arvelius 1790: 176 rukki jahhud ja kliid; Hupel 1818: 88 kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; Lunin 1853: 62 kli r. d. 'отруби'
Murded: kliid (liid) 'teravilja seemnekestad' R eP TLä; `liide M Rõn San; `liie^ʔ (`liide^ʔ) Hel V
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī : pl. līd, līed '= klī'; klī : pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril mitm kliid; Tuksam 1939: 565 Kleie 'klii[d pl.]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie EEW 1982: 866; < kasks klie Raun 1982: 43; < kasks klie, klige Liin 1964: 55; < asks klie, klige 'klii' EES 2012: 165; EKS 2019
Muud keeled: rts kli [1480-1500] 'kliid, sõklad' RES 2004: 465; lt klijas, klĩjas [1638 Klijas] 'Kleie' < kasks klīge, klīe Sehwers 1918: 89, 150; lt klijas, klījas 'Kleie' < kasks klīge 'Kleie' Sehwers 1953: 50; klijas, klījas 'die Kleie' < kasks klîge ME: II: 226
Sugulaskeeled: sm klii [1637 kliidit] 'vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl' < nrts klij, vrts kli [‹ kasks klīe] SSA 1: 379; lv klija 'kleie' < kasks klīge, klīe Kettunen 1938: 139; lv klijād 'kliid / klijas' LELS 2012: 127; is liiᴅu, liiᴅu jauho 'klii, kliijahu' Laanest 1997: 102

klipp, klipi 'kaljurahn, kari' < asks klippe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 lipp/ i 'Klippe'
Murded: klipp : klipi 'kaljusaar' Hi Rid Hää; lipp : lipi Mus Khn EMS III: 325
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klipp : klipi (D) 'Klippe, Schäre'; Tuksam 1939: 567 Klippe 'kaljurünk; geol kalju'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klippe 'Klippe, Felsklippe, Felsstück, nackter Felsen'; DWDS Klippe 'schroffer, steil hervortretender Felsen im oder am Meer; ein nd. Küstenwort'
Käsitlused: < asks klippe 'Klippe', vrd kasks clippe, hol klip GMust 1948: 9, 79; < asks klippe 'Klippe' Liin 1964: 61; < vrd asks klippe 'scopulus', sks Klippe Liin 1968: 50
Muud keeled: rts klippa [1400-1425] 'kalju' RES 2004: 466; lt klipe, klipjis 'Klippe' Sehwers 1953: 51
Sugulaskeeled: lv klip̄ 'klippe' Kettunen 1938: 140

kloppima, klopin 'taguma; kolkima' < kasks kloppen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 143 Kloppe wachwaste se Palwe Ham̃ere kz; Stahl HHb I 1632: 37 Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; Gutslaff 1648: 222 pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen)'; Hupel 1766: 57 se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda; Lithander 1781: 496 kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; Hupel 1818: 88 kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; Lunin 1853: 62 kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `kloṕma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `loṕme M EMS III: 335
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima : klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima : klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima; Tuksam 1939: 567 klopfen 'kloppima, taguma; kolkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
Käsitlused: < kasks kloppen Liin 1964: 54; Raun 1982: 43; < kasks kloppen ~ ee [onom] EEW 1982: 869-870; < asks kloppen 'taguma, toksima; peksma' EES 2012: 166; EKS 2019
Muud keeled: rts klappa [1400-1425] 'kloppima, taguma' RES 2004: 463; lt klapêt 'klopfen' < kasks kloppen Sehwers 1918: 29, 150; lt klapêt 'klopfen' < asks klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' Sehwers 1953: 49
Sugulaskeeled: sm klapata [1874] 'taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa / schlagen, tätscheln; klopfen' < nrts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' SSA 1: 379; lvS klopp, -ub 'klopfen' SLW 2009: 83; lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ 'rütteln, klopfen, poltern' < kasks kloppen Kettunen 1938: 59, 140; lv kloppõ 'kloppida / dauzīt, klapēt' LELS 2012: 127

kool, kooli 'õppe- ja kasvatusasutus' < kasks schole 'id.'

Esmamaining: Tartumaa 1582
Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Kolie Mikk; Müller 1600-1606: 149 Schoel : Schole : Scholi; Scholi ninck Kirckode sisse leckitama; Rossihnius 1632: 153 mönne sahte teye peßma teye kohli sissen; Stahl HHb II 1637: 18 kolit / kirckut ülle∫piddanut 'Schul / Kirch erhalten'; Gutslaff 1648: 236 Kôli 'Schule'; Göseken 1660: 94, 369 Kooli 'Schuel'; Kohli 'schule'; Helle 1732: 119 kool 'die Schule'; Helle 1732: 308 suur kool 'die Trivial-Schule'; Hupel 1766: 117 se ei lähhä ennam koli, waid arwab ennast walmis öppetud ollewad; Hupel 1780: 189 kool, -i r. d. 'Schule'; Lunin 1853: 69 kool, -i r. d. 'школа, училище'
Murded: kool : kooli 'õppeasutus' Hi L K(kuo-, kua-); koel : kooli Sa Muh Lä; ku̬u̬l : kooli VlPõ eL; `kuol(i) R EMS III: 593
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 392 kōl´ : kōli 'Schule'; ÕS 1980: 297 kool; Tuksam 1939: 871 Schule 'kool'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben schole 'Schule'; MND HW III schôle (schoule) 'Schule als klösterliche Einrichtung, Klosterschule; Universität, Hochschule'
Käsitlused: < kasks schole 'Schule' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 61; Ariste 1972: 92; EEW 1982: 940; Raun 1982: 47; < asks schole 'kool' EES 2012: 176; EKS 2019
Muud keeled: rts skola [14. saj] 'kool, koolihoone' RES 2004: 933; lt skuõla [1587 tho Skole] 'Schule' < kasks schōle 'Schule' Sehwers 1918: 55, 81, 158; Sehwers 1953: 108; skuola, škuola 'Schule, Wissen, Fertigkeit, Kunst' < kasks schôle 'Schule' Jordan 1995: 88
Sugulaskeeled: sm koulu [Agr scoulu] 'Schule' < vrts skole [= kasks schole] SSA 1: 414; lv skùo̯l 'Schule' < kasks schole Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 328; skùo̯lə̑ 'schulen' < sks Kettunen 1938: 373; lv skūol 'kool / skola'; lv skūolõ, skūoltõ 'koolitada / skolot' LELS 2012: 296; is koulu 'kool' Laanest 1997: 81

kool|meister, -meistri 'kooliõpetaja' < asks scholemêster, -mêⁱster 'id.' [Laenatud liitsõnana. Kumbki sõnaosis on laenatud ka eraldi.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 372 ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); Gutslaff 1648-1656 tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; Göseken 1660: 369, 152, 446 Koolmester 'schulmeister præceptor'; Koolmester 'Caplan'; Vestring 1720-1730: 91 Koolmeister 'Ein Schulmeister'; Hupel 1766: 117 koolmeistril on kül teggemist; Hupel 1780: 189 koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; Arvelius 1790: 45 Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; Hupel 1818: 97 koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; Lunin 1853: 69 koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL EMS III: 603, 775
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 393 kōl´-meistre-kōl´ 'Lehrerseminar'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister; Tuksam 1939: 872 Schulmeister 'koolmeister'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; MND HW III schôl(e)mêⁱster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
Käsitlused: < kasks schole-mester Ariste 1940; Liin 1964: 61; < sks Schulmeister EEW 1982: 940; < sks Schulmeister EKS 2019
Muud keeled: rts skolmästare [1402] 'van kooliõpetaja' RES 2004: 933; lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] 'Schulmeister' Sehwers 1918: 55, 95, 158; skuõlmeisteris 'Schulmeister' < asks schōlmeister Sehwers 1953: 108
Sugulaskeeled: sm koulumestari 'entisten alkeisopetusta antavien koulujen opettajista' NS II 1978: 521; lvS skuolmeister 'Schulmeister' SLW 2009: 176; lv skùo̯lmeì̯stə̑r 'schulmeister' Kettunen 1938: 373; lv skūolmēstar 'koolmeister / skolmeistars' LELS 2012: 296

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < asks koppe 'id.', vrd sm koppa 'id.'

Esmamaining: VT 1686
Vana kirjakeel: VT 1686 Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; Hupel 1780: 189 kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; Hupel 1818: 98 kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; Lunin 1853: 70 kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
Murded: kopp : kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp : kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL EMS III: 650
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp : kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware'; Köbler 2014 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß, Trinkschale, Pokal'
Käsitlused: < kasks koppe Viires 1960: 86; < kasks kop, koppe Liin 1964: 53; < lms, vrd sm koppa EEW 1982: 948; < ? kasks koppe, vrd sm koppa Raun 1982: 48; < lms, vrd sm koppa ~ asks kop 'karikas' EES 2012; < asks schope 'kopp, kapp' EKS 2019
Muud keeled: rts kopp [1465] 'tass' RES 2004: 494; lt kapa 'ein kleines Maß' < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm koppa [1786] 'kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo / Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse' < lms [deskr] SSA 1: 400; sm kuppi [1637] 'Tasse, Napf'; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < nrts kopp 'kuppi' [todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi'] SSA 1: 446; vdj kuppi 'tass, kruus; tops; kopsik, kopp / чашка, кружка; кубышка; ковш' VKS: 513

korsten, korstna 'torujas ehitis suitsu välja õhku juhtimiseks' < kasks schor-stên 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Kui ütte suhre korsteini sauw; Göseken 1660: 94 Korstein 'Schorstein'; Piibel 1739 kui hagganad, mis kangest tulest rehheallusest ärraaetakse, ja kui suits korsteinast; Hupel 1766: 126 teile peaks ollema ahjo jures üks pissoke korsteen, siis suits woiks wälja minna; Hupel 1780: 190 korsteen r.; korstna, korsna d. 'Schornstein'; Arvelius 1782: 43 piddi korstnad puhhastama; Hupel 1818: 99 korsten : korstna r. d. 'Schornstein'; korsteen, -i; korstein, -i r. 'Schornstein'; Lunin 1853: 71 korsten : korstna r. d. 'труба'
Murded: `korsten (korsten) : `korstna RId Var Vän KPõ TaPõ VlPõ; korsten : `kors(t)ne M; korstan : `korstna L Ha Kad TLä; korsan : `korssna Nõo Rõn; korsen : `korssne Trv Krk; `korssen : `korssna R I Trv Pst; korsnas : `korssna S L; `koŕssna T V EMS III: 717; kosten (kostan), `kostna 'korsten' Ha Jä; kosnas, `kos(t)na Sa L Ha EMS III: 749
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 korsten : korstna 'Schornstein'; korsen : korsna '= korsten'; korsna : korsna (d); korsnas : korsna '= korsten'; ÕS 1980: 304 korsten; Tuksam 1939: 866 Schornstein 'korsten'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schor-stên 'Schornstein, auch der Kamin, die Heerd-, Feuerstätte unter ihm'; MND HW III schorstêⁱn, schar-, schort-, schorn- 'die ganze Vorrichtung im Hause um Feuer zu machen und zu unterhalten; Feuer-, Herdestelle, Kamin; Schornstein'
Käsitlused: < kasks schorstên, asks schorstein(e) Liin 1964: 52; < kasks schorstên EEW 1982: 959; Raun 1982: 49; < asks schorstēn 'korsten' SSA 1: 406; EES 2012: 179; EKS 2019
Muud keeled: rts skorsten [1439] 'korsten' RES 2004: 934; lt skur̃stenis [1638 Skurr∫teenis] 'Schornstein' < kasks schorstēn Sehwers 1918: 29, 95, 158; skurstienis, skurstenis, skurstins 'Schornstein' < kasks schornstēn 'Schornstein' Sehwers 1953: 108; skur̃stenis, -tinis, -tins, -tîns, -tiens 'der Schornstein, der Kamin' < kasks schorstên ME: III: 906
Sugulaskeeled: sm korsteini, korsteeni [1678] 'savupiipu, takka, liesi / Schornstein; Kamin; Herd' < nrts skorsten 'tulisija' [‹ kasks scorenstein, schorstēn] SKES: 220; SSA 1: 406; lvS ∫koar∫ken [1846] 'Schornstein' SLW 2009: 176; lv kùo̯ŕš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑n, kùo̯rš̆šə̑ń; kùo̯ršniɢ, skùo̯rštiń 'schornstein' < kasks schorstên Kettunen 1938: 166, 373; Raag 1987: 328; lv kūoršnig, kūoršõn 'korsten / skurstenis' LELS 2012: 151

kortel, korteli 'endisaegne mõõtühik' < asks quôrtêr 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 312 karteer 'nössel sextarius'; Piibel 1739 peent jahho .. ja ühte korterit ölli; Hupel 1780: 190 korter, -i r. d. 'Quartier, ein Viertheil'; Lithander 1781: 496 leota neid hästi pool neljat korteri rösa pima sees; Lunin 1853: 71 korter, -i r. d. 'четверть, четвертая часть; четверикъ'; Jannau 1857: 32 rohho peäle walla rohket korteri jao kewa wet
Murded: `kortel : `kortli (-le) 'mahu- ja pikkusühik' R S L K M Ote; `kortel´ Hls Urv; kortel Mär Tor Hls; `kolter Sa Rid Mar; `korter Pöi Muh Mar Vig EMS III: 719
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 384 kortel : kortli (D); korten : kortena (d) '= korter'; korter : korteri, koŕtri 'Quartier (Wohnung und Mass), Viertel'; ÕS 1980: 304 kortel 'veerand toopi; veerand küünart'; Tuksam 1939: 781 Quartier (Flüssigkeitsmaß) 'kortel; neljandik'
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 quârtêr (quârtîr, quâtêr, quôrtêr) 'vierter Theil eines Ganzen, Viertel (bei Maßangaben)'
Käsitlused: < rts kvarter ~ asks kwartēl SKES: 221; SSA 1: 407; < kasks quartêr, quatêr; kartel, karteel Liin 1964: 48; < kasks quartêr ~ asks kwartêl ~ rts kvarter EEW 1982: 960; < kasks quartêr Raun 1982: 49; < asks quartēr 'veerand' EES 2012: 179
Muud keeled: rts kvarter [14. saj] 'aj kortel (pikkus- ja mahumõõt)' RES 2004: 519; lt *kuõrtẽlis [1638 Kohrtelis] 'Quartier, Viertel' < kasks quartēr Sehwers 1918: 43, 90, 151; ME: II: 348
Sugulaskeeled: sm kortteli, kortteri [1701] 'neljänneskyynärä, neljännestuoppi; tietty kaupunkialue / Viertel' < nrts kvarter [‹ kasks quartēr]; krj kortteli 'neljänneskyynärä, neljännes' < sm SSA 1: 407; sm kortteli 'Viertel (Längen- bzw. Hohlmaß)' < asks quârtêr ~ ee kortel Bentlin 2008: 222; lv kùo̯ŕt̆tiĺ 'quart' < kasks quartēr Kettunen 1938: 166; lv kūortiļ 'kortel, veerand toopi / kortelis, ceturtaļstops' LELS 2012: 152
Vrd korter

kraav, kraavi 'kaevand, piklik süvend' < asks grave 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 216 kaiwomo 'graben'; Virginius 1687-1690 ka se Kraw saj täis wett; Göseken 1660: 219 kaiwand 'Grabe'; Vestring 1720-1730: 94 Kraaw, -wi 'Der Graben'; Helle 1732: 120 kraaw 'der Graben'; Hupel 1780: 190, 251 kraaw, -i r. d. 'der Graben'; raaw, -i W. 'ein Graben'; Arvelius 1790: 165 kui temma krawist wet jöi; Hupel 1818: 100 kraaw, -i r. d. 'Graben; Graf'; Lunin 1853: 72 kraaw, -i r. d. 'канава; графъ'
Murded: kraav : kraavi 'kaevand' Hi L K I(-oa-, -ua-); kraav : kraavi T V(-v´); kraav : `kraavi R; kravi RId; kraab Lä; raav Sa Muh L VlPõ; raav´ M; raab L EMS III: 792
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 425 krāw : krāwi 'Graben'; ÕS 1980: 307 kraav; Tuksam 1939: 423 Graben 'kraav; kanal; sõj kaevik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grave 'Graben'; graven 'graben, be-, auf-, eingraben' < germ *grab-a-; MND HW II: 1 grāve 'Graben, Kanal, Flußbett'
Käsitlused: < asks grâf Ariste 1972: 95; < kasks grave EEW 1982: 975; Raun 1982: 50; < asks grāve 'kraav' EES 2012: 181; EKS 2019
Muud keeled: rts grav [14. saj] 'haud; kraav, kaevik' RES 2004: 337; lt grãvis [1638 Ghrawis] 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1918: 39, 87, 148; ME: I: 645; grāvis 'Graben' < kasks grāve 'Graben' Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: sm ravi [1659 iuoxugrawi] 'oja, tien reuna / Graben, Straßenrand;' < vrts grav 'hauta, kaivanto, viemäri, uurre'; is kravi 'pieni oja' < ee; krj ravi 'maantienoja'; vdj kravi 'oja, viemäri' < sm SSA 3: 58; sm krävätä [1874] 'kaivaa, kovertaa / graben, aushöhlen' < nrts gräva 'kaivaa' SSA 1: 423; lvS grāv 'Graben' SLW 2009: 58; lv grō̬v : grō̬i 'der graben' < kasks grave Kettunen 1938: 62; lv grǭv 'kraav / grāvis' LELS 2012: 65; vdj kravi 'kraav / канава, ров' VKS: 484

krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 80 kraj : krãi∫t 'krage'; Gutslaff 1648: 223 Kraje 'Krage'; Gutslaff 1648-1656 saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; Göseken 1660: 264 Kraij 'Krage collare'; Vestring 1720-1730: 195 Krae; Hupel 1818: 100 krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag : krae r. d. 'Kragen'; Lunin 1853: 72 kraag : krae r. d. 'воротникъ'
Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraaǵ San Krl Har EMS III: 797-798
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe : krāe; krāg : krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg : krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae; Tuksam 1939: 589 Kragen 'krae, kaelus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 50; < kasks kragen 'Kragen' Ariste 1972: 94; < asks kragen 'kael; krae' EES 2012: 181; < asks krage 'krae' EKS 2019
Muud keeled: rts krage [14. saj] 'krae, käänis' RES 2004: 502; lt krãga, krãģis [1638 Kraghe] 'Kragen' Sehwers 1918: 90, 151; krãga, krãģis 'der Kragen' < sks Kragen ME: II: 265
Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) 'kaulus, liperit / Kragen, Beffchen' < nrts krage [‹ kasks krage] SSA 1: 416; lv krò̬i̯ɢ, krō̬ig, krå̀i̯ɢ, krài̯ɢ 'bock; kragen' Kettunen 1938: 156; lv krǭig 'krae / apkakle' LELS 2012: 140

kringel, kringli '(magus) keerusai' < asks kringel(e) 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91 Ringel 'Kringel'; Göseken 1660: 326 Ringel 'Pretzel / Kringel'; Hupel 1780: 191, 257 kringli d. r. 'ein Kringel'; ringel, -gli d. 'Kringel, Bretzel'; Lithander 1781: 687 Woi kringlid 'Butterkringeln'; Hupel 1818: 101, 206 kringel, -gli r. d.; kringli d. 'Kringel'; ringel, -gli r. d. 'Kringel, Bretzel'; Lunin 1853: 72, 159 kringel, -gli r. d. 'крендель'; ringel, -gli r. d. 'крендель'
Murded: `kringel : `kringli 'keerusai' R Rei Mar Juu Jä Kad I; `kringli Nõo San; `krõngli Võn Kam Rõn V(klenger Lei); `ringel : `ringli Sa L M EMS III: 847
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428, 434, 1057 kriṅṅel : kriṅgli 'Kringel'; krõṅgli : krõṅgli (d) '= kriṅṅel'; riṅṅel : riṅgli; riṅgli : riṅgli '= kriṅṅel'; ÕS 1980: 309 kringel; Tuksam 1939: 596 Kringel 'kringel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kringel(e), krengel(e) 'Kringel, rundes Gebäck, Brezel, bes. als Festtagsgebäck'
Käsitlused: < kasks kringel Liin 1964: 55; < sks Kringel, vrd kasks kringel(e) EEW 1982: 990; < kasks kringel(e) Raun 1982: 51; < asks kringel ~ sks Kringel EES 2012: 183; < asks kringel 'ring, rõngas; kringel' EKS 2019
Muud keeled: rts kringla [1430-1450] 'kringel' RES 2004: 505; lt kliņ̃ģers [1638 Krengheles] 'Kringel' < kasks kringel Sehwers 1918: 89, 150; kriņģelis, kriņģele 'Kringel; Ringelblume' < kasks kringel(e) 'Kringel' Sehwers 1953: 58; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm rinkeli (krinkeli, rinkilä) [1637 kringili] 'vehnäleivonnainen' < vurts kringla 'rinkilä, pyörylä' [‹ kasks kringel(e)]; is krinkeli; krj kriŋkel´i (griŋgel´i, kreńdeli '(vesi)rinkilä'; vps kreŋgel´ 'rinkilä' < sm krinkeli ~ vn кренгель SKES: 802; SSA 3: 79; sm rinkeli, krinkeli 'Kringel, Brezel' < asks kringel(e) 'Kreis; ründes Gebäck, Brezel' Bentlin 2008: 173; lvS kriŋgil´, -d / kriŋgild 'Kringel' SLW 2009: 87; lv kriŋ̆gìl´, kriŋ̄gil´ 'kringel' < kasks kringel Kettunen 1938: 154; lv kringiļ 'kringel / kliņģeris' LELS 2012: 140; vdj kriŋgeli 'rõngik, rõngaskuivik, kringel / баранка, крендель' VKS: 485; is kriŋkeli 'kringel' Laanest 1997: 82

kroon, krooni '(valitseja) peaehe' < kasks krône 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 154 Cron, Kronith; ke Sÿdit ninck Kronith kandwat; Rossihnius 1632: 158 temma päh pähl ütz krohn kattest|teist|kümnes tähest; Stahl 1637: 81 krohn : krohni∫t 'Krone'; Gutslaff 1648: 223 Krôni 'Krone'; Göseken 1660: 154 Rooni 'Chron corona'; Helle 1732: 322 kroon 'die Crone'; Piibel 1739 ja panni kroni ta pähhä; Hupel 1780: 191 kroon r. d. 'die Krone'; Hupel 1818: 101 kroon, -i r. d. 'Krone (des Hauptes)'; Lunin 1853: 72 kroon, -i r. d. 'корона, вѣнецъ; глава'
Murded: kroon (-ń) : krooni 'peaehe' Hi L K; kru̬u̬n (-ń) : krooni Hel T V; kruon : `kruoni R; roon (-ń) : rooni Sa Muh L; ru̬u̬ń : rooni Saa KJn M EMS III: 867
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōń : krōni 'Krone'; Wiedemann 1893: 393 krōń : krōni (rōń) 'Krone'; ÕS 1980: 311 kroon; Tuksam 1939: 597 Krone 'kroon'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krône (kroene), krôn 'runder Kopfschmuck, Kranz; Krone, Strahlenkranz der Martyrer, Krone des Königs; Krone als Zeichen der Regierungsgewalt'
Käsitlused: < kasks krone Ariste 1963: 93; Liin 1964: 45; Raun 1982: 52; < kasks krône ~ sks Krone EEW 1982: 996; SSA 1: 422; < kasks krone, rts krona Raag 1987: 336, 341; < asks krōne 'kroon' EES 2012: 184; EKS 2019
Muud keeled: rts krona [14. saj] 'kroon; troon' RES 2004: 507; lt kruõnis [1587 kronis] 'Krone, Kranz' < kasks krōne Sehwers 1918: 80, 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruona 'Tonsur, die geschorene Stelle auf dem Scheitel der Geistlichen' < kasks krōne 'Tonsur' Sehwers 1953: 59; kruonis 'die Krone, der Kranz; die Regierung, Krone; der obere Teil eines Zahnes' < kasks krone ME: II: 294-295
Sugulaskeeled: sm kruunu [Agr Crunu] 'hallitsijan, morsijamen päähine; hallitus, valtio; rahayksikkö / Krone' < nrts krona 'seppele; kruunu; tonsuuri; hallitus; rahayksikkö' [‹ kasks krōne, krūne]; krj kruunu '(vihki)kruunu, valtio' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯n(ə̑) 'krone; staatlich' < kasks krone Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroon / kronis' LELS 2012: 141
Vt kroonima

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima; Tuksam 1939: 597 krönen 'kroonima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Muud keeled: rts kröna [1450-1457] 'kroonima' RES 2004: 512; lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < vrts krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

kross, krossi 'väiksem rahaühik' < asks grosse(n) 'id.', sks Groschen 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb III 1638
Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 36 öhe gro∫∫i pehwa palckax 'vmb einen Gro∫chen zum Taglohn'; Göseken 1660: 220 Rossi 'grosch'
Murded: kross : `krossi 'rahaühik' R; krośs (-ss), krośsi Jäm Hi Mar Tõs K I T V; rośs : rossi Sa Kse Pä M EMS III: 872
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krośś : krośśi (rośś) 'Groschen (eine halbe Kopeke)'; ÕS 1980: 312 kross 'rahaühik mõnel maal'; Tuksam 1939: 430 Groschen 'kross'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen'
Käsitlused: < kasks grosse, grosche, krosse, krosche 'Groschen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 48; < sks Groschen, kasks grosse, krosse, vn грош EEW 1982: 997; < kasks grosse(n) Raun 1982: 52; < asks grosse, krosse 'kross' EES 2012: 184; < asks grosse, grossen 'kross' EKS 2019
Muud keeled: rts groschen 'kross' ESO 1971: 103; lt grasis 'Groschen' < kasks grosse Sehwers 1953: 36; Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm krossi 'kappalemittana: 12 tusinaa, 144 kappaletta' NS II 1978: 534; lvS groš 'Groschen' SLW 2009: 58; lv groš 'kross / grasis' LELS 2012: 65; vdj groošša, groošši 'kross (endisaegne münt) / грош' VKS: 238

krussima, krussin 'kähardama' < asks krussen 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 251 ning omma juuksed mitte krusida, ehk uhkust siin ilmas tagganoudma
Murded: `kruśsima (-ss-) 'lokkima; kähardama' Kuu Hää Jür Koe VJg Trm Plt; `kruśma Kod Ran; `ruśsima Han PJg EMS III: 882
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 436 krūzima 'kräuseln, lockig machen'; ÕS 1980: 312 krussima 'kähardama'; Tuksam 1939: 592 kräuseln 'kähardama, lokkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krussen 'kraus machen, kräuseln'; krusemen 'kraus machen, quetchen, zerdrücken'; MND HW II: 1 krü̂sen 'kräuseln, in Locken, Falten legen'
Käsitlused: < kasks krusen 'kräuseln, lockig machen' EEW 1982: 1001; < vrd kasks krusen Raun 1982: 52; < asks krusen 'kähardama, krussima' EES 2012: 184
Muud keeled: rts krusa [u 1430] 'krookima; kähardama, lokkima' RES 2004: 509; lt krũzêt 'kräuseln, kraus machen' < kasks krusen ME: II: 294; krũzêt, skrũzêt 'kräuseln (vom Haare), kraus machen, locken' < kasks krūsen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60, 107
Sugulaskeeled: sm kruusata, ruusata [1622] 'kähertää hiuksia, rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < nrts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422
Vt kruss. Vrd krousima

kruus, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
Muud keeled: rts grus [u 1430] 'kruus, rähk' RES 2004: 342; lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kräävel, krääveli 'hauakaevaja; raisamatja, -mardikas (Nicrophorus)' < asks grever 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 415 kräwel 'todenGraber sandapilarius'
Murded: kräävel Saareste II: 838
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 426 krǟwel : krǟwli (G) 'Totengräber'; EÕS 1925: 282 kräävel 'raisamatja (mardikas): Necrophorus (Totengräber)'; ÕS 1980: 572 raisamatja 'zool mardikas'; Tuksam 1939: 968 Totengräber 'surnumatja; zool raisamatja'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben grever 'Gräber'; EWD 2005: 466 Gräber, Graber 'Totengräber'; DWDS der Totengräber 'Arbeiter, der auf einem Friedhof Gräber aushebt; Aaskäfer, der kleine Tierkadaver verscharrt und darin seine Eier ablegt'
Käsitlused: < kasks grever 'Gräber' Liin 1964: 50; Liin 1968: 49
Muud keeled: rts grävare [1420-1450] 'kaevaja, kaevur' RES 2004: 345

käsper, käspri 'kirss' < kasks kersebere 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 61 Karsberi marri 'kirsch'; Gutslaff 1648: 221 Wissila Marri 'Kirsch'; Göseken 1660: 257 Karsbeer marri 'kirsch'; Helle 1732: 104 käsperi-marri 'die Kirsche'; Helle 1732: 299 käspere pu 'Kirschenbaum'; Hupel 1780: 169 käsperi marri r. 'die Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; Lunin 1853: 44 käsperi marri r. 'вишня'
Murded: `käsper : `käspre (-ri) 'mari' Khn Hää; `kasperi (mari, puu) Hää VMr EMS IV: 554; käsper, -i 'puu' Sa Hi Muh Saareste IV: 544
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 277 käsper : käsperi '= kiŕs'; käsperi-mari 'Kirsche'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerse 'Kirsch'; kersbere, kars-, kasbere 'Kirsche'; MND HW II: 1 kersebere, kers-, karse-, kesse-, kasse-, kasper 'Kirsche, Frucht von Prunus cerasus'
Käsitlused: < kasks kasbere, karsebere 'Kirsche' Ariste 1963: 92; < kasks karse-, kersebere Liin 1964: 62; Ariste 1972: 98; < kasks kerse-, karse-, (kas)bere 'Kirsche' Haak 1976: 84; < kasks kersebere EEW 1982: 1148; < asks kerse-bere 'kirss' EKS 2019
Muud keeled: rts körsbär [u 1420] 'kirss, kirsimari' RES 2004: 531; lt ķezbẽre [1638 Keßbehres] 'Kirsche' < kasks kersebere 'Kirsche' Sehwers 1918: 89, 149; šķērbēre 'Kirsche' < kasks kersebere ME: IV: 33; lt šķẽrbẽres, šķẽrbẽles, škerbeles 'Kirschen' < asks kersebere Sehwers 1953: 131; ķezberis, ķezbere 'Kirschbeere' < kasks kersebēre 'Kirsche' Jordan 1995: 72
Sugulaskeeled: sm kirsikka [1874; 1644 kirsperi] 'Kirsche' < vrts kirse-, kyrse-, körsabær [‹ kasks kersebere] SSA 1: 372; lv kež̄bir 'kirschbaum' < kasks kersebere Kettunen 1938: 116

käärid pl, kääride 'lõikeriist' < kasks schêre 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 106 kehr : kehrist '∫cheer'; Gutslaff 1648: 234 kêre 'Schere'; Gutslaff 1648-1656 Temma ka lichtshehrit .. peawat puhhas kuld ollema; Göseken 1660: 94 Keer/ i 'Scheer'; Göseken 1660: 352 Keer 'Scheer (schneider sceer)'; Virginius 1687-1690 Küünla Käärid ollid Kullast; Vestring 1720-1730: 57, 59 Käär 'die Schere'; Kärid 'Die Schere'; Helle 1732: 104 kärid 'die Scheere'; käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1766: 128 se rak peab siis sama lahti leikatud käriga; Hupel 1780: 167, 168 käär, -i d. 'Scheere'; kärid : käride r. 'die Scheere Pl.'; Lunin 1853: 42, 43 käär, -i r. d. 'ножницы'; kärid r.; käri d. 'ножницы'
Murded: käärid eP(-ea-, -ia-, -eä-)); `käärid R; kääri M T; kääri^ʔ V EMS IV: 582
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 284 kǟŕ : pl. kǟrid 'Schere'; ÕS 1980: 338 käärid 'mitm'; Tuksam 1939: 842 Schere 'käärid'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schere 'Schere'; scheren '(ab-, zer)schneiden, (ab)scheren'; scherer 'Scherer, bes. Tuchbereiter u. Barbier'; MND HW III schêr(e) 'Schere'
Käsitlused: < kasks schere Ariste 1963: 94; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < asks schere 'käärid' EES 2012: 210; EKS 2019
Muud keeled: rts skär [14. saj] '(lõike)tera' RES 2004: 948; lt šķẽres [1638 Schkehres] 'Schere' < kasks schēre 'Schere' Sehwers 1918: 42, 97, 161; Sehwers 1953: 131; Jordan 1995: 101
Sugulaskeeled: sm keritä [Agr] 'leikata / scheren'; is keritä 'keritä lammasta, leikata hiuksia'; krj keritä 'leikata vars. villaa lampaista, keritä'; krjA keritä, keŕita; vps keŕita; lv kerīkšǝ < germ, vrd vrts skæra, nrts skära 'leikata, keritä' SSA 1: 345; lvS škērd ~ skērd (pl.) 'Schere' SLW 2009: 186; lv škērə̑ᴅ 'schere' < kasks schere Kettunen 1938: 395; lv škērõd 'käärid / šķēres' LELS 2012: 312

kört, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 171 tegkisit heñesalle Schörti; Virginius 1687-1690 sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; Hupel 1780: 185 kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; Hupel 1818: 92 kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
Murded: kört (-ŕ-) : kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M EMS IV: 618
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik'; Tuksam 1939: 872 Schürze 'põll'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
Käsitlused: < kasks schorte 'põll' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < rts skört, vrd küsks schurz EEW 1982: 1160; < asks schorte 'põll; alusseelik' EES 2012: 211; EKS 2019
Muud keeled: rts skört [1438] 'hõlm; kuuesaba' RES 2004: 951; lt skuõtele, skuõrtele 'Schurzfell, Schurz für die Männer' < vrd kasks schorteldōk Sehwers 1918: 44, 158; lt šķuotele 'Schürze; lange Tasche im Weiberrock' < kasks schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102
Sugulaskeeled: sm körtti [1637] 'lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten' < nrts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' [‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate’] SKES: 266; SSA 1: 485; sm körtti 'Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze' < asks schörte ~ rts skört Bentlin 2008: 129; lvS k´ört ~ k´ürt 'Weiberrock' SLW 2009: 103; lvS k´ört 'hame' < ee SSA 1: 485; lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan 'Umwurf der Frauen' < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört 'weiberrock' < kasks schorte Kettunen 1938: 122, 179

köömen, köömne 'maitse- ja ravimtaim (Carum carvi)' < asks kȫmen, kȫmel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 270 teije Kümnest annate .. sest Köhmnest; Hupel 1766: 91 panne weel jure .. kaddaka marjad, keemlid ja lorberid; Hupel 1780: 185 köömlid r., köömne d. 'Kümmel Pl.'; Lithander 1781: 670 Köömli wiin 'Kümmel-Brandwein'; Wotta üht naela Köömlid; Arvelius 1790: 67 peeneks tougatud köömnid; Hagemeister 1790: 16 köömli suppi; Hupel 1818: 91 köömne r. d.; köömlid pl. r.; köömli pl. d. 'Kümmel'; Lunin 1853: 64 köömne r. d. 'тминъ'
Murded: köömen : `köömne 'maitsetaim' Muh Lä Koe Sim I Plt; köömen : `kü̬ü̬mne eL; `köömel : `köömli (-le) Sa Emm L Ha SJn; `köömel : `kü̬ü̬mle Hää Kod VlPõ Hls Krk; `köömer Kaa Kär Mär Pä; köömes Pöi Rei; kööme Tõs VMr Lai; `küöme R(`küeme Jõh, `kiemen Lüg) EMS IV: 630
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 kȫmel : kȫmli 'Kümmel'; kȫmen : kȫmni; kȫmer : kȫmri '= kȫmel'; ÕS 1980: 340 köömen 'rohttaim (Carum), ka selle vili'; Tuksam 1939: 601 Kümmel 'köömen'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 komen, komîn, kämen, kamen, kamîn 'Kümmel'; MND HW II: 1 kȫme, kȫmen (kömmen), kȫmel (kömmel), kāme, kōmîn 'Kümmel, Cuminum cyminum'
Käsitlused: < kasks kome(n), komîn Liin 1964: 63; < kasks komen EEW 1982: 1162; Raun 1982: 65; < asks kome(n) 'köömen' EES 2012: 212; < asks komen, komīn 'köömen' EKS 2019
Muud keeled: rts kummin [14. saj] 'köömen' RES 2004: 514; lt ķẽmele, ķiemeles, ķimenes 'Kümmel' < ee köömel ME: II: 373; lt ķẽmele, ķiemeles < asks kȫmel (neben kȫme) 'Kümmel' Sehwers 1953: 64-65; Jordan 1995: 71
Sugulaskeeled: sm kumina [Agr] 'Kümmel'; is kummīna; krj kumina, kumino; vdj kumina < rts kummin, vrts kumin [‹ kasks komen, komin] SSA 1: 434; lvS kiemil 'Kümmel' SLW 2009: 82; lv kìe̯mgə̑z, kīmgə̑z, kìe̯mil 'kümmel (Carum carvi)' < sks Kettunen 1938: 124; lv kīemgõz, kīmgõz 'köömen / ķimene' LELS 2012: 117, 122; vdj kumina 'köömen / тмин' VKS: 507
Vrd kümmel

kütt, küti 'jahimees' < asks schütte 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 105 Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; Göseken 1660: 370 Kütti kuub 'schützen-Rock'; kütti 'schütze'; Hornung 1693: 33 Püssi-Mees 'ein Schütze'; Virginius 1687-1690 Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; Vestring 1720-1730: 98, 192 Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; Helle 1732: 123 küt 'der Schütz'; Helle 1732: 163 püssi-mees 'der Schütze'; Hupel 1780: 183, 193 kit r. d. 'Schütze, Jäger'; küt : kütti r. d. 'Jäger, Schütz'; Lunin 1853: 61, 75 kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; küt : kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
Murded: küt´t : küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I eL; kütt : küti Hi; kütt : kütti VNg Lüg; küttä Vai EMS IV: 721
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´ : küti 'Schütze; Jagd'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees'; Tuksam 1939: 874 Schütze 'laskur; kütt, jahimees; ambur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
Käsitlused: < kasks schutte Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, vrts skytte Raag 1987: 338, 341; < rts skytta, skytte SSA 1: 466; < asks schutte 'kütt' EES 2012: 215; EKS 2019
Muud keeled: rts skytt [1484] 'laskja; kütt' RES 2004: 945; lt šķutas 'Schutzbrett' < asks schutte 'Schütze an Mühlenschleusen' ME: III: 907; Sehwers 1953: 134
Sugulaskeeled: sm kyttä [1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase'] 'metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel'; is küttä 'metsästäjä'; krj küttäkoira 'ajokoira'; vdj šküttä 'metsämies'; ee kütt 'metsämies'; lv küt mīez 'metsämies' < vrts skytta, skytte 'ampuja, jousimies' [‹ kasks schutte] SSA 1: 466; SKES: 257; lv küt̄ mìe̯z 'jäger, schütze' < vrd kasks schutte, vrts skytte Kettunen 1938: 175; lv kitmīez 'kütt / mednieks' LELS 2012: 125; is küttämês [Porkka 1885] 'kütt' Laanest 1997: 92

küürima, küürin 'puhtaks nühkima; hõõrudes pesema' < kasks schü̂ren 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 küürima 'Scheuren'; Virginius 1687-1690 Agga kui se Waskne Pott on, sis peap tädda küüritama; Vestring 1720-1730: 98 Kürima 'Scheuren'; Helle 1732: 123 kürima puhtaks 'reinscheuren'; Hupel 1780: 193 kürima r. d. 'scheuern'; küürma puhtas d. 'sich scheuern'; Lunin 1853: 75 kürima r. 'чистить, мыть'; küürma d. 'тереть, чистить'
Murded: `küürima (-üi-) 'hõõrudes pesema; nühkima' eP; `küürimä Kuu RId; `küüŕmä Plv; `küüŕme Hls Krk EMS IV: 739
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 481 kǖrima : kǖrin 'scheuern'; puhtaks kǖrima 'rein scheuern'; Wiedemann 1869: 480 kǖŕ : kǖri 'Scheuern'; kǖri-mold 'Scheuertrog'; ÕS 1980: 345 küürima; Tuksam 1939: 843 scheuern 'küürima, puhtaks nühkima; puhastama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schuren 'reiben, scheuren; reinigen'; schurer 'Putzer, Schwertfeger'; MND HW III schü̂ren '(Metallgerät) scheuern, blank putzen, (Harnisch, Schwert) von Rost befreien, (Böden, Fenster) von Schmutz säubern, auch von körperlicher Reinigung'
Käsitlused: < kasks schuren Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; < kasks skûren 'scheuern' EEW 1982: 1185; Raun 1982: 66; < asks schuren 'nühkides ja hõõrudes põhjalikult pesema' EES 2012: 216; EKS 2019
Muud keeled: rts skura [1430-1450] 'pesema, küürima, puhastama' RES 2004: 942; lt † šķũrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaffen, wegschaufeln' < kasks schūren 'scheuern, reiben; reinigen' Sehwers 1953: 134; šķûrêt 'scheuern; Gras abstoßen; wegschaufeln' < kasks schü̂ren 'scheuren' Jordan 1995: 102

laadik, laadiku 'kast, kirst, laegas' < kasks lade, ladeken 'id.' [-ik on deminutiivsufiks.]

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 83 Ladick : ladicka∫t 'Lade'; Stahl LS I 1641: 388 ∫e ∫ehdu∫∫e Ladicko 'die Lade des Bundes'; Gutslaff 1648: 223 Ladick 'Lade'; Göseken 1660: 111 Rochto-ladikas 'artzeney Schranck'; Virginius 1687-1690 paljo Rahha olli se Ladiko sees; Vestring 1720-1730: 104 Laekas : Laeka 'die Lade'; Hupel 1780: 197 ladik, -o r. d. 'die Lade'; Lunin 1853: 80 ladik, -o r. d. 'ларь, сундукъ'
Murded: laadik, -u Saa M Nõo V(laad´ Lei); `laadik R; laat´k Võn Rõn; laat´ Trv Har EMS IV: 753, 755, 774
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 518 lādik : lādiku, lādike (d); lādikas : lādika 'Kasten Lade (= laegas)'; ÕS 1980: 345 † laadik 'laegas'; Tuksam 1939: 608 Lade 'kirst; kast; laegas, laadik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lade 'Kiste, Schrein; bes. die Lade der Aemter und Bruderschaften zur Aufbewahrung von Documenten'; Schiller-Lübben lade 'Kiste, Schrein'; MND HW II: 1 lāde 'kleinere Holzkiste mit verschließbarem Deckel, Truhe'
Käsitlused: < kasks lade 'Kiste, Schrein' [asks lade + ee -ik] Ariste 1963: 95; < kasks lade [pigem kasks kui rts] EEW 1982: 1189; < germ, vrd kasks lade, vrts la(a)dikka Raun 1982: 66; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' ~ vrts la(a)dika 'väike kast, karp' EES 2012: 217; < asks lade, ladeken 'kirst, kast; laegas' EKS 2019
Muud keeled: rts låda [1477] 'karp, laegas, kast' RES 2004: 571; lt lãde 'die Lade, der Kasten' < kasks lade ME: II: 435; lt lãde 'Lade, Kasten' < asks lāde 'kistenförmiger Behälter zur Aufbewahrung von Kleidern, Wäsche und allerlei andern gegenständen; der Verwahrungsort von Urkunden, Wertpapieren und Rechnungsbüchern' Sehwers 1953: 69
Sugulaskeeled: sm laatikko, laatikka [1637 laidicka] 'Kasten, Kiste, Schublade' < vrts lādikka SSA 2: 33; sm laatikko 'Kasten, Kiste, Schublade' < asks lade, lādeken ~ rts låd(d)ika, lädika Bentlin 2008: 130; lvS lād, laod [1828] 'kleiner Kasten, Büchse' SLW 2009: 103; lv lō̬ᴅ́ 'kasten' < kasks lade Kettunen 1938: 204; lǭḑ 'laegas / ladite, šķirstiņš' LELS 2012: 172

lahing, lahingu 'võitlus, taplus' < asks slachtinge 'id.', rts slachtning 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Virginius 1687-1690
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 235 Tapplus 'Schlacht'; Virginius 1687-1690 neid löödi se Lahhengo sees liggi Nelli Tuhhat Meest mahha; Sõdurivanne 1697 slahing; Vestring 1720-1730: 106 Lahhing, -gi 'Die Schlacht'; Helle 1732: 127 lahhing 'die Schlacht'; Piibel 1739 üks Penjamini mees jooksis lahhingist ärra; Hupel 1780: 199 lahing, -e od. -i r. d. 'die Schlacht'; Lunin 1853: 82 lahing, -i r. d. 'бой, битва, сражение'
Murded: lahing : lahingu 'võitlus; kaklus' RId Sa Muh Ha JMd VJg TaPõ VlPõ M TLä San VLä; laheng, -u L Võn Urv VId; lahing, -i Rei Kse Koe; lahing, -e Kuu Jõh EMS IV: 821
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 490 lahiṅg : lahiṅge (lahiṅgi), lahiṅgu 'Schlacht'; ÕS 1980: 349 lahing; Tuksam 1939: 848 Schlacht 'lahing'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slacht 'Schlacht; das Schlachten'; slachtinge 'das Schlagen; Schlacht'; MND HW III slacht 'Schlacht, Kampf; (Tier:) Schlachtung, Tötung'; slachtinge 'Schlacht, Kampf; Erschlagung, Tötung; (Vieh:) Schlachtung, Abschlachtung, Opferung'
Käsitlused: < kasks slachtinge Liin 1964: 47; Raun 1982: 68; < kasks schlachtinge 'Schlacht' ~ rts slakt(n)ing, schlacht-, slacht- Raag 1987: 339; < asks slachtinge 'kaklus, lööming' ~ rts slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli' EES 2012: 221; < asks slachtinge 'lahing, tapatöö' EKS 2019
Muud keeled: rts slakt [1440] 'tapatöö, piltl tapatalgud' RES 2004: 953; lt slaktiņš [1638 Slacktinoh∫s] 'Schlacht' < kasks slachtinge Sehwers 1918: 36, 95, 158; Sehwers 1953: 109; lt slaktiņš 'die Schlacht, das Gemetzel' < kasks slachtinge ME: III: 914
Sugulaskeeled: vdj lahiŋko 'lahing; sõda / сражение; война' VKS: 562

lahter, lahtri 'lihunik' < kasks slachter 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Tonnis Slachter; Gutslaff 1648: 235 Lehaneck 'Schlächter'; Göseken 1660: 94, 294 Lachter/ i 'Schlachter'; lachter 'metzger (Fleischer)'; Hupel 1780: 531 lahter : lahtri 'Schlachter, Fleischer'; Hupel 1818: 114 lahter, -tri r. d. 'Schlachter, Fleischer'; Lunin 1853: 82 lahter, -tri r. d. 'мясникъ'
Murded: `lahter : `lahtri 'lihunik' Sa Rei JMd; `lahter, `lahtar, `lahtur, -i R EMS IV: 838
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 492 *lahter : lahtri 'Schlachter, Metzger'; Tuksam 1939: 848 Schlachter 'lihunik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 slachter 'Schlachter'; Schiller-Lübben slachter 'Schlachter' < [Diese jetzt [1878] allein übliche Form begegnet im Mnd. gar nicht oder höchst selten. Es wird dafür knokenhouwer, vleshouwer, küter gebraucht.]; MND HW III slachter 'Schlachter, Fleischer'
Käsitlused: < kasks slachter Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; < kasks slachter ~ sks Schlachter EEW 1982: 1210
Muud keeled: rts slaktare [1446] 'lihunik' RES 2004: 953; lt slakteris [1638] 'Schlachter' < kasks slachter 'Schlachter' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109; slakteris 'Schlächter, Knochenhauer' < kasks slachter 'Schlachter, Fleischer' Jordan 1995: 89
Sugulaskeeled: sm lahtari, laahtari [1609 slachtari] 'teurastaja / Schlachter' < vrts slachtare [‹ kasks slachter] SSA 2: 35; krj lahtaŕi < sm lahtari SKES: 269; lvS slakter 'Schlachter; Metzger' SLW 2009: 176; lv slak̆tàr, slak̄tə̑r 'schlächter' < kasks slachter Kettunen 1938: 374; lv slaktār 'lihunik / miesnieks'; šlaktā[r] 'lihunik / miesnieks, slakteris' LELS 2012: 296, 313
Vt lahtima

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe 'id.', sks Lampe 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 137 Lamp Oloff; Rossihnius 1632: 182 ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; Gutslaff 1648: 224 Lampe 'Lampe'; Gutslaff 1647-1657: 277 meije lampet Kistwat erra; Göseken 1660: 91 Lampi 'Lampe'; Helle 1732: 128, 322 lamp 'die Lampe'; Hupel 1780: 200 lamp, -i r. 'Lampe'; Hupel 1818: 115 lamp, -i r. d. 'Lampe'; Lunin 1853: 84 lamp, -i r. d. 'лампада'
Murded: lamp : lambi eP; lamp : `lambi R; laḿp : lambi (-ḿ-) eL EMS IV: 899
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp : lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)'; Tuksam 1939: 611 Lampe 'lamp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
Käsitlused: < kasks lampe Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; Raun 1982: 69; < sks Lampe ~ kasks lampe EEW 1982: 1226; < asks lampe ~ sks Lampe EES 2012: 226; < asks lampe 'lamp' EKS 2019
Muud keeled: rts lampa [14. saj] 'lamp; elektripirn' RES 2004: 536; lt lam̃pa 'Lampe' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68; lampa Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159
Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] 'Lampe' < vrts lampa [‹ kasks lampe]; is lamppu; krj lamppu < sm SSA 2: 43; krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa [‹ sks] SSA 2: 42-43; lv lam̄`p 'lampe' Kettunen 1938: 184; lv lamp 'lamp / lampa' LELS 2012: 159; vdj lamppa, lamppi, lamppu 'lamp / лампа' VKS: 574; is lamppu 'lamp' Laanest 1997: 96

lapp, lapi 'kanga- või nahatükk; paik' < kasks lappe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 91, 287 lappi 'Lappe (Flicke)'; Lapp 'Flecke im Kleide'; Hornung 1693: 33 Lap : Lappi / Acc. pl. Lappisid 'ein Flikken'; Vestring 1720-1730: 109 Lap, -pi 'Der Lappen'; Helle 1732: 128 lap 'der Lappen'; Hupel 1780: 200 lap : -pi r. 'der Lappen'; Hupel 1818: 115 lap, -pi r. d. 'Lappen; Fleck'; Lunin 1853: 84 lap, -pi r. d. 'трябка, лоскутъ; пятно'
Murded: lapp : lapi eP; lapp : lappi R; laṕp : lapi (-ṕ-) Muh sporPä eL EMS IV: 931
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lapp : lapi 'Lappen, Flick, Fleck'; Wiedemann 1893: 457 lapp : lapi (lapak, lapakas) 'Lappen, Flick, Fleck'; ÕS 1980: 354 lapp; Tuksam 1939: 615 Lappen 'lapp, paik; rebe; näru, räbal'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappe 'Stück, Fetzen Tuches oder Leders etc.'; MND HW II: 1 lappe 'herunterhängendes Teil von Tuch, abgeschnittenes oder abgerissenes Stück, Fetze, Flicken, Lappen; Stück Land'
Käsitlused: < kasks lappe 'Zeug-, Lederlappen' Liin 1964: 56; EEW 1982: 1233; Raun 1982: 70; SSA 2: 48; < asks lappe 'kanga või naha tükk, räbal' EES 2012: 227
Muud keeled: rts lapp [1405] 'paik, lapp, riidetükk' RES 2004: 538
Sugulaskeeled: sm lappi murt. 'kengän kantalappu, korkorauta / Absatzstück, Stiefeleisen' < ee lapp 'lappu, paikka, tilkku' [‹ kasks lappe ’kangas-, nahkatilkku’]; sm lappu [1678] 'Zettel, Flicken, Lappen' < nrts lapp 'lappu, paikka, tilkku, pala' SSA 2: 48; lv lap̄ 'flick' < ? ee Kettunen 1938: 184; lv lap 'lapp / lupata, ielāps' LELS 2012: 159
Vt lappima

lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima; Tuksam 1939: 615 lappen 'lappima, paikama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
Muud keeled: rts lappa [1507] 'paikama, lappima' RES 2004: 538; lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
Vt lapp

last, lasti 'koorem, laadung; kandam' < asks last 'id.', sks Last 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: laśt : laśti 'laadung' Ris HMd JMd; laśt (last) : lasti Sa Hi Lä; last : `lasti R EMS IV: 984
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'koorem (Last)'; ÕS 1980: 355 last 'teisaldatav koorem, laadung'; Tuksam 1939: 617 Last 'koorem, kandam; laevalaadung'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben last 'Last, Auftrag; Beschwerde'; MND HW II: 1 last 'von materiellem Gewicht, Ladung, Schiffsladung, Traglast; physische Belastung, Bedrängnis'
Käsitlused: < kasks last 'Last, Ladung' GMust 1948: 80; < sks Last EEW 1982: 1241; SSA 2: 50; < kasks last Raun 1982: 71; < asks last 'koorem, laadung; kauba kaal' ~ sks Last 'koorem, laadung' EES 2012: 229
Muud keeled: rts last [14. saj] 'last, laadung, koorem' RES 2004: 539; lt † laste 'Last (Getreide)' < kasks last Sehwers 1918: 152
Sugulaskeeled: sm lasti < vurts last 'kuorma' [‹ kasks last]; is lasti; krj lasti < sm SSA 2: 50; sm lastata '(be)laden, belasten' < asks lasten ~ rts lasta Bentlin 2008: 135; lv las̄t 'last, ladung; gewichtsbestimmung der ladefähigkeit des schiffes, grossmass für schiffswaren' < sks Kettunen 1938: 185; lv last 'last / kuģa krava' LELS 2012: 160; vdj lasti 'last, (laeva)laadung / груз' VKS: 582

last, lasti 'kaaluühik, säilitis' < asks last 'id.', sks Last 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'säilitis: 20 kuli (kaeru), 16 setverti (muud vilja) (Last)'; Tuksam 1939: 617 Last '(Maß) sälitis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 last 'Last, ein bestimtes Quantum von Waren, nach der Gattung derselben verschieden'; Schiller-Lübben last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren, oft nach der Gattung derselben verschieden'; MND HW II: 1 last 'große Gewichtseinheit, insbes. im Schiffsverkehr, nach Ware und Landschaft von sehr unterschiedlichem Wert, im hansischen Handel normalerweise = 12 schippunt = 240 lîspunt, oder 12 tunnen oder 32 Zentner'
Käsitlused: < kasks last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren' GMust 1948: 67
Muud keeled: rts läst [14. saj] 'aj last (mahu- ja massiühik Rootsis)' RES 2004: 582
Sugulaskeeled: sm lästi, lesti, lesta [1643] 'vanha viljan, hiilen, tervan yms. tilavuuden tai painon mitta: 12 tynnyriä / Gewichtseinheit' < nrts läst 'tilavuusmitta' [‹ kasks last, pl. leste] SSA 2: 128

leer, leeri 'välilaager' < kasks leger 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 187 sinnu wainlasset sahwat ümber sinno .. ütte lehri löhma; Stahl 1637: 83 Leer : leeri∫t 'Leger'; Gutslaff 1648: 224 Läer/ i 'Läger'; Gutslaff 1647-1657: 140 maggas seh öh leerin; Göseken 1660: 91, 271 leer/ i 'Lager'; Leer 'Läger (Feldläger)'; Helle 1732: 129 leer 'das Lager'; Hupel 1780: 202 leer, -i r. d. 'das Lager'; Lunin 1853: 86 leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
Murded: leer : leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Trv TLä San Krl VId EMS V: 38
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
Käsitlused: < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' Ariste 1963: 95; < kasks leger, legger Liin 1964: 47; < kasks leger Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61; < kasks leger, lejre EEW 1982: 1264; < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, vrts lægher Raag 1987: 338; < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' EES 2012: 233; < asks leger 'aseme- või peatuskoht' EKS 2019
Muud keeled: rts läger [u 1452] 'laager, laagriplats' RES 2004: 575; lt † lẽģeris [1638 Legheris] 'Lager' < kasks leger Sehwers 1918: 90, 152; lt lẽģeris 'das Lager, das Kriegslager' < kasks leger ME: II: 456; lẽģeris 'Lager' < asks lēger Sehwers 1953: 71
Sugulaskeeled: sm leiri [1605] 'Lager' < vurts läger '(sota)leiri' [‹ kasks leger] SSA 2: 61; lv lēgə̑r 'lager' < kasks leger Kettunen 1938: 189; lv lēgõr 'laager / nometne' LELS 2012: 164

leisikas, leisika 'massiühik, 20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
Muud keeled: rts lispund [13. saj] 'van leisikas (raskusmõõt, u 8,5 kg)' RES 2004: 554
Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < vrts lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

lenssima, lensin 'allatuult purjetama' < asks lensen 'id.', sks lensen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `lentsima Jõe VNg Rid; `löntsima Hi(`lenssima Emm) EMS V: 103
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 538 leńtsima, -sin (SW) 'umherlungern, sich umhertreiben'; tūl´ leńtsib 'der Wind springt hin und her'; ÕS 1980: 364 lenssima 'allatuult purjetama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lensen 'das Schiff in der Richtung des Windes laufen lassen'; Schiller-Lübben lensen 'schw. v. platt vor dem Winde segeln, das Schiff ganz in der Richtung des Windes laufen laßen (holl. lenzen)'; MND HW II: 1 lensen 'vor dem Winde segeln'; Seemannsprache 1911: 535 lensen 'im Sturm vor dem Winde segeln'
Käsitlused: < kasks lensen Raun 1982: 73; < sks lenzen 'tormiga pärituult purjetama; laevast vett pumpama' EKS 2019
Muud keeled: rts länsa [u 1452] 'mer pärituult purjetama' RES 2004: 580

liim, liimi 'kleepimisvahend' < kasks lîm 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 85 Lihm : lihmi∫t 'Leim'; Göseken 1660: 91, 253 Lijhm/ i 'Leim'; Lijmi 'leim (der Tischler)'; Göseken 1660: 278 lijmi kaas üchte panna 'leimen'; Vestring 1720-1730: 114, 115 Liim, -mi 'Der Leim'; limima 'leimen'; Helle 1732: 131 liim 'der Leim'; Hupel 1780: 205 liim, -i r. d. 'Leim'; Lunin 1853: 89 liim, -i r. d. 'клей'
Murded: liim : liimi 'kinnitussegu' eP Hls TLä San VLä(-ḿ); liim : `liimi R(`liimi VNg Vai) EMS V: 191
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 564, 565 līm : līmi 'Leim'; līmima, -min; līmma (d) 'leimen'; ÕS 1980: 370 liim; Tuksam 1939: 629 Leim 'liim'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîm 'Leim'; Schiller-Lübben lîm 'Leim, bitumen'; MND HW II: 1 lîm 'Leim, weiches Bindemittel zum Zusammenfügen von Holz'
Käsitlused: < kasks lîm Ariste 1963: 95; Liin 1964: 54; EEW 1982: 1302; Raun 1982: 75; < kasks līm SSA 2: 73; < asks līm 'kleepaine' EES 2012: 240; EKS 2019
Muud keeled: rts lim [1430-1450] 'liim' RES 2004: 552; lt lĩme, lĩms 'Leim' < kasks līm 'Leim' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 73; līme, līms 'Leim' < kasks lîm Jordan 1995: 75; lĩmêt 'leimen' < asks līmen 'leimen' Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 73
Sugulaskeeled: sm liima [1637] 'kiinnitysaine / Leim, Klebstoff' < vrts līm 'kiinnitysaine, liima, kalkki' SSA 2: 73; lv līm 'leim' < kasks lîm Kettunen 1938: 198; SSA 2: 73; lv līm 'liim / līme'; līmõ, līmtõ 'liimida / līmēt' LELS 2012: 169, 170

liin, liini '(purje)nöör' < asks lîne 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: liin : liini 'nöör; köis (merenduses)' Sa Hi L Ris; liin : `liini R EMS V: 195
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līń : līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; ÕS 1980: 370 liin 'peenike nöör'; Tuksam 1939: 629 Leine '(jäme) nöör, kabel; ohelik'; Mereleksikon 1996: 219 liin 'taimsetest või tehiskiududest keerutatud või punutud nöör'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 line 'Leine, Strick'; Schiller-Lübben line 'Leine, Strick'; MND HW II: 1 lîne 'Leine, Strick, meist aus Flachs, häufiger Handelsartikel'
Käsitlused: < kasks line 'Leine, Strick' GMust 1948: 47, 81; < kasks line EEW 1982: 1304; SSA 2: 74
Muud keeled: rts lina [14. saj] 'nöör, köis' RES 2004: 552; lt līne 'liin' LELS 2012: 170
Sugulaskeeled: sm liina [1863] 'köysi, nuora / Seil, Leine' < nrts lina; lv līn 'köysi, nuora' < kasks līne SSA 2: 74; lv līn 'seil, leine' < kasks lîne Kettunen 1938: 198; Raag 1987: 327; līn 'liin, tugev nöör / līne, stipra virve' LELS 2012: 170

liist, liistu 'latt; liistak, riba' < kasks lîste 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Neht Rengat peawat neihde lihstede koddull ollema; Virginius 1687-1690 neil weered ollit Liistode wahhel; Liggi sedda Liisti peawat need Röngad olema; Hupel 1780: 205 liist, -i r. d. 'die Leiste'; Lunin 1853: 90 liist, -i r. d. 'планочка, брусокъ'
Murded: liist : liistu 'kitsas ilulaud' Khk Pöi Hi Pä Ha VMr I KJn Hls Ran; liist : `liistu R; liiśt : liisti Kod Kõp Krk Rõn; liśt : liśti (-s-) Kam Urv Krl Rõu EMS V: 200
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 566 līśt : līśti; līst : līstu (SW) 'Leiste'; ÕS 1980: 371 liist; Tuksam 1939: 630 Leiste 'liist; latt, põõn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîste 'Leiste, Rand, Besatz (eines Kleides etc.), Einfassstreifen, auch von Metall'; MND HW II: 1 lîste 'schmaler Stoffstreifen als Kleiderbesatz, Saum, Kante; Leiste, schmales Holzstück zur Einfassung von Möbelstücken'
Käsitlused: < kasks liste 'Leiste' EEW 1982: 1306; < kasks lîste Raun 1982: 75; < asks liste 'liist, latt, ääris' EES 2012: 240
Muud keeled: rts list [14. saj] 'liist (puidust või metallist kinnitus- või kaunistusriba)' RES 2004: 554; lt lĩste, lĩsts 'Leiste' < kasks līste Sehwers 1918: 60, 153; lt lĩkste 'Leiste' < asks līste 'Leiste' Sehwers 1953: 73; līste 'Leiste; Fach' < kasks lîste 'Leiste' Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm liiste, liista, liistake, liisto, liste [1745] 'pitkä puusäle / Latte, Leiste'; krj lisse 'liiste, päre, reen irtopohja'; lv līst 'hylly; kaistale' < lms [deskr], vrd sm listiä SSA 2: 75; sm liiste 'Latte, Leiset' < asks lîste ~ rts list, lista Bentlin 2008: 233; lv līst 'leiste' < kasks lîst Kettunen 1938: 198; lv līst 'liist / līste' LELS 2012: 171

lont, londi 'köis, nöör; tõrvik' < asks lunte 'riidelapp; süütenöör'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Lunti 'Lunte'; Göseken 1660: 91 Lunti 'Lunte'
Murded: lońt : lońdi 'köis' Pä VlPõ Võn; lońt : londi M T; lońt : lońdi 'tõrvik; tulelont' Pä Ha JMd VJg I Plt Krl; lońt : londi Sa Muh Tõs Hls Krk; lont : londi Hi; lont : `londi R EMS V: 385
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 575 lońt : lońdi 'grosses Stück, bes. grosser Feuerbrand, Feuerklumpen, Fackel'; lońt-māker 'Seiler'; ÕS 1980: 736 tulelont; Tuksam 1939: 649 Lunte 'süüteköis'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lunte 'Lunte, Zündfaden, -strick'; MND HW II: 1 lunte 'Lunte, Zündstock für die Feuerwaffe, Zündschnur zum Feuer- oder Minenlegen'
Käsitlused: < asks lonte, lunte 'süütenöör' Ariste 1972: 98; EES 2012: 248; < kasks lunte Raun 1982: 78; < asks lunte 'süütenöör; kalts, räbal' EKS 2019
Muud keeled: rts lunta [1497] 'van süütenöör' RES 2004: 566; lt luñte [1782] 'Lunte' Sehwers 1953: 74
Sugulaskeeled: sm lunttu [1637 'sytytyslanka; naurislamppu; päresoihtu / Lunte; Fackel; Talglicht' < vurts lunta 'sytytyslanka' [‹ kasks lunte 'sytytyslanka; vaateriepu'] SSA 2: 104; lv loń̄`t 'fackel (aus alten netzen)' Kettunen 1938: 201; lv loņţ 'tõrvik / lāpa' LELS 2012: 173

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 81, 88 löhd : löhdi∫t 'Kugel'; Gutslaff 1648: 225 Lôti 'Kugel'; Göseken 1660: 91 löhd/ i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; Göseken 1660: 379, 177 Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; VT 1686 sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; Vestring 1720-1730: 120, 122, 123 Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; Helle 1732: 133 lööd : löe : löde 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; Piibel 1739 Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; Hupel 1780: 208, 207 loot (lood), -i r. d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd : lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; Hupel 1818: 126, 128 lööd od. lööt : lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Bleywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; Flintenkugel; ein Loth'; Lunin 1853: 92, 94 lööd ~ lööt : lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´ : loodi eL EMS V: 393
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´ : lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd : lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´ : lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)'; Tuksam 1939: 646 Lot 'lood'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
Käsitlused: < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' GMust 1948: 65, 82; < kasks lôt, lode Liin 1964: 48; < kasks lode Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 78; < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' EEW 1982: 1355-1356; < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' EES 2012: 248; EKS 2019
Muud keeled: rts lod [1400-1425] 'mer, tehn lood' RES 2004: 560; lt luõde [1638 Lohda] 'Kugel, Flintenkugel' < kasks lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' Sehwers 1918: 31, 91, 153; luode, luoda 'Kugel; Lot, Bleilot' < kasks lode Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] 'ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht)' < vrts lodh 'kuula, painoyksikkö' [‹ kasks lōt]; is lōti; krj luoti < sm luoti SSA 2: 110; sm luoti 'Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot' < asks lôt ~ nrts lod Bentlin 2008: 138; lvS luod 'Bleilot'; lvS lüöd, luod 'Bleilot' SLW 2009: 116; lv lēᴅ´, lȫᴅ´ 'kugel, lot, bleilot' < kasks lôt Kettunen 1938: 189; lv lēḑ, lēţ 'kuul, lood / lode, svērtenis' LELS 2012: 164, 166; lv luot 'lood / lote' LELS 2012: 178
Vt loodima

luuk, luugi 'ava sulgev kate' < asks luke 'id.', sks Luke 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Piibel 1739 ja taewa lugid tehti lahti; kui Jehowa teeks lukisid taewas; Hupel 1818: 131 luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; Lunin 1853: 97 luuk, -i r. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
Murded: luuk : luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´ : luugi sporT V; luuk : `luugi R EMS V: 540
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk : lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk; Tuksam 1939: 648 Luke 'luuk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
Käsitlused: < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' GMust 1948: 24; < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' GMust 1948: 82; < kasks, sks Luke EEW 1982: 1397; < kasks luke Raun 1982: 82; < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' EES 2012: 257; < asks luke 'luuk' EKS 2019
Muud keeled: rts lucka [14. saj] 'luuk; tehn vari' RES 2004: 563; lt lũka 'Luke' < kasks luke Sehwers 1918: 38, 153; ME: II: 518; lũka 'Luke' < asks lūk, lūke 'Luke' Sehwers 1953: 75; lūka 'Luke' < kasks lûke Jordan 1995: 75
Sugulaskeeled: sm luukku, luuku [1741] 'ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe' < nrts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks SSA 2: 115; lv lū`k 'luke' < kasks luke Kettunen 1938: 209; lv lūk 'luuk / lūka' LELS 2012: 177

luurama, luurata 'salamahti jälgima; varitsema' < kasks lûren 'id.', rts lura 'id.' [luuri-tüvi pärineb tõenäoliselt alamsaksa ja luura-tüvi rootsi keelest.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 195 nemmat luhrsit temma pähle; Göseken 1660: 275 luhrima 'Lauren (des Hasen)'
Murded: `luurama 'jälgima; varitsema' Kuu VNg Vai Sa Muh Emm L Ris Juu Jä VJg I VlPõ Trv San; `luurame Hel; `luuramma Har EMS V: 549; `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luuŕma Nõo Kan Rõu; `luuŕme M; `luuŕmõ Krl EMS V: 550
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūrima, -rin 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; ÕS 1980: 386 luurama; van luurima 'luurama'; Tuksam 1939: 618 lauern 'luurama; varitsema'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
Käsitlused: < kasks luren 'lauern' Liin 1964: 47; EEW 1982: 1399, 1400; Raun 1982: 82; Raag 1987: 323; < asks luren 'varitsema, luurama' [a-tüve tõenäol mõjutanud rts lura] EES 2012: 257; < asks luren 'varitsema' EKS 2019
Muud keeled: rts lura [1487-1491] 'varitsema; luurama' RES 2004: 566; lt † lũrêt 'lauern' < kasks lūren Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75; lūrēt 'lauern' < kasks luren ME: II: 520
Sugulaskeeled: sm luurata, luurailla, luuria [1749] 'vaania, väijyä / (auf)lauern' < nrts lura 'vaania, väijyä, kuunnella' [‹ kasks lūren]; krj luurata < sm SSA 2: 115; lvS lūrub 'lauern' SLW 2009: 113; lv lūrə̑, lūŕə̑ 'lauern' < kasks luren Kettunen 1938: 210; lv lūrõ 'luurata / izlūkot, izspiegot' LELS 2012: 179; vdj luuria 'nuhkida, nuuskida / шнырять' VKS: 650

lõvi, lõvi 'lõukoer, suur Aafrikas elutsev kaslane (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'; Tuksam 1939: 646 Löwe 'lõvi'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
Muud keeled: rts lejon [14. saj] 'lõvi' RES 2004: 544; lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < vurts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

lõõr, lõõri '(ahju)truup, suitsukäik' < asks rö̂re 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 Loehri 'Rahre arteria'; Hupel 1780: 207 löör, -i d. 'die Gurgel'; Hupel 1818: 126 löör, -i d. 'Gurgel, Kehle'; Lunin 1853: 92 löör, -i d. 'горло, гортань'
Murded: lõõr : lõõri 'truup; ahjutoru' Mar Var Saa K; lõõŕ : lõõri Kõp Vil M sporT; lõ̭õ̭ŕ : lõõri T V; löör : lööri Kaa Hi Rid Ha; leer : leeri L Nis Pil; lier : `lieri RId; lõ̭ir Lut; lõõr : `lõõri RId EMS V: 651; iir (eir) : iire Lei EMS I: 900
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 603 lȭŕ : lȭri 'Röhre, Luftröhre, Gurgel, Kehle'; ÕS 1980: 389 lõõr '(ahju) truup, toru'; Tuksam 1939: 813 Röhre 'toru; bot putk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rore '?Röhre, Rohr'; Schiller-Lübben rôr 'Rohr, Röhre; Spule (in der Weberei)'; MND HW II: 2 rö̂re 'röhrenförmiger Pflanzenhalm; Luft- oder Speiseröhre; Rohr (Wasserleitung, Rohr zur Durchleitung von Luft oder Gasen, Teil einer Zungenpfeife an der Orgel etc.)'
Käsitlused: < kasks rôr Liin 1964: 58; EEW 1982: 1429; < asks Rör Raun 1982: 83; < asks rōr 'toru' EES 2012: 261; EKS 2019
Muud keeled: rts rör [14. saj] 'toru' RES 2004: 876; lt † riẽris, iẽris 'Ofenröhre' Sehwers 1918: 32, 157; lt riẽris, riẽre (› iẽris, iẽre) 'Ofenröhre' < sks Röhre ME: III: 546; Sehwers 1953: 40, 101; rieris, riere 'Ofenröhre' < kasks rore, rôr 'Röhre, Rohr' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rööri (rööli, ryöri) [1880] 'uunin savukanava, hormi; putki / Rauchabzug, -kanal; Rohr, Röhre' < vrts rör 'ruoko, putki; torvi, savukanava' [‹ kasks rōr, sks Rohr] SSA 3: 136; SKES: 932; lv rǜör, rièr '(ofen)röhre, rohr' Kettunen 1938: 336
Vrd röör

lööper, lööpri 'kiirkäskjalg' < asks lö̂per 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 203 leper d. 'ein Läufer'; Hupel 1818: 120, 126 leper r. d. 'Läufer'; löper, -pri r. d. 'Läufer'; Masing 1823: 25 lööper (Laufer) 'jooksupoiss, sõnumikandja'; Lunin 1853: 88, 93 leper r. d. 'бѣгунъ, скороходъ'; löper, -pri r. d. 'иноходецъ, бѣгунъ'
Murded: `lööper : `lööpre 'kiirkäskjalg; eesjooksja' Lä Tor Ha Rak VlPõ; `lü̬ü̬per Hää M; `lüöper Kuu Lüg Vai Iis; `lüeper JJn JMd; `klööper Emm; `klüöper Lüg EMS V: 787
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 *lȫper : lȫpri, lȫpre (lēper) 'Läufer, Schnellläufer'; tali-lȫper 'Strick eines Flaschenzuges'; EÕS 1925: 446 lööper 'kiirjooksja (meie endistel mõisnikkudel)'; ÕS 1980 lööper 'endisaegne kiirjooksjast sõnumikandja'; Tuksam 1939: 619 Läufer 'jooksja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loper 'Läufer, (Brief)bote; Fussgänger'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'Läufer, Eilbote; Läufer im Schachspiel; Ausreißer'
Käsitlused: < asks löper 'Strick eines Flaschenzuges' GMust 1948: 83; < asks loper 'jooksja, käskjalg' Ariste 1930: 97; EES 2012: 266
Muud keeled: rts löpare [1484] 'sport jooksja' RES 2004: 586
Vrd looper

maaler, maalri 'maalikunstnik; värvija' < kasks maler 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 nedt Malerit; Stahl 1637: 88 Mahler 'Maler'; Helle 1732: 322 maalmeistar 'der Mahler'; Hupel 1780: 211 maalmeister, -tri r. d.; maalmeistri d. 'der Mahler'; Lunin 1853: 98 maalmeister, -tri r. d. 'живописецъ'
Murded: `maalder : `maaldri R(`maander Vai); `maaler : `maalri (-oa-) Jäm Khk Vll Pä Trm Kod Lai VlPõ M Puh San V(`maalõr Har Plv Vas); `maalder : `maaldri (-oa-, -ua-) Pöi Lä KPõ Iis EMS V: 834
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māler : māl´ri, māl´dri 'Maler'; mālder : māl´dri '= māler'; ÕS 1980: 396 maaler; Tuksam 1939: 655 Maler 'maalija, maalikunstnik; maaler (Stubenmaler)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 maler, mêler 'Maler'; Schiller-Lübben maler, meler 'Maler, pictor'; MND HW II: 1 mâler(e), mâlre, mêler(e) 'Maler, Bildmaler, bildender Künstler, Zeichner, zugleich handwerklicher Maler, Anstreicher'
Käsitlused: < kasks maler 'Maler, pictor' Ariste 1963: 96; < kasks maler, meler Liin 1964: 60; < sks Maler ~ kasks maler EEW 1982: 1470; < kasks malen Raun 1982: 86; < asks maler 'maalija, maalikunstnik; maaler' EES 2012: 268
Muud keeled: rts målare [u 1420; 1536] 'maaler; maalija, maalikunstnik' RES 2004: 640; lt mãlderis 'Maler' < kasks māler Sehwers 1918: 53, 153; ME: II: 581; Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm maalari [1642] 'Maler' < vrts malare 'maalari, maalaaja' [‹ kasks maler] SSA 2: 134; lv mō̬ldə̑r 'anstreicher, maler' < kasks maler Kettunen 1938: 229; lv kuņštmǭļṭiji 'maalija / gleznotājs' LELS 2012: 146; lv mǭldõr, mǭļţiji 'maaler / krāsotājs'; mǭļkuņštnikā, mǭļţiji 'maalikunstnik / gleznotājs' LELS 2012: 192; vdj mal´ari 'maaler / маляр' VKS: 698
Vt maalima

maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 834
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima; Tuksam 1939: 655 malen 'maalima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
Muud keeled: rts måla [14. saj; 1385] 'värvima; maalima' RES 2004: 640; lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < vrts mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
Vt maaler

mali, mali, pl. malid 'tinakaunistus (rõngake, öös, pannal)' < kasks malie, mallie 'id.', rts malja 'id.'

Esmamaining: Stahl LS II 1649
Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 635 ninck needt Mallit 'vnd die Heffte'
Murded: mali 'naiste rinnaehe (rahvariietel)' Sa EMS V: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 629 mali : mali (O) 'Haken und Oesen (am Leibchen, drei Paar grosse, zinnerne, mit Glas u. Folie verzierte)'; ÕS 1980: 404 malid 'mitm tinast valatud ilustused rahvarõivaste hõlmadel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange (mlat. malia)'; MND HW II: 1 mallie (malie, malge, mallege) 'Masche, Öse, Spange, kleiner Ring als Zierstück und Befestigungsmittel der Kleidung'
Käsitlused: < kasks mallie, malge 'kleiner Ring oder Spange' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 57; < rts malja 'Öse, Ring', kasks mallie EEW 1982: 1493; < vrts malia, vrd kasks mallie Raun 1982: 88; < rts malja, malga Raag 1987: 332-333; < asks mallie, malge 'rõngake, pannal, sõlg' EKS 2019
Muud keeled: rts malja [14. saj] 'rõngas, aas' RES 2004: 591
Sugulaskeeled: sm malju [1678] 'solki, rengas (puvussa) / Kleiderspange' < nrts malja 'silmukka; rengas' [‹ kasks mallie] SSA 2: 143

mandel, mandli 'mandlipuu söödav seeme (Prunus amygdalus)' < asks mandel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 184 Myrra, ninck pächkelit, ninck Mandelit; Göseken 1660: 288 mandel 'Mandelkern'; Piibel 1739 kallist rohto ja mirrid, kallid pehklaid ja mandlid; Hupel 1780: 214 mandli d. 'Mandeln'; Lithander 1781: 506 Mandli Taart 'Mandeltorte'; Wotta 4 Loti wihha Mandlid ühe naela maggusa Mandli peäle; Hupel 1818: 136 mandel, -dli r. d. 'Mandel (Kern)'; Lunin 1853: 102 mandel, -dli r. d. 'миндаль'; Masing 1823: 228 Seält túllewad Sitronid, Appelsinid, wigid, mandlid, rosinad ja kállid plumid
Murded: `mandel : `mandli (-le) VNg Jäm Khk Mar Vig Tor Hää Ris JMd IisK Iis Trm Plt Trv; `mandli Rõu Plv Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mandel : mańdli 'Mandel'; ÕS 1980: 405 mandel 'mandlipuu seeme'; Tuksam 1939: 656 Mandel (Frucht) 'mandel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mandel, mandel-kerne 'Mandel'; MND HW II: 1 mandel, Pl. mandelen 'Fruchtkerne des Mandelbaumes, Amygdalus communis; häufige Handelsware aus dem Mittelmeersraum, als Gewürz und Konfekt verwendet'
Käsitlused: < kasks mandele Liin 1964: 55; < sks Mandel EEW 1982: 1498; < kasks mandel Raun 1982: 87; < asks mandel 'mandel' EKS 2019
Muud keeled: rts mandel [u 1430] 'bot mandel, mandlipuu seeme' RES 2004: 593; lt mañdele 'Mandel' < sks Sehwers 1918: 64; lt mandeles 'Mandel' Sehwers 1953: 76
Sugulaskeeled: sm manteli [1621 mandalita] 'Mandel' < vurts mandel 'manteli' [‹ kasks mandel] SSA 2: 147; lv man̄del, man̄də̑l 'mandel' Kettunen 1938: 216; lv mandõl 'mandel / mandele' LELS 2012: 182

mettima, metin 'lõimelõngu immutama' < asks smetten, smitten 'id.', ee mett

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: mettima (-mä) 'lõimelõngu niisutama; määrima' Kuu Han Tor Jür Sim Plt; `met´mä Kod KJn; mättima 'määrima' Sa Muh Var EMS VI: 44; mit´tima Aud Hää; `mit´mä (-me) Vig Trv Krk Ote V EMS VI: 100
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 659, 673 met´t´ima : metin 'schlichten (Garn mit d. Weberkleister)'; mit´t´ima : mitin '= met´t´ima'; ÕS 1980: 421 mettima 'tekst lõngu metiga immutama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken'; Schiller-Lübben smitten 'in der Weberei das Garn oder die Scherung mit einem Kleister bestreichen und stärken'; MND HW II: 1 smitten, smetten 'die Schärung mit Kleister stärken'
Käsitlused: < ee mett 'Schlichte, Webekleister' EEW 1982: 1533; < asks smitte, smette [sub mett] EES 2012: 281
Muud keeled: rts smeta [1430-1450] '(peale) määrima; (kokku) määrima' RES 2004: 968; lt smitêt [1638 ∫mitteht] 'schlichten' < kasks smitten 'das Garn oder die Scherung mit einem Kleister stärken' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113; lt smitēt 'schlichten' < kasks smitten ME: III: 966; smite, smits 'Schlichte, Webekleister zum Schlichten; Leimwasser zum Steifen des Garns usw.' < kasks smitte 'Brei oder Kleister, mit dem die Leineweber den Aufzug stärken' Jordan 1995: 91
Vt mett

miil, miili 'söepõletus; miiliahi, -auk' < kasks mîle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 262 mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema 'kohlen Holtz nieder legen'; Vestring 1720-1730: 137 Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; Helle 1732: 139 miil 'Köhlergrube'; Hupel 1780: 216 miil, -i r. 'die Kohlengrube'; Lunin 1853: 105 miil, -i r. 'угольная яма'
Murded: miil : `miili 'söepõletus' Kuu Jõh; miil : miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´ : miilõ Rõu EMS VI: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´ : mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi'; Tuksam 1939: 667 Meiler '(söe)miil (seadis puu söestamiseks, kivisöe koksitamiseks jne)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
Käsitlused: < kasks mile Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; < kasks mile (mîle) EEW 1982: 1535; < kasks mīle SSA 2: 167; < asks mile 'miil' EES 2012: 281; < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' EKS 2019
Muud keeled: rts mila [1477] '(söe)miil, miiliahi, miiliauk' RES 2004: 614; lt mĩle 'Kohlenmeiler' < kasks mīle Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80; mīlis, mīle 'die Kohlengrube, der Meiler' < kasks mile ME: II: 645
Sugulaskeeled: sm miilu [1745] 'sysi-, tervahauta / Meiler' < vrts mila 'sysimiilu' [‹ kasks mīle]; lv mīl´ < kasks mīle SSA 2: 167; lv mīl´ 'meiler, kohlengrube' < kasks mile Kettunen 1938: 226

miil, miili 'pikkusmõõt, teepikkusühik' < asks mîle 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 226 Pennekôrm/ a 'Meilewege'
Murded: miil : miili Khk Käi Räp EKI MK; meremiil 'seitse versta' Lüg EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 504 miil 'penikoorem (Meile)'; ÕS 1980: 421 miil '(tee pikkuse ühik)'; Tuksam 1939: 667 Meile 'miil; penikoorem'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 mile 'Meile (vom Raume); Stunde? (von der Zeit)'; Schiller-Lübben mile 'Meile (vom Raum; auch zu Zeitbestimmungen gebraucht)'; MND HW II: 1 mîle 'Meile, als Längenmaß'
Käsitlused: < kasks mîle 'Meile' GMust 1948: 65, 84; < kasks mile 'Meile' EEW 1982: 1535
Muud keeled: rts mil [14. saj] 'miil' RES 2004: 614
Sugulaskeeled: sm maili 'pituusmitta, 1609 metriä' NS III 1978: 364; vdj miila, miili '(mere)miil / (морская) миля' VKS: 730

märter, märtri 'usukannataja' < kasks merteler 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 222 sæl omat olnuth ned Mertlerit; Stahl HHb II 1637: 88 Sünd kihtap nende Martereride auwus hulck 'Dich Lobet die ehrliche schar der Martyrer'; Göseken 1660: 91, 289 martler 'Martyrer'; Marterer 'Martyrer'; Hupel 1818: 137 märter, -tri r. selt. 'Märtyrer'; Lunin 1853: 102 märter, -tri r. d. 'мученикъ'
Murded: `marter : `martri VNg; matter : `matre Plt; `matri Har; `märter : `märtri Han; `märtri (-re) Rõu Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 590 märtir, -i 'Märtyrer'; ÕS 1980: 442 märter 'usukannataja; oma veendumuste pärast kannataja'; Tuksam 1939: 660 Martyrer 'märter, veretunnistaja'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 marteler, -êr(e), mertel-, *martirer 'christlicher Martyrer, die Passion Christi'
Käsitlused: < kasks martelere, marterer 'Märtyrer' Ariste 1963; < sks Märtyrer EEW 1982: 1622; < asks martelere, mertelere 'märter' EES 2012: 296
Muud keeled: rts martyr [14. saj] 'märter' RES 2004: 598
Sugulaskeeled: sm marttyyri [Agr martyr] 'Märtyrer' < vurts martyr SSA 2: 152

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kudt nüith meddÿ naber; Rossihnius 1632: 230 Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; Stahl 1637: 93 Naber : Nabri∫t 'Nachbar'; Stahl LS I 1641: 170 Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; Gutslaff 1648: 228 Nâber 'Nachbar'; Göseken 1660: 92, 303 Naaber 'Nachbar'; Vestring 1720-1730: 144 Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; Helle 1732: 143 naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; Hupel 1780: 220 naber : naabri r. d. 'Nachbar'; Arvelius 1787: 64 meie naabrimees; Hupel 1818: 147 naber : naabre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; Lunin 1853: 111 naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
Murded: `naaber : `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber : `naabre M Ran; `naabri : `naabri Ote V EMS VI: 430; nah(k)par : nah(k)pari 'naaber' Pha sporL Jür Pst EMS VI: 466
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber : nābri, nābre, nābru; nābre : nābre (d) 'Nachbar'; nābur : nāburi '= nāber'; ÕS 1980: 445 naaber; Tuksam 1939: 698 Nachbar 'naaber, üleaedne'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
Käsitlused: < kasks naber Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; Raun 1982: 100; < kasks nabûr ~ erts nâbur EEW 1982: 1647; < asks naber 'naaber' EES 2012: 303; EKS 2019
Muud keeled: rts nabo [14. saj] 'van naaber' RES 2004: 649; lt nãburgs 'Nachbar' < kasks nāber Sehwers 1918: 154; lt nãburgs 'Nachbar' < vrd vasks nābūr 'Nachbar' Sehwers 1953: 83; lt nāburgs, nābargs, nābergs 'Nachbar' < kasks nâber Jordan 1995: 79
Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] 'Nachbar'; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < vrts nabor 'naapuri' [‹ kasks nābur] SSA 2: 200; SKES: 363; sm naapuri 'Nachbar' < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur Bentlin 2008: 148; lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d 'Nachbar' SLW 2009: 127; nō̬berɢ 'nachbar' < kasks naber Kettunen 1938: 72, 252; lv nǭbõrg 'naaber / kaimiņš' LELS 2012: 210; vdj naapuri 'naaber, naabripere / сосед, соседи' VKS: 785; is naapuri 'naaber' Laanest 1997: 123

napp, napi 'vähene, kasin' < asks knap 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 271 agka∫ knappi∫t ∫e nelja∫ o∫∫a kuhli∫ 'aber kaum der vierde Theil hörete'; Vestring 1720-1730: 147 Nap 'Knap'; Nappist 'Knap'; Hupel 1780: 222 nap, -pi r. 'knapp, sparsam'; Lunin 1853: 114 nap, -pi r. d. 'скудный, бережливый'
Murded: napp : nabi 'vähene, kasin' Kuu Lüg; napp (naṕp) : napi S sporL Ris JMd JJn Koe VMr Kad VJg Plt KJn M TLä sporV EMS VI: 488
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 715 napp : napi 'knapp, sparsam; Mangel'; EÕS 1930: 574 napp '(knapp; Mangel)'; ÕS 1980: 449 napp 'vaevalt piisav, vähene'; Tuksam 1939: 569 knapp 'kitsas; napp, vaevalt piisav; kehv, vilets'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 knap, knappe 'knapp, rar, spärlich'
Käsitlused: < sks knapp ~ kasks EEW 1982: 1666; < asks knapp Raun 1982: 101; < asks knap(p)e 'kitsas, piiratud, vähene' EES 2012: 307; EKS 2019
Muud keeled: rts knapp [14. saj] 'napp, kehv, vähene, kasin' RES 2004: 472; lt † knaps 'knapp, enge, dürftig' < sks Sehwers 1918: 71, 150; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig' < asks knapp 'wenig, enge, sparsam, nicht viel' Sehwers 1953: 53; lt knaps 'knapp, enge, dürftig, wenig, eingeschränkt, nahrlos' < kasks knap Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1787] 'niukka, vaaja, tarkka / knapp, genau' < nrts knapp 'niukka, riittämätön, vähäinen' SSA 2: 2005; lv kna`ppə̑ 'knapp; schwach, mager' < sks Kettunen 1938: 141; lv knap 'napp, kitsas / švaki, knapi'; knap 'napp, väike / mazs, knaps' LELS 2012: 128

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 234 euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; Stahl 1637: 95 Neer : [Neer]u∫t 'Niere'; Stahl LS I 1641 Rahut 'Nieren'; Gutslaff 1648: 229 Rahow /o 'Nieren'; Göseken 1660: 92, 311 neerit 'Nieren'; rachket 'nier(ren)'; Vestring 1720-1730: 149 Nerud 'Die Nieren'; Helle 1732: 145 nerud 'die Nieren'; Piibel 1739 raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; Hupel 1780: 223 nerud r. 'die Nieren Pl.'; Lithander 1781: 537 Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; Hupel 1818: 151 neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; Lunin 1853: 115 neer, -o r. d. 'почка'
Murded: nier : `nieru R(`niero Vai); nier : nieru (-ee-) K I; neer : neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel : neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r : neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei EMS VI: 519
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr : nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer; Tuksam 1939: 721 Niere 'neer'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1680; Raag 1987: 324; < kasks nere Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; < asks nere 'neer' EES 2012: 309; EKS 2019
Muud keeled: rts njure [1420-1450] 'neer' RES 2004: 669; lt niẽre, nieris 'Niere' < kasks nēre Sehwers 1918: 154; lt niẽre, niẽris 'Niere' < asks nēre 'Niere' Sehwers 1953: 83; lt niere 'Niere' < kasks nêre Jordan 1995: 80
Sugulaskeeled: sm nierunen 'munuaiset / Nieren' < nrts njure [vrd kasks nēre] SSA 2: 216; sm nierunen 'Niere' < kasks nêre Bentlin 2008: 235; lv nìe̯rə̑z 'niere' < kasks nere Kettunen 1938: 247; lv nīerõz 'neer / niere' LELS 2012: 208

nikker, nikri 'nikerdaja, tisler' < asks snitker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 367, 414 nicker 'Schreiner'; nitker 'tischer/tischler'; Helle 1732: 145 nikker 'der Tischler'; Hupel 1780: 224 nikker, -kre r. d. 'der Tischler'; nikkerdaja, nikkermees r. d. 'Schnitzer, Bildhauer'; Hupel 1818: 152 nikker, -kre r. d. 'Tischler'; Lunin 1853: 116 nikker, -kre r. d. 'столяръ, рѣзщикъ'
Murded: nikker : `nikre 'tisler; osav meistrimees' Tor Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 735 niker : nikre, nikri 'geschickt, pfiffig; Schnitzer, Tischler'; niker-tȫ 'Schnitzarbeit'; EÕS 1930: 592 nikker 'osav, nupukas; nikerdaja, tisler'; Tuksam 1939: 863 Schnitzer '(puu)nikerdaja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sniddeker, snitker, snitzer '(Holz)Schintzer, Bildner, Tischler'; snicke-mêster 'Bootsmeister (in Lübeck)'; Schiller-Lübben sniddeker, snitker '(Holz)Schitzer, Bildner, Tichler'; MND HW III snid(de)ker, snit(te)ker 'Bildschnitzer, Kunst-, Möbeltischler; Tischler'
Käsitlused: < sks Schnicker, vrd kasks snitker Viires 1960: 213; EEW 1982: 1699; < kasks sniddeker, snitker Liin 1964: 51; < rts snickare ~ sm nikkari SSA 2: 220; < asks snitker 'puunikerdaja, tisler, kujur' EKS 2019; EKS 2019
Muud keeled: rts snickare [1457-1459] '(ehitus)tisler; puusepp; tisler, mööbelsepp' RES 2004: 977; lt † sniķeris [1638 Snikeris] 'Schnitzer' < kasks sniddeker, snitker Sehwers 1918: 53, 96, 159; sniķeris 'Schnitzer, Bildhauer, Tischler' < kasks sniddeker, snitker 'Holzschnitzer, Bildner; Tischler' Sehwers 1953: 113; lt sniķeris 'Schnitzer, Bildhauer, Tischler, Schreiner' < kasks snitker (neben snid(de)ker) 'Bildschnitzer, Kunst-, Möbeltischler; Tischler' Sehwers 1918: 159; Jordan 1995: 91; lt šniķeris 'einer, der schnitzt' < sks Schnicker Sehwers 1953: 137
Sugulaskeeled: sm nikkari [Agr] 'Tischler'; is nikkari; krj nikkari < vurts snitkare [‹ kasks sniddeker 'puunleikkaja, puuseppä'] SSA 2: 220; sm nikkari 'Tischler' < asks snicker ~ vurts snitkare Bentlin 2008: 150; lv snik̆kàr´ 'stellmacher, drechsler' < kasks snitker, sniddeker Kettunen 1938: 375; lv snikār 'nikerdaja / kokgriezējs' LELS 2012: 297; vdj nikkõri 'meisterdaja, nikerdaja / мастер (на все руки)' VKS: 810
Vt nikerdama

nunn, nunna 'eraldi kogukonnas, hrl kloostris elav naine' < kasks nunne 'id.', rts nunna 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1415
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1415 Nunnenzappe, Hinr. '(nunn + ? saba)'; Gutslaff 1648: 229 Nunne 'Nonne'; Göseken 1660: 92, 311 Nunne 'Nonne'; Nunne werra 'die Süster Pfort'; Vestring 1720-1730: 155 Nunn 'die Nonne'; Helle 1732: 307 nunnawärraw 'die Systern-Pforte'; Hupel 1818: 158 nunna r. d. 'Nonne'; Lunin 1853: 120 nunna r. d. 'монахиня'
Murded: nunn : `nunna Kuu VNg Lüg; nunn : nunna Sa Muh Kir Han Tõs Hää Iis San; nunn : nunne Mär Juu VJg Hls Krk; nuńn : nuńni Krk Rõu; `nunni Vai EMS VI: 692; nońn : nonni (-ńn-) 'nunn; seltsimatu naisterahvas' Vll Pöi Muh Lä Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn Trv TMr Krl Har Rõu Räp; nonn : nonne Tor; `nonni VNg Vai EMS VI: 639
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nunn : nunna, nunnu, nunne 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; Wiedemann 1893: 693 nunn : nunna, nunnu, nunne (nońń, nonn, nunna, nuńń) 'Nonne'; ÕS 1980: 462 nunn; Tuksam 1939: 722 Nonne 'nunn'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nunne 'Nonne'; MND HW II: 1 nunne, nonne 'Nonne, Klosterfrau'
Käsitlused: < kasks nunne 'nunn' Liin 1964: 43; < kasks nunne, vrts nunna, nonna [a- und u-stämmigen Varianten] EEW 1982: 1742; < kasks nunne ~ rts nunna Raun 1982: 106; < asks nunne 'nunn', vrts nunna, nonna 'nunn' EES 2012: 321
Muud keeled: rts nunna [1346] 'nunn' RES 2004: 676; lt † nuñne 'Nonne' < kasks nunne 'Nonne' Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: sm nunna [Agr] 'Nonne' < vrts nunna [‹ kasks nunne] SSA 2: 238; SKES: 399; lv non 'nunn / mūķene' LELS 2012: 210

nõge|nool, -noole 'kala, jõesilm (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenôge 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Silm /a 'Neunaug'; Göseken 1660: 309 üdixa Silm 'neun Aug'
Murded: noginuol Kuu; nögenool (näge-) Jäm; näägenook Khk; neinuk San; pl neinugi^ʔ Har; `neinok Hää; `neinook Kod Pil EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 749, 752, 1151 nõge-nōl´ (O) 'Neunauge'; nõge-nōg, -nōl´, -nȭl (O) 'Neunauge'; üheksasilm, üheksasilmaline 'Neunauge'; Wiedemann 1893: 680 nõge-nōl´, nägunōl´ (O) 'Neunauge'; EÕS 1930: 615 nõgenool '= silm : silmu'; Tuksam 1939: 717 Neunauge 'silm, sutt (kala)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 nēgenôge 'Neunauge, Bricke, Lampreta, aalähnlicher Süßwasser- oder Meeresfisch mit 7 Kiemenspalten hinter dem rechten Auge, murenula, nonoculus, sehr beliebter Speisefisch'
Käsitlused: < kasks negenoge EEW 1982: 1759; < kasks nēgen-ōge 'jõesilm' Kendla 2014: 190
Muud keeled: rts nejonögon, nejonöga [1430-1450] 'zool silmud (kalad)' RES 2004: 664; lt nẽģis, nẽģenuõgs 'Neunauge' < kasks negenōge Sehwers 1918: 154; lt nẽģis, nẽģenuogs 'Neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < asks nēgenōge 'Neunauge, Lamprete, Bricke' Sehwers 1953: 83
Sugulaskeeled: lv nēgə̑z 'neunauge (Petromyzon fluviatilis)' < kasks negenoge Kettunen 1938: 244; lv nēgõz 'silm, -u / nēģis' LELS 2012: 206

näälike, näälikese '(looduslik) nelk (Dianthus)' < kasks negelken 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Wötta hennesselle kallist rochto: Itackte, Negelit, Galban; Göseken 1660: 308 Nehlken 'Nelcken'; Lithander 1781: 25 Touka sedda .. sullatud woi, Pipra, Neilikesse .. ning hanne raswaga; Lenz 1796: 14 Neid nägelkessed kanna wäljä ette aknade all; Hupel 1818: 147, 148 nägelkenne r. d. 'Nelke'; näglike r. d.; näglike lil d. 'Nelke'; Henning 1824: 92 panne paar nääglikest ja muskati jure; Lunin 1853: 112 näggelkenne r. d. 'гвоздика'; näglike r. d.; näglike lil d. 'гвоздика'
Murded: näälike '(talunimi)' San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731, 730 *nǟlikene : nǟlikeze '= nǟgelkene'; *nǟgelkene : nǟgelkeze; nǟglikene : nǟglikeze 'Näglein, Gewürznelke'; EÕS 1930: 633 näälike[ne] '= nelk'; ÕS 1980: 469 näälike[ne] '(metsik) nelk'; Tuksam 1939: 714 Nelke 'nelk, näälike(ne)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 negelen, negelken 'Gewürznägelein'; Schiller-Lübben negelken 'Gewürz'; MND HW II: 1 nēgelke, (meist Pl.) negelken, negliken, neilkin 'getrocknete Frucht der Gewürznelke, Caryophyllus aromaticus, sehr häufiger Handelsartikel aus dem Orient'
Käsitlused: < kasks negelken 'Nägelchen' Liin 1964: 62; EEW 1982: 1800; Raun 1982: 109; < kasks nēgelke, nǟgelke 'Nelke' Haak 1976: 86; < kasks Raag 1987: 323; < asks negelken 'nelk' EKS 2019
Muud keeled: rts nejlika [u 1420; 1461] 'bot nelk, näälike; kok nelk (vürts)' RES 2004: 664; lt † nẽģeļ̃ķene 'Federnelke (Dianthus plumarius)' < kasks negelken Sehwers 1918: 36, 154; lt naglene 'Nelke' ME: II: 687; VLV 1944: 375
Sugulaskeeled: sm neilikka [Agr nelike, neglike] 'Dianthus /Nelke, Gewürznelke' < vrts næylika, nælika 'mausteneilikka' SSA 2: 211; sm neilikka, näälikkä, neelikka 'Nelke; Gewürznelke' < ? asks nēgelke(n) Bentlin 2008: 149; lv na’gliń 'gewürznelke' < lt Kettunen 1938: 241
Vrd nelk

näär, nääri 'aastavahetuse aeg, uusaastapüha(d)' < asks nie-, ni-jâr 'uusaasta'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 81 Nijahri pehw 'novus annus'; uhs Ahst 'item'; Vestring 1720-1730: 148 Neari Pääw 'Der Neujahrs tag'; Helle 1732: 144 neäri-pääw 'der Neujahrs-Tag'; Helle 1732: 299-300 Neäri ku 'Januarius'; neäri pühha 'Neu-Jahr'; Piibel 1739 Ewangelium pärrast Neäri Pühha; Arvelius 1790: 5 näri päwa
Murded: näär : nääri (-ea-, -iä-) 'aastavahetus' S sporL Ris Juu JMd VJg Kod KJn Trv; nääris Khk; pl. näärid (nea-, niä-) Khk Noa Lih Khn Koe; `näärid Kuu; `niijarid Kuu EMS VI: 848
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731 nǟri : nǟri (aus nījari, in nǟri-kū) 'Januar'; nǟri-päew 'Neujahrstag'; ÕS 1980: 469 † näärikuu 'jaanuar'; Tuksam 1939: 716 Neujahrsnacht 'nääriöö'; Neujahrstag 'uusaastapäev, nääripäev'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 nie-, ni-jâr 'Neujahr'; Schiller-Lübben niejâr 'Neujahr; Neujahrsgabe'; MND HW II: 1 nîejâr 'Neujahr; Naujahrstag; Geschenk zum Neujahr'
Käsitlused: < kasks niejâr Liin 1964: 43; Raag 1987: 324; < kasks ni-jâr, nie-jâr 'Neujahr' EEW 1982: 1801; Raun 1982: 109; < asks niejār, nijār 'uusaasta' EES 2012: 330; EKS 2019
Muud keeled: rts nyår [1469] 'uusaasta' RES 2004: 681

nööp, nööbi 'riietuseseme kinnitusvahend' < kasks knôp 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 79 nöhp : nöhpi∫t 'knopff'; Gutslaff 1648: 222 Nôp 'Knopff'; Göseken 1660: 260 nöhp, -i 'knopff'; nöhpiken 'knopff'; Virginius 1687-1690 täma teggi Kaks Nööpi Wassest Wallatut; Vestring 1720-1730: 83 Knööp, -pi 'Ein Knopff'; Helle 1732: 115 knööp 'der Knopf'; Helle 1732: 322 nööp 'der Knopf'; Hupel 1780: 183, 225 knööp, -i bl. r. 'Knopf, Knauf'; nööp, -i r. d. 'Knopf'; Lunin 1853: 62, 117, 118 knööp, -i r. d. 'пуговица, запонка; шишка'; nööp, -i r. d. 'пуговица, запонка'; nöps, -i r. 'пуговица'; nöp, -pi d. 'пуговица, головка, набалдашникъ'
Murded: nüöp : `nüöbi 'kinnitus- või kaunistusvahend' R(`nüöpi Vai); nööp : nööbi (-üö-, üe-) S L Ha JMd Koe Kad VJg I Plt; nü̬ü̬p : nööbi Hää Kod KJn M San Rõu; knööp : knööbi Phl Ris EMS VI: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫp : nȫbi 'Knopf, Flitter'; Wiedemann 1893: 681 nȫp : nȫbi (knȫp, nöpp, nöps) 'Knopf, Flitter'; ÕS 1980: 469 nööp; Tuksam 1939: 571 Knopf (an Kleidern) 'nööp'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knôp 'Knoten; Knopf, Knauf, Knospe'; MND HW II: 1 knôp (knoep), Pl. knö̂pe, knöppe 'Knopf an der Kleidung, als Verschluß und als Schmuck'
Käsitlused: < kasks knop 'Knopf, Knauf' Ariste 1963: 98; < kasks knôp 'Knopf' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1803; Raun 1982: 109; Raag 1987: 324; < asks knōp 'nööp; nupp; pung; sõlm' EES 2012: 331; EKS 2019
Muud keeled: rts knapp [14. saj] 'nööp; nupp' RES 2004: 471; lt knuõpe [1638 Knohpe] 'Knopf' < kasks knōp Sehwers 1918: 89, 151; Sehwers 1953: 56; lt knẽpes 'zwei verbundene Knöpfchen, um Hemdärmel und dgl. zusammenzuhalten' < asks knȫpe 'Knöpfe' Sehwers 1953: 54; knuopēt 'knöpfen' < kasks knö̂pen Jordan 1995: 68; kniẽpêt 'mit Stecknadeln befestigen; zusammenknöpfen' < kasks knö̂pen 'knöpfen, zuknöpfen' Sehwers 1953: 54; Jordan 1995: 67
Sugulaskeeled: sm nappi [1644 knappi] 'Knopf'; is nappi, nappu; krj nappi; vdj nappu < vrts knap SSA 2: 205; lvS knüöp 'Knopf' SLW 2009: 83; lv knēp̀, knȫp̀ 'Knopfhaken am Kleide; Knopf' < kasks knepe, pl. knȫpe Kettunen 1938: 141; lv knēp 'trukknööp / spiedboga, kņope' LELS 2012: 128; vdj nappu 'nööp / пуговица' VKS: 795; is nappi 'nööp' Laanest 1997: 125

nöör, nööri 'sidumis- ja kinnitusvahend' < kasks snôr(e) 'Schnur'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 238 Iumala Sana on se eike Richt|schnor; Gutslaff 1648: 236 Nörick /o 'Schnur'; Göseken 1660: 94, 365 nöhr, nöör 'Schnur'; Göseken 1660: 142 möhta nöer 'richt Schnur'; Hornung 1693: 24 Nöör 'ein Schnur'; Virginius 1687-1690 peat sedda ühhe Koldse Nööriga Kübbara külge ette pool panema; Vestring 1720-1730: 152 Nöör, -ri 'Eine Schnure'; Helle 1732: 146, 306, 322 nöör 'die Schnur'; Hupel 1780: 225 nöör, -i r. d. 'die Schnur'; Arvelius 1782: 49 olli .. nöri katki nühkinud; Hupel 1818: 154 nöör, -i r. d. 'Schnur, Strickchen'; Lunin 1853: 118 nöör, -i r. d. 'веревка, бичевка, круглая тесьма'
Murded: nüör : `nüöri R(`nüöri Vai); nöör : nööri (-üö-, -üe-) eP; nü̬ü̬r (-ŕ), nööri Hää Kod KJn SJn Vil eL EMS VI: 860
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 751 nȫŕ : nȫri 'Schnur, dünner Strick'; Wiedemann 1893: 681 nȫŕ : nȫri; nȫr : nȫrä (d) (nōr) 'Schnur, dünner Strick'; ÕS 1980: 469 nöör; Tuksam 1939: 864 Schnur 'nöör'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 snôr, snôre 'Schnur, Messschnur, Richtsschnur; Schnur als Band und Schmuck; Gerät zum Fischfang; Bogensehne'; Schiller-Lübben snôr 'Scnur, Meßschnur; Schnur als Schmuck, bes. Haarband; Gerät zum Fischfang'
Käsitlused: < kasks snore Ariste 1933a: 11; Ariste 1972: 96; < kasks snôr(e) Raun 1982: 109; < kasks snôr ~ rts [dial.] EEW 1982: 1803-1804; < asks snōr(e) 'nöör, mõõdunöör; (juukse)pael' EES 2012: 331; EKS 2019
Muud keeled: rts snöre [1430-1450] 'nöör, pael' RES 2004: 983; lt snuõre 'Schnur' < kasks snōr 'Schnur' Sehwers 1918: 55, 159; Sehwers 1953: 113; snuore, snuors 'Schnur' < kasks snôr Jordan 1995: 92
Sugulaskeeled: sm nuora [Agr] 'rihma, (ohut) köysi / Schnur, Leine'; is nōra; krj nuora; krjA nuor(e̮); vps nor; vdj nōra 'köysi' < skand, vrd vrts snōr 'naru, nuora, nyöri' SSA 2: 239; sm nyöri [1642 snyöri] 'nyöri, punos, hihna / Schnur, Band'; is nȫrüt 'nyörit'; krj nyöri '(rukin)nyöri' < vrts snöre 'naru, nyöri' SSA 2: 249; SKES: 409; lv snùo̯r 'schnur' < kasks snôr Kettunen 1938: 376; Raag 1987: 327; lv snūor 'nöör / aukla, virve'; šnūor 'nöör / virve, šņore' LELS 2012: 297, 313; vdj noora 'köis; nöör / канат; верёвка' VKS: 815; is noora 'nöör' Laanest 1997: 128; vps nor 'веревка' Zaitseva-Mullonen 1972: 364

ohver, ohvri 'annetus, (ohvri)and; hukkunu, ohverdatu' < kasks offer 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 239 lebbÿ se aino Offere; Rossihnius 1632: 249 teye omma ihut annate se offri mannu, kumb sähl ellaw, pöhalick, ninck Iummala mehle perrast om; Stahl 1637: 96 Offer : offri∫t 'Opffer'; Gutslaff 1648: 229 offr 'offer'; Göseken 1660: 317 opper 'Opffer'; oppri watz 'Opffer kuchen'; oppri preester 'Opffer Priester'; Hornung 1693: 3 Ohwer 'Opffer'; Vestring 1720-1730: 161 Ohwer, -wri 'Das Opffer'; Helle 1732: 150 ohwer 'das Opfer'; Hupel 1780: 230, 232 ohwer, -wri r.; ohwri d. 'das Opfer'; owwer d. 'Opfer'; Lunin 1853: 124, 127 ohwer, -wri r. d. 'жертва; жертвоприношенiе'; owwer, -wri d. 'жертва'
Murded: `ohver : `ohvri (-e) 'and, annetus; kannatanu, hukkunu' R Sa Rei sporL Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn SJn M Puh San; `ohvri V(upuŕ Lei) EMS VI: 905
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 775 ohwer, ohwr (bl) : ohwri 'Opfer'; Wiedemann 1893: 704 ohwer, ohwr (bl) : ohwri (owri) 'Opfer'; ÕS 1980: 472 ohver; Tuksam 1939: 733 Opfer 'ohver, (van) uri'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 offer 'Opfer, Messopfer; die einer Kirche oder (an bestimten Festtagen, für Spendung der Sacramente etc.) den Geistlichen zu leistende Gabe in Geld oder Naturalien'; opper '= offer'; MND HW II: 1 offer, opper 'Opfer, Opfergabe (oblatio), Kirchenspende; Opfer (hostia); heidnisches Götzenopfer (idolacium)'
Käsitlused: < kasks offer 'Opfer' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1819; Raun 1982: 110; < kasks offer, opper Liin 1964: 42; < asks offer 'ohver' EES 2012: 335; EKS 2019
Muud keeled: rts offer [14. saj] 'ohver' RES 2004: 699; lt upuris [1587 vppers] 'Opfer' < kasks opper Sehwers 1918: 35, 81, 163; lt upuris, uperes, uperis 'Opfer' < kasks opper 'Opfer' Sehwers 1953: 149; upuris, uperis 'Opfer; Kollekte; Klingelbeutel' < kasks opper (neben offer) Jordan 1995: 106
Sugulaskeeled: sm uhri [Agr wffri] 'Opfer' < rts, vrd vrts offer 'uhri' [‹ asks offer]; krj uhri < sm SSA 3: 367; lvS opper 'Opfer' SLW 2009: 140; lv o`ppə̑r, u`ppə̑r 'opfer' < kasks opper Kettunen 1938: 264, 457; lv oppõr 'ohver / upuris, ziedojums' LELS 2012: 217, 377
Vt ohverdama

oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees; peamees, ülem' < asks oldermann 'id.'

Esmamaining: Masing 1822
Vana kirjakeel: Masing 1822: 63 aldermánnidele .. pandi iggaühhele 25 Rublad trahwi peäle; Jannsen 1858: 163 Koddanikud on .. kahhes kildas .. ja iggal seltsil omma olderman ees
Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermańn Mar Plt KJn; ollermańn Noa KJn EMS VI: 930
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj gildi või tsunfti vanem'; Tuksam 1939: 36 Ältermann 'oldermann, vana'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
Käsitlused: < kasks olderman Ariste 1940: 48; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 1828; < asks olderman 'kaupmeeste tsunfti vanem, hiljem kirikutes, hospitalides' EES 2012: 336; EKS 2019
Muud keeled: rts ålderman [u 1400] 'aj oldermann' RES 2004: 1294; lt † al̃dermanis 'Ältermann' < kasks alderman Sehwers 1918: 141; Sehwers 1953: 1; lt oldermenis 'eltermanis' SV 1978: 513
Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] 'kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister' < vrts ålderman 'ammattikunnan esimies' [‹ kasks olderman] SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825; lv ōldə̑r, ōldar 'tölpisch; unbändiger, ausgelassener, unachtsamer' < kasks olderman Kettunen 1938: 263

orel, oreli 'viledega klahvpill (hrl kirikus)' < kasks orgel 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Orgel 'Orgel'; Göseken 1660: 315 orgel 'Orgel'; Hupel 1780: 148, 231 errila d. 'die Orgel'; orrila d. 'die Orgel'; Lunin 1853: 20, 126 errel, -e r. d. 'органъ'; orrila d. 'органъ'
Murded: orel, -i 'klahvpill' R(oler Lüg Vai); orel, -i S Kse Pä ViK I Äks VlPõ M(-l´); oril, -a Hlj Lä Ha Jä EMS VI: 991; erel, -i 'orel' VNg Lüg I Äks KJn Trv Hel EMS I: 776; eril, -a (-ä) 'orel' Lüg Äks T Kan EMS I: 782; õril, -a 'orel' V; õrel, -i Lüg Trm Ksi San; õrõl, -i Har; örel, -i 'orel' VNg Lüg Hi; öreli (örö-) VNg; hörül, -i Kuu EMS VI: 991
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 785 orel : oreli (S, W) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; Wiedemann 1893: 713 orel : oreli (S, W) (oril, õril, eril, hõrril) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; ÕS 1980: 478 orel; Tuksam 1939: 735 Orgel 'orel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 orgel 'Orgel; gerne im Pl., daraus das Fem. orgele'; organ, orgen 'Orgel; gerne im Pl.'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; MND HW II: 2 orgel(e), örgel, oregel 'Orgel, Tasteninstrument, „organum“'; orgelen, orgilen 'die Orgel spielen'
Käsitlused: < kasks orgel Liin 1964: 43; Raun 1982: 112; < asks orgel, örgel 'orel' Ariste 1972: 94; EES 2012: 338; < sks Orgel EEW 1982: 1842; < asks orgel 'orel' EKS 2019
Muud keeled: rts orgel [1460] 'orel' RES 2004: 730; lt ẽrģeles [1638 Orgeles] 'Orgel' < kasks orgel(e) Sehwers 1918: 42, 87, 147; ẽrģeles 'Orgel' < asks örgel 'Orgel' Sehwers 1953: 34; ērģeles 'die Orgel' ME: I: 575; ẽrģelêt 'orgeln' < asks örgeln 'die Orgel spielen' Sehwers 1953: 34
Sugulaskeeled: sm urku, pl. urut [Agr wrgoilla] 'Orgel' < vurts orgor 'urut' [vrd kasks orgel, küsks orgel(e), sks Orgel] SSA 3: 376; SKES: 1552; lv ērgiíᴅ´ 'orgel' < asks örgel Kettunen 1938: 49; lv ērgiļd 'orel / ērģeles' LELS 2012: 60; vdj oreli 'orel / орган' VKS: 850

paabu- 'lind kanaliste seltsist (Pavo cristatus)' < kasks pâwe-lûne 'id.' [Liitsõnades paabulind, -kana, -kukk jt]

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 230 Pâwi 'Pfaw'; Göseken 1660: 92 Pawluun 'Pfau'; Göseken 1660: 372 pawluhni hend 'Pfawen-schwantz'; Hupel 1780: 443 Pfau 'wau d.'
Murded: paabulind (-lend) Lüg Sa sporL VlPõ M Plv; `paabu`lindu Vai; paabukana 'vau' Khk; paabukukk Jäm Khk Hls; paalilind Har EKI MK; paabu '(kanatõug)' Krk EMS VII: 35
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 856 pābu-lind : -linnu 'Pfau; Papagei'; 858 pāwi-lind : linnu '= pābu-lind'; EÕS 1930: 670 paabu = paabis 'paabulind'; ÕS 1980: 482 paabulind 'zool (Pavo cristatus)'; Tuksam 1939: 750 Pfau 'paabulind, fam vau'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paw(e)-, pagelûn 'Pfau; Pfauenwedel'; Schiller-Lübben pau-, pawe-, pagelûn 'Pfau'; MND HW II: 2 pâwelûn (paweluen), pâwlûn(e), (paulune), pâgelûn, bâwelûn 'Fasanenvogel, Pfau'
Käsitlused: < kasks bâwelûn, pâwelûn Liin 1964: 64; < sks Pfau + ee lind EEW 1982: 1859; < kasks pa(u)we Raun 1982: 112; < asks pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind' EES 2012: 341; < asks pawe 'paabulind' EKS 2019
Muud keeled: rts påfågel [1400-1425] 'zool paabulind' RES 2004: 808; lt pãvs [1638 Pawis] 'Pfau' < kasks pāwe Sehwers 1918: 92, 155; pāvs, pāve 'Pfau' < kasks pawe ME: III: 191
Sugulaskeeled: lvS pā, paop 'Pfau' SLW 2009: 141; lv pǭp̀-kanà 'pfau' < kasks pawe Kettunen 1938: 307; lv pǭpkanā 'paabulind / pāvs' LELS 2012: 250; vdj pavl´ina 'paabulind / павлина' VKS: 890

paar, paari 'sarikas' < kasks spare 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 239 Pâri 'Sparren auffm Hause'; Göseken 1660: 94 paarit 'Spar auffm Hause'; Göseken 1660: 242 paari puh 'sperholtz'; Vestring 1720-1730: 173 Parid 'Die Sparren, Träger'; Hupel 1780: 237 pari d. 'die Sparren'
Murded: `paarid 'pl. sarikad' Kuu; paarid (-oa-) L VJg I KJn SJn Vil; paari (paari^ʔ) eL; paarid (-oa-) 'pl. aampalgid, talad' S EMS VII: 40-42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 850, 857 paŕŕ : paŕŕi '= pāŕ, sarikas'; pāŕ : pāri (SW) 'Sparre, Stange'; EÕS 1930: 671 paar, hrl. pl. paarid 'sarikad; (silla) aluspalgid'; Tuksam 1939: 909 Sparren 'sarikas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spare 'Sparre'; MND HW III spār(e), sparre(n) 'Latte, Stange, Pfahl, Sparren, bes. Dachsparren'
Käsitlused: < kasks spare Kobolt 1931: 149; Liin 1964: 52; EEW 1982: 1864; Raun 1982: 113; Raag 1987: 324; < asks spare 'sarikas' EES 2012: 342
Muud keeled: rts sparre [1475] 'pruss; sarikas' RES 2004: 992; lt spãre 'Sparre, Sparrbalken' < kasks spāre 'Sparre' Sehwers 1953: 114; spāre 'die Sparre, der Sparrbalken' < kasks spare ME: III: 987
Sugulaskeeled: sm parru [1678 paaret] '(paksu) orsi, hirsi / Balken' < rts sparre, vrd nrts sparre SSA 2: 317; lv på̄ŕ (pāŕ) 'sparren'; spō̬ŕ 'sparren' < kasks spare Kettunen 1938: 279, 379; lv spǭŗ, ū'ojpū 'sarikas / jumta spāre' LELS 2012: 303, 345
Vt paarima

paar, paari 'kaks' < kasks pâr 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 644 ollex meil veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust (01.11.1605); Rossihnius 1632: 259 SIhn om ütz par raghwast; Stahl 1637: 96 pahr : pahri∫t 'Pahr'; Gutslaff 1648: 230 Pâr 'Paar'; Göseken 1660: 94 paar/ i 'Pahr'; Göseken 1660: 318 paar Rachwas '[Paar] (Volcks)'; Vestring 1720-1730: 165 Paar, -ri 'Das Paar'; Helle 1732: 151 paar 'das Paar'; Piibel 1739 wotta ennesele seitse pari, üks issane ja temma emmane; Hupel 1780: 232 paar, -i r. d. 'das Paar'; Hupel 1818: 166 paar, -i r. d. 'ein Paar'; Lunin 1853: 127 paar, -i r. d. 'пара, чета'
Murded: paar : `paari R; paar (-ŕ) : paari (-oa-, -ua-) eP eL EMS VII: 40
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāŕ : pāri 'Paar'; ÕS 1980: 483 paar; Tuksam 1939: 738 Paar 'paar'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pâr 'Paar'; Schiller-Lübben pâr 'Par'; MND HW II: 2 pâr (paar, pahr) 'eine Menge von zwei, Paar, binus'
Käsitlused: < kasks pâr Ariste 1963: 98; Liin 1964: 48; Raun 1982: 113; < kasks pâr ~ sks Paar EEW 1982: 1864-1865; < asks pār 'paar' EES 2012: 341; EKS 2019
Muud keeled: rts par [14. saj] 'paar; mõned' RES 2004: 751; lt pãris [1638 pahris] 'Paar' < kasks pār Sehwers 1918: 92, 155; pāris, pārs 'das Paar; ein paar, einige' < sks Paar ME: III: 157-158
Sugulaskeeled: sm pari [Agr] 'Paar, paar' < vrts par 'pari' [‹ kasks par] SSA 2: 314; lvS pār 'Paar' SLW 2009: 142; lv på̬̄ŕ (pā̬ŕ) 'paar'; pōŕ, pōr, på̄ŕ 'paar' < sks Kettunen 1938: 279, 307; lv pǭr, pǭŗ 'paar / pāris' LELS 2012: 250, 151; vdj pari 'paar / пара' VKS: 883; is pari 'paar' Laanest 1997: 142

paber, paberi 'õhuke kirjutus- või pakkematerjal' < asks pap(p)îr 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39, 96 rahmato nachk 'Papir'; Gutslaff 1648: 230 Ramato Nachk /a 'Pappier'; Gutslaff 1648-1656 is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; Göseken 1660: 319 ramato nachk 'Papier'; Göseken 1660: 319 papijr 'Papier charta'; Hornung 1693: 59 Papper : Papre : Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; Helle 1732: 151 pabber 'das Pappier'; Helle 1732: 166 ramato-nahk 'das Pergament'; Piibel 1739 Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; Hupel 1780: 232, 236 pabber, -i r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lithander 1781: 498 küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; Hupel 1818: 166, 173 pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lunin 1853: 127, 134 pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappir, papper r. d. 'бумага'
Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper) : `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper : `papre M T; papõŕ : `paprõ San V EMS VII: 58
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber : paberi 'Papier'; pabir : pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber : paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber; Tuksam 1939: 740 Papier 'paber'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks pap(p)îr Liin 1964: 61; Raun 1982: 113; < kasks pap(p)îr ~ sks Papier EEW 1982: 1870; < asks pap(p)îr 'paber' EES 2012: 342; EKS 2019
Muud keeled: rts papper [1401] 'paber; dokument' RES 2004: 750; lt papĩrs [1638 Pappiers] 'Papier' < kasks papīr Sehwers 1918: 92, 155; papīrs, papīris 'das Papier' ME: III: 81
Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] 'Papier' < vrts pap(p)er, papir [‹ kasks pap(p)īr]; vdj paperi < sm paperi SSA 2: 311; lv pap̆pie̯r, pap̆pìr 'papier' Kettunen 1938: 275; lv papīer 'paber / papīrs' LELS 2012: 228; vdj paperi 'paber / бумага' VKS: 880; is pappeeri 'paber' Laanest 1997: 141

pali, pali 'pesunõu, vann' < asks ballie, ballige 'id.', bsks Balje 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: pali 'pesunõu' Kuu Khk Hi Lä Tõs KPõ Kod Krk EMS VII: 149
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836 pali : pali 'Wanne'; kǖŕ-pali, līwa-pali 'Scheuerfass, Waschtrog'; leiwa-pali 'Brottrog'; EÕS 1930: 690 pali 'vann (Balge, Wanne)'; ÕS 1980: 489 pali 'puust anum pesupesemiseks, kolmjalg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 balge, ballige (balleie) 'Kufe, Wanne kleinerer Art, bes. für Milch; Vertiefung im Watt, die als Fahrwasser dient; Rinnsal, Wasserleitung'; MND HW I balge, ballige 'Kufe, Wanne'; Hupel 1795: 15 Balge od. Balje (Lett.) 'eine kleine Kufe'; Nottebeck 1988: 20 Balje 'Bottich / E.'
Käsitlused: < kasks ballige Viires 1960: 99; Raun 1982: 115; < kasks ballie, ballye, balge ~ ? rts balja EEW 1982: 1910; < asks balge, ballige 'tõrs, vann' EES 2012: 350; < bsks Balge 'pali, toober' EKS 2019
Muud keeled: rts balja [1443] 'pali; tünn, tõrs' RES 2004: 84; lt baļ̃ļa [1644 ballie] 'ein großer Zuber, Waschfaß' Sehwers 1918: 142; baļ̃ļa 'die Balge, ein großer Zuber' < kasks balge 'Kufe, Wanne' ME: I: 261; Sehwers 1953: 8
Sugulaskeeled: sm palju [1637] 'jalaton amme, soikko / Bottich, Bütte' < vurts balia SSA 2: 301; lv bō̬ĺa 'zuber' < ? kasks balge Kettunen 1938: 27; lv bǭļa 'pali, küna / baļļa' LELS 2012: 46

veebiliides @ veebihaldur