[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

karske, karske 'rõõmus; värske; vooruslik' < kasks karsch 'värske; terve'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1458
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1458 ? Karsche, Michel; Göseken 1660: 155, 195 karsck '[Dapffer]'; karsck 'Frisch / muhtig'; Helle 1732: 108 karsk 'der nicht alles essen will'; Hupel 1780: 174 karsk : karso r. 'wild, frech; lecker, der nicht essen will'; Hupel 1818: 73 karsk, -e r. 'spröde, zipp, sich zipp anstelllend'; Lunin 1853: 50 karsk, -e r. 'жесткiй, хурпкiй; жеманный, чопорный'
• Murded: `karske 'värske(ndav); vooruslik' R Vll Rei L Ha I; kaŕsk Rid Aud K; kaŕsk : karski Khk Nõo; kaŕsk : karsi Muh L; `karskõ Krl Räp EMS II: 765; karss (-ŕ-) : karsi 'karske' Vig Var Hää Hls Krk; kaŕst : karsti Sa EMS II: 767
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 235 karsk : karsu (SO) '= karske'; kaŕsk : kaŕsi, karse (S) '= karske'; karske : karske 'keusch, züchtig, reinlich, anständig'; karst : karste (O) '= karske'; ÕS 1980: 241 karske
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karsch, kersch, kasch 'frisch, gesund, kräftig, leistungsfähig'
• Käsitlused: < kasks karsch Liin 1964: 59; EEW 1982: 716; Raun 1982: 32; SSA 1: 318; < asks karsch 'elav, värske, elujõuline' EES 2012: 133; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm karski [Agr] 'reipas, riuska; kookas, roteva; röyhkeä, ylpeä / forsch, robust; barsch, rüde; stolz'; is karskea 'karvas, karkea; sierettynyt (iho)'; vdj karskia 'kitkerä, väkevä' < mr karsker 'reipas; kaunis, upea' SKES: 165; SSA 1: 318

lappima, lapin 'paikama; parandama' < kasks lappen 'id.', ee lapp

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Kettellapper, Peter; Kattellap, Peter; Müller 1600/2007: 536 lascke hendz lappida, kuÿ v̈x vaña Rÿe saab lappituth (14.06.1605); Göseken 1660: 190 lappima 'flicken (alt Kleid)'; Vestring 1720-1730: 109 lappima 'flicken, ausbessern'; Piibel 1739 wannad lappitud kingad; Hupel 1818: 116 lappima r. d. 'flicken; lf. lappen'; Lunin 1853: 84 lappima r. d. 'подчинивать, заплачивать'
• Murded: lappima 'paikama; parandama' R eP; lapma (-ṕ-) Kod V; laṕme M EMS IV: 937
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lappima : lapin 'flicken, ausbessern'; ÕS 1980: 354 lappima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lappen 'durch Aufsetzen eines Lappens ausbeßern, flicken, aus Stücken zusammensetzen'; MND HW II: 1 lappen 'flicken, ausflicken, ausbessern, bes. durch Aufsetzen von Flicken, Stoff-, Pelzstücken'
• Käsitlused: < kasks lappen Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; < kasks, sks lappen EEW 1982: 1233; < asks lappen 'paikama, tükkidest kokku seadma; parandama' EES 2012: 227
• Läti keel: lt lāpīt 'lappima, paikama' ELS 2015: 412, 597
• Sugulaskeeled: lv lǭipõ 'paigata, lappida / lāpīt' LELS 2012: 172
• Vt lapp

leisikas, leisika '20 naela = 8 kilo' < asks līs-, lives-, liveschpunt 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 153 Leusck 'Centner (Lispfund)'; Vestring 1720-1730: 112, 113 Leisik, -ka 'Das Ließpfund'; Leusik, -ko 'Ein Ließpfund'; Helle 1732: 130 leisik 'das Lihs-Pfund'; Hupel 1780: 203 leisik, -o r. 'das Ließpfund'; Lunin 1853: 87 leisik, -o r. d. 'двадцать фунтовъ'
• Murded: leisikas : leisika 'raskusmõõt' L Jür Jä Trm VlPõ Hls; leesikas : leesika Vll Käi L Ha; `leisikas : `leisika R; leisik, -u Saa I M Plv; leisik : leisigu Hi; leesik, -a Mär TaPõ KJn; leesik, -e Trm Kod; leesik, -u Kod Lai Ran Võn; leisk : `leiska Khk Pöi; `leiska Ans Pöi Muh; `löiska Jäm EMS V: 74; `leivisk(a) 'leisikas' Kuu VNg EMS V: 86
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 536 leizikas : leizika 'Liespfund (= 20 Pfund)'; leiwisk : leiwiska '= leizikas'; leizik : leiziki, leiziku '= leizikas'; Salem 1890: 170 leisikas 'лисфунт (= 20 фунтовъ)'; ÕS 1980: 362 leisikas 'endisaegne raskusmõõt, pool puuda'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lîspunt, lives(livesch)punt 'liefländisches Pfund, talentum livonicum = 14 Pf.'; MND HW II: 1 lîspunt, lîsch-, lîf-, lîvesch punt 'Liespfund, livisches Pfund, bes. im hansischen Seeverkehr sehr gebräuchliche Gewichtseinheit'; Hupel 1795: 143 Ließpfund 'ein Gewicht von 20 Pfunden'
• Käsitlused: < kasks lîvesch-, lis- EEW 1982: 1275; SSA 2: 61; < kasks lîspunt Raun 1982: 73; < asks līs-, lives-, liveschpunt 'Liivimaa pund' EES 2012: 235
• Sugulaskeeled: sm leiviskä [Agr] 'painomitta (20 naulaa eli 10 kg) / Liespfund' < mr lifspund [‹ kasks līvesch pund] SSA 2: 61; sm leiviskä 'Liespfund' < ee leivisk, leisik, leisikas Bentlin 2008: 73

nunn, nunna 'eraldi kogukonnas, hrl kloostris elav naine' < kasks nunne 'id.', rts nunna 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1415
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1415 Nunnenzappe, Hinr. '(nunn + ? saba)'; Gutslaff 1648: 229 Nunne 'Nonne'; Göseken 1660: 92, 311 Nunne 'Nonne'; Nunne werra 'die Süster Pfort'; Vestring 1720-1730: 155 Nunn 'die Nonne'; Helle 1732: 307 nunnawärraw 'die Systern-Pforte'; Hupel 1818: 158 nunna r. d. 'Nonne'; Lunin 1853: 120 nunna r. d. 'монахиня'
• Murded: nunn : `nunna Kuu VNg Lüg; nunn : nunna Sa Muh Kir Han Tõs Hää Iis San; nunn : nunne Mär Juu VJg Hls Krk; nuńn : nuńni Krk Rõu; `nunni Vai EMS VI: 692; nońn : nonni (-ńn-) 'nunn; seltsimatu naisterahvas' Vll Pöi Muh Lä Tõs Khn Ris JMd Koe Trm Kod Plt KJn Trv TMr Krl Har Rõu Räp; nonn : nonne Tor; `nonni VNg Vai EMS VI: 639
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 763 nunn : nunna, nunnu, nunne 'Nonne'; nunna-maja 'Nonnenkloster'; Wiedemann 1893: 693 nunn : nunna, nunnu, nunne (nońń, nonn, nunna, nuńń) 'Nonne'; ÕS 1980: 462 nunn
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben nunne 'Nonne'; MND HW II: 1 nunne, nonne 'Nonne, Klosterfrau'
• Käsitlused: < kasks nunne 'nunn' Liin 1964: 43; < kasks nunne, vrts nunna, nonna [a- und u-stämmigen Varianten] EEW 1982: 1742; < kasks nunne ~ rts nunna Raun 1982: 106; < asks nunne 'nunn', vrts nunna, nonna 'nunn' EES 2012: 321
• Läti keel: lt † nuñne 'Nonne' < kasks nunne 'Nonne' Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 83
• Sugulaskeeled: sm nunna [Agr] 'Nonne' < mr nunna [‹ kasks nunne] SSA 2: 238; SKES: 399; lv non 'nunn / mūķene' LELS 2012: 210

pillama, pillata 'pilduma, (laiali) pillutama; kukkuda laskma' < kasks spillen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 266 ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; Müller 1600/2007: 324 tæma piddÿ .. needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603); Rossihnius 1632: 283 kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Stahl LS II 1649: 447 ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; Gutslaff 1648: 241 pillama 'strewen'; Göseken 1660: 483 errapillotama 'zerspillen dispergere'; Virginius 1687-1690 Sest sinnoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; Vestring 1720-1730: 180 Pillama 'Verspillen'; Piibel 1739 Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; Hupel 1780: 242 pillama r. d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; Lunin 1853: 140 pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
• Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har); `püllama Pöi EMS VII: 477
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama : pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama : pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
• Käsitlused: < kasks spilden, spillen Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59; < ? kasks spillen, spilden EEW 1982: 2046-2047; < ee pilduma, kasks spillen Raun 1982: 122; < kasks spillen SSA 2: 364; < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' EES 2012: 370; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pillata [1702] 'kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen' < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' [vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa] SSA 2: 364; lv pi`llə̑ 'verschwenden, zerstreuen' < rts spilla, kasks spilden Kettunen 1938: 289; lv pillõ 'pillata / šķērdēt' LELS 2012: 242; vdj pillata 'maha loksutada, maha pillata / проливать, расплескать' VKS: 920

plaaster, plaastri 'sillutis; haavaplaaster' < kasks plâster 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1481
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1481 Plaster, Peter; Müller 1600-1606: 268 ÿche suhre Plastre, se Reÿa pæle; Stahl 1637: 97 Plah∫ter : plah∫trist 'Pflaster'; Göseken 1660: 92 Laaster/ i 'Pflaster'; Göseken 1660: 322 plaaster 'pflaster emplastrum'; Vestring 1720-1730: 182 Plaaster; Helle 1732: 162 prüggi-kiwwid 'Pflaster-Steine'; Hupel 1766: 7 Üks plaaster, mis keigesugguste hawade ja paisede peäle woib panna; Hupel 1780: 243 plaaster, -tri r. d. 'Pflaster'; Luce 1813: 32 Laaster 'das Pflaster'; Hupel 1818: 184 plaaster, -tri r. d. 'Pflaster'
• Murded: `plaaster : `plaastri (-re) R Jäm Hi Mar Mär Ris I Plt KJn Puh; `plaaster : `plaastre (laa-) L; `plaaster : `plaastre (-oa-, -ua-) Juu Amb ViK; `plaaśtri San V(`plaastõŕ Lut); `laaster : `laastri (-oa-) sporSa Muh; `laaster : `laastre M EMS VII: 554
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 924, 520 plāster : plāstri 'Pflaster'; lāster : lāśtri, lāstre '= plāster'; ÕS 1980: 518 plaaster 'med'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 plâster 'Pflaster; Strassenpflaster'; Schiller-Lübben plâster 'Pflaster; (Straßen)pflaster'; MND HW II: 2 plaster, plastere, plâster, pflaster 'Wundauflage, Arznei-, Heilmittel; Fensterbespannung aus Tierhäuten, Pergament; fester Bodenbelag, Pflaster'
• Käsitlused: < kasks plâster Ariste 1963: 101; Liin 1964: 52, 58; EEW 1982: 2090; Raun 1982: 124; SSA 2: 33; < asks Ariste 1940: 21; < asks plāster 'plaaster; sillutis' EES 2012: 375; EKS 2019
• Läti keel: lt plãksteris, plãsteris [1638 plah∫teris] 'Pflaster' < kasks plāster Sehwers 1918: 30, 93, 155; lt plãsteris, plãksteris < kasks plāster 'Pflaster' Sehwers 1953: 91
• Sugulaskeeled: sm laastari, plaastari [1621] 'Wundpflaster' < mr plaster, plaaster; sm laasti, plaasti [1874] 'muurauksessa käytettävä sidosaine / Mörtel' < kasks plāster 'laastari, kipsi; muurauslaasti, sementti, katupäälyste'; is plāsteri 'laastari'; krj ploastari < vn пластырь SSA 2: 33; sm laasti, plaasti 'Mörtel' < kasks plâster 'Wundpflaster' Bentlin 2008: 72; lv plō̬kstə̑r, plō̬stə̑r, plå̬̄stə̑r 'pflaster' Kettunen 1938: 303; lv plǭkstõr 'plaaster / plāksteris' LELS 2012: 248; vdj plaastõri 'plaaster / пластырь' VKS: 933

seemisker, seemiskeri 'seemisparkal' < asks semesch-gerwer 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 209 Seemischer 'gerber'; Seemischer 'weisgerber alutarius'; Helle 1732: 309 semiskeri weski 'die Stampf-Mühle'; Hupel 1780: 266 semiskär, -i d.; semiskerwer, -i r. 'Weißgerber, Semischgerber'; Lunin 1853: 171 semis kär, -i r. d. 'сыромятникъ'
• Murded: seemiskeri (-ie-) nahk 'seemisnahk' Hag VJg Trm Plt KJn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēmis, sēmisk; sēmisk-kǟr, sēmisk-kerwer 'Sämischgerber'; EÕS 1937: 1290 seemisparkija 'Sämischgerber'; ÕS 1980: 623 seemisparkimine
• Saksa leksikonid: MND HW III sêmes(ch)gērer, sêmschērer 'Gerber von Sämischleder'; sêmesmāker 'Gerber von Sämischleder (Reval. Bürgerb. 1468)'
• Käsitlused: < asks semesgerer Liin 1964: 50; < kasks semesch 'sämisch' [+ kerver 'Gerber'] EEW 1982: 2733
• Sugulaskeeled: sm säämiskämaakari [1678] < rts sämsk + makare [‹ asks sēmesch + maker] Häkkinen 2004: 661, 1245
• Vt seemis

tapp, tapi 'ühenduspulk; prunt' < kasks tappe 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1408
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1408 Tappe; Göseken 1660: 301 tapp, -i 'Zapffe'; Göseken 1660: 231, 479 Tappi 'Heber / Zapffe Sipho'; Virginius 1687-1690 Kaks Jalga iggal lauwal, nende Tappide kohhal; Hornung 1693: 32 Tap : Tappi / Acc. pl. Tappisid 'der Zapffen'; Vestring 1720-1730: 242 Tap, -pi 'Der Zapfen'; Helle 1732: 186, 322 tap 'der Zapfen'; Piibel 1739 Kaks tappi olli ühhel laual körwastikko teine teise wasto; Hupel 1780: 280 tap, -pi r. 'der Zapfen'; Hupel 1818: 240 tap, -pi r. 'der Zapfen'; Lunin 1853: 189 tap, -pi r. 'кранъ, втулка, затычка'
• Murded: tapp : tabi '(palkide) ühenduspulk; (hinge)konks; lähkri prunt' Kuu Hlj VNg; tapp : tappi Lüg Jõh IisR; tapp (taṕp) : tapi S Lä sporPä KPõ I Äks Plt KJn M Ran Ote Rõn San sporV EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1237 tapp : tapi 'Zapfen'; ÕS 1980: 697 tapp '(uksel, palgil)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tappe 'Zapfen'; tappen 'zapfen, verzapfen'; Schiller-Lübben tappe 'Zapfen, Stöpsel in einem Faße, oder die statt dessen eingesteckte Röhre oder Pfeife zum Ausschenken'; MND HW III tappe 'Zapfen, Verschlußstück zum Absperren von Ausläufen und Flüssigkeitsleistungen, Spund'
• Käsitlused: < kasks tappe Viires 1960: 199; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3079; Raun 1982: 172; < asks tappe 'puupulk, prunt' EES 2012: 515; EKS 2019
• Läti keel: lt tapa [1638 tappis] 'Zapfen' < kasks tappe 'Zapfen' Sehwers 1918: 51, 98, 162; Sehwers 1953: 141; tapa 'Zapfen, Pflock' < kasks tappe 'Zapfen' Jordan 1995: 103
• Sugulaskeeled: sm tappi [1637] 'Zapfen, Stift, Dübel' < rts tapp 'tappi, tulppa' [‹ kasks tappe, sks Zapf(en)]; is tappi, tappu; krj tappi 'veneen, tynnyrin tms. tulppa; tappi' < sm tappi; lv tapā < lt tapa 'tappi' [‹ asks] SSA 3: 270; lvS tapp 'Schnauze an Gefäßen' SLW 2009: 193; lv tap̆pà 'zapfen, spund, nabe' < kasks tappe Kettunen 1938: 409; lv tapā 'tapp, punn / tapa' LELS 2012: 317

torn, torni 'torn; vangla, vangitorn' < kasks torn 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1463
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1463 Tornekysseke, Hinrik '(torn + ? kiskuja)'; Müller 1600-1606: 360 kui tæma se Torni siddes olli, tunnistis tæma oma Pattut; Rossihnius 1632: 380 KVi Iohannes wangi|torni sissen need imme|teggut Christi kuhlis, läckitis temma omma Iüngrit; Stahl HHb III 1638: 6 wangitohrnis 'im Gefängnüß'; Gutslaff 1648: 243 Tôrn /i 'Turm'; Gutslaff 1647-1657: 44 tegkem meille ütte lihna, ninck ütte tohrni; Göseken 1660: 95, 414, 204 torn, -i 'Thurn'; torni 'Gefangnis'; Vestring 1720-1730: 254 Torn, -ni 'Der Thurm'; Helle 1732: 190 torni-ots 'die Thurn-Spitze'; Helle 1732: 323 torn 'der Thurm'; Hupel 1780: 287 torn, -i r. d. 'der Thurm'; Lunin 1853: 198 torn, -i r. d. 'башня'
• Murded: torn : `torni R; toŕn : torni S L Ris Juu Jä VJg I Äks Plt KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1297 toŕn : toŕni 'Thurm'; ÕS 1980: 721 torn '(näiteks kirikul)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 torn (toren, torne), tarn 'Turm (manchmal = Gefängnis)'; Schiller-Lübben torn 'Thurm, Gefängnis'
• Käsitlused: < kasks torn 'Turm' Ariste 1963: 106; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 3246; Raun 1982: 180; Raag 1987: 324; < kasks torn (torne) Liin 1964: 46, 52; < asks torn(e) 'torn; vangla' EES 2012: 542; EKS 2019
• Läti keel: lt tuõrnis [1638 Tohrnis] 'Turm' < kasks torn, torne Sehwers 1918: 46, 98, 163; tuõrnis, turnis 'Turm' < kasks torn, turn Sehwers 1953: 146, 147; Jordan 1995: 105
• Sugulaskeeled: sm torni [Agr] 'Turm' < mr torn 'torni; tyrmä' [‹ kasks torn] SSA 3: 312; krj torni < sm SKES: 1355; lvS tohrn [1829] 'Turm' SLW 2009: 198; lv toŕn < kasks torn; lvS torm, turm 'Turm' SLW 2009: 202; lv tor̄´n, tùo̯rn 'turm' < kasks turn Kettunen 1938: 428; lv toŗņ 'torn / tornis' LELS 2012: 329; vdj tori 'torn / башня' VKS: 1299

tosin, tosina 'kaksteist' < asks dos(s)in 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 163 tossina 'dutzet / dossin'; Hupel 1818: 251 tossin, -a r. d. 'ein Dutzend'; Lunin 1853: 198 tossin, -a r. d. 'дюжина'
• Murded: tosin, -a Jõe VNg Iis Vai sporS sporL Juu Kos JMd Tür Koe VJg I Plt KJn M Puh; to(s)sin, -e (-õ) San Krl Har; trosin, -a Sim EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1299 tozin : tozina 'Dutzend'; tozinits : tozinitsa (d); toziṅg : toziṅgu (O) '= tozin'; Wiedemann 1893: 1176 tozin : tozina (tozinits, toziṅg, tõzin, tuzin) 'Dutzend'; tozinits : tozinitsa (d); toziṅg : toziṅgu (O) '= tozin'; tozin-tozin 'ein Gross (144 Stück)'; ÕS 1980: 722 tosin
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dosin, dossin, dosint 'Dutzend'; MND HW I dossîn, dosîn 'Dutzend'
• Käsitlused: < kasks dosîn, dossîn Liin 1964: 48; < kasks dos(s)in EEW 1982: 3252; Raun 1982: 180; Raag 1987: 324; < asks dos(s)in, dosint 'tosin' EES 2012: 542; EKS 2019
• Läti keel: lt ducis, duzins 'Dutzend' < kasks dosin Sehwers 1918: 146; dozīns, duzīns < kasks dosīn 'Dutzend' Sehwers 1953: 25; lt ducis 'Dutzend' < bsks Dutz 'Dutzend' Sehwers 1953: 29
• Sugulaskeeled: sm tusina [1609] '12 kpl / Dutzend'; krj tusina < rts, vrd mr dussin 'tusina' [‹ kasks dosin, dossin] SSA 3: 338; lv dut́̄š́ 'dutzend' < sks Kettunen 1938: 43; lv dutš 'tosin / ducis' LELS 2012: 56; vdj d´uužina 'tosin / дюжина' VKS: 188

tust, tusti 'peen (jahu)tolm' < kasks dust 'id.', sks Dust 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1481
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1481 Tust, Jacob; Vestring 1720-1730: 261 Tust, -ti 'Staubmehl'; Helle 1732: 193 tust 'das Staub-Mehl'; Hupel 1780: 535 tust r. d. 'Staubmehl'
• Murded: tuśt : tusti Sa Rei sporL Kei Juu Ann Jür Plt KJn Trv Krk Rõn; tuust : `tuusti Hlj; tuust : tuusti Sim Trm Kod Nõo EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1356 tuśt : tuśti 'Staubmehl'; ÕS 1980: 740 tust 'peen tolm; jahutolm'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dust 'Spreu, Hülse, Kleie, Staub'; MND HW I dust, dûst 'Staub, Mehlstaub, Spreu, Hülsen'
• Käsitlused: < kasks dust Liin 1964: 61; Raun 1982: 185; < kasks dust ~ sks Dust EEW 1982: 3380; < asks dust 'aganad, sõklad, kliid; peen tolm, jahutolm', sks Dust 'tolm, (jahuga segatud) aganad, sõklad' EES 2012: 557-558; < asks dust 'aganad, kliid, tolm, pihu' EKS 2019